LASTEKIRJANDUS MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestad...
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
eesmärgil. muistend- tõestisündinud loona esitatav lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku v sündmusega. Tekkinud mütoloogilistel alustel, faktidele lisandub fantaasia. Tekke- ja seletusmuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, usundilised muistendid, ajaloolised muistendid, kunstmuistendid (nt Faehlmann). Tänapäevane variant: linnalegendid, mis levivad eriti hoogsalt nt kooliõpilaste seas või interneti vahendusel. lastekirjandus- lastele suunatud kirjandus; kitsamalt: täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Siia alla võib kuuluda kõik see, mida lapsed loevad (ka reklaambrožüürid ja teadusajakirjad), aga see muudab mõiste väga laiaks ja hägusaks. valm- lühike õpetliku sisuga mõistujutt v luuletus, kus peamiselt antropomorfeeritud loomtegelaste kaudu kujutatakse inimeste iseloomujooni ja käitumist; iseloomulik on, et loo moraal tuuakse eraldi (alguses v lõpus) välja.
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus.................................................................
Ado Grenzstein [Piirikivi] "Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi." 1849: Sündis 5. veebruar. Kõksi küla, Tarvastu kihelkond. Rentniku poeg. Sai hariduse kohalikust kihelkonnakoolis. 187174: Valgas Cimze seminaris. 187476: Audrus köster ja kihelkonnakooliõpetaja. 1876: Kutsuti Tartu Hollmanni seminari (I [saksa] Õpetajate seminari) õpetajaks. 187880: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta nende pooldajana. Hakkas kritiseerim...
Revision questions for the exam I General 1. What is CL? that is especially written with children in mind; that is actually selected and read by children; that often introduces children as main characters; 2. What are the most important elements of literature? Characters point of view Setting plot theme style tone conflict symbol 3. What are some the most typical features of the fantasy genre? Animal characters may act like people. Characters may have special powers. Characters may be imaginary beings. Setting may be in another time (future). It usually has a good vs. evil conflict. It may use scientific principles not yet available or discovered. II Classical literature 1. What is Beowulf? When and by whom was it written? Beowulf is the conventional title of an Old English heroic epic poem. 2. Who was King Arthur? In wh...
arusaadava nalja, aga ka pisut hirmu tekitava kunstilise liialdusega. o Piripilli-Liisu upub oma pisaratesse, Seene-Mikk on nii must, et kasvab pärast vihma seeni täis jne. o Tõsimeeli manitseva, õpetava ja hoiatava, tihti ka halemeelse lastekirjanduse taustal mõjus selline hüperbool lausa revolutsioonina, nagu aastaid hiljem neid piltlugusid kommenteeritakse. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey (04.04.2011, 14:00) Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis
LASTEKIRJANDUSE JAGUNEMINE VANUSASTMETE JÄRGI 0.1 a. Raamat tuleb siis, kui laps suudab haarata. Vanniraamat-koos vanemaga vaadata.Laused lühikesed,selged,luulelised,arusaadavad. 1-2a. Armastus ja turvatunne(,,Paula läheb lasteaeda"). 2-3a. Viisakusnõuded.Arendada kollektiivset kuulamisoskust.Läbi lapsesilmade kirjutatud lood. 3a. Hea emotsionaalne mälu,sõnad,väljendid jäävad hästi meelde.Ühine kuulamine. Raamatu ja tekstipilt paeks omavahel kokku minema. Tuleb õpetada hoidlikku suhtumist, raamatu käsitlemist, lehtede keeramist.Pilt peab vastama tekstile ja pilt peaks olema õigetes proportsioonides ja õigetes värvides. 4a. Värviraamatud."Kellel on loomupärane anne,oskab ilma juhendamatta joonistada eseme või looma,aga kellel puudub,seda tuleb juhendada".Erinevad raamatud lastele,et ei tekiks raamatust stampe.Näiteks:"Punamütsike". Raamatute eest hoolitsemine,mis tekitab armastust raamatute vastu. Raamatutel peab olema oma kindel koht.K...
linnaleht.ee/?page=99&id=3474 23.05.2012 6. Martson, I. (2005, 8.jaan. ,,Kust tulevad lastekirjanikud?" Eesti Päevaleht 10 Kättesaadav internetist: http://www.epl.ee/news/kultuur/kust-tulevad-lastekirjanikud.d? id=51001032 21.05.2012 7. ,,Kirjanik tõuseb igal hommikul kell pool viis" http://www.ohtuleht.ee/462093 23.05.2012 8. ,,Kristiina Kass" http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti-lastekirjanikud-ja- illustraatorid/kristiina-kass 21.05.2012 9. ,,Kristiina Kass" http://www.raamatumaailm.ee/autor/kristiina-kass 21.05.2012 10. ,,Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia" http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php? option=com_content&id=57&catid=36§ionid=7 24.05.2012 11. Nöbinina 1/11 http://etv.err.ee/arhiiv.php?otsing=N%C3%B6binina 24.05.2012 11
Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluk...
alguse saavad. Võru raamatukogu koduleheküljelt: Tänu Jaan Vahtra, memuaarilisele loomingule saame justkui ajamasinaga inna sajakonna aasta taguse Võrumaa eri nurkadesse, elada koos toonaste inimestega nende elu tänagi tuttavates paikades. Kasutatud kirjandus: · Kalda, M., Peep, H. (1984) ,,Eesti kirjanduse ajalugu" Tallinn: Kirjastus ,,Eesti raamat" lk 57, 58, 444, 445 · Krusten, R. (1995) ,,Eesti lastekirjandus" Tallinn: Kirjastus ,,Elmatar" lk 76, 109, 129 · Vahtra, J. (1982) ,,Metsajärv" Tallinn: Kirjastus ,,Eesti raamat" · Jaan Vahtra http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/JAANVAHTRA/docDesc_pub 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://lib.werro.ee/index.php/jaan-vahtra.html 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://www.wi.ee/voro/index.php/kiraenigu/jaan-vahtra 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Vahtra 12.03.2012
o Lastekirjanduse funktsioonid: õpetlik, kasvatuslik, esteetiline. Oluline on eakohasus. Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada, moraal tuleb peita jutukeste sisse, lastekirjandust ei tohi temaatiliselt piirata ainult lastetoaga, tuleb rääkida ka elus laiemalt, selle headest ja halbadest külgedest. o Lastele kirjutaja peab tundma laste hingeelu. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kunder (28.03.2011, kell 16.30) 3. http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html (28.03.2011, kell 16.30) 4. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=28&table=Persons (28.03.2011, kell 16.30). Reinhold Kamsen (1871-1952) Luuletaja ja lastekirjanik Reinhold Kamsen sündis 24. (12.) okt 1871 Viljandimaal Imavere vallas talupoja peres. Õppis Järavere külakoolis
Viivi Luik Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Lühidalt elust VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967. Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina 1967. aastast kutseline kirjanik Esikkogu „Pilvede püha“ 1965 Noorusluules domineerib tundelüürika Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust 1985. aastal kirjutas romaani „Seitsmes rahukevad“, milles kujutatakse sõjajärgseid aastaid lapse silmade läbi Lisaks luuletamisele tegeleb ta ka lastekirjanduse kirjutamise ja luulete tõlkimisega Teosed "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) "Taevaste tuul" (luulekogu, 1966) "Hääl" (luulekogu, 1968) "Leopold" (lasteraamat, 1974) "Vaatame, mis Leopold veel räägib" (lasteraamat, 1974) "Leo...
JAAN VAHTRA Sündinud 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". ...
Terry Prachett and "The Truckers" Carry Kangur Tartu Ülikool Terry Prachett · Born 28 April, 1948 · Beaconsfield, England · Early interests: astronomy, collected tea cards about space. Which led him to science fiction! · Published his first story "The Hades Business" at the age of 13 · Left school when he was 17 to start a career as a journalist Terry Prachett · Married with Lyn in 1968 · Their daughter Rhianna is also a writer · Was diagnosed with Alzheimer's disease · Was knighted in 2009 · Made himself a sword! · Has a observatory in his garden The Truckers · First published in 1988 · Between Fantasy and Sci-Fi · First book in the Bromeliad Trilogy · Children's book · Also for grown-ups · Humorous and easy to read The Truckers · Setting: ...
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakits...
„Teraspoiss“ ja Karu „Nullpunkt“). Tuletan meelde, et see oli vaid üks pilet mitmest! Samuti oli eksamil kõigile viis faktilist küsimust, mida ma täpselt enam ei mäleta. Üks oli kindlasti Ansomardi kohta – mis on tema päris nimi ning mida ta tõi eesti lastekirjandusse. Teine küsimus oli esimese eesti lasteajakirja kohta, nimi ja esimene peatoimetaja. Head õppimist ja palju edu eksamil! Grete 1. Lastekirjanduse defineerimise probleeme Lastekirjandus tänapäevases mõttes – täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi esteetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi esteetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratletavad. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused.
mütoloogia - Müütide kogum. Teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega. müüt - religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja nende teket, räägib jumalatest, üleloomulike võimetega sangaritest jne. muistend - lühike jutt, mis vahendab tõekspeetavat olukorda. Tekke- ja seletusmuistendid, Kohamuistendid. lastekirjandus - laiemas tähenduses spetsiaalselt lastele suunatud kirjandus, kitsamas tähenduses täiskasvanute poolt lastele suunatud lood. valm - lõhike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus. ballaad - dramaatiliste elementitega lüroeepiline luuletus, mida sageli on ette kantud lauludes. muinasjutt - eepola žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutsulik või õpetliku sisuga lugu. Iseloomulik: imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine.
eesti laste kirjanikkest. Tema poolt loodud poku tegelased on praegu paljudes õpikutes koolis, mis minu meelest tõi temale tõelist tunnustust. 3 KIRJANDUS 1. Pokumaa.ee. http://www.pokumaa.ee/index.php?page=9 (viimati vaadatud 17.12.2008) 2. Suri Edgar Valter. http://www.epl.ee/?artikkel=314673 (viimati vaadatud 17.12.2008) 3. Edgar Valter Eesti Lastekirjanduse Keskus. http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti-lasteraamatuillustraatorid/edgar-valter (viimati vaadatud 17.12.2008) 4
2006; „Järvevaht ja joogivesi”, 2007). Kümnendi tippteos on Aino Perviku diloogiat, mis koosneb raamatutest „Maailm Sulelise ja Karvasega” ning „Suleline, Puhuja ja Must Munk”. Esile tõstab veel kaht noort debütanti: Kristiina Kassi („Kasper ja viis tarka kassi”, „Samueli võlupadi”) ning Piret Raua („ Ernesto küülikud”, „Sanna ja salakütid”), kellel igal aastal ilmub uusi teoseid. Võib ka öelda, et üheksakümnendate ja uue aastatuhande alguse lastekirjandus on täiesti erinev. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli eestimaise lastekirjanduse ilmumine väga napp. Hiljem pilt eesti lastekirjanduses hakkas muutuma positiivses suunas. Eesti Lastekirjanduse Keskusel algatas konkursse, näituseid, tutvustas uudiskirjandust, korraldas lastekirjanike ja -kunstnike ühiseid kohtumisi. Keskus viis kokku vanema ja uue põlvkonna.
Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“, mille on kirjutanud Ülle Kütsen kelle kaasautoriks oli ka kunstnik Kaie Kal. Lapse vaatepunktist vaadates on lapse kohale kaitseks tõustud Pulaja pilajutud, mida oskavad lapsed isegi pajatada. Jaanika Palmi : (kirjutas Maarika Johannes) arvates 21. sajandi eesti lastekirjandust iseloomustab kõige paremini mõiste „mitmekülgsus“, kuna lastekirjandus ei ole enam nii kitsas ja piirav võrreldes varasemate perioodidega. Alates 2000. aastast korraldavatest noorsooromaani-võistlustest ärkasid varjusurmast uuesti ellu noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Need
Looming Andrus Kivirähk kirjutab nii täiskasvanutele kui ka lastele. Ta eelistab teatrit romaanide kirjutamisele ning seda näitab ka see, et tema kirjutatud näidendeid on tunduvalt rohkem, kui romaane. Kivirähk ei taha liigitada oma tegevust põhitööks ja kõrvaltööks, ta ütleb, et kõik, mis ta teeb, on tema põhitöö. Ta on humorist, romaani-, näite-, lastekirjanik, kolumnist Päevalehes ja juhib koos Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse. Lastekirjandus Andrus Kivirähki tunnevad juba väikesed lapsed. Ta tuntumad lasteraamatud on ,,Kaelkirjak" (1999), ,,Sirli, Siim ja saladused" (1999), ,,Lotte reis lõunamaale" (2002), ,,Limpa ja mereröövlid" (2004), ,,Sibulad ja sokolaad" (2002), ,,Leiutajateküla Lotte" (2006). "Lastele kirjutamine ei erine minu meelest kuigivõrd täiskasvanutele kirjutamisest, nii nagu ma ka loen võrdse huviga head täiskasvanute raamatut ja head lasteraamatut. See on umbes
Swe/Lin03 19.02.10 26.02.10 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus 1999 Swe/Lin07 01.06.10 15.06.10 Astrid Lindgren Bullerby lapsed 2006 Kirjastus Keel Orig Tõlkija Kommentaar Klient Eesnimi Ilmamaa est est Luuletused 48801180808 Erika Eesti Jooniest est Lastekirjandus 48801180808 Erika Eesti Jooniest est Lastekirjandus 48801180808 Erika Filtreerida Eestiarendatud Raamest filtri abil teisele töölehele est lastekirjandus, Luuletused mida
Pr/Hug01 40411 40430 19 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40477 40495 18 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40222 40249 27 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40394 40422 28 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40501 40508 7 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 Count 14 Grand Count 892 Aasta Kirjastus Keel Orig Tõlkija Kommentaar Klient Eesnimi 2007 Eesti Joonisfilm est est Lastekirjandus 4,9E+010 Erika 2007 Eesti Joonisfilm est est Lastekirjandus 4,9E+010 Erika 2009 Varrak est est Lastekirjandus 4,9E+010 Helen 2007 Eesti Joonisfilm est est Lastekirjandus
05.10 Terry Pratchett Koletislik rügement 2008 Swe/Lin03 19.02.10 26.02.10 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus 1999 Swe/Lin07 01.06.10 15.06.10 Astrid Lindgren Bullerby lapsed 2006 Kirjastus Keel Orig Tõlkija Kommentaar Klient Eesnimi Ilmamaa est est Luuletused 48801180808 Erika Eesti Jooniest est Lastekirjandus 48801180808 Erika Eesti Jooniest est Lastekirjandus 48801180808 Erika Eesti Raamest est Luuletused 48801180808 Erika Eesti Päevaest est 48801180808 Erika Varrak est ing Arvo Reinvald 48801180808 Erika Varrak est ing Krista Kaer 48801180808 Erika
hinnasoodustus. Hoopis kasutamata valdkond Eestis on õppevara tagasiostmine ning -müük koolis või raamatukaupluses. Kooliraamatukogud peaks toimima õppetööd toetava kirjanduse koguna, kuid tänapäevases kooliraamatukogus puudub suures osas viimastel aastatel lastele väljaantud väärtkirjandus. Lisaks õppematerjalide ja õpikutele, peaks kooli raamatukogu asetama rõhku just laste väärtkirjandusele. Erinevad sihtgrupid: · algklassi õpilased Lastekirjandus kannab suurt vastutust isiksuse kujunemisel lapsest täiskasvanuks, eetiliste ja esteetiliste tõekspidamiste omandamisel, elutarkuse kogumisel. Veelgi enam lastekirjandus on omandamas riikliku haridus-kasvatusliku mõjuri staatust, mis kehtib ja kestab vääramatult ka infoajastu kiirelt muutuvas maailmas. Tänaseks on laienenud autorite ring ning paranenud raamatute väljanägemine. Kuid probleemiks on lastekirjanduse levi ehk raamatu tegelik
kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt tegelikult loetavad tekstid *õpikute tekstid Peter Hunt – lastekirjanduse teoreetik Lastekirjandus jaguneb: *muinasjutud *fantaasiakirjandus *realistlik kirjandus *aine kirjandus Lastekirjanduse loomine on mitmetasandiline ja mõtteline Lastekirjanduse piirjooned:
kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk
a. IBBY aunimekirja. On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga. Ema ja poeg ,,"Arabella" on nii õudne, et väikestele lastele ei tohi selliseid raamatuid kirjutada" arvas pisike Mihkel Raud ema Aino Perviku romaani kohta. ,, "Musta pori näkku" on üsna kurb, aga hästi õnneliku lõpuga raamat" arvas Aino Pervik poja romaani kohta. Kasutatud kirjandus http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eestilastekirjanikudja illustraatorid/ainopervik http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Lastekirjandus_21sajandil/ http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Pervik http://www.ohtuleht.ee/310265 Tänan kuulamast!
eest jäädki oma räbalaid kandma, järgmine kord oled targem ja hoiad oma riided korras. Hakka tööle! Võõrastütar: Andke andeks, emake, õeke. Juba lähen. (Laseb süüdlaslikult pea norgu) Võõrastütar istub akna alla lõngast ketrama, käed on ketramisest punased ja tüdruk ohkab vahepeal ning hõõrub käsi. Võõrasema tütar jääb ahju peale magama ja võõrasema läheb toast välja). TLÜ Haapsalu Kolledž Natalia Mertsalova Klassiõpetaja II kursus Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele Võõrastütar: Ai! Kui valus! (vaatab oma katkist kätt ja paneb värtna kõrvale)Pole ime, et käed veritsema hakkasid, ma ketran juba 3 tundi järjest. Oi, värtna peale tuli vereplekk. (vaatab ehmunult ringi) Ma parem pesen selle puhtaks, enne kui ema märkab. Tüdruk tõuseb püsti, jookseb kaevu juurde ja kummardab. Värtnas kukkub vette
Katre oli ka Triibiku suhtes tähelepanelik ja arvestav, õmbles talle esimeseks koolipäevaks kleidi ja valmistas koogi. Muretses Triibiku koolitööde ja heaolu pärast. Vanaisa: Väga hõivatud loomaaia direktorist vanaisa. Nagu Katrel oli ka temal alati parasjagu midagi käsil. Vanaisa oli väga tark ja teadis loomadest väga palju. Hoolis väga Triibikust ja tundis huvi tema käekäigu vastu. TLÜ Haapsalu Kolledž Tiina Laurand Lastekirjandus ja lugemise juhtimine Kokkuvõte tegelasest 2015 Õpetaja: Uudishimulik õpetaja, kellel oli raske aksepteerida Triibiku erinevusi võrreldes teiste õpilastega. Samas oli õpetaja murelik Triibiku ja tema heaolu pärast. Raamatu lõpus näitas õpetaja välja ka seiklushimu ja abivalmidust. Bert ja Birgit: Katre ja Andrese lapsed. Tavalised lapsed, kellele meeldib väga Triibik, kahjuks Triibiku
illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte- ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid ja zanrid. Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast - Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. 3
Basilio, Alice, Duremari ja politseikoerte abiga ajas ta Buratinot taga, et temalt kuldvõtmeke ära võtta. Loo lõpus ta kaotab ja jääb pika ninaga. Basilio ja Alice Kerjused ja röövlid. Pime vöödiline kass ja kolmel jalal komberdav rebane. Nad viisid Buratino Lollidemaale ja tahtsid puupoisilt raha välja petta. Nad TLÜ Haapsalu Kolledž Natalia Mertsalova Klassiõpetaja II kursus Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Kokkuvõte loetud raamatust mängisid röövleid, kes Buratino tammeoksa külge pea alaspidi üles riputasid. Kui Buratino istus „Kolme Kiisa“ trahteris kannu sees, nemad reetsid Carabas Barabasile tema peidukoha ära. Puudel Artemon Üllas ja abivalmis puudel, Malvina ustav sõber. Ta järgneb Malvinale ja
K.A.Hindrey piltvärsilood „Pambu-Peedu“, „Seene-Mikk“, „Piripilli-Liisu“, 1906; ka rohkesti kommertslikku pildikirjandust saksa seeriate järgi. K.E.Söödi, Ernst Enno, Reinhold Kamseni jt lasteluule. Jaan Lattiku („Meie noored“, 1907) ja Ansomardi („Lastejutud“, 1911) lasteproosa. August Kitzbergi („Kaval-Ants ja Vanapagan“, 1907; „Kuri kuningatütar“, 1909) jt lastenäidendid Lastekirjandus Eesti Vabariigi ajal, 1918–1940 – küpse kunstitaseme saavutamine Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm (1921), Vikerkaar (1922), Noorusmaa jpt. Raamatusarjad, nt „Looduse lasteraamat“, „Looduse kuldraamat“, „Kuldne kodu“, „Rõõmus raamat“. K.E.Söödi, E.Enno, J.Oro (Julius Oengo) lasteluule. Laste ja noorteproosa: J.Parijõgi „Tsemendivabrik“ (1926), „Jaksuküla poisid“ (1930),
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. Algupärane lastekirjandus- emakeeles koostatud esmakordne tekst Fantaasiakirjandus- rääkivad mänguasjad, imaginaarsed olendid (nt draakonid), ajas rändamine. Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja
Hugo Treffneri Gümnaasium 12d Elulugu sündis 17.augustil 1970 Tallinnas ema näitleja isa näitleja ning endine Nukuteatri direktor abielus, 3 tütart 1988. a Tallinna 32. Keskkool 1993. Tartu Ülikool, ajakirjandus 1996. astus Eesti Kirjanike Liitu ateist Looming kirjutab lastele ja täiskasvanutele eelistab näitekirjandust kirjanik, kolumnist ning saatejuht raamatut "Rehepapp" müüdud üle 32000 eksemplari koduteatriks Eesti Draama teater Lastekirjandus Tuntumad lasteraamatud on: "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Lotte reis lõunamaale" (2002) Teemad naeruvääristab kõike kirikuga seotut irooniline ka enese ja eesti rahva üle avaldab arvamust poliitika kohta Päevalehes kirjutab palju eestlastest Stiil irooniline maailmavaade kasutab võrdlusi (pigem arvamuslugudes) ei kasuta rasket teksti paneb lugeja mõtlema igapäevaelule Ivan Orava mälestused ehk minevik kui helesinised mäed
MERERÖÖVLIMÄNG SASS HENNO 2005 ILLUSTREERIJA: PENT TALVET TEGELASED STEN-ERIK on seitsme aastane poiss. Poiss on seiklushimuline ning abivalmis, heasüdamlik, taiplik. Sügisel läheb Miina Härma kooli (sinna läheb ka Maria). Poiss oskab lugeda ning arvutada. MARIA on kuue aastane, sünnipäev septembris. Elab koos Papaga (vanaisa). Vanemad on välismaale läinud ega osale tema elus. Iseloomult on tagasihoidlikum kui poiss. Kuid kohati julgem, näiteks pööningul julgustas Stennut. Põhilised iseloomuomadused on siirus, sõbralikkus, viisakus. ISA URMAS ei ole raamatus tihe tegelane. Isa lubab pojal teha asju mida ema ei luba, näiteks joonistada seinale. Vabal ajal tegeleb poisiga, selgitab maailma asju ja füüsika seadusi ehedate katsete näol. Kuigi veedab palju aega tööl, lööb välja tema poisilik pool. EMA- on pigem keelavas rollis kui armastav ema koha täitja. Käib loost läbi harva, ilma erilise kirjelduseta. Suhtuvad koos isaga sundüürn...
Inimestel oli vaja meelelahutust, kiidulaule, kedagi eeskujuks. Keskaja kirjandus (5.15.saj.) Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel. Peamiselt vaimulikud, kuid ka ilmalikud teosed. Muutus keerukaks ja rikkalikuks. Lääne ja KeskEuroopas ladina keel, IdaEuroopas kreeka keel. Rahvuslikud eeposed levisid suuliselt. Anonüümsus, ümberjutustamine, austus antiikkirjanike vastu. Naiskirjandus. Uusaja kirjandus (15.19.saj.) Valgustusajastu. Teaduslikum kui varem. Kirjanduse kõrgaeg. Lastekirjandus. Autori tunnustamine. Romantism. Luuleline vorm. Kaasaegne kirjandus (19.saj...) Lõpetati luulelise vormi kasutamine. Tekstide sisu kõikus suhteliselt lühikese aja jooksul kõvasti, küll olid süngemad, vahel rõõmsameelsemad teosed. Teaduslikud tekstid. Kirjakeel väga täpne. Kokkuvõtteks Tuleb välja, et kirjanduse muutused on kõvasti kooskõlas inimkonna ja selle kultuuri muutustega. Inimkond mõjutab kirjandust ning vastupidi. Kirjandus on inimeste elus olnud väga
Inimestel oli vaja meelelahutust, kiidulaule, kedagi eeskujuks. Keskaja kirjandus (5.15.saj.) Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel. Peamiselt vaimulikud, kuid ka ilmalikud teosed. Muutus keerukaks ja rikkalikuks. Lääne ja KeskEuroopas ladina keel, IdaEuroopas kreeka keel. Rahvuslikud eeposed levisid suuliselt. Anonüümsus, ümberjutustamine, austus antiikkirjanike vastu. Naiskirjandus. Uusaja kirjandus (15.19.saj.) Valgustusajastu. Teaduslikum kui varem. Kirjanduse kõrgaeg. Lastekirjandus. Autori tunnustamine. Romantism. Luuleline vorm. Kaasaegne kirjandus (19.saj...) Lõpetati luulelise vormi kasutamine. Tekstide sisu kõikus suhteliselt lühikese aja jooksul kõvasti, küll olid süngemad, vahel rõõmsameelsemad teosed. Teaduslikud tekstid. Kirjakeel väga täpne. Kokkuvõtteks Tuleb välja, et kirjanduse muutused on kõvasti kooskõlas inimkonna ja selle kultuuri muutustega. Inimkond mõjutab kirjandust ning vastupidi. Kirjandus on inimeste elus olnud väga
kes teenib vanarauda korjates raha, et emale uus ratas osta. Lisaks nendele on raamatus juttu roostekarva laikudega koerast, pahatahtlikust Tõnisest, sõbralikust rauakaupmehest Tõrust, lahkest proua Roosipuust, pitsabaari pahurast omanikust Vanast Juustust, saamatust pitsakokast Pepest ja veel mitmest teisest. "Samueli võlupadi" "Petra lood" Kasutatud kirjandus www.postimees.ee/476172/kasperi-tarkurkassidest- isepaise-noianeiuni/ www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti-lastekirjanikud-ja- illustraatorid/kristiina-kass et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Kass www.epl.ee/news/kultuur/kristiina-kass-kristiina-kass- kristiina-kass www.raamatumaailm.ee/terms/autor/kristiina-kass Aitäh kuulamast!
- zanr - süzee - tegelased - põhiteema, põhisõnumid - olustik (nt realistlik / fantastiline; milline konkreetne ajastu) - jutustaja. Mis lastele võiks meeldida? Mis võib jääda kaugeks? Kuidas hindad eakohasust? Illustratsioonid ja kujundus. Kuidas toetavad autori teksti? Kas pilt jutustab lisaks mingit oma lugu? Kas pakub lisadimensioone? Kui teksti ja piltide autor on sama inimene (nn autoriraamat), siis kuidas sel juhul tekst ja pilt suhestuvad? -zanr: Lastekirjandus, muinasjutt -Süzee: Sipsik on riidest nukk, kelle Mart õmbles oma õele Anule sünnipäevaks. Esmapilgul oli Sipsik päris tavaline mänguasi, kuni ühel päeval hakkas ta rääkima. Sellest hetkest alates olid Anu ja Sipsik lahutamatud. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", n-ö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida. Ta palub Anu, et
toimetajana ( E. Nirk, … 1975: 270). 3 Kirjaniku tegevust alustas retsensendina „Edasis“, 1950-ndate aastate lõpul kriitikuna tegev pidevalt. Avaldanud sisukaid artikleid ja ülevaateid lastekirjanduse kohta, samuti probleemitihedalt publistikat sotsiaalsetel teemadel ( O. Kruus, … 1995 ja 2000: 405). „Sirbi ja Vasara“ veergudel tõestab Aino Pervik, et ta ise on võimeline täitma nõudeid lastkirjandusele: „Lastekirjandus oma kõrgtasemel on kaheldamatult kunst. Lasteraamatu teeb lasteraamatuks lapsetaju, lapsetasandi olemasolu, lapslugeja intellektuaalset ja emotsionaalset kandejõudu arvestav probleemi või aine valik ning käsitlus, lastekirjanduse rütm ja lapsele vastuvõetav sõnastus. Oluline on ka meeleolu, milles valitsegu turvalisus, soojus, elujulgus, puudugu masendus, kibestus mõnitus… lastekirjanik peab igal juhul arvestama, et lugeja temast erineb.“ (M. Müürsepp, … 1995:43).
tuli võtis Rehepapp oma hundikuninga lõualuust valmistatud vile ning vilistas. Vile peale jooksis kokku terve kari hunte kes Vanapagana ümber piirasid ning nahka pistsid. Jaan aga lasi kirikuust armulaualeivaga saades sellega endale suure jõu. Selle abil ta peksis oma peremehe korralikult läbi, läks mõisa kus vägistas Luise ära (kes talle on meeldinud kogu teose vältel), sõi küünlaid ja seepi ning jäi magama. [9] 4. Kasutatud kirjandus 1. http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti-lastekirjanikud-ja-illustraatorid/andrus-kivirahk 2. http://www.slideshare.net/lilleke/andrus-kivirhk 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_Orav 4. http://www.apollo.ee/product.php/0302532 5. http://www.varrak.ee/product/758/?cid=1271 6. http://www.varrak.ee/product/1000/?cid=38 7. http://www.apollo.ee/product.php/0830170 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Mees,_kes_teadis_ussis%C3%B5nu 9. http://www.annaabi.com/materjal-29323-referaat-rehepapp-andrus-kivir%C3%A4hk 5. Kasutatud pildid
tuli võtis Rehepapp oma hundikuninga lõualuust valmistatud vile ning vilistas. Vile peale jooksis kokku terve kari hunte kes Vanapagana ümber piirasid ning nahka pistsid. Jaan aga lasi kirikuust armulaualeivaga saades sellega endale suure jõu. Selle abil ta peksis oma peremehe korralikult läbi, läks mõisa kus vägistas Luise ära (kes talle on meeldinud kogu teose vältel), sõi küünlaid ja seepi ning jäi magama. [9] 4. Kasutatud kirjandus 1. http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti-lastekirjanikud-ja-illustraatorid/andrus-kivirahk 2. http://www.slideshare.net/lilleke/andrus-kivirhk 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_Orav 4. http://www.apollo.ee/product.php/0302532 5. http://www.varrak.ee/product/758/?cid=1271 6. http://www.varrak.ee/product/1000/?cid=38 7. http://www.apollo.ee/product.php/0830170 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Mees,_kes_teadis_ussis%C3%B5nu 9. http://www.annaabi.com/materjal-29323-referaat-rehepapp-andrus-kivir%C3%A4hk 5. Kasutatud pildid
E. Söödilgi luule ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma vastukaaluks tänase ühiskonna rohketele ohusituatsioonidele. Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. [...] E. Niidu lasteluule ning proosa sisusügavusega ühineb nõudlik vormitaju; vormileidlikkuse ning vormivõimaluste arendajana on E. Niidul ainulaadne osa eesti lastekirjanduses." (R. Krusten. Eesti lastekirjandus. 1995, lk. 189). tunnustused 1971 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Lahtiste uste päeva" eest; 1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest; 2005 E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari
Jass ja Näpp-Mall"; ,,Lõhkiläinud Kolumats". Tegi ka mitmeid ümberjutustusi. J.Oro loomingus puuduvad kõlaefektid, ka tütred kirjutasid talle luuletusi. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäeva elu. Väga palju jõululuuletusi. Looming: ,,Miks ei tule ükskord tali", ,,Tiliseb aisakell", ,,Üle lume lagedale", ,,Nääritaadi ootel", ,,Sõit", ,,Talvehommik", 1930. AASTATE LÕPUKS OLI EESTI LASTEKIRJANDUS SAAVUTANUD ARVESTATAVA TASEME JÄRGMISTEL PÕHJUSTEL ... Märgatav areng nii kvantiteedi kui kvaliteedi poolest Võrreldes sajandi algusega 4 kordistus lasteraamatute arv Maailma lastekirjanduse paremik muutus kättesaadavaks ka eesti lastele Raamatute välimus, kunstiline kujundus, trükitehnika saavutasid 30.a-te lõpuks kõrge taseme Kujunes välja sisukas ja ulatuslik lasteperioodika
Ma ei ole kunagi suhtunud lastele kirjutamisesse nagu mingisse humanitaarabisse et hea küll, olen lahke onu ja kirjutan lastele ühe jutukese, et neil vaesekestel ka midagi lugeda-vaadata oleks." Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2001: Virumaa kirjandusauhind 2006: Nukits parim lastekirjanik Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kiv ir%C3%A4hk http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti -lastekirjanikud-ja- illustraatorid/andrus-kivirahk http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukem iseksi/ANDRUS.html
Kokku kirjutatakse mitmuse omastavas olev täiend siis, kui ta tõesti väljendab mingit kindlat mõistet. Selliseid sõnaühendeid on kõige rohkem täiendiga laste, naiste, meeste ja noorte: LASTE: lastearst, lastehaigus, lastehaigla, lasteaed, lastekodu, lastepäevakodu, lastelaager, lastebassein, lastestaadion, lastekeel, lastelaul, lastekoor, lastepidu, lastepesu, lasteriided, lastemood, lastekirjandus, lasteetendus, lastesaade. NAISTE: naistearst, naistehaigus, naistepolikliinik, naistenõuandla, naistepesu, naisteriided, naistepäev, naisteajakiri, naistesadul. MEESTE: meestepesu, meestesokid, meestesärk, meesteasjad, meesteajakiri, meestenaljad. NOORTE: noortekoor, noorteorkester, noortemaja, noortelaager, noortemood, noortemängud, noorterekord, noorteõhtu. Lisaks neile: häälteenamus, keeltekool, käterätik, kätekreem, kiirtepärg, teedeministeerium, vennastekogudus,
Pahur vanamees Mängur 1 Mängur 2 Stjuardess Sookoll Koletised Koletiste pealik Tegelased on lennujaamas. Kõik peale kahe mänguri istuvad ja ootavad lennukit. Vanamees loeb ajalehte. Mängurid on leidnud mängude toa ning mängivad seal video mängu. Räppar räpib koos Pimpiga. Pahural vanamehel hakkab sellest kõrini. Pahur vanamees: Kas te saaksite juba vait jääda? Ma ei suuda seda lärmi enam kuulata! Räppar: Mis sul sellest, vanur? Pimp: Loe enda lastekirjandust edasi! PV: Mis lastekirjandus?! See on parem kui teie nõmedad laulud! Räppar: Vähemalt me ei konuta siin vaid saame kuulsaks! Pimp: Vähemalt meil on selline loov mõtlemine! Meil tuleb uus album välja ja puha! Räppar: Kingime sulle ka, papi? Muutud natukene rõõmsamaks. PV: Minege oma albumiga metsa! Albumis käivad pildid! Ma ei taha teie koledaid nägusi vaadata. RjaP:naeravad:Albumiskäivad pildid,vaat kustark Vanameesvõtabomakepiväljajaajabtaga: Kadugesiit ära, nolgid,tatid.
Ma ei ole kunagi suhtunud lastele kirjutamisesse nagu mingisse humanitaarabisse et hea küll, olen lahke onu ja kirjutan lastele ühe jutukese, et neil vaesekestel ka midagi lugeda-vaadata oleks." Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2001: Virumaa kirjandusauhind 2006: Nukits parim lastekirjanik Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kiv ir%C3%A4hk http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti -lastekirjanikud-ja- illustraatorid/andrus-kivirahk http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukem iseksi/ANDRUS.html
annaabi.ee 
