Ilon Wikland Tartus sündinud ja Haapsalus kasvanud Ilon Wikland on aastakümneid elanud Rootsis Stockholmi lähistel. Ta lahkus Eestist 14 aastasena ning arvas, et ei näe kodumaad enam kunagi. Läks aga teisiti ja viimasel ajal on tema kontaktid Eestiga aina tihenenud. Ta meenutab ühes intervjuus oma lapsepõlve: ,,Elasin vaheldumisi Haapsalus ja NarvaJõesuus vanavanemate juures. Haapsalu on kena suvelinn, seal oli isegi sõja ajal hea elada, sest lahingud jäid kaugele, NarvaJõesuu oli samuti
Ilon Wikland, sünninimega Maire-Ilon Pääbo on Eesti päritolu Rootsi kunstnik ja illustraator. Ta on sündinud 5. veebruaril aastal 1930. Ta on tuntud Astrid Lindgreni raamatute illustreerijana. Oma lapsepõlve veetis Ilon Haapsalus, kuid alustas oma õpinguid Tallinnas. 1944. aasta sügisel saatis vanaema 14-aastase Iloni koos kooliõe perega sõjajalust paadiga Rootsi, kuhu oli põgenenud ka isa pere. Tüdruk asus elama kunstnikust tädi juures ning õppis aastatel 1945-46 Akke Kumlieni raamatu- ja reklaamkunstikoolis. Ilon abiellus 1951. Aastal mereväelasega, kellega on tal neli tütart. Kui naine oli 20 aastaseks saanud, juhatati ta kokku Astrid Lindgreniga, kellele ta oma joonistusi pakkuma läks.
Uulu põhikool Ajalugu Oliver Stimmer 7. klass ASTRID LINDGREN JA ILON WIKLAND Referaat Juhendaja: Dagmar Leino Uulu 2006 Sisukord Sisukord..............................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................3 .......................................................
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 7. klass ASTRID LINDGREN JA ILON WIKLAND Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2005 Sisukord Astrid Lindgren....................................................................................................3 Ilon Wikland........................................................................................................4 - Astrid Lindgren Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna Vimmerby lähedal. Ta neiupõlve nimi oli Astrid Ericssonist. Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt rõõmu ja jõudu. Need, kes lugesid «Pipi Pikksukka»1940ndatel Rootsis ja
Iloni legend Elas kord tüdruk nimega Ilon . Ilon on 11-aastane tütarlaps . Tema välimus sarnaneb väga Pipi omaga. Tal on peas punane müts , millel oleks nagu kaks sarve ja nende otsas on kaks lillekest . Mütsi alt paistavad õlgadeni blondid juuksed . Ta on alati rõõmsmeelne tüdruk . Ilon elab koos oma isaga , ema tal ei ole . Kui Ilon oli 4-aastane suri tema ema. Sellest ajast peale on ta üles kasvanud oma isaga. Ta kasvas üles Tallinnas , kui tema ema suri kolisid nad oma isaga Haapsallu. Koolis oli ta üks aktiivsemaid tüdrukuid , osales kõikidel üritustel,kontsertitel ja spordi üritustel . Peale selle , et ta nii aktiivne oli tegeles ta raamatute kirjutamisega . Raamatute kirjutamisega alustas ta juba 6-aastselt . Väiksena armastas ta kuulata seiklusjutte . Praeguseks on ta valmis kirjutanud kaks raamatut
Renault Ford Sihtrühm: Ettevõted (nt. takso firmad) Rohkem rikkad mehed ja naised; 30-45; Euroopa maadest inimesed Me tahame muuta Maailm!!! Tesla Motors on isiklik kampaania, mis asub Papo-Altos, California, USA. Reklammimis võimalused on ajalehed, raadio, televisioon, Internet: Rikkas kampaania Sponsorid: Asutajad ,,Google" - Larry Page ja Sergey Brin Asutajad ,,PayPal" Ilon Mask ja Jeffrey Skoll ,,eBay" kampaania president Daimler AG AITÄH KUULAMAST!
Muuseumis suvekohvik, grupimenüüd. 2. Vormsi 1944ndani rannarootslased, kalmistu ja rõngasristid, Püha Olevi kirik, 29.06 Olavi päev. Populaarne jalgrattamatkajate seas. 3. Lihula linn linnusevaremed, Linnusemägi, matkarajad lähi külades, Lihula mõis (muuseum ja TIK). 4. Matsalu RP lindude pesitsemiseks, sulgimiseks ja läbirändeks. Algselt LK-ala, 2004 RP. Linnuhuvilised, vaatetorn, matkarajad, paadiretked. 5. Ilon Wiklandi maja - Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu, 1930-ndail elas ta vanavanemate juures kenas kollases majas. Wikland emigreerus 1944 a Rootsi. Haapsalu aeg tõi tema joonistustesse väikelinna motiive - Haapsalu puitmajade, lossimüüri ja raudteejaama kujutisi.
migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia, Montenegro Nigeeria, Pakistan Euroopa riigid, kuhu kõige enam minna tahetak se VARJUPAIGATAOTLEJATE SIHTRIIGID VARJUPAIGA -TAOTLEJAD EESTIS Varjupaigataotlejad Eestis-kui palju? Varjupaigataotlejad Eestis- kust? Varjupaigataotlejad Eestis- otsused Tuntud pagulasi • Toomas Hendrik Ilves • Ilon Wikland • Albert Einstein • Mika • Freddie Mercury • Sigmund Freud • Bob Marley • Friedrich Nietzche Varjupaigataotleja teekond sihtriiki • http://www.humanrights.ee/pagulane/ Kasutatud kirjandus • http://www.pagulasabi.ee/kes-on-pagulane • http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kuhu-suunduvad-pagu lased-vaata-pagulaste-teekonda-interaktiivselt-kaardilt?id= 72797269 • http://www.delfi.ee/news/paevauudised/pagulased/ • http://www
6. Kus sündis Astrid Lindgren? 7. Kui vanalt ta rasedaks jäi? 8. Millal sündis Astrid Lindgrenil poeg? 9. Kes illustreeris A.Lindgreni raamatuid? 10.Kus mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nimi oli Pippi Pikksukk? Vastused! 1. 93a. Ilon Wikland 2. Samuel August Ericsson 18751969 3. ligi 70 keelde 4. vähemalt sajas riigis 5. Astrid Anna Emilia Ericsson 6. Smålandi maakonnasVimmerby väikelinna lähedal Näsis 7. 18-aastaselt 8. 4. detsembril 1926. aastal 9. Ilon Wikland 10.tütre Karini haigevoodi ääres istudes 8.
Siin on näha Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu rahvusvahelised otsused varjupaigataotlejate osas. Vaid veerand taotlejatest sai kas positiivse otsuse. Alates 1997. aastast kuni 2013 aasta lõpuni on eestis varjupaika taotlenud 446 välismaalast ning rahvusvaheline kaitse on antud neist 74-le inimesele. See on kahekordse bussitäis inimesi. Nõukogude okupatsiooni ajal sai poliitilist varjupaika Läänes üle 72 000 eestlase. Slaid 13: Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president Ilon Wikland, eesti päritolu rootsi kunstnik ja illustraator Albert Einstein, füüsikateoreetik ja 20. sajandi suurim teadlane Mika, popmuusik Freddie Mercury, ansambli Queen solist Sigmund Freud, psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja Bob Marley, muusik Friedrich Nietzche, filosoof Slaid 14: Pagulase teekond (link: http://humanrights.ee/pagulane/) Slaid 15: Kasutatud kirjandus
Tengili ja Katla vastu. Kurjus võidetakse, et ent vennad on raamatu lõpuosas sunnitud tegema hüppe kaljult sügavikku. Joonatan on lohemao eest põgenedes saanud koletise tulekeelest pöördumatu halvatuse ning vennad otsustavad hüpata kaljult surma, s.t. Nangiliimasse - maailma teispool Nangijaalat.''(Vennad Lõvisüdamed. Sisu 2015) Raamatu illustraator on Eesti päritolu Rootsi kunstnik ja illustraator Ilon Wikland, kes on joonistanud pilte ka paljudele teistele Astrid Lindgreni raamatutele. 8 Kokkuvõte Kokkuvõtteks, arvan et Astrid Lindgren on üks silmapaistev ja hea kirjanik. Ta on olnud suureks osaks paljude eestlaste lapsepõlves ning seda ka üle maailma. Sain teada tema elust ja lapsepõlvest Vimmerbys, kust ta sai inspiratsiooni, et kirjutada oma raamatuid ning sain teada ka rohkem tema raamatutest.
lapsel võib olla raskusi sellest aru saamisel, eriti kui ideaaliks on tavapärased muinasjututegelased nagu Elsa ja Lumivalgeke. Antud raamatu illustratsioonideks on erinevalt kõverdunud jalad, taevas lendav hiir-konn, õhupallist peaga printsess jne. Sama moodi on ka iseäralikult illustreeritud ka Aino Perviku raamat „Paula jõulud“, kus jõuluvana on siis peenikene ning lühikese habemega ja ka teised illustreeringud on kummalised. Samuti Ilon Wiklandi ja Leelo Tungali raamatus „Tragi tüdruk Kata“ on pisut segased pildid juba täiskasvanu jaoks. Raamat on eelkõige mõeldud tüdrukutele ning on hea õpetliku sisuga, kuid laps, kes nendel piltidel olema peaks, meenutab rohkem poissi kui tüdrukut. Tal on seljas sinised traksipüksid ning punane kampsun ja lühikesed juuksed, mille järgi võiks arvata, et tegemist on poisiga. Raamat on muidugi positiivne selle poolest, et selles on lühemad laused
KAUNIST KÄSITÖÖD (HAAPSALU PITSSALLID). LINNAS SAAB AEGA VEETA: VALLIKRAAVI MÄNGUPARGIS, ILONI IMEDEMAAL, SÕITA HUVISÕIDURONGIGA ,,PEETRIKE" VÕI AURULAEVAGA ,,KALLIS MARI", KÜLASTADA ERINEVAID MUUSEUME VÕI PUHATA TERVISE SPA'S. HAAPSALUGA ON SEOTUD PALJU TUNTUD INIMESI NENDE SEAS HELILOOJA PJOTOR TSAIKOVSKI, A.LINDGRENI 4 RAAMATUTE ILLUSTRAATOR ILON WIKLAND, MAALIKUNSTNIK A. LAIKMAA JNE. EDASPIDISED UURIMISTÖÖ PEATÜKID KIRJELDAVAD HAAPSALU LÄHEMALT. 2.HAAPSALU LINNA AJALUGU HAAPSALU (SAKSA KEELES HAPSAL) ASUTATI 1279 AASTAL, KUI SAARE-LÄÄNE PIISKOP ANDIS HAAPSALULE LINNA ÕIGUSED. HAAPSALU KUULUB ÜLE 700 AASTASE AJALOOGA EESTI VANIMATE LINNADE HULKA. NENDE AASTATE JOOKSUL ON VÕIM LINNAS OLNUD NII ROOTSLASTELE KUI VENELASTE VALDUSES. HAAPSALU KUURORDI AJALOOS OMAB TÄHTSAT OSA BALTISAKSA ARST, CARL
30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase Aker Finnyards president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti reederi jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos. Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle Romantikaks. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil TallinnHelsingi. Romantika sõsarlaev Victoria I (ristiema Ilon Wikland) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil TallinnStockholm. Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, mis kaotas laevadelt tax-free-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit Maarianhaminasse, sest Ahvenamaa liinidel jäi tax-free-kaubandus alles. Kolmas selle seeria laev Galaxy (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile
Kokku oli 75 kunstnikku, kes lahkusid Saksamaale ja u 40 läks Rootsi. 1946 Geislingen'i laagris asutati Kujutava kunstnike organisatsioon (esimees Endel Kõks). Saksamaal korraldati palju näituseid. Peale 50- daid hakkas sealne Välis-Eesti kunst vaikselt hääbuma. 1954 Eesti kunstnike näitus Rootsis. Kanadas, Torontos 1956 Eesti Kunstnike Koondis. Tuntumad kunstnikud: Erik Haamer, Eduard Ole, Karin Luts, Ernst Jõesaar tegutsesid Rootsis. Nooremad: Ilon Vikland. Salome Grey, Agathe, Eduard Viiralt (Prantsusmaal). Rootsi oli kesksemaks maaks, kus enamik kunstnike ka tegutses. Kunstnikud pidid samuti otsima omale palgatöö. Mitmed kunstnikud illustreerisid Eesti kirjanike raamatuid. Enamasti elasid uuema põlvkonna esindajad kohalikku kunstiellu sisse: USA-s Hardu Keck (töötas mainekas kunstikõrgkoolis Rhode Island School of Designe) ja Kalev-Mark Kostabi
Kiski müüja märkas teda ja võttis ta enda juurde kioskisse. Andis talle piima ja süüa, aga Teofrastusel polnud juhtunu tagajärjel üldse söögiisu. Ühel päeval tuli perenaine sellesse kioskisse lehte osma ja leidis sealt Teofrastuse. Ta võttis ta kaasa ja viis koju. Kodus tohterdas peremees Teofrastust- sidus tal käppa kinni. Astrid Lindgren Mio, mu Mio Illustreerinud Ilon Wikland Raamat “Mio, mu Mio” räägib poisist nimega Bo Wilhemist, keda kutsuti Bosseks. Ta oli adopteeritud ning elas tädi Edna ja onu Sixteni juures, kes teda väga ei sallinud. Tal oli ainult üks sober Benka, kelle peale ta oli natuke kade Benka isa pärast. Ühel õhtul leidis ta pargis tühjapudeli, kus oli sees vaim. Vaim viis ta kaasa Kaugele Maale, kus Bosse kohtus enda isaga Kauge Maa kuningaga. Sellest alates sai Bosse nimeks Mio. Natuke aega hiljem kohtus Mio Jum-Jumiga
endiselt ei toetata, kuid mille möödapääsmatuses lasteraamatu puhul keegi enam ei kahtle. Silmas tasub pidada Pille Tammela, Alvar Jaaksoni, Kamille Saabre, Elina Sildre, Marja-Liisa Platsi, Katrin Ehrlichi jpt töid. Eriti väärib esiletõstmist noor raamatuillustraator Pent Talvet, kes oma esimese raamatu, Sass Henno ,,Mereröövlimängu" (2005) illustratsioonides jätkab omanäolise käekirjaga Ilon Wiklandi ja Edgar Valteri tööde esteetikat. (Künnap, Sinijärv 2005: 7) 1.7. Uus tõus eesti lastekirjanduses Oma sügavaima mõõna läbinud, on eesti algupärane lastekirjandus teinud läbi võimsa arengu, mis Loomingu 2006. aasta lastekirjanduse aastaülevaates annab põhjust hüüdeks ,,Lõpetuseks rõõmustagem: elame õnnelikul ajal! Kui palju ilmub häid raamatuid!" (Urmet 2007: 587). 14
annaabi.ee 
