Lehte Hainsalu Elulugu Lehte Hainsalu sündis 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Tartumaal.(Alates 1959. aastast Sööt). Lõpetas 1956 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli Ajalookeeleteaduskonna eesti filoloogi erialal. Ta on abielus Ilmar Söödiga ning neil on kaks tütart(Kati ja Pille), üks poeg(Mati) ja üksteist imetoredat lapselast(Ekke, Uku, Rutt, Kristi, Asti, Kersti, Mario, Marek, Martin, Marit ja Markus). 11-aastaselt kirjutas ta luuletusi ning alates 12-aastaselt avaldati neid ajalehtedes.
Tallinna Prantsuse Lütseum Lauri Miller Lehte Hainsalu ``Kolmkõla´´ Referaat Juhendaja: Kristi Kiissa Tallinn 2012 Lehte Hainsalu Lehte Hainsalu (aastast 1959 Sööt; sündinud 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas, Tartumaal) on Eesti kirjanik ja poliitikategelane. Aastal 1956 lõpetas ta Tartu 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna eesti filoloogia erialal. Aastast 1958 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Eesti NSV ajal töötas Lehte Hainsalu ajalehe Edasi toimetuses, hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös ning õpetas mitmes Tartu koolis emakeelt. Ta oli kaheksa aastat tegev
1. (Lehte Hainsalu „vaikne ja soe“ ) Öö on vaikne ja soe nagu õnn. Raju jõuetult väsis, Pikka vaibusid iilingu nuuksed Ja mullaseid käsi Tuul unises jõuetuses mõseb. (Mats Traat „lumesadu“ ) Lumesajus on puhtuse kuulutus, Tumeda taeva läkitus. 2. Ma tean, ma näen, sa tuled üle lume On helbehõbedas su piduking. Ja hellalt heliseb öö kuppel kume Ma tean, sind hoiab mu küljes ling. 3. Ainult mina tean, Kuis on kaunid su hõõguvad põsed Ja vallandunud juuksed. Täna minema me ei pea Kuigi aknad kõik vajunud unne. Pane pea mu sülle ja tunne: Õnn on vaikne ja soe nagu öö 4. (Jaan Kross „Hetk“ ) Lihtsalt olla Lihtsalt seista kinnisilmi kuulatades Teineteise südant. 5. (Ilmar Laaban „Mikrokosmos“) Ükskõik Kas leiad minus enda Või leiad endas minu Talumaks seda leidu On vikerkaar liiga habras 6. Sa näed teda purunevat kildudeks, Kes liitis ühte pilve ja päikese Su käevartes saavad piksevardad 7. Kuid asjatult sa oo...
Eesti muusika: Urmas Alender Birgit Kukk Kiili Gümnaasium 9.a klass 25.02.2009.a. Tutvustus 20. saj. Eesti muusika üks väljapaistmavaid isiksusi on olnud ja on ka praegu Urmas Alender. Ilma temata oleks võimatu kirjeldada Eesti rockmuusikat ja selle teket.Ta oli võõrvõimu vastu meelestatud Ruja hing. Tema tähtsust, mõju ja loomingu jõudu, on tunda ka tänapäeval. Ta andis eesti kunstile oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame. Alender oli paljude tolle aegsete bändide solist, tuntuim neist on " Ruja ". Ta elas mitte ainult Eestis, vaid ka Rootsis, kuna ei suutnud enam Eestis valitsevat võõrvõimu taluda. Biograafia Urmas Alender sündis 22.novembril 1953. aastal Tallinnas. Oma elu esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas, aga hiljem kolisid nad perega Lasnamäele. Ta ei käinud kunagi lasteaias. Koolis oli ta autoriteet teiste õpilaste seas, tal oli "terav keel" - ...
mulle armas otsata. 3 Iga kodu on jääv Ellen Niit Iga kodu on jääv, on unumatu, kui ta üldse on olnud kodu üks habruke võrk, taaspunumatu, ummissõlmede lõputu rodu. Mõtteretk sind võib kanda su olemisse: majatunagi oled majas. Iga hetk saad sa studa kotta sisse, mis on alles su südameajas. Mida võõrale ütleb... Lehte Hainsalu MIDA VÕÕRALE ÜTLEB see põllukivi mida võõrale ütleb see pedakarivi mida võõrale ütleb see kaardikepiotsatäis maad mida võõrale ütleb see kaardikepiotsatäis maad kus talupoeglik mõtlemislaad. 4 Kodumaa Ellen Niit Kõrge kuusk mu läve ees on mu kodumaa. Juuripidi minu sees on mu koduma. Kase vari rohu peal on mu kodumaa. Salamärgid tohu peal on mu kodumaa.
„Naksitrallid“, Aino Pervik „Kunksmoor“ ja „Arabella, mereröövli tütar“; Ellen Niit „Suur maalritöö“ ja „Krõll“; Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“. Realismi ja fantaasia põimumine sõnamängulises lasteluules: Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Kalju Kangur jt Süvenemine laste ja noorte psüühikasse ning sotsiaalsetesse probleemidesse: Lehte Hainsalu, Mari Saat, Leelo Tungal, Meri-Liis Laherand jt. Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Jaan Rannap, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Ühiskondlik ja kirjanduslik huvi lastekirjanduse ning selle probleemide vastu: lastekirjanduse aastaülevaated, võistlused, uurimused. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. Muutuste keerises: 1990ndad Lastekirjanduse muutumine üleminekuaja tingimustes.
Ükskord piiranud vaenlane lossi pikalt ja tulemuseta. Kavatsetud juba lahkuda, kui õnnestus kinni nabida allikast vett tooma läinud vana naine. Ähvarduste peale öelnud eit välja saladuse - sissemüüritud tüdruku nime. Kohe kadunud udu ja linnuse kaitsejõud. Linnus vallutatud ja hävitatud. Ajaloost on teada, et linnuse vallutasid ja purustasid rootslased 1658. aastal Vene-Rootsi sõja ajal. Muistendit on kasutanud oma ballaadi "Ohver" loomisel Lehte Hainsalu. Nüüdseks on Helme ordulinnusest järel kõrged aknaavadega maakivimüürid. Nende järgi on kindlaks tehtud, et pealinnus kujutas põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 120 x 60 meetrit. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitavamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas. Neemiku lõunapoolset osa nimetatakse Silla- ehk Keldrimäeks. See oli eelkindlustus lossi peavärava ees, kust viis sild üle kraavi. http://www
" · Kasutatud materjal: 2. PILDID: esimene pilt: http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.tehnikamaailm.ee/hpicture.php%3FID %3D137&imgrefurl=http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2005/11/%3FheaderID %3D137&usg=__89OqqePxewL5j9kXmThKMFK3v44=&h=3858&w=3832&sz=199& hl=et&start=7&tbnid=s0M1YiziaybA5M:&tbnh=150&tbnw=149&prev=/images%3Fq %3D%25C3%2595hk%26gbv%3D2%26hl%3Det%26sa%3DG teine pilt: http://www.photopoint.ee/uud/fj/veepeal.jpg 3. LUULETUS: Hainsalu, Lehte. Lapsed lennand tuulde. Tallinn: Eesti Raamat, 2003. 4. RISTSÕNA KÜSIMUSED: Tamm, Lembi. Keemia õpik 8. klassile 1. osa. Tallinn: Autoriõigus AS BIT, 2006. 6. ÕHU AVASTAMINE: Karik, Hergi. Leiutised ja avastused keemias. Tallinn: AS Kirjastus Ilo, 2009. 6. 7. ROOMA ÕHK: Rooma õhk sisaldab kokaiini. Kättesaadav: http://www.minut.ee/article.pl?sid=07/06/01/230225 8. ANEKDOODID: esimene anekdoot: Baskin, Heino. Baskini anekdoodid. Kättesaadav:
1988; Astrid Reinla, Pätu 1988. Realism, fantaasia ja sõnamäng uuenduslikus lasteluules: Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu Sihvka annab aru 1973, looma- ja koolilood; Leelo Tungal, Neitsi Maarja neli päeva 1980, Kirju liblika suvi 1986; Ly Seppel, Kaarini ja Eeva raamat 1981; Mari Saat, Mina ise 1988; Lehte Hainsalu, Kes te koormatud olete 1988. Rootsis ilmus Helga Nõu noorteromaan Pea suu! (1983). Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Üldsuse suurenenud huvi lastekirjanduse probleemide vastu: uurimused, võistlused, lastekirjanduse kriitika. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. 1990ndatest uude sajandisse Lasteajakirjandust on 1990ndaist peale ilmunud rohkesti, ent ebastabiilselt ja paljud väljaanded lühikest aega
Tallinna Pedagoogiline Seminar Alusharidus päevane õppeosakond Triin Miil LÕ-22 MÄNGU ARENGUETAPID Mängu ja lapse arengu referaat Juhendaja: Pärje Ülavere Tallinn 2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS......................................................................................5 ROLLIMÄNG ............................................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJA...
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Vanaema ja vanaisa lugu Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: Võru 2011 SISSEJUHATUS Kui sul õde ei olegi, sul on suguõdesid kui sul venda ei olegi, sul on suguvendi kui sul ema ei olegi, sul on esiemasid kui sul isa ei olegi, sul on esiisasid kui sul puud ei oleg,i ei metsa- ei viljapuud ...
Erika Esop kirjanik,luuletaja,telelavastused Alates 1983 on ta vabakutseline kirjanik.Eesti kirjanike 1927-1999 Liidu liige alates 1988.Lastevärsse ning jutte avaldanud alates 1961. Telelavastused "Tipp ja Täpp" ja "Hunt Kriimsilm" Lehte Hainsalu kirjanik,luuletaja,lastekirjanik Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.1990-1992 oli 1938- EV Ülemnõukogu liige.Põhiseaduse Assamblee kodanike põhiõiguste toimkonna aseesimees. 20 august 1991 oli 69 hulgas, kes taastasid Eesti Vabariigi
-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming. Kohati arbujalik, siis jälle raskes barokkstiilis. Nooremana on „veel arbujalikum kui arbujad ise“, vormirangus, kõlaline elegants. Ilu- ja kunstikummardus, lihvitud sõnakasutus, maksimalism, eksistentsialism. Luulestiil muutub järsult pärast vangilaagrist vabanemist. Väga pikad read, vabavärsis tekstid.
ANSAMBEL ,, RUJA" 1971-1988.a KOOSTAJA:IVAR TURJA 07.03.2009.a SISSEJUHATUS Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uud...
............................................57 Lydia Koidula lastevärsid.....................................................................................................................57 Lev Tolstoi............................................................................................................................................59 Urmas Nemvalts...................................................................................................................................60 Lehte Hainsalu......................................................................................................................................60 Jaan Kaplinski......................................................................................................................................62 Ilmar Trull............................................................................................................................................64 Robert Vaidlo..............................................
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest....
Luuletaja Raine Raave : „Kas liidab valu ühte meie rahva kui traadid on tema lihas ja luus Tõmmatav hüpiknukk kui tänasel päeval sold ei sõlmi lahti sõlmi, et rõõmus sulada ühtekokku…“ Moodustati spetsiaalne Molotor- Ribbenstropi Paketi Avalikustamis Eesti Grupp (MRP-AEG), kuhu kuulusid asutajaliikmetena Tiit Madissoon, Legle Panek, Heili Ahonen, Jan Kõrb, Ilse Hainsalu, Jüri Mikk ,Mali Kiirend. MRP- AEG esitas taotluse korraldada meeleavaldus, kust minnakse Harjumäele Linda monumendi juurde. Tallinna linnavõimud andsidki loa , sest 23.08.87.a. meeleavalduse kavandamine oli Läänes juba ammu teada ja 32 Ameerika senaatorit olid saatnud Nõukogude Venemaa valitsusjuhile Mihhail Gorbatšovile kirja palvega mitte takistada miitingu toimumist. Tallinna linnavõimude käsul muudeti toimumispaika , nii et Raekoja
Põhilised: Vladimir Beekman ''Aatomik'' ja ''Aatomik ja küberneetiline karu'' Eesti lasteluule tipud Ellen Niit, Viivi Luik. Realismi ja fantaasia luules sidusid Hando Runnel, Paul-Erik Rummo, Ott Arder, Eno Raud Autoriraamat – autor on ise teksti ja illustratsiooni autor 1990ndate lastekirjanduse arenguid Andrus Kivirähk (1995) „Kaelkirjak“ -mitmekihiline kujundlikkus -kujutuslik ja sümboolne maailm Kunstmuinasjutt ja fantaasia *Lehte Hainsalu „Pikkurilli“ (1994) *Jaan Rannap „Röövel Rinaldo“ (1995) - Kujutatakse inimese ja roti vastasseisu. Rott on intelligentne ja püüab konfliktidele leida rahumeelseid lahendusi. *Tiia Toomet „Kaltsutitt ja puuhobune“ *Kaja Prügi „Me elame Tuulemäel“ *Leelo Tungal „Kollitame! Kummitame!“ *Juhani Püttsepp „Musta habemega kapten“ *Artur Jurin „Kõiges on süüdi Kotu“ *Aino Pervik „Maailm Sulelise ja Karvasega“(2000) – Originaalne teos, puudutab
Jutt on huvitav ja õpetlik. Huvi pakuvad kindlasti ka illustratsioonid. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldib, et raamatus on väga palju suuri pilte. Pildid on värvilised ja sobivad tekstiga väga hästi kokku. Midagi sellist, mis mulle ei meeldiks, ei ole. 3 2. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) "10 kooki". Autor on Lehte Hainsalu ja joonistanud Viive Noor. Ilmunud aastal 1990. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Ma arvan, et see raamat ei kutsu nii palju lugema, kui näiteks "Jussikese seitse sõpra." Raamatus on pikemad tekstid ja illustratsioonid ei ole nii head. Samas on juttu sisu huvitav ja lastele kindlasti meeldiks seda kuulata. 3. Millest raamat räägib? Raamat räägib lahkest tüdrukust, kes küpsetas pannkooke. Need koogid andis ta aga näljastele loomadele ära.
intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine (Jaan Kross, Mats Traat, Paul-Erik Rummo kosmose luuletused), avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Luule tuum: Varem alustavad (stalinlik sugupõlv): Debora Vaarandi, August Sang (selle aja kõige adekvaatsem kajastaja), Uno Laht (vastuoluline kirjanik, revolutsioon. Satiiriline luule), Ilmi Kolla (lüüriline luule), Lehte Hainsalu (lisab lüürilist elementi), Paul Haavaoks (Smuuli varjust kasvab välja loodusliku laadiga). Sulaaja fenomen kui pöördeline nähtus (noore luule tuuma oluliselt kujundajad, kes teevad esimesed avalöögid): Jaan Kross esmalt tuntus luuletajana. Esimene "Söerikastaja" (satiiriline luule, kasutab seda jõulisemalt ja eksperimentaalselt nii vormis kui ka sisus). Kahetähenduslik pealkiri, ridadevaheline poeetika.
1960. aastate põlvkond uskus paremasse tulevikku ja vabadusse Nõukogude Liidus. Taotluseks sai lähtuda elust ja inimesest endast: seda väljendavad Kersti Merilaasi luuletus "Usalda oma silmi" ja Debora Vaarandi luuletus "Lihtsad asjad". Uuesti hakkasid kirjutama vahepeal vaikinud Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding ja Johannes Semper. Isikupärasemaks muutus Juhan Smuuli, Mart Raua. Paul Rummo ja Minni Nurme seni sotsialistlik looming. Debüteerisid Ellen Niit, Lehte Hainsalu, Kalju Kangur, Juhan Saar. Eesti kultuuris oli see renessansiaeg. Öeldi lahti nõukogulikust kunstist. Kirjanduselu elavnes, aktiviseerusid seni vaikinud kirjanikud, suurenes tõlketeoste hulk, tekkisid kontaktid välismaailmaga. Väliskirjanduse tõlked panid aluse eesti kirjanduse muutumisele. Raamatute tiraazid suurenesid. Hoogustus kultuuri massitarbimine. Proosas läheneti realistlikule probleemkirjandusele. On räägitud 1960
Inimene valib endale sõbraks teise inimese (ja kuu ja tähed jne). Kõik materiaalne ja kosmiline maailm saab inimese näo. Uno Laht – Variant lähtub nõukogulikust satiirist – bürokraatia hukkamõist jm. Sellise satiiriga astub ta 50ndatel aastatel üles ja see kerib sotsiaalsete teemade suunas väga selgelt. Ilmi Kolla – Ta pakub intiimsemat, lüürilisemat varianti. Lehte Hainsalu Paul Haavaoks Jaan Kross – Kross oli noorelt vangilaagrisse sattunud tegelane, kes tuli 50ndate keskpaigas tagasi. Laagris kirjutab arbujalikku luulet ning loominus toimub järsk muutus. Ta hakkab kirjutama luuletusi, mida on võimalik tol hetkel avaldada. Ühelt poolt ta lähtub Uno Lahetüüpi satiirist, kuid teisalt tuleb sisse ka poliitilist allegooriat, soovi kuidagi sekkuda ühiskonna küsimustesse ja kui võtta ette
Kriitikas võeti need luulekogud väga hästi vastu. Reet Krusten, kes arvustas neid kaht luulekogu samuti koos, nimetas Vilep luulet sümpaatselt kodu- ja perekeskseks, humoristlikuks ja lapsega suhtlevaks luuleks, mis on klassikaline, aga ometi kaasaegne, südamlik ja soojendav (Krusten 2004: 120). Luulekogu ,,Minu laul" nimetab Ilona Martson üheks 2003. aastal ilmunud mainimisväärseks luulekoguks Jaanus Vaiksoo, Ott Arderi ja Lehte Hainsalu kõrval (Martson 2004: 453). 4.3. Luulekogud ,,Tahaksin olla" ja ,,Katus sõidab" Luulekogud ,,Tahaksin olla" (2005) ja ,,Katus sõidab" (2007) tähistavad luuletajas toimunud kvalitatiivset arengut. Autor püüab, võrreldes eelmiste kogudega, lugejat mitte ainult lõbustada või tema meelt lahutada, vaid näitab ka oma lüürilisemat, sügavamat ja siiramat palet. Autor ei pea enam tingimata olema naljakas ja lõbus, et olla huvitav (Palm 2007)
Tähtsad luuletajad: Uno Laht - eelkäija. 50ndate alguses. Nõukogudelik satiir. Moodsad 60ndate väärtused, õpetab poksimist, samal ajal suhtleb julgeolekuteenistusega. Ilmi Kolla - eelkäija, 50ndate alguses. Koos Lahtega näitavad, kuidas võiks edasi minna. Autor kirjutab edasi ühiskondlikku luulet, aga liigub satiiri poole. Ühiskonnakriitiline satiir. Bürokraatiavastane kriitika. Luule võiks olla isiklik ja inimlik. Sureb noorelt. Lehte Hainsalu - Paul Haavaoks Jaan Kross - klassikuks pärast proosale üleminekut. Arendab Lahte satiiri. Ellen Niit Ain Kaalep Debüüdid tähendavad ühtpidi noore kirjanduse tulekut ja hilinejate tulekut. Hilinejad - rida autoreid, nagu Kross, Niit, Kaalep, kes võinuks ootuspäraselt olla 40ndate teisel poolel, aga ei tule. Autorid, kes ootasid paremaid võimalusi ja 50ndate lõpus hakkavad raamatud tulema. Võimendab debüüdilainet, mis siin on. /--/
Intellectuals felt relief and hoped for a better future. Khruschev allowed Alexander Solzhenitsyn’s story One Day in the Life of Ivan Denisovich to be published in the literary magazine Novyi Mir in 1962. Estonian writers and artists obtained some freedom of expression, but certainly not the freedom in the Western sense. In literature satire and comedy were revived and international relationships began to develop again. A new generation of writers rose to prominence (Lehte Hainsalu, Uno Laht and Jaan Kross). Jaan Kross (1920-2008), renowned today for his historical novels1, was originally noted for his poetry, his collection Söerikastaja (The Coal Enrichment Facility Worker, 1957) though primarily satirical, critical of the times and intellectual, promoted not only poetry but also helped refresh the literary climate. The socio-psychological dramas Atlandi ookean (Atlantic Ocean, 1956) by Juhan Smuul (1922-1971), Kadunud poeg (The Prodigal Son, 1958)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
