Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"transistor" - 209 õppematerjali

transistor on pooljuhtseadis, millel on kaks P-N-siiret. Tal on kolm osa, millest kaks äärmist on ühesuguse juhtivusega, keskmine aga erineva juhtivusega. Vastavalt sellele, millist juhtivust omab keskmine osa. on võimalik valmistada kaht liiki transistore P-N-P ja N-P-N (vt. joonis 4.1).
transistor

Kasutaja: transistor

Faile: 0
thumbnail
10
pptx

Transistor

1942.aastal eksperimenteeris sakslane Herbert Matare topeltdioodidega. Tema loodud seadmel oli pooljuhtaluse peal kaks eraldiseisvat , kuid väga lähestikku asuvat metallkontakti. Sellest algeline idee bipolaartransistori loomiseks. 1947.aastal avastasid USA teadlased John Bardeen ja Walter Brattain, et kui panna germaaniumkristalli külge elektrilised kontaktid, siis sellest väljuva elektrivoolu tugevus on olulisemalt suurem esialgsest elektrivoolu tugevusest. 1954 esimene ränialuseline transistor Maailma esimene transistor Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eelised raadolamist Palju väiksem-tuhandeid kordi Ökonoomsem-eraldab vähem soojust, sest kasutatakse madalamat pinget Pikem tööiga-elektornlampi kattev kaas puruneb kergesti, sisemised detailid

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses - Prax 3

Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 14.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses Töö eesmärk: Töövahendid: Ühisemitteriga lülituses transistori Transistor, toiteallikas, potentsiomeetrid, tunnusjoonte määramine ja ampermeetrid, voltmeetrid. nende kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Transistor on kolme väljastusega täielikult tüüritav pooljuhtseadis. Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme

Tehnika → Elektroonika jõupooljuht...
104 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Dielektrikud, pooljuhid, kiip, pooljuhtdiood, transistor

tsooni ­ juhtivustsooni, jättes valentstsooni auke. Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud, on nad head soojusjuhid. 4. Miks pooljuhtide juhtivus temperatuuri tõstmisel muutub? Vabad elektronid tekivad temperatuuri tõustes, juhtivustsoonis elektronide arv suureneb. 5. Transistorid ­ Kollektor hakkab koguma elektrone, emitter saadab auke välja kollektorisse. Transistori omadus ­ transistor võimendab emitteri ja baasi vahelist pinget. Väikesed pingemuutused emitteri ja baasi vahel tekitavad suuri pingemuutusi baasi ja kollektori vahel. St et transistor on pinge võimendaja. Baasi potentsiaalid npn ­pos, pnp ­ neg Transistor on pinge võimendaja. 6. Pooljuhtdioodi tööpõhimõte ­ Elektrivoolu läbib pn siirde tekitavad põhilised laengukandjad. Nii n-pooljuhid kui p-pooljuhid. Voolutugevus on suur ja pn-siirde takistus on väike. 7

Füüsika → Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Transistor, p-juht ja n-juht

ole piisav selle ületamisks. Kui aga kihile n rakendada negatiivne ja p-kihile positiivne pinge, mis on suurem kui iseeneslikult tekkiv pinge(germaaniumil 0.3 volti, ränil natuke üle 0.6 voldi), siis tõkkekiht väheneb, pinge ,,tõukab" elektronid samasuguse laengu tõttu siirde poole ja laengud saavad siiret ületada, sest vastaslaengud tõmbuvad. Edasi liiguvad laengud kuni pinge tekitajani. Transistor koosneb kahest järjestikusest vastupidisest pn-siirdest. Transistor koosneb kahest ühendatud dioodist. TRANSISTOR- (ingl. transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. · Väljatransistor ehk unipolaartransistor- pooljuhtseadis · Bipolaartransistor- kolm auk- ja elektonjuhtivusega kihti Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali · Leiutati 55 aastat tagasi

Füüsika → Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvuti - küsmused ja vastused

2. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda?-Mida põlvkond edasi seda uuem tehnoloogia. 3. Millist tüüpi (tööpõhimõte) arvuteid on aja jooksul tehtud?-Taskuarvuti,sülearvuti,lauaarvuti 4. Arvutite ajaloos on tähtis koht arvutil ENIAC, miks? Kirjelda seda arvutit!-Sest see oli esimene usa laiaotstarbeline,elektrooniline digitaalne arvuti,mida oli võimalik programeerida lahendamaks paljusid erinevaid arvutiülesandeid. 5. Mis on transistor ­ tema olulisus?-On kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. 6. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? -Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid . 7. Mis on arvuti riistvara? Too näiteid!-Arvuti juurde kuuluvad seadmed . Kõik mida arvuti kasutamiseks vaja läheb. Näiteks: kuvar,klaviatuur,printer,kõlar,mälu,emaplaat,videokaart,helikaart. 8

Informaatika → Arvuti õpetus
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aatomiehitus

1)Rutherfordi aatomi mudel ja selle vastuolud. Aatomi suurusjärk on Tuuma läbimõõt on Tuuma mass on ligikaud võrdna aatomi massiga. Tuumal on positiivne laeng. Laeng q=Z*e z-järjekorranr. Tuuma ümber tiirleb Z elektroni Vastuolu:on teada, et võnkuvad elektrilaengud kiirgavad elektromagnetlaineid. Siis peaks tiirlevad elektronid kiirgama elektromagnetlaineid. Need kannavad ära energiat ja E jäävuse seaduse jörgi peaks elektroni energia koguaeg vähenema. Ühtlasi vähenebka orbiidi raadius, lõpuks langeb ta tuumale ja aatomit polegi enam. See juhtub kiiresti. 2)Bohri postulaadid I- Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. II-Statsionaarses olekus olevas aatomis on elektronid kindlatel lubatud orbiitidel III-Kiiratakse või neelatakse elektromagnetlaineid aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise. Hf= Ek- Em 3)Juhtivustsoon...

Füüsika → Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kvantmehaanika. Kristallid

Kõrval e orbitaalkvantarv: l. Magnetkvantarv: m. Elektropilve kuju sõltub energiatasemest, n,l,m. Elektroni spinnid: need võivad olla kahtpidi orienteeritud, neil on poolarvuline spinn aga kaks identset poolarvulise spinniga osakest ei saa jagada sama kvantolekut. Tähis: s. Tõrjutusprintsiip: ühes aatomis ei saa olla kaht elektroni samade kvantarvudega, et n,l,m ja s oleksid samad. Kiip: pooljuhtplaadike, millesse on tehtud palju väikseid transistoreid koos takistite, kondesaatorite jm. Transistor: pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Selle abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali. Kui valgusdioodi läbib pärivool, hakkavad need valgust kiirgama: siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taasühinevad rekombineeruvad. Pooljuhtdioodid: alaldid, ventiilfotoelemendid nt. päikesepatareid. Päripinge: elektrivoolu pinge elektronide liikumise vastassuunas. Takistuse ülekanne

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektrotehnika

Elektrotehnika Kondensaator Kondensaator on koostis osa, mis kogub endasse elektrienergiat ja tühjeneb siis lambi või takisti kaudu. Kondensaatori omadust koguda elektrienergiat, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Mahtuvuse ühik on Farad F. Diood Diood on koostisosa, mis juhib elektrivoolu ainult ühes suunas. Vastupidises suunas diood elektrivoolu ei juhi. Transistor Transistor on koostis osa mille abil saab võimendada elektrisignaale. Kui transistori baasile anda väike voolutugevus, siis kollektorilt pääseb emitterile suur voolutugevus. Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas ­ elektrienergia allikas, mis muudab aktiivainete keemislise energia vahetult elektrienergiaks. Vooluallikaid liigitatakse Galvaanielemendid ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatav Nimipinge ­ uue elemendi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral sisetakistus ­ elemendi takistus, mida on avaldatud elemendi ele...

Auto → Auto õpetus
43 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Aatomifüüsika, legeerimine, pooljuht, kiip

Nii tekivad "triivivad augud", millele siis vastab aukjuhtivusega ehk p-pooljuht. 7. Mis on diood ja millal alandab, millal võimendab voolutugevust ? Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Diood, mis on lülitatud vahelduvpingele alandab voolutugevust. 8. Mis on pn-siire? On monokristalse pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele 9. Mis on transistor? On kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali. 10. Mis on kiip? pisike vooluahel, (koosneb põhiliselt pooljuhtseadistest ja ka passiivelementidest) mida toodetakse õhukesest pooljuhtmaterjalist põhimikule. Kiipe kasutatakse peaaegu kõigis elektroonikaseadmetes. 11

Füüsika → Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Tahke keha füüsika kontrolltööks kordamine konspekt

● Pooljuhtivus (Si, Ge) - keelutsoonon kitsas. Väga madalatel, absoluutsele nullile lähedastel temperatuuridel kaob erinevus pooljuhi ja dielektriku vahel. Pooljuhi omadusi saab mõjutada lisanditega. Lisand suurendab n-juhtivust, annab elektrone juurde võtab p-tüüpi elektronid endale, jäävad positiivse laenguga augud. n- ooljuhtd (n-negatiivne) doonor (lisandid) p- pooljuht, positiivne juhtivus, võtab elektronid endale. 1.3.1 Pooljuhtelektroonika :diood, transistor, kiip Diood- laseb elektrivoolu ainult ühte pidi läbi. Kasutamine : akulaadijas Transistor- koosneb kolmest pooljuhiat, saab kasutada elektrisignaalide genereerimiseks, võimendab signaale, toimib lülitina. Kuidas töötab: tuleb sisend(signaal). emittor peksab elektrone, kolektorisse kogunevad elektronid. Transitor leiutati 1947 2. Valguse kiirgumine 2.1 Valguse teke Valgus on elektromagnetlainetus. 2.1.1 Luminestsents - külm helendus 2.2 Tavaline valgus

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Analoogelektroonika

Analoogelektroonika 1.Transistori kasutamine võimenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv v...

Elektroonika → Elektroonika
128 allalaadimist
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

4.6 Transistoride omaduste sõltuvus sagedusest ............................................................................................................35 4.7 Transistoride omaduste sõltuvus temperatuurist ....................................................................................................35 4.8. Transistori kolm reziimi .........................................................................................................................................36 4.9. Transistor lüliti reziimis......................................................................................................................................... 37 4.10. Transistori tööpunkti fikseerimine ........................................................................................................................39 4.11. Transistori tööpunkti stabiliseerimine ..................................................................................................................40 4.12

Elektroonika → Elektroonika alused
378 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika mõisted gümnaasiumile

Füüsika Keemiline side - seob aatomeid molekulideks ja kristallideks Keemilise sideme liigid: · Kovalentne side ­ ühtlustunud elektronpaaride vahendusel · Iooniline side ­ positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel Keemiliste sidemete tekkimine ­ tekib aatomite ,,annetamise" või ,,ühistamise" teel Kristallvõre ­ aatomid/ioonid on paigutatud korrapäraselt ruumvõresse Võredefekt: · Üksikud aatomid või ioonid paiknevad vales kohas · Mõned võresõlmed on vakantsed (tühjad) · Kristalli on lisatud teisi keemilisi elemente · Terasele lisati Cr ja Ni - roostevaba teras Keelutsoon ­ on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud Valentstsoon - on viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon ­ valentst...

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine ehitus

voolu vaid ühes, pärisuunas), ( joonis ­ pooljuhtdiooni voltamperkõver (tunnusjoon), nõrka vastuvoolu tingib omajuhtivus), ( joonis ­ pooljuhtdioodi läbilõige Iisolaator, Khermeetiline kest, Ppnsiirdega pooljuhtkristall, tingmärk) TRANSISTOR Transitor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Kui kaks pnsiiret luuakse vastasjärjestuses (nt np ja pn), saadakse transistor. ( joonis ­ npn ja pnp transistori läbilõige ja tingmärk kummagi transistorvõimendusastme lülitusvisandil) http://www.abiks.pri.ee Transistor oleks nagu kahe dioodi ühend, dioodidel on ühine ppoolne (npntransistoris) või npoolne (pnptransistoris). Seega on ta juba kolmekihiline pooljuhtstruktuur, Joonisel on märgitud

Füüsika → Füüsika
81 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Transistorid

Nad on juhitavad kui väljatransid (hea: suur sisendtakistus), koormuse poolelt aga käituvad kui bipolaartransid. Rakendatakse ntx. fotoaparaatides välgu lülitamise juures. Kõik bipolaartransid on kas NPN või PNP tüüpi. Skeemitingmärgil on NPN transi emitteri nool transist väljapoole, PNP puhul aga vastupidi. Tehnoloogilstel põhjustel on NPN transid rohkem levinud (eriti mikroskeemide sees). Tüüp PNP või NPN määrab, mis pidi peavad pinged transistorile minema. NPN transistor tahab emmitterile miinust ja kollektorile plussi. Transi sulgemiseks (et e- >k voolu ei liiguks) peab baasile andma kas sama pinge mis emmitterile või sellest veidi negatiivsema. Avamiseks tuleb baasile anda emmitterist positiivsem pinge. PNP transi puhul on kõik täpselt vastupidi. Pinge tuleb anda muidugi mitte otse,sest siis põleb trans heleda leegiga, vaid eeltakisti kaudu. See tähendabki juhtimist VOOLUGA.

Elektroonika → Elektrimaterjalid
27 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Piletid vastustega

and this sets up a reverse current in the output circuit. 8) How many valence electrons a germanium atom has? 1 2 4 8 How is it called the n-type semiconductor? donor recipient acceptor dipol Ticket No3 ´ 1,2)Collector characteristic(output characteristics) and input characteristic of Bipolar Junction Transistor(BJT) 3)A junction transistor has three doped regions. The bottom is the emitter, middle is base and top is collector.A transistor has two junctions on opposite sides of a thin slaf of semiconductor crystal:one between the emitter and the base and another between the bas and the collector. Transistor is similar to two back-to-back connected diodes. For normal operation, the emitter diode is forward biased and the collector diode is reverse biased.(Reverse biased) (Schematic symbols of npn&pnp)

Tehnika → Elektroonika jõupooljuht...
159 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Automatiseerimistehnika 1. test

Milline võimalus ei sobi automatiseerimisel seadmete tootlikkuse tõusu allikana? Vali üks: a. lõikekiiruse tõstmine b. mitme instrumendiga töö c. abiaegade minimiseerimine Küsimus 6 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst Kes võttis kasutusele sõna automaatika Vali üks: a. Ktesibios b. Heron c. Lullius d. Archimedes Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 10 Flag question Küsimuse tekst Milline nimetatuist kuulub mehhatroonika valdkonda Vali üks: a. arvuti b. transistor c. piesokristall Õige Küsimus 8 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst Kas Eesti esimene automaatliin tehases Volta rakendati Vali üks: a. enne küberneetika mõiste kasutuselevõttu b. sellega samaaegselt c. hiljem Küsimus 9 Vale Hinne 0 / 10 Flag question Küsimuse tekst Kas jalgrattal püsimiseks ja selle liikumissuuna muutmiseks on vaja Vali üks: a. positiivset tagasisidet b

Tehnika → Automatiseerimistehnika
78 allalaadimist
thumbnail
3
docx

POOLJUHID

Pluss-väljundklemmi külge on ühendatud dioodide plussotsad ja miinus-väljundklemmi külge dioodide miinusotsad. Iga sisendklemmi külge on ühendatud ühe dioodi pluss- ja teise miinusots. TRANSISTOR: Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Kui kaks pn-siiret luuakse vastasjärjestuses (nt np ja pn), saadakse transistor. Transistor oleks nagu kahe dioodi ühend, dioodidel on ühine p-poolne (npn-transistoris) või n-poolne (pnp-transistoris) Pnp tüüpi transistor (~) - signaaliallikas R - koormustakisti, millele rakendadakse võimendatud signaal

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Transistorid

kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Transistorite Erinevus Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistoreid valmistatakse ränist. Vaid väga kõrgsageduslikud mudelid gallium-arseniidi ja analoogsete materjalide baasil. Bipolaartransistorid Bipolaartransistor on transistor, mis koosneb kolmest auk- ja elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest. Bipolaartransistori (tavaliselt germaaniumist või ränist) struktuur võib olla pnp või npn. Biopolaartransistorid Bipolaartransistori saab panna kolme lülitusse: on olemas ühise emitteriga, ühise kollektoriga ja ühise baasiga lülitus. Esimene neist on kõige kasutatavam, sest see tagab suure võimendusteguri. Ühise kollektoriga lülitus on spetsiifilisem (emitterijärgur)

Elektroonika → Elektroonika
55 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Elektritingmärgid

8. POOLJUHTOSISED Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Pooljuhtdiood PNP-transistor korpuses 12 Tunneldiood NPN-transistor korpuses Integraallülituse Pöörddiood transistor Stabilitron NPN-tüüpi laviintransistor Kahepolaarne stabilitron Ühesiirdega P-baasiga transistor Ühesiirdega N-baasiga Mahtuvusdiood transistor NPN-transistor põikisuu-

Tehnika → Elektrotehnika
240 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rubiinlaser

eemaldub varda telje suhtes täisnurga all. Laserikiir peab tulistama ühele poole, sinnapoole, kuhu on üles seatud märklaud. Seepärast tuleb üles panna veel üks peegel. See pöörab tagasi plaadikese teisest servast peegeldunud kiired, suurendades veelgi laseri valgusenergiat. Laserist väljuva kiire võimsus sõltub pumpamislambist. Laseri käivitab optiline pumpamine. Transistorid Transistor koosneb kahest järjestikusest vastupidisest pn-siirdest. Transistor koosneb kahest ühendatud dioodist. Transistori tööpõhimõte seisneb selles, et ühele siirdele rakendatud oluliselt nõrgema signaalipingega saab reguleerida ning tüürida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget. Transistor on aktiivseade ­ tema abil saab võimendada elektrisignaale, teha ümberlülitamisi, genereerida elektrivõnkumisi jpm. Transistore saab paigutada kahe tasakaaluseisundiga lülitusse. Üks transistor juhib ja teine ei juhi ning sisendsignaal

Füüsika → Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

Analoogelektroonika lülitused

Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites.

Elektroonika → Elektroonika alused
76 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Elektroonika piletid

endise oleku ja väljundsignaal „Q“ väljundil on endine. Kui mõlemil sisendil on signaal „1“, muutuvad mõlemad trigeri väljundid määramatuks. Aga selline signaalide kombinatsioon ei ole lubatud! 2)Sünkroonne RS-triger: sarnane asünkroonse ühetaktilise RS-trigeriga. Aga tema olek muutub ainult siis, kui sünkroniseerimissisendile C (Clock) on antud vastav sünkroniseerimissignaal. Pilet 2 1. Bipolaarne transistor Bipolaartransistor on vooluga juhitav transistor, mis koosneb kolmest erineva juhitavusega (auk – ja elektronjuhitavusega) kihist ja kahest nendevahelisest pn- siirdest. Transistori seda siiret, millele antakse päripinge, nimetatakse emittersiirdeks, ja sellega külgnevat ala emitteriks. Vastupingestavat siiret nimetatakse kollektorsiirdeks ja sellega külgnevat ala kollektoriks. Keskmine ala – baas – võib olla p- või n-juhtivusega, millele vastavalt on npn- ja pnp- struktuuriga transistore. Npn

Elektroonika → Elektroonika
76 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Laboratoorne töö: „Transistorvõimendi“

ARUANNE Täitja(d): Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 18. aprill 2012 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Tutvumine bipolaartransistoriga. Bipolaartransistori lihtsustatud mudel, transistor võimendina. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603. 3. Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid. 4. Ühendus- ja montaazijuhtmed 5. Pinsetid Transistorvõimendi skeem: Joonis 1. Alalisvooluvastusidega

Informaatika → Skeemitehnika
37 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Keemiline side, pooljuhtmaterjalid, radioaktiivsus

aatomid ja tühi orbiit võib korjata vaba elektroni. 3. Tervikliku pooljuhitüki sellist piirkonda, kus üks juhtivuse tüüp asendub teisega, nimetatakse pn-siirdeks. Mõlemat tüüpi pooljuht materjalis tekib kontakti piirkonnas kiht, mis on erinimeliselt laetud ja need takistavad elektrivälja E. See väli takistab elektronide üleminekut n-tüübist p-tüübi piirkonda, sest tekkinud pinge ei lase elektronidel liikuda. seda süsteemi nimetatakse pooljuht dioodiks. Transistor on kolmekihiline erinevat tüüpi pooljuhi ühendus, mille ülesanne on elektrisignaalide võimendamine või takistamine.Kui transistor koosneb kahest p-tüüpi pooljuhtmaterjalist, mille vahel on n-tüüpi pooljuhtmaterjal, siis kannab ta nime p,n,p pooljuht. Kui kahe n- tüüpi pooljuhi vahel on üks p-tüüpi pooljuhtmaterjal, siis see transistor kannab nime n,p,n pooljuht. Kiip ehk terviklülitus on pooljuht plaadike, millesse on tehtud imepisikesi transistoreid

Füüsika → Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika kordamine - tahkiste füüsika

Päikesepatareid ehk fentiilfotoelemendid ­ kasutatakse päikeseenergia valgusenergiaks muutmisel. Valgusdioodid ­ leiavad tööd indikaatoreina elektroonikaseadmeis, tekstide ja numbrite kuvamises jms. Ka pooljuht laserid on loomuselt valgusdioodid. Mis on transistor? Kus kasutatakse? Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimises. Valmistatakse ränist. Kasutatakse binaarkoodi modelleerimiseks. Mis on kiip? Kus seda kasutatakse? Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk imepisikesi, mõnemikromeetrilise mõõtmetega

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Digitaaltehnika konspekt

............................14 3.2.3. Transistorelement EI ehk inverter....................................................................15 3.3. Integraalsete loogika elementide skeemitehniline liigitus...................................... 15 3.4. Loogikaelementide parameetrid..............................................................................15 3.5. Diood-transistor loogika DTL.................................................................................17 3.6. Transistor transistor loogika TTL........................................................................... 17 3.6.1. TTL tööpõhimõte.............................................................................................17 3.6.2. Keerulise inverteriga TTL................................................................................18 3.7. MOP loogika...........................................................................................................18 3.7.1

Informaatika → Digitaaltehnika
145 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Digitaaltehnika

.............................14 3.2.3. Transistorelement EI ehk inverter....................................................................15 3.3. Integraalsete loogika elementide skeemitehniline liigitus......................................15 3.4. Loogikaelementide parameetrid..............................................................................15 3.5. Diood-transistor loogika DTL.................................................................................17 3.6. Transistor transistor loogika TTL...........................................................................17 3.6.1. TTL tööpõhimõte.............................................................................................17 3.6.2. Keerulise inverteriga TTL................................................................................18 3.7. MOP loogika...........................................................................................................18 3.7.1

Informaatika → Digitaaltehnika
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvuti töö ja osad.

Hiir , klaviatuur , kuvar jne. 9.Mis on sisendseadmed? Too näiteid! Arvuti sisesed seadmed - lülitid, kontaktid, andurid, seadurid jne. 10. Mis on väljundseadmed? Too näiteid! Seadmed mis väljastavad infot ­ kõlarid ,ekraan, hiir jne. 11. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid.Ilma protsessorita ei saa arvuti töödata . 12. Mis on transistor ­ tema olulisus? Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. 13. Mäluseadmed-andmekandjaid, too näiteid? Mälupulk , plaadid , mälukaart , kõvaketas jne. 14

Informaatika → Arvuti õpetus
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aatomifüüsika kontrolltöö kordamismaterjal

Aatomifüüsika kontrolltöö kordamismaterjal Aatomimudelid- uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel. NT: Kerapilvemudel, kihimudel Mikroosakeste dualism- Osakesi väljutav seade (valgusallikas, elektronkahur, radioaktiivne preparaat) tekitab osakese leiulaine Mikromaailma täpsuspiirangud- Sundsiire toimub väga lühikese ajavahemiku t jooksul. Energia määramatus E on siis väga suur, piltlikult öeldes, sellesse mahub ära ka "allatõukeks" vajalik mõjutamisenergia. Tunneliefekt- mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist. NT: Elektronid on suutelised läbima lõpliku paksuse ja kõrgusega barjääri Kvantarvud- süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehhaanikas. NT: spinni kvant on ½ Tõrjutusprintsiip ehk Pauli printsiip- kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus Energiatsoonid metallides, dielektrikutes ja pooljuhtides- Pooltäidetud tsooni elektronid ongi liikumi...

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Skeemitehnika labor 2 aruanne

........................................... (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Kasutatud vahendid 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid 4. Ühendus ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad 2. Koostatud võimendi skeem koos elementide väärtustega. Joonis 1. Transistor võimendi mudel LT Spice'iga. RB1=160k RB2=56k RK=3,3k RE=1,5k CB=750nF CE=220nF CK=2,4nF · Arvutuste lähteandmed E=10V Uk0=6,08V UE0=1,786V Ik0=0,001A 3. Skeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus Joonis 2. Mudeli skeem pingejaguriga.

Informaatika → Raadiosageduslik skeemitehnika
35 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Elektroonika alused Konspekt

muutuse. Operatsioonvõimendi e. OV · Suure võimendusteguriga alalisvoolu võimendi. · Ettenähtud sisendsignaali võimendamiseks · Töö parameetrid on määratavad väliste ahelate ja tagasisidega · Omab kahte sisendit (inverteeriv '-' ja mitteinverteeriv'+'). Nimetatakse ka diferentsiaal sisendiks. · On ettenähtud tööks ka kahepoolse toitega (-E ja +E) · Suhteliselt lihtne kasutada ja asendab edukalt transistor · lülitusi, tagades ka võimenduse parema kvaliteedi. · Kasutatakse põhiliselt võimenditena, generaatorites, aktiivfiltrites, pinge- ja voolustabilisaatorites jne. · Sisendvool,võimendustegur,talitluskiirus Joonisel: Pingestamine kahepoolse toiteallikaga OV Diferentspinge ja ühispinge Ud = U1 ­ U2 Uü = (U1 ­ U2 ) /2 OV tunnussuurused 1. Võimendustegur e. diferentsiaali võimendus Kd on väljundpinge ja seda

Elektroonika → Elektroonika alused
53 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Elektrolüüs

Mis on elektrolüüs? Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitte-iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. Mis on elektrolüüdid? Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Millest sõltub elektrolüüsis eraldunud aine mass? Kirjelda alumiinimui tootmisprotsessi? Alumiiniumi sulamite tugevus ja vastupidavus varieerub. Erinevused ei tulene ainult koostisest, vaid ka tootmisprotsessist ning töötlemiskuumusest. Teadmatusest valesti disainitud konstruktsioonid on loonud alumiiniumile halva maine. Mis on ionisatsioon Ionisatsioon ehk ioniseerimine on elektroni eemaldamine aatomist või molekulist, mille tagajärjel tekib...

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Elektroonika vastused

Seade väljalülitamine 33. Kuidas saab peatada juhtivat türistori? Vastupingega 34. Millest koosneb diiak? 2 st dioodist 35. Mida eeldab triiaki tööpõhimõte? kahesuunalise 36. Mida nimetatakse kaheoperatsiooniliseks türistoriks? 37. Miks pakuvad GTO-d suurt huvi? 38. Kus kasutatakse GTO-sid laialdaselt? 5.2.2. Küsimused transistoridest 1. Kes on esimese siirdetransistori leiutaja? Bardeen 2. Mille eest autasustati leidureid Nobeli preemiaga? Bj transistor 3. Mitu legeeritud piirkonda on transistoril? 3 4. Mis on transistori oluline operatsioon? võimendus 5. Mis on enamuslaengukandjad npn-transistori baasis? aukud 6. Kuidas tekitab npn-bipolaartransistor võimenduse? IC>IB 7. Milline on tavaliselt emitteri dioodi eelpinge? Päripinge 8. Millisel alusel on tehtud bipolaartransistor? . . 9. Millisel klemmilt algab npn-transistori elektronide vool? kollektor 10. Milline on elektronide peamine toime npn-transistori baasis?

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
112 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

on võimalik väljundtakistust arvutada. Veel on lihtsasti määratavad pinge ja voolu ülekande tegurid, mida nimetatakse sageli ka võimendus teguriteks K U=U2/U1 Ki=I2/I1. Keerulistemaks sõltuvusteks on sisend ja väljundpinge sagedus sõltuvused näiteks väljundpinge sagedus sõltuvused K funktsioon f-ist K U=f ning sealt tulenevates parameetritest Kolmanda osa lõpp 4 Transistor 4.1 Ehitus ja kasutusvaldkond Transistor on kolme elektroodiga elektroonika komponent, mille põhiosaks on kolmeosaline pooljuht- kristall, mille erinevad osad on erineva juhtivusega. Üht äärmist osa nimetatakse emitteriks teist kollektoriks ja keskmist osa baasiks. Vaatamata juhtivuslikult sümmeetrilisele ehitusele ei ole transistor sümmeetrilise ehitusega, sest emitter piirkonna juhtivus peab olema märksa suurem kui kollektori juhtivus

Elektroonika → Elektroonika
236 allalaadimist
thumbnail
197
pdf

Elektroonika

3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimendamine. Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement.............. 60 5.2. Võimendusastmed bipolaartransistori baasil.......................................................................... 62 5.3. Võimendusastmed väljatransistoride baasil............................................................................ 73 5.4. Tagasiside võimendites.......................................................

Elektroonika → Elektroonika ja it
74 allalaadimist
thumbnail
2
doc

C Dioodid

(Komponendid2) 1.2. Dioodid Ühesuunalise elektrijuhtivusega seadised. Kasutatakse alaldamiseks, signaalide muundamiseks, elektriahelate kaitseks jne. Töö aluseks eri tüüpi pooljuhtide või pooljuhi- metalli kontakt. Ideaalne ja idealiseeritud diood (diagramm) a) Pooljuhid Tavaliselt kristallstruktuuriga, kovalentne side kristallvõre aatomite vahel (diagramm). Enimkasutatav pooljuht räni Si. Elektrijuhtivus metalli ja dielektriku vahepealne. Juhtivus sõltub temperatuurist. - Omapooljuhid; elektronid ja augud; pi = ni. pini = ni2 = const = f(t°), ni 1010 cm-3 (Si). Pingestatult j = jn + jp; - Lisandpooljuhid. Aktseptorlisandid NA (3-valentsed Al, B) ja doonorlisandid ND (5- valentsed P, As); (NA, ND 1015...1019 cm-3). Lisandjuhtivus >> omajuhtivus p-pooljuht pp = NA toatemperatuuril. Augud p on vabad l/k, ionis...

Elektroonika → Rakenduselektroonika
10 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

stabilisaatoriteks. Parameetrilised stabilisaatorites kasutatakse stabiliseerimise saamiseks mingi elemendi mitte-lineaarselt tunnusjoont. Selliseks enimkasutatavaks elemendiks on stabilitron (Zener-diood). Kompensatsioonilistes stabilisaatorites toimub pinge pidev reguleerimine reguleerelemendiga , mis töötab muudetava takistina. Reguleerimise tulemusena hoitakse väljundpinget muutumatuna. Selliseks reguleerelemendiks on enamasti transistor. Kompensatsiooniline stabilisaator kujutab endast automaat-reguleerimissüsteemi. Kompensatsioonilised stabilisaatorid jagunevad omakorda analoogstabilisaatoriteks ja impulss-stabilisaatoriteks. Analoogstabilisaatorites töötab reguleerelement võimendi- ehk aktiivreziimis, impulssstabilisaatorites aga lülitireziimis. 3.4.2. Stabilitron-stabilisaatorid R st V Z R t U sis U välj V Z I Z min U R U Z I R I Z max U sis U sis U sis R st I Z0

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
145 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rakenduselektroonika

UCEsat E U CE E Joon.1.10 Toodust näeme, et kui baasi vool on null, on transistor praktiliselt suletud, sest teda läbib ainult väga väike kollektorsiirde algvool Ico, ning kollektori ja emitteri vaheline pinge võrdub praktiliselt toiteallika pingega. Selline reziim on koormussirge punktis A. Suurendades sisendvoolu, hakkab suurenema (algul mittelineaarselt, hiljem lineaarselt) ka kollektorvool, kuni punktini B millest alates sisendvoolu suurendamine enam kollektorvoolu suurenemist ei põhjusta. Selline reziim algab punktis B.

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
44 allalaadimist
thumbnail
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

33 6. TRANSISTORID Bipolar Junction Transistor(BJT) 6.1.Transistori ehitus. Transistoriks ehk täpsemalt bipolaartransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mida kasutatakse elektriliste pingete ja voolude võimendamiseks ja genereerimiseks ning ka kontaktivaba lülitina nii nõrk- kui tugevvooluahelates. See on praegu kõige enam kasutatavaks pooljuhtseadiseks. Transistor on pooljuhtseadis, millel on kaks p-n-siiret. Tal on kolm osa, millest kaks äärmist on ühesuguse juhtivusega, keskmine aga erineva juhtivusega. Vastavalt sellele, millist juhtivust omab keskmine osa. on võimalik valmistada kaht liiki transistore p-n-p ja n-p-n (vt. joonis 6.1). JOONIS 6.1. Transistori keskmist osa nimetatakse baasiks, üht äärmist emitteriks ja teist kollektoriks. Transistori tingmärgid sõltuvalt tüübist on toodud samuti joonisel 6.1.

Elektroonika → Elektroonika
547 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

valgustatud reklaamstentidel on samuti koht, kus leidub dioode. LED-e kasutatakse ka vähiravis ravimiaktiveerijana (valgusteraapia) ja kosmoselaevades taimelavade valgustitena. Tehnoloogia arenedes leiavad valgusdioodid järjest rohkem rakendust erinevates arvutiriistvara- ja meediaseadmetes (orgaanilistel valgusdioodidel põhinevad lameekraanid tava- ja taskuelektroonika seadmetes, välgud fotoaparaatides ja nutitelefonides). 32. Mis on transistor? Lk 102 Pooljuhtdioodides-transistorides-on kaks p-n-siiret, mis eraldavad erineva juhtivusega pooljuhte. P-n-p ja n-p-n tüüpi transistorid. (lk 102) Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. 33

Elektroonika → Elektroonika alused
202 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektrivool

akseptorlisand-tekitab liigseid auke, nimetus: p-tüüpi pooljuht, sest põhilised on augud ja kõrvalised elektronid. (JOONISED!) 18. Mis on pn- siire, pn- siire vastupingel, pn- siire päripinge lülituses? Pn-siire:kahe erineva pooljuhi tüübi kontaktpind(ühepoolse juhtivusega element), Vastupingel, vool toimuks kõrvaliste laengukandjatega, takistus suur, voolu praktiliselt ei teki; pn-siire päripingel: vool põhiliste laengukandjatega juhib voolu. Vt JOONISEID 19. Mis on termistor, transistor, fototakisti, pooljuhtdiood ? Milleks kasutataks? Termistor- pooljuht seade, mille takistus sõltub temp., kasut. Temperatuuri mõõtmisel; transistor-koosneb pnp või npn tüüpi juhtidest(signaalide võimendamine); fototakisti-pooljuhtseade mille takistus sõltub valgustatusest(välisvalguse töölepanek); pooljuhtdiood-hermeetiliselt suletud pn-siire, kasut. elektroonika seadmetes.

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tahkiste struktuur konspekt

15. Alaldi ja alaldamine Alaldi on seade, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Alaldamine ­ dioodi lülitamisel vahelduvvooluringi saab vahelduvvoolust pulseeriv, tõukeline, kuid ühesuunaline vool Alaldeid kasutatakse raadio teel edastatud heli-, video- ja teabesignaalide desifreerimiseks. Elektrienergiat on ökonoomsem üle kanda vahelduvvooluna, kuid paljud seadmed töötavad alalispingega ­ seal läheb tarvis alaldeid. 16. Transistor ­ justkui kahe dioodi ühend, kusjuures dioodidel on ühine p- või n-poole. Transistor võimendab elektrisignaale, teeb ümberlülitusi, genereerib elektrivõnkumisi. 17. Valgusdiood ­ kui seda läbib pärivool, siis see hakkab valgust kiirgama (siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taasühinevad ehk rekombineeruvad). Vabanev energia läheb kiirguvaile footoneile. 18. Kiip on pooljuhtplaadike, milles on palju mõne mikromeetrise suurusega transistoreid koos

Füüsika → Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Teema 3, Pooljuhtseadmed

Joonis 3.12. Laengukandjate kulg pingestatud npn-transistoris [3]. Transistori kasutamisel elektrisignaali võimendamiseks võib võimendamisele kuuluva nõrga sisendsignaali anda kas baasile või emitterile. Võimendatud signaal (väljundsignaal) võetakse enamasti kollektoriahelasse ühendatud koormustakistilt RL. Vastupingestatud kollektorsiire toimib vooluallikana, mille sisetakistus on kümnetes kilo- oomides (kui transistor ei ole küllastuses). Täpsemalt võttes moodustub kollektorivool kahest komponendist - emitterist injekteeruvatest laengukandjatest tulenev vool ja kollektori vastupingest põhjustatud väga väike kollektor-baasi vastuvool IKB0 (ka: ICB0 või IK0 või IC0), mis ei ole tüüritav, sõltudes üksnes temperatuurist. Sellel joonisel on näidatud emitteri- ja

Elektroonika → Elektroonika alused
100 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Monitorid

PA-08A TPT Monitorid Heigo Teppo 1. Monitoride tüübid, standardid. 2. LCD (TFT) monitorid. LCD (Liquid Crystal display) koosneb paljudest kihtidest. Täpsemalt LCD monitori üks punkt koosneb taustvalgusest, kahest polariseerivast kihist ja vedelkristalli molekulidest ning värvifiltrist nende vahel. Iga värvilise punti kohta ekraanil on tegelikult ekraanil kolm punkti: üks punase värvifiltriga, üks rohelise ja üks sinisega. Punkte LCD monitoril juhib digitaalne juhtseade, mis kasutab üldjuhul TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogiat. 3.LED (light-emitting-diode) ekraanid. LED ja LCD ekraanide vahe on see et LED ekraanil valgustab iga punkt ennast eraldi, kuid LCD ekraanides on taustavalgus üks tervik. 4. PDP (Plasma) ekraanid. Plasma ekraanid koosnevad paljudes...

Informaatika → Arvutite riistvara alused
45 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika elektriõpetuse koramine 11. klass

lisandaine aatomitega, millel on valentselektrone vähem kui põhiaine aatomitel. Lisandiks akseptor. PN-siire – kahe erinevat tüüpi pooljuhi kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine kus ühes suunas voolab vool hästi – teises suunas praktiliselt mitte. 19. Diood? Kui omavahel kokku ühenda n-pooljuht ja p-pooljuht tekib kahekihiline pooljuht diood mis võimendab elektrivoolu tugevust kui talle lastakse päripinget(kui + pool ühendada P-poolega). 20. Transistor? Transistor on kiht struktuur mis koosneb kahest vastas järjestikust(what?) dioodist, kasutatakse elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. 21. Kiip? Kiip on nüüdiselektroonika põhielement kuhu on väikesele pindalale koondatud suur hulk transistore koos lisadetailidega mis kõik koos toimivad tervikliku seadmena nt. Protsessor, võimendi. 22. Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist? Mida kõrgem temperatuur, seda parem juhtivus. 23

Füüsika → Elektriõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

FÜÜSIKA KORDAMINE ARVESTUSEKS

Npooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on elektronid. Pnsiire on p ja npooljuhtide kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine, kus ühtepidi toimub elektrivool hästi, teistpidi praktiliselt mitte. *Doonor ja aktseptor. Doonor on lisand, kus on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomeid. Aktseptor on lisand, kus on valentselektrone vähem kui põhiaatomeid. *Diood? Diood on pooljuhtühend, kus on omavahel ühendatud kaks erinimelist pooljuhti. (n+p) *Transistor? Transistor on pooljuhtseadis, mille abil saab elektrisignaali võimendada, lülitada, tekitada ja muundada. *Kiip? Kiip on nüüdiselektroonika põhielement, kus on väga väikesele pindalale koondatud suur hulk tranststoreid koos lisadetailidega. *Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist? Temperatuuri tõustes takistus väheneb. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on takistus. *Mis on LED e valgusdiood

Füüsika → Elektriõpetus
1 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Generaatori ehitus ja kasutamine

Osadel generaatoritel paikneb pingerelee vooluringis jadamisi enne ergutusmähist ja osadel peale ergutusmähist. Pingerelee tööd saab jälgida signaallambi abil, mis paikneb masinate armatuurlaual. Enne korras mootori käivitumist signaallamp sütib ja peale käivitumist kustub. Pingerelee töö põhineb Zenerdioodil. Vool pääseb ergutusmähisesse läbi pingerelee transistori T1. Juhul , kui pinge Zenerdioodis tõuseb üle 14V tekib läbilöök ja vool pääseb transistori T2 baasile. Transistor T2 hakkab voolu juhtima. Vool pääseb transistori T1 baasile ja transistor T1 katkestab ergutusvooluringi. Pinge generaatori klemmidel seejärel natuke väheneb ja pingerelees taastub endine vooluring. Pingerelee võib olla kokku ehitatud generaatori harjahoidikuga. Pingerelee ja harjahoidik Rootori osad: 1- kontaktrõngad, 2- rootori kroon e poolus, 3- ergutusmähis Generaatori ergutusmähisesse juhitakse vool läbi kontaktrõnga

Füüsika → Elektriõpetus
33 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Arvuti

N: klaviatuur, hiir, (skänner,) ... 11. Mis on väljundseadmed? Too näiteid! Millega arvutis töödeldud informatsiooni inimesele arusaadavale kujule arvutist VÄLJA võtta. N: monitor, printer... 12. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? Arvuti keskne elektrooniline component, mis suhtelb muu riistvaraga ja täidab programmides sisalduvaid käske. Ilma selleta arvuti ei tööta. 13. Mis on transistor ­ tema olulisus? Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Olulisus: see on üks mikroskeemide põhilistest ehitusosadest. 14. Mäluseadmed-andmekandjaid, too näiteid? Hoiavad, kas lühiajaliselt või pikaajaliselt, informatsiooni

Informaatika → Informaatika
15 allalaadimist
thumbnail
3
ppt

Pooljuhud - pooljuht

· Pooljuhtide elektrijuhtivus kasvab (ehk elektritakistus väheneb) temperatuuri kasvades, niisamuti ka valguse mõjul. See on oluline tunnus, mis eristab pooljuhti metallist. Pooljuhi elektritakistust saab ka muuta teda lisanditega (doonorite või aktseptoritega) ledigeerides. Veidike ajalugu pooljuhtidest: · 1874- esimene pooljuhi ja metalli töötav kontakt (Braun) · 1899- elektroni avastamine · 1907- esimene valgust kiirgav diood (Round) · 1947- esimene bipolaarne transistor (Bardeen, Brattain, Shockley) · 1954- esimene päikesepatarei (Chapin, Fuller, Pearson) · 1958- esimene tunneldiood (Esaki) · 1959- esimene nn. mikroskeem · 1960- esimene metall-oksiid-pooljuht väljatransistor (MOSFET) · 1962- esimene pooljuhtlaser GaAs baasil (IBM laboris) · 1966- esimene metall-pooljuht väljatransistor (MESFET) · 1971- esimene mikroprotsessor INTEL 4004 · Pooljuhtide kasutusalad: · LED-id · Pooljuhtlaserid · Mikroelektroonika

Füüsika → Füüsika
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun