"Täisminevik" (2007) Leelo Tungal ,,Piparkoogisüda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku, keerab enda kannul ajaukse lukku. Kõik jääb seljataha - kes see mullust muudaks! Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks! Tulgu ilus aasta küünla valgusvuhus! Pipargoogiraas ta pisikeses pihus pärast jõulupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda! Ilmunud Leelo Tungla kogumikus "Kirjad Jõuluvanale" (2001) Leelo Tungal ,,Pimedusest Koorub Valgus" Sündida võib sädemest suure sooja algus. Pimeduse südamest koorub kirgas valgus. Need, kel osaks saanud rõõm, teavad, mis on kurbus - teenimatult kibe sõõm laulma harjund kurgus. Jahedas ja tohutus, tundmatus maailmas ringi liigub lohutus - hoia teda silmas! Ning kui oled väsinud ega jaksa loota - ära soovigi siis muud: jõulupühi oota!
Risti Põhikool Andri Meister UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA Loovtöö Juhendaja: Marina Laurits KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Marina Laurits 17.03.2017 Risti 2017 2
ja romantilised meeleolupildid. Järgmiste kogudega liigub autorargisema stiili poole. Kogusid “Raamat ja kask” ning “Veni, vidi, vidiit…” iseloomustavadelumõtisklused ja teatav didaktiline hoiak. Tema kogude “Mullaketraja” ja “Tedremäng”peateemaks on inimese side kodu, perekonna ja rahvaga, nähtud ja mõtestatud naise ning emavaatepunktist; väljendus toetub varasemast enam eesti rahvalikule laulu- ja luuletraditsioonile.Alates kogust “Valguse aine” on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga “Ei nime sahinda”, kus kiiresti muutuva maailma ja püsivatest ajaväärtustest kinni hoidva inimese suhteidannab edasi vormikindlates poeetilistes mõtisklustes, võitis Tungal 1993. aastal Eduard Vildenimelise aastapreemia. Tungla luule on valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikesklassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides. Ta on kirjutanud kahele laulule, mis osalesid Eurolaulul, sõnad. 1993 "Muretut
Sander Soikka Luule analüüs LEELO TUNGAL Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas, Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist, libretist ja tõlkija). Leelo Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972 1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996) ning alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muude muusikalavastuste libretosid, samuti on pal...
Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja snad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 konkursi vitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Snad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must. Leelo Tungal on laste sber, muhe ja lahke lastekirjanik. Ta on aastate jooksul kirjutanud tiesti tsiseltvetavat tiskasvanuluulet. Leelo Tungal kasutab rtmilis-riimist lahendust. "Tegu on harukordse poeetilise keeletajuga, mida viks nimetada kirjutuseks. " "Tungla snamngud ei s sisu, vaid vastupidi - toovad sisu paremini nhtavale. " Leelo Tungal on ks vilunuimatest vormitunnetajatest, kellel on vere asemel soontes poeetiline keel. "Laenates Leelolt endalt: keel avaneb ta luules justkui "seesama "sesam"" . "Saab vaadata, kuidas on aja jooksul muutunud, rikastunud Leelo Tungla luule rhuasetused. Kuidas loodusluulesse on vaikselt kasvanud mtisklusi inimeste (nii iseenese kui teiste) ja kiksuse le. " Uueks teemaks Leelo Tungla luules on sotsiaalne tundlikkus
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" ,
valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovskinimelisele konkursile).
Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirjakeel) Itaalia (kõne ja kirjakeel) Saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Looming Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus ldeL. Tungla lasteraamatuid on tõlgitud armeenia, inglise, soome ja vene kee. Kümmekond luulekogu täiskasvanutele · Lastejutustused · Luuleraamatud lastele · Õppekirjandus · Lastenäidendid ja muusikalilibretod. Laste luuleraamatud Sampo värviraamat (2002) Lepatriinu faksiga (2004) Väike jõulusoov(2004) Koer tunneb koera(2006) Lätikeelne jäätis(2006) Salajutt(2006) Sabaga päike(2007) Õhtuvalgus
ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu Looming. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt
Raamat sisaldab rõõmsat huumorit, kuid samas ka õpetust ( ,,Maakaart" ). Luuletused pakuvad kujutlusi suurte inimeste elust. Kogus ,,Tere- tere!" on uueks ilminguks lapse sotsiaalne seisund ja tema üksiolek ( ,,Telelaps", ,,Ühel lapsel" ). Aja jooksul on kasvanud luuletaja oskus lapsega kontakti luua mitmesuguste koomiliste aspektide kaudu. 1988. aastal ilmus ulatuslik luule valikkogu ,,Vana vahva lasteaed" Leelo Tungla uuema aja lasteluule raamatud on näiteks ,,Sabaga päike" (2007), ,,Lepatriinu faksiga" (2004, valikkogu), ,,Pururikas laps" ( 2002. a raamat, kus L. Tungal oli vaimustuses väikese tüdruku Kadi Li joonistustest, ning kirjutas neile juurde oma luuletekstid), ,,Salajutt" (2006), ,,Koer tunneb koera" (2006), ,,Tibu sünnipäevapidu" (2007), ,,Reks ja Tuks" (2007), ,,Piilu Peep ja pardimamma" (2007)
hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovski-nimelisele konkursile).
Maarja Kangro ja Raimo Kangro Carmen Ilves 6.klass Maarja Kangro ● Maarja Kangro on sündinud 20.detsember 1973 Tallinnas. ● Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. ● Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglis keelt ja kirjandust. ● Ta on tõlkinud peamiselt ilukirjandust inglise,itaalia ja saksa keelest. ● Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar. ● Tal on kaks õde Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro. Raimo Kangro ● Raimo Kangro sündis 21.september 1949. ● Ta suri 4.veebruar 2001. ● Ta oli eesti helilooja ja pedagoog . ● Ta lõpetas 1973 aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. ● 1977-1985 oli ta Eesti NSV Heliloojate Liidu konsultant. ● Raimo Kangro on tuntuks saanud rahvusvaheliselt peamiselt heliloojana. ● Tema muusikat on kirjeldatud kui võimast ja
Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant. Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelest 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest
üks lumiste takjate ala, üks katkine trepp ja kaugenev mets- kõik... Kõik. -7- Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia 9 lk. 616 http://tungall.weebly.com/eurolaul.html http://et.wikipedia.org/wiki/Leelo_Tungal http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti-lastekirjanikud-ja-illustraatorid/leelo-tungal http://nukikad.onepagefree.com/index.php?id=3675 http://209.85.129.132/search?q=cache:mOdEoOkHCr0J:luuleleid.wordpress.com/tag/leelo- tungal/+leelo+tungla+luule&cd=11&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=leelo+tungla++looming&alates=0&url=http%3A %2F%2Fwww.opera.ee%2F37089%3Fview%3D3%26date%3D21-12-2008 http://tungall.weebly.com/looming.html http://www.norden.ee/poetry/2004/?file=leelo -8-
Alguses, kui ma seda pealkirja nägin, siis ootasin ma midagi sama hirmsat ja sünget kui eelmine õhtu, kuid seekord oli päris positiivne. Luuletus esitati hingeliselt ja oli võrdlemisi lühike, sõnumiks oli ,,Must on kõik" mis on omamoodi väga huvitav vaatenurk ja mille peale ise tihtipeale ei tulekski. Mulle see luuletus isiklikult meeldis ja jään innukalt ootama mida järgmine esitaja suudab. Kolmandal õhtul oli luuletus Leelo Tungla poolt nimega Massikultuur ühe lausega. Minu arvates oli see võrreldes eelmistega väga hea. Kohe oli tunda, et seekord on tegemist ikka kogenud ja tunnustatud luuletajaga. Luuletus oli äärmiselt informatiivne ja sügavamõtteline, mis iseenesest mulle väga meeldis. Luuleminutid annavad kuulajale väga paljut juurde. Nad avavad silmaringi ja panevad inimesi mõtlema selliste asjade peale, mida tihti kiputakse unustama. Minu arvates on luuletminutid
millega Teda pärjatud on, võib juba järeldada, et nii väikesed kui suured lugejad armastavad Tema loomingut. Mulle tundub, et Leelo Tungal kasutab oma loomingus väga osavalt eesti keelt. Mind paneb imestama, kui kaunis kõla on sõnade järgnevusel luuletuses ,,Püksid piiluvad seelikut", või kui südamesse tungiv mõte on luuletuses ,,Kui tahaks nutta". Millisele lapsele ei meeldiks lugeda, või millisele emale ei meeldiks kuulata luuletust ,,Kõige ilusam"... Leelo Tungla loomingus ei puudu ka õpetlikkus ning lihtsad elutõed, samuti ka fantaasiaküllus, mida kõike saab avastada näiteks teoses ,,Anna ja Aadama lood" leiduvates juttudes. Usun, et Leelo Tungla panus lastekirjandusse on ülimalt tänuväärne. Kasutatud kirjandus: Leelo Tungal ,,Anna ja Aadama lood" Leelo Tungal ,,Küll on hea!" Leelo Tungal ,,Palju õnne sünnipäevaks!" Leelo Tungal ,,Kõige ilusam ema"
Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Olav Ehala lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970–1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970–1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004
teravmeelsus, optimism ja elujulgus. Tuntumad teosed v "Anna ja Aadama lood" v "Siil Felix ja päkapliks Kerli" v "Varesele valu" v "Kartul, lehm ja kosmonaut" Hüvasti Ma parem lähen ükskord ka ükskõikne Kõik siin on jäik käik jäljeridagi Las siinsed usuvad et teavad kõike Nad teavad et ei usu mitte midagi Kokkuvõte v Valisin Leelo Tungla just sellepärast, et olen ta luuletusi lugenud ja need on alati tundunud sõbralikud ja südamlikud. v Mulle meeldib tema loomingu juures see et, luuletused on elujulged ja humoristliku alatooniga. v Soovitan tema luulet lugeda kõigil luule huvilistel, sest Leelo Tungal oskab oma värssides lugejatega saavutada sooja ja loomuliku kontakti. Tänan kuulamast
kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Ta on saanud palju auhindu oma raamatute ja teoste eest. Auhinnad: 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. Näide Leelo Tungla luuletusest : Õhtuvalgus Õhtu valgus pehme, imeline. Metsad meenutavad oma nime. Sambla sees on lapsesängi soojus- Siia, siia Päike äsja loojus, Siia valgus
Looming Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Raimo Kangro Looming Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Leelo Tungal Looming Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Raimo Kangro Looming Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on
oma sündimise saladuse. Sophie ema Donna sattus ootamatult silmitsi oma selgeks rääkimata minevikusuhetega ning üks tragikoomiline segadus järgneb teisele. Lavastaja Ain Mäeotsa sõnul on ,,Mamma Mia!" äärmiselt nõudlik ja keeruline muusikal ning on väljakutseks kõikidele osalejatele. Selles kõlav muusika on geniaalne ja laulud ei ole muutunud tüütavaks, mis siis, et need on kuude kaupa kõrvus kõlanud. Esimeses proovis kõlasid küll Leelo Tungla poolt tõlgitud laulud pisut harjumatult, kuid see-eest värskendavalt. Muusikali edu taga on ikkagi olnud eelkõige ABBA laulud, see aga ei tähenda, et kõik muu oleks teisejärguline. Lavale on püütud tuua võimalikult huvitavaid erinevaid lahendusi ja sokeerivaid kohti. Teos on hoogne ja sujuv, vaimukas ning emotsioone pakkuv.
Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu.
filmile; kõige rohkem Priit Pärna filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi auhindu). Kirjutanud veel muusikat erinevatele, ligi 50 näidendile. Suurem osa Noorsooteatrile. Paljud lood kõlanud ka laulupidudel. Suurema osa loomingust moodustab lastemuusika. Loomignus tähtsad kaunistusterikas meloodia, isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Muusika loodud peamiselt eestikeelsetele tekstidele, eriti Juhan Viidingu ja Leelo Tungla loomele. Looming Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992) "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998) "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003) "Olav Ehala. Armastatud laulud" (Mojo Records, 2004) "Head lapsed, need kasvavad lauluga" (Eesti Raadio, 2005) "Olav Ehala. 47 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007). Bändid Bänd, millega Ehala enim on seotud, on Kiigelaulukuuik. 1989
Avastanud päevikust 3 mehe nimed, kellega ema suhtles saatuslikul suvel 20 aastat tagasi, otsustas tüdruk isakandidaadid salaja pulma kutsuda ja selgitada välja, kes on ta isa. Sophi ema Donna sattus silmitsi selgeks rääkimata minevikusuhetega ning järgnes üks tragikoomiline segadus teise järel. Lavastaja Ain Mäeotsa sõnul on ,,Mamma Mia!" äärmiselt nõudlik ja keeruline muusikal ning on väljakutseks kõikidele osalejatele. Leelo Tungla poolt tõlgitud laulud kõlasid pisut harjumatult, kuid see-eest värskendavalt. Kõlav muusika on geniaalne ja laulud ei ole muutunud tüütavaks, mis sellest, et need on kuude kaupa kõrvus kõlanud. Etenduse staar oli kahtlemata Donna ehk Ele Millistfer, kuna ta suutis oma rolli välja mängida kõige usutavamalt, emotsioonide rohkelt ja hääle kõla oli kõige parem. Etendusel oli laulmine kord ebaühtlane ja kõlas saalis mõnikord halvasti. Tundus,
2005 sõdur William Shakespeare'i "Othellos" 2006 Bernard Arthur Milleri "Müügimehe surmas" Vanemuise teatris 2003 Stepan Ševõrjov, Djakov Tom Stoppardi "Utoopias" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö) 2006 Altermann Andrus Kiviräha "Teatriparadiisis" 2006 Pietro Toomas Hussari / Gabriel García Márquezi "Sajas aastas..." 2006 Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala / Leelo Tungla "Lumekuningannas" 2006 Roger Edward Albee "Kõik aias" 2007 Felix Humble Charlotte Jonesi "Mesimehes" 2007 Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppardi "Hüppajates" 2007 Peter C. S. Lewise "Lõvis, nõias ja riidekapis" 2007 Kirill Aleksandrovitš, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvates kuludes" 2008 Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Otsa "Koidula veres" 2008 Hareton Earnshaw Emily Brontë "Vihurimäes"
2006 Jutukogu ,,Liisu liivaaugus" 2006 Muinasjutt ,,Roosa printsess" 2007 Jutukogu ,,Liisu leiutab küünlapuhuja" 2007 Lasteluulekogu ,,Katus sõidab" 2007 Lasteluulekogu "Padjasõda" 2008 Jutukogu ,,Kurjajuurikas, Kitupunn ja Pugeja" 2008 Ulmeromaan lastele ,,Horlok ja Ürgvärava võti" 2008 - Lasteluulekogu "Kellakägu" 2008 - Jutukogu "Une-Mati udujutud" Luuletusi-jutte-aforisme on avaldatud ka: · perioodikas (Täheke, Hea Laps, Noorus, Vikerkaar, Pikker) · Leelo Tungla koostatud raamatutes ,,Isa, palun loe mulle", ,,Taadu, palun loe mulle" · luuleraamatus ,,Jõulutunne on see" · Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilvese ,,Aabitsas" · Ene Jundase, Riina Kippaku, Krista Kumbergi ja Silvi Põdra õpikus ,,Ilus emakeel. 2. klassi eesti keele õpik, 1. osa" · Kirjanduse õpikus 7. klassile ,,Labürint" · Luuleraamatus ,,Seitse paid" · Luuleraamatus ,,Kõik, kõik on uus septembrikuus" · "Tuulepesad" - 5. klassi kirjanduse õpik · "Kivikillud" 6
olnud. Helmese abikaasa Feliks Tungal, eestiaegne spordilootus ja kehalise kasvatuse õpetaja ning muusik hakkab oma naise vabastamiseks noore advokaadi Levini abiga asju ajama ja lapse järele vaatavad isa kõrval veel ka tema tädid ja teine vanaema. Kuigi Leelol on palju hoolitsejaid , igatseb ta ikkagi ema. Edasi meenutab ta asjaliku napisõnalisusega nii vanaema kui ema arreteerimist, elu isaga ja ema ootamist ning seda, mis kõik edasi juhtus. Leelo Tungla diloogia, mis ajaliselt jõuab 1951. aasta kevadest sügisesse, on näiliselt kerge ja lõbus lugemine. Leelo räägib oma tegemistest : kuidas ta koolis käib teiste laste tundides kuna ta ise on veel väike, kuidas ta mõnikord kodus üksi on ja mängib erinevaid mänge ning kuidas ta tädi Maali juures aega veedab.See raamat annab lisaks Stalini-ajale ettekujutuse veel ühest ajast -- sellest, mida raamatus
väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Tunnustused Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. Eduard Vilde preemialuulekogu "Mandragora" eest. Juhan Liivi luuleauhind 1991. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. Maarja Kangro Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelseid teoseid On Eesti kirjanik,tõlkija ja libretist Looming "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008
lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt. · II. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha raiutud, haaras kangelane surematu pea ning mattis selle kindlasse kohta suure kalju alla. · III. Kolmandaks tööks oli elusalt kinni püüda Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirv, kes elas Kerynitia metsas. Tappa oleks Herakles võinud selle looma hõlpsasti, kuid elusalt püüdmine oli hoopis raskem
leidu kasutavad aastast aastasse. Iga laulu jaoks leidis ta uue muusikalise lahenduse, uue puändi. Sellepärast on tema laulud värsked ning kordumatud. Neis köidab kõigi komponentide fantaasiarikas ühendus, orgaaniline tervik. Ilusat meloodiat toetavad harmoonilised leiud, orkestrivärvid. Laulutekste valis Uno Naissoo hoolikalt. Helilooja lahutamatuks loomingupartneriks sai poeet Heldur Karmo, aga ta kirjutas laule ka Hando Runneli, Leelo Tungla, Viktor Sokolovi ja teiste luuletajate värssidel 7 Kasutatud kirjandus Raamatud: ENEKE 2 Kaks Karakterit Uno Naissoo/Evald Vain. Ajalehe artiklid: Eesti Päevaleht (06. detsember 1996) Jazzipiiride avardaja. Postimees (14.02.2008) Jazzkaar toob maailmanimesid ja head muusikat. Interneti-leheküljed: Kasutatud Google ja Neti otsingut. http://www.emic.kul.ee/emik/Heliloojad/uno_naissoo.htm
Maarja Kangro (sündinud 20. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik. Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar.Kunstnik Kirke Kangro on tema õde. Viimase kümne aasta eesti luule üks säravamaid komeete. Haridus Ta on tõlkinud inglise, itaalia (sealhulgas Umberto Eco "Ilu ajalugu") ja saksa keelest. Õppinud Tartu ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud ennast Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis, praegu 2007. aastast Tallinna ülikooli doktorant kultuuride uuringute alal Looming
ning hoolimatus hoolimatust, samas ei jää ei kurjus ega hoolimatus ka iial karistamata. 20. Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus. Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. 21. Nii Kangro sümfoonilist kui ka kammermuusikat iseloomustatakse kui homofoonilist, aktiivsete rütmikujundite ja mazoorse tundelaadiga elurõõmsat helikunsti. Lepo Sumera 22. Sumera looming paistab silma huvitavate muusikaliste leidude ja teravmeelsete ideede poolest. 23. ,,Seenekantaat" (1979 1983, tekst Henn-Kaarel Hellat) segakoorile, flöödile, klaverile ja löökpillidele on kantud originaalsest ideest kogu tekst koosneb ladinakeelsetest
Pärast seda ei lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädsasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha raiutud, haaras kangelane surematu pea ning mattis selle kindlasse kohta suure kalju alla. Kolmandaks tööks oli elusalt kinni püüda Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirv, kes elas Kerynitia metsas. Tappa oleks Herakles võinud selle looma hõlpsasti, kuid elusalt püüdmine oli hoopis raskem ülesanne, nii et kangelane pidi jahtima terve
Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädsasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha raiutud, haaras kangelane surematu pea ning mattis selle kindlasse kohta suure kalju alla. Kolmandaks tööks oli elusalt kinni püüda Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirv, kes elas Kerynitia metsas. Tappa oleks Herakles võinud selle looma hõlpsasti, kuid elusalt püüdmine oli
on meie lemmik- ja koduloomadel?” Viisakad Sipelgas jäi elevandil ette, kui see ruttas randa kalale. Kogemata - kujutage ette! - astus sipelgale jalale. Ehmudes siis hüüdis vabandust sipelgale siiralt elevant, kallistas ja andis mitu musi: “Anna andeks - mul on tuju sant!” Sipelgas ei oska viha kanda - andestaski londiloomale: “Kui ma edaspidi tulen randa, tõmban oma jalad koomale!” 1. Luuletus pärineb Leelo Tungla raamatust “Sabaga päike”. 2. Valisin selle luuletuse, sest see on õpetliku sisuga ja võiks olla lastele eeskujuks, kui neil peaks midagi sarnast juhtuma, et keegi teeb neile kogemata liiga . 3. Luuletuse sõnum on see, et kui keegi kogemata midagi sulle haiget teeb, ei peaks kohe vihastama või kättemaksu planeerima hakkama, vaid arvestama vabandusega ja andeks andma, sest õnnetusi ju ikka juhtub ja mõistma, et äkki oli selle äparduse indikaatoriks ka
VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" ,
mida too nõuab. Herakles pidi sooritama 12 vägitegu: 1) Pidi tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata. Herakles kägistas lõvi ära ja siis selle Eurystheuse juurde Mükeenesse. Kuna kuningas oli ettevaatlik, siis andis järgmised käsud eemalt. 2) Pidi tapma Hydra-nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädasoos. See oli raske, sest kui üks pea maha raiuda, siis kasvasid kohe kaks asemele. Heraklest aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põletava tungla, millega Herakles peale pea maha raiumist kaela ära kõrvetas ja siis enam uut pead ei tulnud. Pärast mattis kangelane selle surematu pea kindlasse kohta suure kalju alla. 3) Tuli kinni püüda Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirv, kes elas Kerynitia metsas. Selle elusalt püüdmine oli väga raske ning Herakles jahtis teda terve aasta ja viimaks sai kätte. 4) Pidi kinni püüdma suure metssea, kes pesitses Erymanthose mäel. Herakles ajas looma
ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovski-nimelisele konkursile). Tema tunumaid teoseid on kindlasti ooper "Süda"ning missa "Missa süütult hukkunud eestlastele"Ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid
taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud "Oi-oi , Juku" (1995). Näiteks: "Aitäh, tädi, kingituse eest!", "Pole tänu väärt, Juku!", "Seda arvan minagi, aga ema käskis ikka tänada!" 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 5. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel
taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud "Oi-oi , Juku" (1995). Näiteks: "Aitäh, tädi, kingituse eest!", "Pole tänu väärt, Juku!", "Seda arvan minagi, aga ema käskis ikka tänada!" 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 5. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel
kogumik „Mustlaste muinasjutte“. August Jakobsoni interpretatsioonis ilmus mitu kogu eesti muinasjutte: „Ööbik ja vaskuss“ (1947), „Suur onu ja väike vennapoeg“ (1964) ja „Sõbralikud vennad“ (1950). 9. Fantaasiakirjanduse olemus ja alaliigid lk 174 (Ele Süvalepa lühikonspektist) Teaduslik ja nn vaba fantastika kunstmuinasjuttudes. Teaduslik fantastika (ulme, teadusulme) kui kirjanduse ja lastekirjanduse nähtus. Teadusliku fantastika elemendid V. Beekmani, B. Kaburi, L. Tungla laste- ja noorteraamatutes. (Mängu)asjademaailma elustamine H. C. Anderseni, I. Truupõllu, E. Raua lasteraamatutes. Uute fantastiliste olendite loomine (E. Niit, J. Rannap, A. Pervik, E. Valter jt). Nii primaar- kui sekundaarmaailma suhtel põhinevad muinasjutuliigid: sekundaarmaailma fantaasia ehk kõrgfantaasia (J. R. R. Tolkien); esmasest teise maailma avanev kahe maailma põiming (J. K. Rowling; tüüpiline lastekirjandusele, ka eesti omale); esmase maailma fantaasia ehk
Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse tekstiga üsna julgelt ümber käidud ja eesti lastekirjanik on välismaiselt originaalilt võtnud vaid idee, luues selle põhjal täiesti arvestatava teksti. (Tarrend 2005: 32). Viimatinimetatud loomingutüübi näiteks võib tuua Leelo Tungla ja kirjastuse Kirilill 6 koostöö, mis tekitab segadust ka eesti lastekirjanduse statistikas, sest Tungal on kataloogides märgitud välismaise pildiraamatu teksti autoriks, mitte tõlkijaks. Eesti lastekirjanduse aastanimestikes on need tekstid paigutatud seepärast algupärase lastekirjanduse ridadesse. Sel sajandil võib aasta-aastalt näha algupärandite osakaalu suurenemist. Sooja
süstemaatilist asendamist teiste sõnadega või ülesõnastust (ingl overwording) rohket sünonüümikasutust, mis võib tähendada reaalsuse teatud aspekti rõhutamist prioriteetse, valdavana. (Nt: Ümbersõnastust nägime ka ülaltoodud näites sõna ,,isamaa" asendamisel sõnaga ,,kodumaa" 1945. ja 1946. aasta aabitsaväljaannetes. Näide ülesõnastuse kohta: Leelo Tungla luuletuses ,,Minu kodu" (ilmunud mh Lilian Kivi ja Milvi Rooslehe ,,Aabitsas") öeldakse kodu kohta: ,,Siin on meil mõnus ja / lahe ja õdus" (1997: 23). Rõhutatud sünonüümikasutus ,,mõnus ja lahe ja õdus" tõstab koduga seostatavate väärtuste seas prioriteetseks hedonismi.kannab Eesti muutuva integratsioonipoliitika kontekstis kasutusele võetud uudissõna ,,lõimumine" osalejate agentsust rõhutavat ja soojemat konnotatsiooni kui
Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud "Oi-oi, Juku" (1995). Näiteks: "Aitäh, tädi, kingituse eest!" "Pole tänu väärt, Juku!" "Seda arvan minagi, aga ema käskis ikka tänada!" annotatsioon teose, artikli vm lühike iseloomustav tutvustus, mis võib olla laadilt neutraalne või kriitiline. antiikaeg Kreeka ja Rooma vanaaeg: I aastatuhande algusest e.Kr kuni 5. sajandini p.Kr. antiikkirjandus Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus ajavahemikus 1. aastatuhande algus e.Kr kuni 5
oli üksi. Vabatahtlikult sidus ta need keelepaelad uuesti kinni, mida Claude Frollo nii suure vaevaga lahti oli Päästnud. Sellest tuligi, et kui ta paratamatult sunnitud oli kõnelema, siis oli ta keel raskevõitu ja kohmakas n¡ng kriuksus nagu roostes hingedega uks. Kui me katsuksime läbi selle paksu ja kõva koorukese 'ungida Quasimodo hinge, kui saaksime laskuda selle 143 ebardliku kehaehitusega olendi sügavasse sisemusse, kui meil võimalik oleks tungla valgusel pilku heita läbipaistmatute elundite taha, uurida selle läbitungimatu olendi tumedat siseelu, valgustada kõiki ta tumedaid kurusid, absurdseid soppisid ja heita äkki elava kiirtejoa selle koopa põhjas kinnineeditud hinge, siis leiaksime kahtlemata selle õnnetu hinge olevat nii viletsa, kängunud ja kössis, nagu need vangid Veneetsia vanglates, kes elulõpuni olid kössi pigistatud ääretu kitsastes ja lühikestes kivikastides. Kindlasti kõhetub vaim puudulikus kehas
annaabi.ee 
