Debora Vaarndi (1916 2007) Elulugu Looming Tema luule arenes tunduvalt Isamaasõja ajal, siis ilmus ka tema esikkogu `'Põleva laotuse all'' (1945), milles domineerivad võtleva luule põhimotiivid. Eriti jõuline oli D. Vaarandi luule luule just siis, kui ta kirjutas omaenese tunnetest. Sõjajärgsetel aastatel kajastus ka tema ridades tolle aja kirjanduse üldine optimistlik ellusuhtumine. Tema luuleala avardus kogus `'Rannalageda leib'' , mida iseloomustab inimeste ühtekuuluvse tunne, esile tõusid traagilised toonid ning palju oli teravaid kontraste. Vaarandi hakkas oma uue luulega rõhutama ühiskonnas tekkivad probleeme, sõnastus muutus lakooniliseks ning meeleolu väga intensiivseks. Tema värsiloomingu paremik on koondatud kogusse " Va...
pealkiri, sisu ülevaade, teose ülesehitus, naise nimi, kellele looming pühendatud) Dante Alighieri- tähtsaim teos: Jumalik komöödia- nägemus hingerännakutest teispoolses maailmas. Koosneb 3 osast (igas osas on 33 laulu+ teose sissejuhatus): ,,Põrgu", ,,Puhastustuli" ja ,,Paradiis". Dante teose põhiidee: Dante kutsub üles püüdlema pimedusest ja pahedest valguse poole. Vaimuvalgus e. haritus ja armastus. Dante armsam: Beatrice. Giovanni Boccaccio- tähtsaim teos: Dekameron. Tegevus toimub 10 päeva jooksul. Raam jutustus. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Boccaccio armsam: Fiammetta. Francesco Petrarca- Petrarca armsam oli Laura. Ta kujundas soneti. 9. Novelli ja soneti mõiste Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt.
vabaduse eest võitlema . · Petöfi "luuletaja " sünonüüm · Luuletused tõlgitud 50 keelde LUULE ANALÜÜS Katkend "Sangar Janos" /- - -/ "Iluska, mu kallis, oled kaunis nagu roosinupp! Sind jumal ikka õnnistagu. Kui sa kuiva kõrt näed, kõrt, mis tormis hulgub, siis su hulkuv hallim sulle meelde tulgu! " "Jancsi, minu hing kui pead, siis teele mine. Olgu jumal ikka sulle armuline. Kui näed närtsind lille visatuna teele, siis su närtsiv armsam tulgu sulle meelde." Läksid lahku nii kui sügislehed puu pealt. Süda puhus üle kõle sügisyuul sealt. Kukkus neiu silmist pisaraid kui rabin, Jancs neid pühkis laia särgikäise abil. Ummissilmi läks ta: tee on lõpuks sama ! Kuhu välja viib, see oli talle kama. Karjalapsed tee peal vilkalt vilet lasid, veisekarjad vaikselt kelli kõlistasid. /- - -/
" Et kui ema laste eest kõik ära teeb, siis lapsed muutuvad laiskadeks ning ise ei tee midagi ära. Ja kui ema on laisk, siis kasvaad virgad lapsed, sest siis peavad lapsed kõike ise tegema. Ma leian, et see on vastupidi. Kui on virk ema, siis see näitab ka lastele eeskuju ning kasvavad ka virgad lapsed. Ja kui on ema laisk, siis ega lapski kuskilt eeskuju ei näe ja kasvab ka ise laisaks. Kuigi kindlasti on ka erandeid. ,,Mida valusam vits, seda armsam laps." See tähendab seda, et kui last hästi karmilt ja vitsaga kasvatada, siis kasvab palju tublim laps. Pigem on nii, et kui last karmikäega ja vitsaga kasvatada, siis laps kardab enda vanemat ning ei julge midagi teha, aga see ei tee lapsest armsamat last. Last tuleks kasvatada mõistlikult, mitte liiga karmilt, aga samas ka mitte vati sees, reeglid peaksid paigas olema. Kui last liiga karmilt ja vitsaga kasvatada, siis lapsele jääb mulje, et nii ongi õige ja ka tema kasvatab enda
Huvitav huvitavam Kõige huvitavam Kena Kenam Kõige kenam Roosa roosam Kõige roosam Halb halvem Kõige halvem Naljakas Naljakam Kõige naljakam Lahe Lahedam Kõige lahedam Tubli Armsam Kallis Sõbralik Kõige ülbem Korralik Kõige kitsam Nimisõnad märgivad esimeid, olendeid ja nähtusi ning vastavad küsimustele kes? mis? Kelle? Mille? Keda? mida? jt. Omasussõnad näitavad omadusi ning vastavad kusimustele missugune? Missugusele? Missuguse? jt. Kasutatud materjal: Eesti keele õpik 6.klassile
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
kui kaunis oled sa! -- . Ei leia mina iial teal , -- see suure, laia ilma peal, ! mis mul nii armas oleks ka, , , kui sa, mu isamaa! , Sa oled mind ju sünnitand ! , ! ja üles kasvatand; ! sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, . mul kõige armsam oled sa, ! -- mu kallis isamaa! ! Su üle Jumal valvaku mu armas isamaa! . Ta olgu sinu kaitseja . ja võtku rohkest õnnista, , ! mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! EEK RUB
Ei leia mina iial teal ! see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, · , , kui sa, mu isamaa! , ! , ! ! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; · sind tänan mina alati . ja jään sull' truuiks surmani, ! mul kõige armsam oled sa, ! mu kallis isamaa! · , , Su üle Jumal valvaku, , mu armas isamaa! ! Ta olgu sinu kaitseja , ! ! ja võtku rohkest õnnista, · mis iial ette võtad sa, . . mu kallis isamaa! , ! · ·
Harjutus. Moodusta omadussõnadest keskvõrre, mitm os kääne ja võimalusel i- või lühike ülivõrre. Algvõrre Keskvõrre Mitmuse osastav i-ülivõrre (kui ei saa, siis kõige- ülivõrre) vapper vapram vapraid vapraim jändrik jändrikum jändrikke jändrikem hea parem häid parim sirge sirgem sirgeid sirgeid vali valjem valje kõige valjem mõru mõrum mõrusid kõige mõrum õnnetu õnnetum õnnetuid õnnetuim lühike lühem lühikesi lühim kõrk kõrgi kõrke kõige kõrgim nõrk nõrgem nõrku nõrgim virk virgem virku virgim prink pringim ...
1884 . «» Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, , , kui kaunis oled sa! ! Ei leia mina iial teal, see suure laia ilma peal, , mis mul nii armas oleks ka, , kui sa, mu isamaa! ! , Sa oled mind ju sünnitand ! ja üles kasvatand. Sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani. ! Mul kõige armsam oled sa, , mu kallis isamaa! ! , Su üle Jumal valvaku, ! mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, , mis iial ette võtad sa, ! mu kallis isamaa! . !
T. H. Ilves 04.2007 Pronksiööd 2008 MASU 01.01.2011 Eurotsoon EV LIPP EV VAPP Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! 01.01.2013
SCAPINI KELMUSED Komöödia kolmes vaatuses TEGELASED: ARGANTE, Octave´i ja Zerbinette´i isa. GÉRONTE, Léandre´i ja Hyacinte´i isa. OCTAVE, Argante´i poeg ja Hyacinte´i armsam. LÉANDRE, Géronte´i poeg ja Zerbinette´i armsam. ZERBINETTE, arvatav mustlastüdruk, tegelikult Argante´i tütar ja Léandre´i armsam. HYACINTE, Géronte´i tütar ja Octave´i armsam. SCAPIN, Léandre´i teener, kelm. SYLVESTRE, Octave´i teener. NÉRINE, Hyacinte´i amm. CARLE, kelm. KAKS KANDJAT. Tegevus toimub Napolis. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Octave teatab Sylvestrele suure kurvastusega, et tema isa tuleb linna tagasi, kindla kavatusega talle naine võtta. Väljavalituks on Géronte´i tütar. Isa sai onult mingi kirja, mis peaks talle rohkesti meelehärmi tekitama, kuna Octave on juba iseselle kirja sisu pärast närvis. Paanitseb. TEINE STSEEN
Luuletuse ,,Küsija tütarlaps"(1912) luuleanalüüs Jnis Rainis (1865 1929) Luuletus ,,Küsija tütarlaps" on küsimustele ülesehitatud lüüriline luuletus. Tegemist on sonetiga (14 värssi). Riimiskeem on a-b-a-b, a-b-a-b; c-d-c-d, c-d-c-d (ristriim). Näiteks, ,,Kust sa nii kirevaid sõnu said?, ma rahvahulka kaua vaatasin." Järjepidevalt esitab esimene pool küsimuse ja teine pool vastab sellele. Iga küsimus algab alati sõnaga ,,Kust..?". Sellele järgneb vastus, mis algab alati sõnaga ,,Ma..". Luuletuses toimub kogu aeg kordus. Luuletuse meeleolu on kõikuv. Soneti esimene osa ehk luuletuse algus on rõõmus ja elav, kuid luuletuse lõpp on mõtlik ja sünge. Hellitavalt kasutab nii alguses kui ka lõpus sõna ,,armsam". Esimeses soneti osas kasutab küsija värvikaid omadussõnu. Vastaja vastab neile küsimustele positiivselt. Näiteks, et säravaid sõnu saab taevapäikest vaadates. Sone...
VANASÕNAD 1. Koera keele otsas rohi, kassi keele otsas tõbi. 2. Koer magab, saba kuulab. 3. Ega koer koera ei salli. 4. Väikesed koerad hauguvad ikka rohkem kui suured. 5. Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed. 6. Kukk, koer ja kirikuhärra saavad suu eest süüa. 7. Hunt tahab kurjutamist, raha lugemist, saks palumist. 8. Õhta on kõik kassid hallid. 9. Mida armsam laps, seda valusam vits. 10.Vanapoisi armastus on nagu kassi kriimustus. 11. Kaks koera taplevad, kolmas saab kondi. 12. Ega koer tuult haugu. 13. Kes väljas kassike, see kodu koerake. 14. Lumi on ree rasv. 15. Kui kevade müristab hange peale, siis lumi tuleb lehe peale. 16. Kuri laps on vanema vits. 17. Lapsed on vaese varandus. 18. Virgad vanemad, viksid lapsed. 19. Kõrge puu püüab palju tuult. 20. Igal tuulel oma tuju. 21. Kuhu tuul külvab, sinna ta hange ajab. 22
Hunt ja hobune Kord sõi hobune aasal rohtu. Sõi rahulikult, kuni järsku ilmus välja hunt. Nähes hobust, tahtis hunt ta kohe nahka panna. Hobune hakkas hunti paluma: "Kallis hundike, jäta mind seekord rahule. Olen ju ainult luu ja nahk. Tänutäheks annaksin ma sulle oma peremehe imekee, mille ta mulle kaela riputas. See on talle väga kallis ese, aga ma loodan, et minu elu talle armsam on." Hobune ulatas kee hundile ning hunt küsis ketti imetledes: "Olen nõus, kuid kuidas seda kasutama peab?" "Pead keti endale kaela panema ja lausuma: Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks. Kett täidab iga sinu soovitud soovi," lausus hobune. Hunt võttis keti ja läks kepseldes metsa. Sinna jõudes tuli hundil kange himu seda imelist ketti proovida. Vaevalt oli ta sõnanud: "Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks," kui äkitselt ilmusid välja kolm nuiadega metslast. "Kurat
Tunded , mida tahaksin kogeda armastuses. Armastust ei suuda keegi seletada, seda peab ise kogema ja kui tegemist on tõelise armastusega, siis tuntakse seda kohe. Armastus on nagu kõva kivi kahe inimese vahel seda ei saa purustada. Kui saab, siis järelikult ei ole armastus. Mina eeldan, et oma armastatuga tunnen end vabalt, võin talle kõigest rääkida, ma saan teda usaldada. Veidi igatsust oleks hea, siis paneks aeg mu proovile, kui kallis mulle mu armastatu on. Aga ,,mida kaugemal on, seda armsam" ei pea minu jaoks paika. Ma tahaks tunda lähedust ja hoolitsust oma armastatu poolt iga päev. Mulle meeldiks, kui mulle öeldakse ilusaid sõnu (ja ka mõeldakse neid) ja tahan ka ise neid öelda. Kõige enam kardan ma pettuda armastuses. See haavaks mind niivõrd palju, et pelgaksin uuesti armuda. Kuid armumisel on häid külgi. Näiteks on pidevalt hea tuju, mis inspireerib tegema asju paremini, kui tavaliselt. Ollakse edukas. Is...
Sprichwörter und Redewendungen/ õpetused ja ütlused 1. Wer anderen eine Grube gräbt fällt selbst hinein. kes teisele augu kaevab, see ise sisse kukub. 2. Besser der Spatz in der Hand als die Taube auf dem Dach Parem varblane käes kui tuvi katusel. 3. Morgenstund hat Gold im Mund. Hommik on õhtust targem. 4. Vögel, die am Morgen singen, fängt am Abend die Katz´. linnud, kes hommikul laulavad on õhtul kasside kihvade vahel (kes kevadel köhib see sügiseks läinud) 5. ja 10. Wo gehobelt wird, da fallen Späne. kus suitsu seal tuld 6. Wer nicht wagt, der nicht gewinnt. julge hundi rind on rasvane 7. Der Krug geht so lange zum Brunnen bis er bricht. venitama kummi, kuni puruneb 8. Einem geschenkten Gaul guckt man nicht ins Maul. kingitud hobuse suhu ei vaadata 9. Was ich nicht weiss macht mich nicht heiss. mida ma ei tea ei tee mind "kuumaks" 10....
Võtles võõrmõjulise luulelaadi vastu, tuues sisse rahvusluikku eripära. Tema teostest leiab isamaalist luulet, võrratuid looduskirjeldusi, romantilisi unistusi ning kirglikke armutundeid. Petöfi varase loomingu pikem teos, muinasjutuaineline poeem `'sangar janos''. on lugu orvuks jäänud külapoisist, kes soovib naida kodukülas ootavat neidu ning saadab selle nimel korda imelisi kangelastegusid. Armsam ei jõua teda ära oodata ja sureb, kui õnne leiavad armastajad viimaks haldjate riigis. Tema teoseid: Vaestest ja hõljatutest: `'kohtumine pustas'' Isamaateemalisi luuletusi, kus õigustab sõda, mida peetakse rahva vabaduse nimel: `'ma olen madjar'', `'vabadus, armastus'', `'sõda on...'', `'rahvuslaul''. Sügavaim armastusluuletus: `'septembri lõpul''.
Küsimus oli ainult selles, et kumb hakkab esimesena tegutsema. Kriemhildil ei jäänud muud üle kui teha mehe tapjatele sama valu, mis talle oli tehtud. Tal ei jäänud ühtegi põhjust, miks ta oleks pidanud veel kunagi nende vastu sõbralik olema. Nende julmad teod lihtsalt pidid saama karistatud. Kriemhildi viha ja kordasaadetu oli seletetatav ning sellepärast ei tohiks teda hukka mõista. Kujutage ennast ette samas olukorras, kus maailma kõige armsam inimene teie jaoks on mõrvatud. Mida teeksite teie? Vaevalt, et istuksite rahulikult ja oleksite õnnelik selle üle, et mõrvar kuskil vabaduses ilma õiglase karistuseta ringi liigub. Kuritöö ei saa jääda ju karistuseta. Me peame meeles hoidma, et sellel ajal oli teistsugune ühiskond kui praegu. Siis oli ühiskond, kus ei valitsenud samad tõekspidamised mis tänapäeval. Me ei saa kedagi süüdi mõista selle
EBAHAIGE Komöödia kolmes vaatuses muusika ja tantsuga KOMÖÖDIA TEGELASED: ARGAN, ebahaige. BÉLINE, Argani teine naine. ANGÉLIQUE, Argani tütar ning Cléante´i armsam. LOUISON, Argani väike tütar ning Angélique´i õde. BÉRALDE, Argani vend. CLÉANTE, Angélique´i armsam. HÄRRA DIAFOIRUS, arsti. THOMAS DIAFOIRUS, eelmise poeg ning Angélique´i kosilane. HÄRRA PURGON, Argani arst. HÄRRA FLEURANT, apteeker. HÄRRA BONNEFOY, notar. TOINETTE, teenija. Tegevuskoht Pariisis PROLOOGI TEGELASED: FLORA. KAKS ZEPHYROST, tantsivad. CLYMENE DAPHNE. THYRSIS, Clymene armsam, ühe karjasterühma pealik. DORILAS, Daphne armsam, teise karjasterühma pealik. MEES- JA NAISKARJASED Thyrsise ja Dorilase saatjaskonnast, laulavad ja tantsivad. PAAN. FAUNID, tantsivad.
Armastus teeb tugevaks. Armul ei ole mõõtu. Kus haige on, seäl on käsi; kus arm on, seäl on silm. Kes armastust külvab, see armastust leikab. Vesine on veliste arm, sõklane on sõsarde arm. Armastus ja tuli ei ole laste mänguasjad. Mida armsam laps, seda kibedam vits. Armul pole põhja. Armastus on hullem kui soetobi; soetobi Musu armastuse mõedupuu. ajab pää paljaks, armastus ajab perse paljaks. Liki luud om liha makus, ao tullõh tütrik armas. Noorus armu kergitap, vanus kokku vantsutap.
Rikas kodu, vaene kodu Kodu on koht, kus peaks end tundma turvaliselt. See on kindlus, kuhu võib alati tulla ja olla sina ise. Maailm on täis miljoneid kodusid ja mitte ükski neist pole täpselt samasugune. Aga igaühe jaoks kõige armsam ning kallim on siiski tema enda kodu. Tegelikult ei tohiks kodusid liigitada eraldi rikkaks või vaeseks. Igal inimesel on nendest (omadussõnadest) oma arvamus . Samuti võiks selline rühmitamine kaasa tuua tohutult tülisid ja solvumisi. Samas villa, mis asub Bevery Hillsis ja sealsed õnnelikult elavad elanikud teenivad miljardeid, on rikas kodu igas mõttes, võrreldes Indias poollagunenud hütis, alati tülitsevate kerjavate elanikega koduga. Seega on selline rühmitamine vägagi võimalik. Aga mis siis on rikas kodu? See võib olla kallitest, kvaliteetsetest materjalidest ehitatud ja viimase moe järgi sisutastatud. Või hoopiski muudavad kodu rikkakas sealsed elanikud, nende tuj...
Varstu Keskkool 10. klass Inngery Karu Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulu ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Essee Varstu 2011 Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulu ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Ilmalikud laulud olid suulised ja neid esitati peamiselt rahvalauluna. Need on tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuleta...
See on "tugi" milleta elada ei suuda. Paar aastat tagasi olime sõitmas oma naisega minu ema juurde maale puhkama. Teed olid väga libedad, kuna sügis oli kätte jõudnud ja vihma kallas lakkamatult. Libedad autokummid ei pidanud libedale vastu ja äkki ärkasin lõhkise peaga kraavis. Õnnetuses hukkus minu naine. õnneks ei olnud meil veel lapsi sest see teadmine oleks lastele valusalt mõjunud . olin peale õnnetust sokis, ei suutnud enam elule keskenduda. Kõige armsam oli läinud igaveseks. Ma hakkasin jooma, ei suutnud oma hingepiina ära peita ega leevendada. Nii mõnigi sõber hakkas minus vaenlast nägema. kuna muutusin oma tegude suhtes halva loomulikus. ühel ööl muutus mu elu vaatepilt. hakkasin keldri minema, et uut pudelit veini tuua. teel tagasi tulles komistasin treppidel , nii et käsi sai haavata- hakkasin otsima paberit millega saaks verd maha puhastada. samas trepi astmel vedeles see raamat. käristasin esimese lehe Piiblist
kust on Eestisse levinud näiteks mitmed selletarbelised loitsud ja muud tavad. Tulevast püütakse näha unes, paludes enne uinumist: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest." Lausumise juures tuleb külvata sümboolne peotäis viljateri või linaseemneid aseme ette. Lõuna-Eestis on teri puistatud voodisse. Veel süüakse soolast ja asetatakse veenõu voodi alla tulevane toob unes juua, jäetakse pestud nägu kuivatamata kuivataja on armsam, pannakse vastassoo 2 riideese või pool õuna padja alla jne. Andresesandid olid mehed. Ringi käidi maskeeritult või tahmaga määritud näoga, laulmise eest saadi andeid. Vahel on maskeeritutel olnud kaasas hark ja nad on kontrollinud käsitöid. Lauluna on kasutatud mardi- ja kadrilaule, refrääniga "Andres, Andres". Mitte mingil juhul ei tohi sellelt, keda unes näed, midagi vastu võtta ega temale anda
Aga teie - orjaverega võitud häbioksad vedelevad aedade taga maas, koerte lakkuda! Hunt on vaba; teeb, mis tahab, tuleb, kui ta tahab, läheb, kui ta tahab, armastab ja vihkab, keda tahab! Ja läheb teie seast, sest et ta teid - põlgab! (Astub uhkelt metsa poole; keegi ei takista teda, kõik on kui tarretanud.) * * * MARGUS. No siis arvasid sa selle omast peast välja! Mina Tiinat ei jäta. Ja kui ta ka kümme korda libahunt on, ta on tuhat korda armsam ja parem kui sina! (Ära.) MARI (temale järele). Margus! (Purskab valusalt nutma, käsi ringutades.) Oma hinge laotaksin ma sinu teeraja peale, et aga sinul pehmem oleks astuda! Surra võiksin ma sinu eest, aga libahundile ma ei või sind jätta! Ma ei või mitte! * * * VANAEMA. Ma mõtlesin, et sa ei kuule... Meie sugu ja võsa on kollaste juuste ja siniste silmadega; see võttis naisi ainult oma keskelt - ei ole tilkagi võõrast verd meie
Samuti on olemas haldjate ja vaimude kummardajad, kes lähevad oma uskumustega liiga kaugelegi (hiietark). Suurepärane fantaasia väljendub ka metsaelu väga täpses kirjelduses kuidas hunte lüpstakse, inimahvid täisid aretavad ning kuidas päevast päeva Leemeti ema põdraliha küpsetab. Raamatus on kõik täpselt paigas ja liigseid küsimusi ei tekigi. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on nukrameelne romaan. Enamjaolt on tegemist kurbade sündmustega Leemeti armsam tapetakse, tema ema ja sõbrad ussid samuti ning lõpuks jääbki ta päris üksi metsa. Raamatu lõpus leiab Leemet aga rahu ta leiab lõpuks kauaotsitud Põhja Konna ning jääbki tema juurde. Ta tunneb, et ta on viimane, et keegi ei teagi, et ta üldse elab.
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM 10c klass Moonika Ajalik DEBORA VAARANDI Luuletaja Referaat Juhendaja: õpetaja Merle Pintson Põlva 2007 SISUKORD ,,TUNDMATU SÕDURI HAUD".......................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1. ELULOOLISED TÄHISED.............................................................................................5 2. LUULEVAATED.............................................................................................................7 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA..............................................................................8 4. ,,ÖÖVIIUL".......................................................................................................................9 5. KOKKUVÕTE....
9. Mitu last oli Moliere'l? 3, tütar ja 2 poega. Üks poeg suri 11 kuuselt, teine 6 kuuselt Iseloomusta Moliere loomingut. Kajastas tolleaja Prantsusmaa elu ja kombeid ja kritiseeris ühiskonda ja inimeste pahesid. Kirjutas nii et meeldida rahvale ja kuningale. Nimeta ,,Taratuffe" peategelasi. (5) 1) kaupmees Orgon 2) tema naine Elmire 3) kaupmehe ema Pernelle 4) Orgoni ja Elmire poeg Damis 5) nende tütar Mariane 6) Tara'tuffe valevaga 7) Valere Mariane armsam 8) Cleante Elmire vend Lühike Taratuffe iseloomustus. (tegelane) Tegevus toimus Pariisis (17. saj) Orgoni majas. Valevaga petistav tüüp petab Orgoni perekonda, laseb kirjutada enda nimele vara ja maja. Orgoni abikaasa paljastab ta. Tänu kuningale saab Orgon tagasi oma varanduse ja Taratuffe läheb vangi.
ööpäevad. Kõigil kolmel näitel on olemas palju fakte, mis tõestavad seda kõike. Üks näide ka natukene tavalisem: Inmene vananeb. See on avastatud juba miljoneid aastaid tagasi, kui inimene üldse tekkis maakeral. Inimene nii sünnib, kui ka sureb. Ning seda teevad kõik inimesed. See on avastatud mitte loodud. Loomisega on veel selliseid juhtumeid, et inimesed ainult arvavad ,et nad loovad tõde, kuid tegelikult nad loovad valet. On olemas selline ütlus: `` Oma vale on alati armsam kui eikellegi tõde.'' Muidugi inimestele meeldib kuulda seda, et mis on hea. Selle kohta öeldakse ka,et tõsi torkab silma. Pole mõtet luua mingisugust oma tõde. Sellest pole üldse kasu. Inimesed hakkavad sind valetajaks pidama, kuna tavaliselt enda loodud tõde ei ole faktidega tõestatud. Aga kui see pole faktidega tõestatud, tähendab ,et see ei vasta tõele ehk asi pole nii nagu ta tegelikult on - see on valetamine.
ning laiu kaari löövad käed (3:136). Maa lainetab kord nagu laava siin pulbitsend ja üles keend (3:147). Mis on lahti minuga, ei tea (4:123). Jääb kõrvu keele pehme kõla (3:147). Salapärane surin (2:53). Rind rõõmus, elujulge (1:31), rind pakitseb ja ängitseb (1:13). Südames midagi salaja tärkab (4:99). Otsind olen, viimaks nüüd ka leidnud nagu raske loor on igatsus mind köitnud ja ei ole sõnu rohkem. Luba mulle ta mu armsam. Ikka kordan Sulle (1:79)! Mida ma veel hoian, keda ma veel kaitsen, kui mitte sind (4:12). Ei taha ma neid, kel näod libedamad, kellel palju vara, needki põlgan ära (1:78). Kes sind on näinud, see on palju näinud. Vist oleks õigem öelda näinud kõik (4:133). Sa tahtmatult naeratama pead (3:131). Vaid vilistad nagu lind (2:105) ja maailm korraga jääb sulle vait (3;126).
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! 2. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! 3. Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/lisa/5klass/5eestim/eesti_vabariik.htm http://www.rk.ee/symb/kkord.html http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lipp http://www.riigikantselei.ee/?id=73850 www.neti.ee http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi
suhtumist kooli. Tänapäeva noor on ennekõike enda eest väljas, teda kirjeldavad hästi Prantsuse kuninga Louis XV sõnad: "Pärast mind tulgu või veeuputus." Ehk siis meie haridussüsteem toodab individualiste, kes ei hooli põrmugi oma riigi ja ühiskonna käekäigust ja pühivad esimesel võimalusel Maarjamaa tolmu oma jalgadelt. Koolidest tuleks alustada vahepeal soiku jäänud rahvuspatriotismi lõkkele puhumist. Võib- olla, kui noorel koolilõpetajal oleks Isamaa pisutki armsam, ei jätaks ta teda nii kergekäeliselt maha, kui välismaal tekib võimalus pisut rohkem mammonat teenida. Isamaa-armastust koolis kasvatada ei ole muidugi kerge ülesanne, kuid sellised üritused nagu noorte laulu- ja tantsupidu, mille sugemed peituvad koolis, on heaks näiteks. Rohkem raha tuleks suunata ühisringidesse ja anda koolinoortele rohkem võimalust ise midagi teha ja korraldada.
Toimuvat on eemalt huvitav vaadata kui inimlikku komöödiat, püüda näha, mis seal taga on." Ta kirjutab raamatuid selleks, et ühiskonda ja inimesi mõjutada ning luua juurde vabadust. Kuid Riigikogusse ta kandideerida ei kavatse, kuna eelistab olla sõltumatu. Õnnepalu on ka öelnud, et ta eelistab Tallinnale Tartut, kuna esimene on destruktiivne, teine aga armsam, kuna tal on selge struktuur ja olemasolu põhjendus. Siit tulenebki põhjus, miks tema romaanide peategelased on seotud peamiselt Tartuga, aga mitte näiteks Tallinnaga. Ka ,,Piiririigis" vihjab autor sellele, et minategelane on pärit Tartust. Näidetena võib tuua kaks tsitaati: "Eks ma käinud ülikooliski, ühes väikeses linnas, jõe ääres, metsa taga." ja "Tolles malmivalust pilvedega ülikoolilinnas".Tema kirjanikunimi on Emil Tode ja Anton Nigov.
perekonnast, kui need tema väljavalitut mingil põhjusel ei aktsepteeri. Kuid armunud inimesele on see väike hind, mida maksta, kuna tema jaoks on peamine olla koos oma kallimaga. Kahtlemata on romantilise armastusega seotud ka meie emotsioonid. Romantiline kirg võib esile kutsuda mitmeid oimetuks tegevaid tujumuutusi, alates vastuarmastuse põhjustatud joovastusest kuni ärevuse, meeleheite ja koguni vihani, kui romantilisi püüdlusi eiratakse või tõrjutakse. Kui armsam külvab armunu tähelepanuavaldustega üle, kui ta helistab pidevalt, saadab helli e-kirju või veedab pärastlõuna või õhtu koos armunuga toitu ja teineteist nautides, siis on maailm sära täis. Kui aga jumaldatu tundub ükskõikne, tuleb hilja või üldse mitte, ei vasta e-kirjadele, telefonikõnedele ega sõnumitele või saadab muid negatiivseid signaale, siis tärkab armunus meeleheide. (Fisher, 2006)
Tütarlast külastavad nii Lioni välismaal elav isa kui ka isa õde Olga, kes on hoolas perenaine. Eestlane ise leiab tegevust küll kunstiraamatute uurimise, küll korteri tundmaõppimisega. Miks on ta just seal? Romaanis seletab üht võimalust lausekatkend: Igaüks teab, et äraolija toob koju tagasi koduste ootus. Et aga isa, ema ja tädi Olga on oma elus oodanud küll ja küll, pole nende ootamises enam õiget väge ja on hea, et Lioni armsam, eesti tüdruk, seda on ülalpidamise eest nõus tegema (miks muidu Olga tema eest nii väga hoolitseb!). Aga tütarlapsel tuleb mõte sõita rongiga Eestisse ja seda ta teebki. Rongisõidu sekelduste tõttu satub ta miilitsajaoskonda, kus teeb kiire otsuse siiski Riiga tagasi sõita, oma lõplikku sõna ütlema. Riia korterisse sisse astudes selgub, et vahepeal on Lion elusalt ja tervelt tagasi jõudnud. Nad saavad üle pika aja kokku ning on nad jälle õnnelikud armastajad
valjult helisema lööb. On see õnn või on see valu armastuseviis on see. Keegi kergelt paljajalu tõttab läbi kastevee Keegi ootab kase najal, heledamaks läheb aas. Armsam, see on pidumaja! Valgeid küünlaid põleb maas. On need hõisked, on need nuuksed, sosin summutatud suul.. Armsam, sul on lehejuuksed, las ma olen nende tuul! Las mind sinu juurde tulla, valge lill, mu valge lill!
Kõik see toit aga visatakse minema, seejuures taipamata, kui palju on inimesi, kel seda toitu vaja oleks, eriti et paljud toiduained on söömiskõlblikud ka päev-paar pärast pakendile trükitud kuupäeva. Eelmisel aastal kirjutas Saarte Hääl, kuidas Rimi viskas täiesti söödava toidu Auriga taha prügikasti ja kodutud sealt seda võtmas käisid, kui lihtsam oleks toit ju kohe anda abivajajatele. Vägagi kallid asjad võivad olla uskumatult väärtusetud. Kas kodu on selle tõttu armsam, kuna hinnavahe võib kõikuda isegi miljonites ? Kõige paremad ja olulisemad asjad meie elus on endiselt tasuta. Hinda ei saa panna emaarmastusele ega rõõmule. Armastus on endiselt hindamatu, kuigi leidub neid, kes usuvad, et seda puhtaimat ja siiraimat tunnet on võimalik osta. Nad ei mõista, et raha eest saab soetada pelgalt haleda koopia seksi raha eest, raha peal väljas oleva abikaasa ning ärakasutavad sõbrad. Tihti juhtub, et rikkused ja asjad ei tee inimest
EMAKEEL Karl Eduard Sööt Singel-vingel ninaprill, Jaan Bergmann meil oli kodus krokodill, Mu kallis Eesti emakeel, Krokodill, ta tegi nalja, Kuis kaunist kõlad sa, ajas lapsed toast välja. Mu kallim ehe eluteel Tahtis toas tantsu lüüa, Ja armsam saatija! meie koogid ära süüa. Kus kuulen sinu kandlehäält, Ema võttis raagus viha, Sääl südant rõõmustad, andis talle üle piha. Sääl surud mured kulmu päält Krokodill siis nuttis, palus: Ja kurbust kaotad. ära vihu, viht on valus! Sa üksi südamesse mul
Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
G. Verdi Alfredo aaria ooperist "Traviata" ja G. Verdi Hertsogi laul ooperist "Rigoletto" olid esitatud Vladimir Dmitruki poolt. Ma ootasin neid kahte teost sellest ajast saadik kui ma sain kätte kava. Ma olin nii ärevil, et ma saan päris elus oma kõrvaga kuulata neid ja oli mida oodata, sest see esitus ja Vladimir Dmitruki hääl oli võrratu suure algus tähega. Ta esines nii enesekindlalt ja vabalt ning oskas aaria meeleolu edasi anda. Kõige armsam oli see, et ta suudles iga naise kätt, kes talle lilli viis. See pani mõtlema, et Vene mehed on ikka Vene mehed. Kontserti viimane teos oli G. Verdi Joogilaul ooperist "Traviata", mida esitasid Vladimir Dmitruk ja Dara Savinova. Nad oli mõlemad vapustavad ning nad ei laulnud tuimalt seda, vaid tantsisid ning isegi näitlesid veidi. Arvan, et see oli igati väärt kontsert ja soovitaks seda kõigile, eriti neile, kes muidu klassikalist muusikat ei kuula, sest
sõnad Johann Voldemar Jannsen See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! 2. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! 3. Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! RAHVUSLILL-RUKKILILL (1968) Kõrgus 15 cm kuni 1 meeter. Õied moodustavad korvõisiku. Värvuselt on õied enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Õitseb juunist septembrini (oktoobrini). Rukkilille
kasutusel tänapäevastel tantsuõhtutel erinevates tantsusaalides. Seltskonnatantsija omab mõningast kogemust erinevate muusikarütmide saatel liikumisest ja osaleb ühises ,,tantsus" ,,partnerina". AJALOOST Moodsa (Modern) tantsu ajaloo alguseks loetakse Valsi ilmumist tantsusaalidesse aastal 1812. Viini Valsi kiireteks keerutusteks ei sobimud enam vanaaegne avar tantsuhoid. Samas tundus paljudele aadlikele ,,jälestav", et nende armsam või abikaasa on ,,võõraga" niivõrd vahetus kehalises kontaktis. Valsi ,,amoraalsusest räägiti seni kuni üldsusele sai teatavaks, et Valss on lemmiktants nii Maryle- Soti kuningannale kui Elizabethile- Inglismaa kuningannale. Kuigi esimesed tõsisemad tantsutehnikad anti trükis välja 20 sajandi esimesel veerandil, algas selle ala proffide erinevate koolkondade konkurentsis ja koostöös muusika, liikumiste ja stiilide defineerimine juba varem.
oma sõpradele toeks ning abiks haigete ravimisel. Vägivald on inimloomuse üks paratamatu osa, mis näitab end välja siis, kui inimene tunneb, et midagi toimub vastu tema tahtmist. Raamatus pidid vägivalda kasutama linna piirivalvurid. Nad lasid maha kõik kes püüdsid teisele poole piiri saada ilma loata, kas siis maismaal või mere kaudu. Inimestel oli pidev mässumeeleolu, kuna paljudel oli armsam teiselpool linnaväravaid. Vägivallale võis samuti kaasa õhutada alkohol, kuna kõik jõid seda ning kui see otsa sai, taheti kohe ka lisa saada. Suurt rolli esindas ning samas ka ei esindanud inimeste positsioon ühiskonna elus. Suur roll oli kindlasti piirivalvuritel, kuna nemad said salaja inimesi üle piiri lasta. Tähtis roll kadus näiteks linnajuhtidelt, kuna nemad ei saanud praktiliselt midagi otsustada enam, kõik olenes sellest, mida arstid soovitasid teha
aegne looming); luulekogud "Sonetid"(1917), "Sinine puri" ja "Eelõitseng"( 1918). M. Under "Aiad"2 See helge suvepäev läeb uhkelt looja ja roosaid helbeid heidab aiateile, kui punast viina üle käte meile, kes valgel trepil istume ja sooja ning õhetavat õhtut tervitame, mis sama vaimustav ning veetlev oli eile Ah, kaunid päevad, kaunimaile öile nad õitsend vastu. Armsam, unistame! Kaasmaitseja, eks olnd ka meie päev täis valget õitsmist, punast pillamist! Nüüd käib me üle magus valuhoog, Ja nagu peenralt tõusev lõhnavoog toob ööle oma ohvrit, andumist me süda, vaikses õnnes härdaks läev. Underi impressionistlik luule teemad armastus ja loodus rõhutatult naiselik meelelise armastuse kujutamine sokeeris palju lõhnu, värve palju aialilli klassikaline vorm, eelkõige sonett
õnneks sattunud üha enam tähelepanu alla- antud teemal ilmub palju artikleid, toimub arutelusid. Osaliselt põhjendaksin ma väikelaste ahistamist aastate tagant pärit arusaamade kinnistumisega inimeste teadvusesse. Meil valitseb ikka veel arvamus, et laps peab tingimusteta alluma täiskasvanu tahtele- tal pole õigust sõna võtta, oma arvamust ja soove avaldada. Eks ole sellised ka meie vanasõnad, näiteks: ,,Laps räägib siis, kui kana pissib", ,,Mida armsam laps, seda valusam vits" jne. Olen kuulnud vanemate inimeste meenutusi, et laps oli põllu- ja kodutööde ajaks seotud pika köie otsa, kuna tema jälgimiseks polnud kellelgi aega. Ega tolleaegne talurahvas ei teadvustanud endale, et ka väikelaps väärib tähelepanu ja tunnustust. Elu maal oli raske ning lapsed omandasid alles siis mingi tähtsuse, kui nendest talutöödel mingit abi oli. Tänapäeva ühiskond on tekitanud peresid, kus lapsed elavad ebainimlikes tingimustes- vanemad
Hiljem seab klaveripartiid orkestrile. Orff nägi kantaatide esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu, tantsude, effektsete kostüümide, dekoratsioonide näol. Valgus ja büroefektid. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal, see suure laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand. Sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani. Mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! KIIRE ON AASTATE LEND ( Sõnad R. Peet, viis E. Neider ) Täna just tõepoolest seisatub hetk. mõtteile aega nüüd anna. Noorusemaile on alanud retk. Unistus sinna meid kannab. Sügisel kullased taas vahtrapuud. valvavad madalat maja. Mis oma lastele jäänud on truuks. Nooruse hääli siit kajab. Kiire aastate lend.
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks
augustil. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. Eesti riigihümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! 2. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! 3. Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal
voolav meie puhastusjaama. Kloori vesi rikub aga kohutavalt tervist. Me kasutame seda vett, et pesta, süüa teha ja jänu kustutada kahjuks on see kõik organismile liig mis liig. Me kõik oleme ühed saastajad ja meie kodukohas on veel palju asju mis meid ohustavad. Tapat peame me siiski endale väga oluliseks ja ilusaks kohaks ning suudame näha siin ainult head. Avage silmad ja tehke midagi mis muudaks teie vaksalit puhtamaks, siis on see veel kaunim ja armsam meile kõigile. Mirjam Pikki 10.b Tapa Gümnaasium 795 sõna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
