Suusta laulukastet, Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulamaies. Kristjan Jaak Peterson ERINEVUSED George Gordon Byron Kristjan Jaak Peterson Luuletused riimuvad Iga rida stroofides algab suure tähega Looming avaldati ja kogus suurt Kirjutas ka saksa keeles populaarsust Luuletused ei riimu Tüüpiline riimiskeem :ababcdcd Väga patriotistlik sünnimaa Patriotism elukoha mitte sünnikoha vastu: ( ,, Kuu " ) vastu (,, Laps olla muretuna veel") Loomingut ei avaldatud Kirjutab armastusesest negatiivses toonis ( ,, Maryle " , ,, Augustale ") Vaba riimiskeem Lahingute kirjeldused (,, II ") Pikad laused
SONETT Koosneb: 14 värsirida jagunevad stroofideks e. Salmideks (4+4+3+3) Riimiskeem: abab abab cdc dcd Inglise soneti värskiskmeem 4+4+4+2 Sonetipärg: 15 sonetist koosnev, iga järgmine algab eelmise lõppreaga. Nõue:
madrigal-lembeteemaline, naljatlev lühiluulevorm., pastoraal-idülliline karjaseelu kujutav kirjandus- või muusikateos; pastoraalne kirjandus-lamburikirjandus, ekloog-karjaselaul, mis pärines juba Vergiliuse ,,Bucolicast" ja oli enamasti kirjutatud kahe karjase dialoogina. 5. Sonett. - Sonett koosneb 14 värsist. Kõige olulisemad värsiread on 1., 8. ja 14. Sonetipärg on 15 sonetist koosnev sonetisari. Kolm soneti liiki: *itaalia ehk Petrarca sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba/abab abab cdc dcd /cde cde/cdc cdc. *prantsuse ehk Ronsard'i sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba ccd ede. *inglise ehk Shakespeare'i sonett (4+4+4+2), riimiskeem on abab cdcd efef gg. Inglise soneti üht varianti nimetatakse Edmund Spenseri järgi Spenseri sonetiks, riimiskeem on abab bcbc cdcd ee. Sonette on kirjutanud: Dante, Petrarca, Cavalcanti, Pierre de Ronsard, V. Hugo, Baudelaire, William Shakespeare, V. Adams, B. Kangro, M. Under, G. Suits, V
Luuletuse ,,Küsija tütarlaps"(1912) luuleanalüüs Jnis Rainis (1865 1929) Luuletus ,,Küsija tütarlaps" on küsimustele ülesehitatud lüüriline luuletus. Tegemist on sonetiga (14 värssi). Riimiskeem on a-b-a-b, a-b-a-b; c-d-c-d, c-d-c-d (ristriim). Näiteks, ,,Kust sa nii kirevaid sõnu said?, ma rahvahulka kaua vaatasin." Järjepidevalt esitab esimene pool küsimuse ja teine pool vastab sellele. Iga küsimus algab alati sõnaga ,,Kust..?". Sellele järgneb vastus, mis algab alati sõnaga ,,Ma..". Luuletuses toimub kogu aeg kordus. Luuletuse meeleolu on kõikuv. Soneti esimene osa ehk luuletuse algus on rõõmus ja elav, kuid luuletuse lõpp on mõtlik ja sünge
maailma Mind hoiab kütkeis tema, kes ei vangista mind ega lase mul minna ega hoia mind endale ega lase silmust lahti ja armastus ei hävita mind ega lase mind vabaks soovib, et ma ei elaks, aga tõket ei eemalda Silmadeta näen ja keeletult nutan ja ihkan hävingut ja siiski anun abi ja vihkan ennast ja armastan teist Toitun kurbusest, naerdes nutan elu ja surm on mulle võrdselt ebameeldivad ja selles olukorras olen ma Teie pärast, naine Sonetis,, Sonett 134,, seal esinem riimiskeem. Sonett räägib armastusest. Armastusest naise vastu, kes tema tunnetele ei vasta. Nagu ka öeldakse:,,Ise ei taha ja teistele ka ei anna.´´ Ning mees kannatab sellepärast.
... tavalised riimiskeemid on abba abba cdc ded abab cdcd efef gg ... teemaarendus tõusva pingega kuni 8. reani , siis toimub meeleoluline pööre ja sonett kulmineerub viimas(t)es värsis/värssides. ... teemaks on kõige sagedamini armastus, aga ka sõprus ja loodus. Ülesanne Analüüsi M. Underi sonetti ,,Sirelite aegu" klassikalise itaalia soneti nõudeid arvestades. Vaatle stroofiskeemi, silpide arvu värsis, tee riimiskeem. Missugustes värssied missugune mõte edasi antakse? Missugused värsid on luuletuse mõtet arvestades kõige olulisemad? Kuidas sina mõistad luuletuse sõnumit? Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad maja taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu süda õhetab kui hõõguv ääs- ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga!
au, kiitust, sõprust tunda saad, kui kõik sind põlg´vad, vihkavad, kui usk ja arm sust langevad siis emasüda ilmsiks lääb! siis veel üks paik sull´ üle jääb, kus nutta julged igal a´al: truu, kindla emarinna naal! Mõnd´ kallist südant kautsin, mis järel´ nuttes leinasin, aeg andis teist mull´ tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi! 5 Luuletuse analüüs Riimiskeem : AABB Riimitüüp: Riimuv Luule zanr: Luule Määratud kujundid luuletuses: · Epiteet kallist · Isikustamine Puudub · Võrdlus Puudub · Metafoor - Puudub 6 7 Arvamus luulekogust Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsiooniallikateks luule kirjutamisel oli mälestusterikas lapsepõlv Vändras,
2. Zanrid Lüürika zanrid on sonett, ballaad, poeem, haiku. a) Sonett 13. saj Itaalias loodud luulezanr. Sonett on keeruline teatud riimi-j a stroofiskeemiga. Populaarseks muutus 14 saj. Koosneb 14 reast. Jaotatud itaalia ehk Petrarca skeemiks (4+4+3+3) ja inglise ehk Shakespeare skeemiks (4+4+2+2). Shakespeare sonettidel on puänt. Sonetipärg koosneb 15 sonetist, iga järgmine sonett algab eelmise lõppreaga. 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate avavärssidest. Soneti riimiskeem on abab abab cdc dcd. Autorinäited : Eisen, Verev, Tungal, Lättemäe, Shakespeare, Under, Reiman jt. b) Ballaad Kujunes välja keskajal Prantsusmaal, kaotades seal Dante ja Petrarca loomingul oma refräänilise kuju. Hiljem on arengut mõjutanud kõige enam soti rahvaballaadid. Ballaad on lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Meeleolult enamasti sünge. Ballaadide kirjutamiseks on pakkunud
Novell kui kirjanduszanri rajaja. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ning lõpus on puänt. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Lühiproosa zanr, uudisjutt. 5)Sonett on Petrarca loodud luulevorm. 14 värsirida, 4 salmi, 2 katrääni(4 rida), 2 tertsetetti(3 rida). Süliriim: riimiskeem a a c d b b d c b b e e a a 6)Commedia dell' arte. Iseloomulikud jooned on kindlad tegelaskujud, tavaliselt ka enmvähem samasugune süzee. Välja kasvanud rahvuslikust laadapalaganist, kevadistest karnevalidest
seisukohtasid; esseed käsitletakse sageli ka filosoofilise kirjutisena; Macchiavelli ,,Valitseja" 3. Klassikalise suletud novellitüübi tunnused · Vähe tegelasi · Väike ajavahemik · Vähe sündmusi · Tegevus toimub ühe liini, konflikti või sündmuse ümber · Sündmustiku arenedes pinge kasvab · Tegevus lõpeb püandiga 4. Mis on sonett? (Petrarca soneti stroofi- ja riimiskeem) Sonett on keskaegsest itaalia kirjandusest pärinev luulevorm, mis oma täiuse saavutas renessanssiajal. Peamiselt on sonetid armastuluule. Klassikalise, nn itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest ühiste riimidega (süli- või ristriimilisest) nelik värsist ning kahest veidi vabama riimistusega värsikolmikust. Klassikaliselt sonetilt nõuti kõlavat, selget ja sünonüümirikast keelt. Ülesehitus pidi väljendama terviklikku mõtet, mis kulmineeruks 14
nimigi, tuletatud sõnast lauro (loorber). Armastusluule biograafiline tõlgendamine on üsna levinud tegelikult pole teada, kas kõnealust Laurat olemas oligi. Boccaccio, Petrarca esimese elulookirjutaja järgi kujutas Laura endast vaid poeetilist allegooriat. ,,Laulude raamat" sisaldab 317 sonetti, 29 kantsooni, lisaks madrigale, sekstiine ja muid tollase lüürika liike. Sonett Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3). Katräänide riimiskeem oli algselt a-b-a-b, a-b-a-b (ristriim), hiljem sai valitsevaks a-b-b-a, a-b-b- a (süliriim). Tertsettide riimiskeemidena kasutati c-d-e-c-d-e ja c-d-c-c-d-c, vahel ka c-d-c-d-c-d. Värsimõõduks kujunes 11-silbik (endecasillabo). Sisus vastanduvad kirjeldavad katräänid eneseväljenduslikele tertsettidele, 9. reas toimub pööre ehk volta. Tihti püstitab soneti esimene pool probleemi, millele teine pool vastab. Itaalia soneti loojaks peetakse Giacomo da Lentinit.
asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Ise arvas ta, et see sündis "...tänu rikkamale lektüürivalikule, osalt ka vaimliselt erksamale ümbruskonnale..."; arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. Karl Ristikivi oma essees "Neljast arbujast" leiab, et Talviku lihtne trohheus ja riimiskeem abab demonstratiivne tagasipöördumine vana juurde - võib ajajärgul, kui kõik luuletajad taotlevad ülimoodsust, olla samuti uudis. 1928. aastal on Tuglasele kirjutatud kirjaga kaasas 11 luuletust, millest 10 ilmub "Loomingu" 1929. aasta veebruarinumbris; luuletused tähistavad Talviku poeetilist eneseleidmist, mida iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Siitpeale ilmub Talviku luulet sagedamini; ainult 1932.
ehk stroofidesse Lüürika žanrid riimiline luule sonett haiku ood hümn eleegia (kurvatooniline luuletus) jpm vabavärsiline luule Sonett kindla ülesehitusega 14-värsiline luuletus Euroopa luule kõige levinum kinnisvorm peale värsside ja stroofide arvu on klassikalises sonetis nõutav ka kindel riimiskeem, sisuline struktuur jpm eristatakse mitut tüüpi sonetti, nt itaalia e Petrarca sonett, 14 värssi jagunevad salmidesse järgmiselt: 4 + 4 + 3+ 3 inglise e Shakespeare’i sonett: 4 + 4 +4 +2 sonette on eesti kirjanduses kirjutanud nt Marie Under Haiku Jaapani klassikaline luuletus ilma kindla värsimõõdu ja riimita, kuid kindla ülesehitusega: 3 rida ja 17 silpi (5 + 7 + 5)
Renessanss - Renessanss oli kõrgkeskajale järgnenud, 14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Eetika - Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Inglise sonett - 16. sajandist pärinev inglise ehk Shakespeare'i sonett koosneb kolmest katräänist ja distihhonist (4+4+4+2). Tavapärane riimiskeem on a-b-a- b, c-d-c-d, e-f-e-f, g-g. Kolmandas katräänis toimub temaatiline või kujundlik pööre ehk volta. Paroodia - Pilav jäljendus kunstiteoses või kunstilises esinemises, mis naeruvääristamise ja pilkamise eesmärgil aimab järele teise autori teost, selle sisu, stiili (näiteks liigset tundelisust, täispuhutud pidulikkust vm), jättes muutmata vormi. 4
Eks ikka lähemale. Aga millele? Kõik vaatavad mind. Mina, muuseas, vaatan vastu. Ei ole mõistmist, ei ka mõistatust. Ma tean, et kusagil on koerad lahti lastud. Ma ootan pauku, aimamata, kust. Ahjaa... see armastus. Ta kummalisi helke mu ärkvelolekusse ära segab und. Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke. Mu akna taga langeb lõppematult lund. -- Luuletus on kirjutatud mina-vormis ning koosneb kolmest katräänist. Riimiskeem luuletusele on abab, mis tähendab et tegemist on ristriimiga, näide sellest on 9. ja 11. reas riimuvad sõnad ,,helke" ning ,,nelke" ja 10. reas olev sõna ,,und", mis riimub 12. reas oleva sõnaga ,,lund". Esimeses reas on Kareva ekspluateerinud assonantsi sõnades ,,arvasin" ja ,,armastavat", mille eesmärgiks on lugejale näidata, et kõneleja mõtiskleb selle üle, millised ajalised piirid on ta armastuse ajalool
võib leida vaid veel purjus bakalaureus.“ 5. Viie luuletuse vormide analüüs. 1. „Üle haudade“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on ristriimi. (ABAB) 2. „Oli sügis“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis kaks rida (kaksikvärss). Kasutatud on paarisriimi. (AABB) 3. „Haud“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis 6 rida (sekstett). Kasutatud riimiskeem on ABCCBA Näide: Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardund ladvus öökull huikab, täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab. Fontäänest kihisedes keeb kristall; külm udu piki kivisambaid sujub. 4. „Ikalduse aastail“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on süliriimi. (ABBA) Näide: „… laastav kahu
sajandi alguses Itaalias. 16. sajandil levis sonett mujalegi Euroopas. Eesti luulesse jõudis sonett saksa luule vahendusel ja kunstiküpsuse saavutas "Noor- Eesti" ja "Siuru" ajajärgul. Tuntumad eestlastest viljelejad on M. Under, G. Suits, V. Ridala, J. Sütiste. Soneti riim peab olema puhas ja kõlav. Sonett koosneb 14 värsireast (Itaalia soneti puhul 4 + 4 + 3 + 3; inglise sonett 4 + 4 + 4 + 2) ; soneti värsi pikkus on 11 silpi (endekasillabo) ; Soneti tavalise riimiskeem on ABBA ABBA CDC DCD ; teema arendus on tõusva pingega 8. reani ; kulminatsioon on 14. värsis ; sisuliselt on rõhutatud 1. 8. ja 14. värssi. Haiku · Sisaldab endas kolme värssi, kus silpide skeem on järgmine: 5+7+5. · Haiku traditsioon on Jaapanis väga vana ning haikude kirjutamine, lugemine, meenutamineesitamine jne on jaapani traditsioonide ja kommetega tugevasti seotud. Haiku sünniajaks peetakse 16. saj.. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister
vastuarmastuse puudumine ja oma tunde patususe kahtlustamine. Proosatraktaat ,,Saladus" ehk ,,Maailmapõlgusest" Petrarca enda sisemine pihtimus, tema kahe 'mina' kokkupõrge armastuse ja filosoofia küsimustes. PETRARKISM - Petrarcalt ülevõetud platoonilise armastuse idee koos selle juurde kuuluva melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Petrarkistid olid Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. SONETT Petrarca tüüpi sonetis seob riimiskeem abba abba cdc dcd. MADRIGAL - lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm. 5. Boccaccio 1. Boccaccio tõi kirjandusse OKTAAVI- stroof, mis järgnevalt sai valitsevaks kogu Euroopa eepilises poeemis; püüdis Dante eeskujul luua filosoofilis- allegoorilist poeemi tertsiinides (,,Armunägemus"), mis tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). ,,Dekameron"- Räägib 14. sajandil toimunud katkust ning kuidas üks seltskond loob oma tsivilisatsiooni
igatseb midagi sellist, mis tema elus varem oli. Justkui elaks ta oma mälestustes ning ei tahaks näha olevikus ja tulevikus midagi head. Tõenäoliselt julgustab ta meid elama just nüüd ja praegu ning rõõmu tundma sellest, mis meil on! · Meeleolu - mõtlema panev 12 · Stroofid - 3 stroofi · Värsid - kahes esimeses stroofis on 4 värssi ning viimases 3 värssi · Meesriim - olla-olla · Naisriim - aegu-praegu · Riimiskeem - kaks esimest stroofi on paarisriimis ja viimane on ristriim · Kõnekujundid: epiteet - pole võrdlus - pole metafoor - pole isikustamine - pole · Ebatavaline sõnajärg Ei taha mina tagasi vaid kaugeid kuldseid aegu · Zanr poeem · Hinnang Kuna Hando Runnelil on väga mõtlema panevad ja sügava sisuga luuletused, siis oli mul seda väga raske leida. Just see oli üks vähestest luuletustest, mis mulle silma jäi ja mis põhiline, see oli üks
aastal. Varaseimaist luulekatsetusist jõudsid trükki veel ,,Videvik", ,,Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin" ning ,,Tuut-tuut" . Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama ning arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. Karl Ristikivi oma essees ,,Neljast arbujast" leiab, et Talviku lihtne trohheus ja riimiskeem abab demonstratiivne tagasipöördumine vana juurde - võib ajajärgul, kui kõik luuletajad taotlevad ülimoodsust, olla samuti uudis. 1928. aastal on Tuglasele kirjutatud kirjaga kaasas 11 luuletust, millest 10 ilmub ,,Loomingu" 1929. aasta veebruarinumbris. Luuletused tähistavad Talviku poeetilist eneseleidmist, mida iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Siitpeale ilmub Talviku luulet sagedamini, ainult 1932
süliriim. Mis on stroofika? Millised on kanoniseeritud stroofivormid? Stroofikaks nimetatakse värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. On olemas kanoniseeritud luuletus- ja stroofivormid. Sonett, haiku, eleegiline distihhon. Sonett Soneti riim peab olema puhas ja kõlav. Sonett koosneb 14 värsireast (Itaalia soneti puhul 4 + 4 + 3 + 3; inglise sonett 4 + 4 + 4 + 2) ; soneti värsi pikkus on 11 silpi (endekasillabo) ; Soneti tavalise riimiskeem on ABBA ABBA CDC DCD ; teema arendus on tõusva pingega 8. reani ; kulminatsioon on 14. värsis ; sisuliselt on rõhutatud 1. 8. ja 14. värssi. Mis on eleegiline distihhon? Ei tea. Mis on haiku? Pärineb Jaapanist. Sisaldab endas kolme värssi, kus silpide skeem on järgmine: 5+7+5. Haiku peamised teemad on armastus ja loodus. Traditsiooniliselt sisaldas haiku viidet aastaajale. Mis on eepika? Eepika on suurima mahuga kirjanduszanr, mis omab vastet pragmaatilises
- jumalate ülistuslauulud (hümnid) - kaluri-ja karjaselaulud Lüürika žanrid: - ood – pidulik, ülev luuletus, kiidulaul - epigramm – esialgu kiri mälestussambal, hiljem lühike puändiga lõppev pilkelaul - haiku – Jaapani klassikaline miniatuurne luulevorm koosneb kolmest reast ja 17 silbist ( 5-7-5) teemaks looduse ja inimtunnete seos vihjega aastaajale Sonett Meeldetuletuseks: - värss – üks luulerida - riimiskeem – näitab kuidas riimuvad sõnad paiknevad o AABB – paarisriim o ABAB – ristriim o ABBA – süliriim o On olemas ka segariim ja vabavärss Itaalia ehk Petrarca sonett - klassikaline - koosneb 14 värsist, mis jagunevad salmideks: - 2 nelikvärssi ( riimiskeem abba abba või abab abab ) - 2 kolmikvärssi (riimiskeem cdc dcd või cde cde ) - iga värsi pikkus on 11 silpi
· Octavio Paz Ivaskiga suhelnud, pühendas luuletuse talle · suhtles ka Kaalepiga, saatis Kaalepile hispaaniakeelseid raamatuid 1990 (IV) · 1992-3 loodi hispaania fil · Talvet & Tiiu Põder Keskaja Hispaania kirjandus Keskaja Hisp luule · araabia luule mõjutas, eriti romanssi · Araabias polnud stroofi, oli kaksikvärss beit · assonantsriim hisp kangelaslauludes · Casida värisüksus, kus kindel riimiskeem, rohkem kui 2 värssi=stroof · araabiakeelse luule stroof tekkis Hispis 10. sajandi keskel · zéjel hisp keeles stroof aa bb a · 12. saj Provence suur luuleõitseng · Edasi hisp keelne kirjandus ja luule, kastiiluakeelne kirjandus · Hispaania kirjanduse aluseks ,,Contar de Mio Cid": vastamisi kristlased ja maurid, kanti lauldes ette, vahetu minevik, pole müüdistunud, võitlus araablastega, I osa: võitlused, vallutan Valencia, II osa:
edasi sisu luulelises keeles, ilma nendeta oleks luuletus lakooniline riimuv tekst, aga mitte luule. 10. Luule kinnisvormid: Ballaad vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad.Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline žanr. Ballaadistroof katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb; sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’). Nt „Orjakivi“ katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine riimiskeem abcb. Sonett - 13. sajandil Itaalias loodud luuležanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Riimipaigutuse üldskeemi järgi jaguneb kolmeks: itaalia
Alates aastast 1999 antakse iga viie aasta tagant välja J. Oro nimelist lastekirjanduspreemiat jäädvustamaks Vasalemma kauaaegse kooliõpetaja, eesti õppe- ja lastekirjanduse autori, luuletaja, ajakirja „Laste Rõõm” tegevtoimetaja, isamaalise kasvatuse toetaja J. Oro mälestust, edendamaks ja toetamaks eesti lastekirjandust. 17. Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele? Nüüdislasteluulele on iseloomulik lihtsustatud riimiskeem, stroofivorm ja luuletuse pikkus. Kauged riimid realiseeruvad nõrgemini, kuna vahepealsed seosed toimivad “mürana”, lähestikku paiknevad riimid annavad täielikuma riimiefekti. Veel iseloomustab nüüdislasteluulet nelikvärss, luuletused jutustavad laste elust, värsjutte avaldatakse iseseisvate teostena ja piir amtöörluule ja profesionaalse luule vahel hägustub. Nüüdisluule
asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Ise arvas ta, et see sündis "...tänu rikkamale lektüürivalikule, osalt ka vaimliselt erksamale ümbruskonnale..."; arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. Karl Ristikivi oma essees "Neljast arbujast" leiab, et Talviku lihtne trohheus ja riimiskeem abab demonstratiivne tagasipöördumine vana juurde - võib ajajärgul, kui kõik luuletajad taotlevad ülimoodsust, olla samuti uudis. Ristikivi: "... Heiti Talvik...(püüdis) kirjutada tõepoolest loomulikku, voolavat keelt, tarvitada puhtaid, aga seejuures ometi ennast loomulikult pakkuvaid riime. Seda vähemalt ei saa nimetada vähenõudlikkuseks, igatahes mitte vähenõudlikkuseks enese vastu..." 1928. aastal on Tuglasele kirjutatud kirjaga kaasas 11 luuletust, millest 10 ilmub
· Kohtas kirikus naist (Hugo de Sade'i tegelase elulood (näiteks Makedoonia abikaasa), kes mõjutas kogu tema edasist Aleksander, Pyrrhos, Hannibal jt), jäi loomingut lõpetamata · Armastas reisimist, külastas elu jooksul Itaalia ehk Petrarca sonett mitmeid ümberkaudseid maid · koosneb 14 värsireast (4+4+3+3). · Elas kuni 1353. aastani Vaucluse'i · Riimiskeem oli algselt a-b-a-b, a-b-a-b lähedal mägikülas, tegeledes (ristriim), hiljem sai valitsevaks a-b-b-a, kirjandusliku loominguga a-b-b-a (süliriim) · Viimased eluaastad elas Padova lähedal · Värsimõõduks kujunes 11-silbik Arqua külas (endecasillabo). Looming: · Tihti püstitab soneti esimene pool
Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Panevad kaasa mõtlema, üllatavad, ergastavad mõtet ja tähelepanu, tekitab ootamatuid seoseid, loovad kunstilist ilu. Luule kinnisvormid: Ballaad Algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul (‘ballares’) lüroeepiline lugulaul või legend, ka ilukirjanduslik kunstballaad. Ballaadistroof , katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’) Kunstballaad (romantismi olulisemaid luuležanre): R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ‘Kaebelaul’, Marie Under ‘Uneretk’, Henrik Visnapuu ‘Ballaad
See väike sillerdusi sadav rind, ekstaasi kantuna üks kiidujõgi, ta rõõmustlema vallutas ka mind ja mulle suve alles suveks tegi. Ning hajusid kõik hallid mõtiskelud, mull' avardusid uued, julged elud. (Marie Under.) spondeus värsimõõt skeemiga /++/. Silbilisrõhulises värsisüsteemis kahest rõhulisest silbist koosnev värsijalg. Näiteks: Tuul läks, ++ lind jäi, lind läks, õis jäi mina uneta. stants oktaav. Kaheksast värsist koosnev stroof, mille riimiskeem on tavaliselt: a b a b a b c c. Stantsid said tuntuks itaalia renessansiaja luules Lodovico Ariosto (1474 1533) ja Torquato Tasso (15441595) loomingus.Näiteks: Kui ruuged neitsid tulnd need maikuu päevad Ja udulikke helbelinikuid Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid. Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad, On vastu võtmas kuningannat suid: Kuis kudrutustest kumisevad põõsad, Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad. (Marie Under.)
Pigem ongi küsimus selles, et laps tunneb eksimatult hea luule ära, isegi väikelaps, kellele värsse ette loetakse. Seega võib lapse luuletõrjumise põhjuseks olla ebaõnnestunud esmakontakt. Sellepärast ongi lasteluuletaja missioon ülimalt vastutusrikas. (Krusten 2004: 116). Luule on keele intensiivistamine, selle väljendusvahendite laiendamine, ja kokkupuude sellega peaks algama võimalikult varases eas. Lasteluules tuleb arvestada värsitehnilisi lihtsustusi: riimiskeem, värsimõõt, stroofivorm ja luuletuse pikkus. Näiteks luule stroofilises kompositsioonis on oluline riimide paigutus (riimiskeem) ja distants. Kauged riimid realiseeruvad nõrgemini, nähtavasti seetõttu, et vahepealsed seosed toimivad ,,mürana". Lähestikku paiknevad riimid annavad täielikuma riimiefekti. Seepärast on arusaadav, miks lastevärssidelt nõutakse paaris- ja ristriimi, kaugemad riimid ei ole siin kohased. (Mäger 1979: 85).
valehobused maletavad. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm e. stroof - sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid. * ballaad: vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule legend või lugulaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes lüroeepiliseks žanriks. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. * sonett: 13.saj. Itaalia luuležanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust: nelikutes teemarendus kuni 8. rea lõpuni, kolmikutes tuuakse sisse kõrvalteema või mõtisklus, 14. rida kulmineerub vaimuka puändiga. Riimipaigutuse järgi jaguneb kolmeks: itaalia sonett (4+4+3+3) abab abab cdc dcd prantsuse sonett (4+4+3+3) abba abba ccd eed
Arbuma tähendab nõiduma, ennustama. Innustati jätkama luuletajate omaseid jooni. Ühiseks eesmärgiks oli luule vormiräius, keelelise väljenduse puhtus. Püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Kõrgelt hinnati kunsti, milles pidavat peituma nii ilu kui ka tõde. Tähtsaks pidasid individuaalsust ja vaimset iseseisvust. Iseloomulik oli arbujatele endise Eesti idealiseerimine. Eeskujuks klassikud (Puskin, Baudelaire). Põhiline riimiskeem a b a b. B. Alver oli koos H. Talvikuga arbujate juhtivaks luuletajaks. Kirjutas esialgu rohkem lüroeepikat. ,,Tolm ja tuli" iseloomustab Alveri lüürika varasemat, kõige arbujalikumat jätku, kuhu kuulub ka suur hulk luuletusi. Luule sümbolistlik.
Jumal taevad maad inimene. Et mõista asjade olemust, tuleb minna tagasi 14 loomiseelsesse seisundisse, paradiisi. Sellel sufismi õpetus põhinebki. Soov maailma näha, nagu see on, jõuda arusaamisele, et loomiseelne ja -järgne seisund on võrdsed. Erinevus seisneb selles, et me peame olema võimelised nägema seda, mis on tõeline. Võeti kasutusele uus-pärsia keel. Qasida vorm monoriimne (riimiskeem aa ba ca jne). Uut pärsia kirjandust kirjutati paremalt vasakule. Üks värss koosnes kahest reast, moodustades ühe bayt'i. Teine vorm, mida hakati kasutama, võeti samuti üle araabia kirjandusest matnawi. Riimiskeemiks aa bb cc dd. Kogu uus pärsia eepiline kirjandus on sellises paarisriimis. Araabia kirjandusest võeti üle ka gazal, mis arendati välja eriti kauniks lüüriliseks vormiks. See koosnes 1015 bayt'ist, skeem oli monoriimne. Neljas vorm oli
sõnamäng: tekib sõnade, eriti homo- ja sünonüümide ootamatul kõrvutamisel; paradoks e. vastuoksus: vastuolu sisaldav kummaline ütlus ; ristlause: nt. jääb tulemeri - tuleb jäämeri, malehobused valetavad ja valehobused maletavad. Ballaad: vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule legend või lugulaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. Ballaadi sisuks eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp, kuid moraalne võit. Ballaad on luule kinnisvorm.Orjakivi Sonett: 13.saj. Itaalia luuležanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust. Sonett arendab ühte teemat tõusvas joones. 14. rida kulmineerub tavaliselt vaimuka puändiga
maletavad. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm e. stroof - sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid. * ballaad: vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule legend või lugulaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes lüroeepiliseks zanriks. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. * sonett: 13.saj. Itaalia luulezanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust: nelikutes teemarendus kuni 8. rea lõpuni, kolmikutes tuuakse sisse kõrvalteema või mõtisklus, 14. rida kulmineerub vaimuka puändiga. Riimipaigutuse järgi jaguneb kolmeks: itaalia sonett (4+4+3+3) abab abab cdc dcd prantsuse sonett (4+4+3+3) abba abba ccd eed
Ballaadid on stroofilised ja riimilised ja ka värsimõõdulised (4- ja 3- rõhuliste värsiridade vaheldumine). Teemaks sisemise ja välise maailma võitlus, rohkem eraelulised, eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, enamasti traagilise lõpuga. Ballad on lüroeepiline, mõnikord (prantsuse ballaad) ka lüüriline. Sonett - puhas kõlav keel, korrapärase ülesehitusega. Tekkis keskajal, põhizanriks renessanssis. 14 värsirida, riimiskeem abab abab cdc dcd, stroofilised. Itaalia sonett 4+4+3+3 värssi, nelikute kirjelduse pingeline murdumine kolmikute eneseväljenduseks Prantsuse sonett kolmele kaheksarealisele salmile järgneb kõnetus Inglise sonett (ehk Shakespeare'i sonett) tõstetakse esile puänti (üllatav pööre) Armastusteema, erootilisus, ihar suunatus objektile, autori lüürilise mina väljendus. Sonett kuulub lüürika valda. Sonett on vormilt ja ka sisult ballaadist erinev.
funktsioonilt novelli puändile, tehes eelnenust kokkuvõtte või kasutades teema käsitlemisel uut vaatenurka. Levinuim värsimõõt on jambiline pentameeter ehk viisikjamb. Inglise soneti tuntumate autorite seas on Shakespeare, ja Milton. 17. sajandi lõpus läks sonett inglise kirjanduses moest, naastes alles Prantsuse revolutsiooni aastail. (3.3) prantsuse ehk Ronsardi sonett jaotub itaalia sonetiga sarnaselt katräänideks ja tertsettideks (4+4+3+3), kuid selle riimiskeem on erinev. Sonetis vahelduvad nais- ja meesriimid. Levinud värsimõõt on aleksandriin. Prantsuse soneti kuulsaimate autorite sekka kuulub Ronsard; hilisemal ajal Hugo ja Baudelaire. 17. Kuidas saaks kujundiretoorika ja värsiõpetuse analüüsimist siduda luuletuse sisu käsitlemisega No ilmselt on kujundid ja värsid luule sisuga kooskõlas, teenivad teda. Hurraa! :) 18. Proosa ja eepika: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Peamised tunnused:
eelnenust kokkuvõtte või kasutades teema käsitlemisel uut vaatenurka, levinuim värsimõõt on jambiline pentameeter ehk viisikjamb, inglise soneti tuntumate autorite seas on Shakespeare ja Milton, 17. sajandi lõpus läks sonett inglise kirjanduses moest, naastes alles Prantsuse revolutsiooni aastail (3.3) Prantsuse ehk Ronsardi sonett jaotub itaalia sonetiga sarnaselt katräänideks ja tertsettideks (4+4+3+3), kuid selle riimiskeem on erinev, sonetis vahelduvad nais- ja meesriimid, levinud värsimõõt on aleksandriin, prantsuse soneti kuulsaimate autorite sekka kuulub Ronsard; hilisemal ajal Hugo ja Baudelaire Lõppriim hakkas Euroopa luules levima keskajal, mõjutatuna nii bütsantsi kirikuhümnidest kui araabia luulest hispaanias 17. Kuidas saaks kujundiretoorika ja värsiõpetuse analüüsimist siduda luuletuse sisu käsitlemisega?
Kohanimed jm peegeldavad mauride endisaegset kohalolu. Arhitektuuris kõige enam mõjusid. Moseed. Gordova mosee. Granada kuulus alambra. Sevillas omad mälestusmärgid. Araablased tungisid hips edasi ja jõudsid pariisi alla välja. Karl Suure vanaisa lõi tagasi. Kirjanduses suur teema, kuidas Karl suur võitleb araablastega ja püüab kristlastele hispaaniat tagasi vallutada. Just hispaanias esmakordselt 11 v 12 saj tekib araabia luules esmakordselt stroofi mõista kindel värsiüksus ja riimiskeem, seda enne araabia luules ei olnud. Olid pikad jadada ja värsiridade arv ei olnud piiratud. Hispaania mõjul tekkis see. ,,Hispaania luule" lugeda. Isegi araablaste kaudu tuli euroopasse tagasi eurooplaste enda teadmisi. Neid vanu teadmisi, mida nad olid võtnud üle IdaR-st toodi üle Lääne-euroopasse (Hisp). Täppisteadused jms. 10. ja 11. saj oli just see araablaste Hispaania kõige õpetatum ala Eur-s. Esimene lääneeur ülikool Bologna ülikool 1088 11. saj keskel
Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (`ballares', samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna (ballare, tantsima, samast tüvest ka ball ja ballett), kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline zanr Ballaadistroof , katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid `moraalne võit') XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilise teadvuse vorme, oluline romantismi arengus > ilukirjanduslik ballaad R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans `Kaebelaul', Marie Under `Uneretk', Henrik Visnapuu
lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna (ballare, tantsima, samast tüvest ka ball ja ballett), kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline žanr Ballaadistroof , katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’) XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilise teadvuse vorme, oluline romantismi arengus > ilukirjanduslik ballaad R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller
Hispaanias tekkis rahvuslik draama, juhtiv kuju oli Lope de Vega. (Milliegiärast ei võetud eeskuju Inglise blankvärsist, nagu nt Tosso seda tegi, ei mindud kaasa) Draama õttis kasutusele palju erinevaid riimvärsilisi vorme. Ühes näidendis on umbes 8-10 erinevat stroofivormi, erinevate riimiskeemidega. Romanss. Kasutati väga kindlat luuletusevormi, riimiskeemi: _____ _____ _____ _____ _____ _____ _____ _____ 8-realine, assonantsriim, lõtvriim, Hispaanias kõige kandvam riimiskeem. Tõlkimine on kohutavalt keeruline. (Eesti keeles üritas tõlkida Ain Kaalep, August Sang, Jüri Talvet) Inglise draama Christopher Marlowe (1564-1593), Shakespeare'i vahetu eelkäija. Mõrvati, õppis Cambridge'i ülikoolis usuteadust. Kuid kujunes hoopis ateisiks. Ühes kõrtsis ta tapeti. Jõudis kirjutada mõned näidendid. Eesti keeles "Tragöödiaid" näidentite kogu. "Tamerlan Suur", "Doktor Faustuse traagiline lugu", "Edward II". Blankvärsis. Toob
oluline romantismi arengus ilukirjanduslik ballaad. Kunstballaad (romantismi olulisemaid luulezanre). Autoreid: R.Burns, W.Scott, J.G.Herder, J.W.Goethe. Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ,,Kaebelaul", Marie Under ,,Uneretk". Sonett Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks tuleb kahtlemata pidada 14-realist sonetti, mille viisikjamb ja mitmekordsed riimid taotlevad kõlavust ning vaimupeenust. Pärineb 13.sajandist Itaaliast. Riimiskeem abab abab cdc dcd. Tuntumaid autoreid: Dante Alighieri, Francesco Petrarca, William Shakespeare. Sonetis on puhas kõlav keel, korrapärane ülesehitus. Sisu: Nelikud teema esitamine, mida arendatakse tõusvas joones 8.rea lõpuni. Kolmikud paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Nii nagu novellis, on ka sonetis tähtis üllatav pööre ehk püant (14.värss), mille esiletõstmise võimalused on head inglise ehk Shakespeare'i sonetis.
Eepose, romaani eepos, romaani, jutustuse, novelli, (erinevad liigid), jutustuse, novelli, miniatuuri haiku, ballaadi, haiku, vabavärsi, soneti, tunnused. jutustus, komöödia ja tragöödia olemust; lüürika, Luule vorm: värss, stroof, erinevad novell, riimiskeemid. Oodi, ballaadi, soneti, haiku ja riimiskeem, vabavärsilise luule tunnused. romaan, sonett, Komöödia, tragöödia ja draama tunnused. stroof, tragöödia, Arvustuse olemus. vabavärss
järgnes üks eraldi seisev rida või kolmas tertsett. Peata sonetis jäeti luuletuse algusest üks katrään ära (4+3+3), poolsonett rajaneb vaid ühele katräänile ja ühele tertsetile (4+3). Pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4), kahekordne poolsonett (4+3+4+3) on haruldane. Itaalia soneti kõrval on eluõiguse võitnud ka nn inglise ehk Shakespeare'i sonett, milles kolmele katräänile järgneb üks distihhon. Riimiskeem on märksa vabam. Teiseks soneti tunnuseks (sonare it k kõlama) on kõlav riim. o Stantsid: stantsidena käsitatakse eri maade värsiõpetuses sootus erinevaid stroofivorme. o Tertsiin: itaalia luuletusvorm, mis koosneb tertsettidest, millele luuletuse lõpus järgneb üks eraldi seisev värss. Tertsettides riimuvad omavahel 1. ja 3. värss. o Triolett: vanaprantsuse luuletusvorm, terviklik luuletus 8 värsist, milles esineb ainult 2 riimi skeemiga abaaabab
salvestatud foneetiline luule, kus tekst ja keelemuusika (keelevälised häälitsused) esinevad vaheldumisi ning loovad ühtse terviku, sümboliseerides ürgset luulet. Eesti kirjanduses on sound poetry't harrastanud Ilmar Laaban (1921). spondeus värsimõõt skeemiga /++/. Silbilisrõhulises värsisüsteemis kahest rõhulisest silbist koosnev värsijalg. Näiteks: Tuul läks, ++ lind jäi, lind läks, õis jäi mina uneta. stants oktaav. Kaheksast värsist koosnev stroof, mille riimiskeem on tavaliselt: a b a b a b c c. Stantsid said tuntuks itaalia renessansiaja luules Lodovico Ariosto (14741533) ja Torquato Tasso (15441595) loomingus.Näiteks: Kui ruuged neitsid tulnd need maikuu päevad Ja udulikke helbelinikuid Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid. Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad, On vastu võtmas kuningannat suid: Kuis kudrutustest kumisevad põõsad, Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad. (Marie Under.)
itaalia keele asemel ladina keeles, sest on teaduslik. „Monarhiast“ – traktaat riigi valitsemisest. Keiser peab Itaalia ühendama ja valitsema. „Jumalik komöödia“ – Dante peateos. Aines – unenäoline nägemus. „Komöödias“ on arvu- ja värvisümboolika. I osa „Põrgu“, II osa „Puhastustuli“, III osa „Paradiis“. Igas osas 33 laulu (kokku 99 laulu) + 1 sissejuhatav laul = 100-laululine terviklik teos – täiuslikkuse sümbol. Tertsiim – omaette riimiskeem. ABA BCB CDC Dante teejuht on Vergilius, aga kuna too on ristimata, ei saa ta Dantet Paradiisi juhatama tulla. Sinna tuleb teed juhtima Beatrice. Põrgu – 9 ringi 1. limbos (äär) – süütud lapsed ja antiikaja suurmehed, kes ei tundnud kristlikku ainujumalat 2. algab tegelik põrgu – abielurikkujad, himuruse pattu langenud – hõljuvad parvel musta põrgutule igaveses keerises 3. õgardid, prassijad 4. kitsipungid ja raiskajad 5
annaabi.ee 
