E.B.White ,,Charlotte koob võrku" ESIMENE OSA:Charlotte koob võrku. Perekond Arable pidas loomi.Nende seal sündisid põrsad,kellest üks oli nii äbarik,et tal polnud lootustki ellu jääda.Seepärast otsustati ta tappa.Peretütar Fern palus oma vanemaid seni,kuni sai põrsa omale.Ta hakkas teda lutipudelist toitma ja pani talle nimeks Wilbur.Kui põrsas oli paar kuud vana ja tublisti kosunud müüdi ta Ferni tädile ja onule.Fern hakkas tal seal laudas iga päev külas käima.Ta sai aru loomade keelest ja talle meeldis nende juttu kuulata
3isikustamist: see raibe, olen korrarikkuja Võrdlusi:pole See luuletus oli parastav, ent ikkagi naljakas, ajas lugemisel naerma, nagu ikka Contra luuletused. 5.Pääsuke pääsuke mu akna taga poegadega viina joob ämblik samas õhinaga ohvrid internetti koob pääsukese purjus kere surfab võrgus kohmakalt hommikul viib ämblik vere kehastunult pohmakat Analüüs: 3isikustamist:pole 3epiteeli: õhinaga koob, surfab kohmakalt. 3metafoori: pääsuke poegadega viina joob, ämblik ohvreid internetti koob, kere surfab, ämblik viib verd.Võrdlusi: pole .Luuletus oli jällegi naljakas ja humoorikas.
ja tstes rauge pilgu suuri vaevu on janu veelgi suurem, veelgi kuumem. Ja taevas jrv on, paat kus krkjais ehk veel taas neb kord pealt, kuis eha koitu suudleb. Me pevaprlite pdjad. See silmapiiri siidisra siirus, mis pimeduse pihku piilub, poeb, on tema pale punastavas viirus nii ine hall kui peva suudlus soe. Kuis uneuttu uitab klma kargus, peos prlipisaratest keerdus keed, kas krte kaelalt kauniduse vargus vi de hke ienupud need. Taas taevaarmu avaruste valgus nd akendele sra silmi koob ning kiire kilkekimbud tuppa toob. Koob tegudele tiivad peva algus, meil kimistesse kngitsetud rutt, vaid padjalohus uitab une nutt.
Karakurt elab steppides ja rohumaadel. Kõige sagedamini võib neid leida kivide alt. Karakurte leidub Kesk-Aasias, Kaukaasias, Krimmis ja Vahemeremaades. Karakurdid koovad tugevaid võrke ja ripuvad suurema osa ööpäevast selles võrgus. Pea alaspidi. Emased ämblikud rändavad ringi, et otsida sobivat kohta pesa ehitamiseks. Emane teeb varjendpesa pinnasesüvendisse, sageli näriliste urgudesse, mille suudme ette ta koob ebakorrapärasest niitidepõimikust püünisvõrgu. Munad talvituvad kookoneis. Kookoneid on tavaliselt kaks kuni neli. Kui tavaliselt koob emane ämblik võrguniidist ümbrise, kuhu ta paigutab oma munad ning kannab seda ümbrist enesega kaasas seni, kuni järglased kooruvad, siis karakurdi puhul see nii ei ole. Emane karakurt riputab munadega kookonid hoopis üles oma varjendpessa. Seal need ripuvad seni, kuni väikesed karakurdid kookonitest väljuvad
Öeldis Öeldis ehk tegusõna on aluses kõige tähtsam. Öeldis võib koosneda ühest sõnast ( udutab ,- sajab) Võib koosneda mitmest sõnast, mis ei pea kõrvuti olema. Näiteks: · Ma olen sellest mõelnud. · Kirjutasin teksti ümber. Tegusõna- öeldis on lauses tavaliselt teisel kohal: Ema koob sokki! Mis millega käib! · Baseeruma, rajanema millel? Usaldusel · Hooples millega ? iluga · Kohanema millega ? kuumusega · Peegeldama mida? Pilti · Rõhutama mida? Tähtsust · Sarnanema kellega ? isaga · Tuginema millele? Faktidele Alus: Alus väljendab tegijat, olijat, vastast. Küsimusele kes? mis ? Näiteks: Kass limpsis piima A (alus) Ö (öeldis) Müüdi paate Ö alus puudub!
Saebelmann- Kunileiu ja F. Saebelmanni samanimelistest lauludest · Kirjutas kaks nn risotooriumi (sisaldab mõisteid ,,oratoorium" ja botaanilise termini ,,risoom"; teos solistile, segakoorile ja rock-ansamblile) Peeter Volkonski tekstile ,,Roheline muna" ja ,,Näärmed" /K:/ ,,Miljonär ja aborigeen" risotooriumist ,,Roheline muna" · Suur hulk tema loomingust on kirjutatud süntesaatorile · 1986.a süit ,,Ajaga silmitsi" süntesaatorile · Muusikalid ,,Charlotte koob võrku", ,,Väike merineitsi" · Kirjutas ka ühe ooperi lühiooper ,,Dispuut" /K:/ ,,Mu suul ei ole sulgejat"
· Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis · Laulud: · "Ei ole üksi ükski maa" · "Kaunimad laulud" · "Mingem üles mägedelle" · "Sind surmani" · "Eestlane olen ja eestlaseks jään" · "Isamaa ilu hoieldes" Looming · Filmimuusika · Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" · Film "Semm" · Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm · Dokumentaalfilm "Eesti partii" Looming · Teatrimuusika · "Charlotte koob võrku" (muusikal) · Risotoorium "Roheline muna" · Ooper "Dispuut" · Lavastus "Väike merineitsi" · Instrumentaalteosed ja suurvormid · Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (kolm osa) Tähtsus · Kuulsuse saavutas eelkõige protesti-ja isamaalaulude kaudu nn. teise rahvusliku ärkamisaja künnisel · Ärkamisaja sümbol · Laulva revolutsiooni ajal (1987-1988) kõlasid esmakordselt Mattiiseni viis isamaalist laulu · Oma lauludega innustas eestlaste
kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Et vastlapäev on noore kuu aeg, siis niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Teati ka rääkida, et kui keegi vastlaööl endale üheksast laudast villa toob ja sellest siis kindad koob, võib ta neid kindaid kandes astuda ükskõik missuguse kohtu ette ükskõik mis jutuga ja alati õiguse saada. Veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima. . Romaani rahvad: Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene
millimeetrini. Emaste mõõtmed varieeruvad suuresti, seda eriti mune kandvate emaste hulgas. Paljudel emastel leskedel võib esineda oranz või punane laik kohe võrgunäsade kohal. Isane on suuruselt palju väiksem, jäädes oma keha diameetrilt reeglina alla 0,75 cm. Nende tagakeha on hallikas kuni must ja see on kaetud kollaste ja oranzide tähnikestega. Lisaks leidub valgeid triipe tervel kehapinnal, kaasa arvatud jalgadel. Eluviis Must lesk elab maismaal soojemates riikides. Ta koob putukate püüdmiseks öösiti võrke, tänu millele on ta ka putukate arvukuse reguleerija. Toitumine Musta lese saakloomadeks on paljud putukaliigid, kuid aeg-ajalt toituvad nad ka kakandilistest, tuhatjalgsetest, sadajalgsetest ja teistest ämblikulaadsetest. Siis, kui saakloom on võrku kinni jäänud, väljub must leskämblik kiiresti oma pesast, mässib ohvri kindlalt oma tugevasse võrku ja seejärel mürgitab saagi hammustamise läbi
tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba- vigle.
Lilledega helkur Helkur on mõeldud inimestele,kes käivad pimedal ajal väljas.Helkur,mida saab ise kodus valmistada või osta,kes neid müüvad. Helkuri funktsioonid Saab kinnitada riietele Kaua kestev Näha pimedas Odav Elastne Lõhade all oleks vana hea lõnga lõhn,mis meenutab kodus vanaema,kes koob salle või sokke külmaks ilmaks. Elastne,ilus,läikiv,helendav,nähtav,pehme,siidine. Oma päraseid värve punase,rohelise ja halli kasutamist lisaks oranži,mis asub tagumisel pinnal. Vaja läheb tegemiseks Peenvillast,topeltlõnga Helkurikangast Villast riiet või fliisi 1m helkurlõnga Naasklit Heegelnõela Õmblusnõela Täitematerjali Haaknõela või prossi 1sl PVA liimi 100ml Vett
Kullad sinu juuste udemetest pudenevad hku. Ajad taga liblikaid ja kardad kurja thku! Tilli-illi lilli-line lilliken, illiken. Tiuda-tiuda tiokene, Ene! Eokene eo-eo, okene o! koob unekanga, katab sinu valge no. 1918. Rait Kark
Taandumas on külmad karged, Nõnda kevad meile tuli! hoiupaika pandud reed. Kevad Suusad - kelgud pakitud Kevad see on ilus sõna, ning kasukas kaob nagist. sellel sõnal ilus kõla. Olgu kevad kiidetud, Kevad sooja ilma toob, on päiksest kõigil abi. lindudel ta pesa koob. Paranemas meel ja jume, Suured sallid nurka jäävad, rohetama hakkab maa. käes on päikselised päevad. Soojus taandab viimse lume, Kevad tuli tagasi, süda hõiskab ... valleraa! tõesti väga vagusi.
Ämblikud 8 klass 2007 Hiidämblik Võrku ei koo. Umbes 25 mm pikkune. Elab veekogude kaldataimestikus. Hiidämblikud. Vesiämblik Elab vees. Koob võrgendist pesa veetaimede vahele. Vesiämblikud. Krabiämblikud Sarnanevad välimuselt krabidega. Värvuselt võivad olla kas punakad, kollakad või rohelised. Võrku nad ei koo. Jahti peab enamasti taimede õitel. Krabiämblik. Krabiämblikud meenutavad väliselt krabisid. Krabiämblik.... Linnutapikud Maailma suurimad ämblikud. Keha pikkus võib olla kuni 10 cm. Toituvad väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest (linnupojad). Linnutapik.
1) nimeta ämblike kolm põhitunnust lüliline taga keha, 8 lülilist jalga, 8 lihtsilma emane ämblik koob võrgust kookoni 2)leia sobivad sõnapaarid ja moodusta laused lülilised jäsemed neli paari kaitse - kitiinkest lõugtundlad saagi haaramiseks lõugkabjad - kompimiseks 4) võrdle ristämbliku ja süüdiklesta süüdiklest Elupaik naha peal Kehaosad - millest toitub ? inimese nahast ristämblik elupaik puu kehaosad tagakeha toitumine - putukad 5) millist kahju tekitavad.. Laanepuuk - võib põhjustada puukensefaliiti Jahulest rikub jahu saadusi
Ämblikud Grete Veskiväli (Ettekanne koos pildimaterjaliga, vt lõpus) *Ämblikud ehk täpsema seltsi nimetusega ämblikulised on kohastumise poolest ühed maailmaimed, sest nad elavad igal pool meie ümber, isegi arktilises kliimas. Enamus ämblikke on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga. *Ämblikud kuuluvad ämblikulaadsete ehk arahniidide hulka. Ämblikulaadsed kuuluvad arvatavasti vanimate maismaaloomade hulka, sest skorpione on leitud juba ülemsilurist ehk umbes 400 miljonit aastat tagasi. Ämblikulaadsed on näiteks skorpionid, puugid, lestad. Nad on eranditult röövtoidulised ja neil toimub kehaväline seedimine. Nad hingavad kopsudega. Harilikult koosneb nende keha pearindmikust ja tagakehast. Nende tagakeha on kõigil jalutu. *Koibikulised: Keha on kompaktne, ei jagune selgelt pearindmikuks ja tagakehaks nagu ämblikel. toituvad väikestest nii elusatest kui surnud putukatest, öise ...
2. VÄLISEHITUS JA KUIDAS ÄMBLIKUD SAAKI PÜJAVAD Ämblikud on lülijalgsed. Ämblikutel on kaheksa jalga, putukatel neist erinevalt on kuus jalga. Nende keha on 110 sentimeetri pikkune ja koosneb kahest osast: pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga, mille valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates. 3. TOITUMINE JA SEEDIMINE Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad, need lõpevad teravate küünisega, mille tipus avaneb mürginäärme juha
oratooriumi, 2 muusikali, lühiooper, kantaat), telefilmide ja telelavastuste muusikat. Mattiisen on kirjutanud kõige rohkem laule(86). Kõige tuntumad on ,,Ei ole üksi ükski maa"(1987), ,,Emale" ja viis ärkamisaegset laulu: ,,Kaunimad laulud" (1988), ,,Mingem üles mägedelle" (1988), ,,Sind surmani" (1988), ,,Isamaa ilu hoieldes" (1988), ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" (1988). Mattiisen on kirjutanud muusika lavateostele ,,Charlotte koob võrku" ja ,,Väike merineitsi". Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. "Ajaga silmitsi" osadeks on Argipäev, Psühhokraatia Attaca, Võib olla. Alo on saanud 1988. ja 1989. aastal Eesti NSV muusika-aastapreemia, 1996.a Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Alates novembrist 2006 on Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis. Alo Mattiisen on maetud Tallinna Metsakalmistule. Alates 1997
juures parim just see, et kunst võimaldab inimesel end välja elada. Matta teosesse armastust, viha kurbust, igatsust ning vastusteta küsimusi. Kaasaja kiire ja närvesööva elutempo juures on kunstil oluline roll. Kunst on justkui maailma peegel, mis ei näita alati tõetruud tegelikkust, vaid annab võimaluse põgeneda paika unistustelävel, et vabaneda vahel karmist ja monotoonsena näivast reaalsusest. Kuigi maailma peegeldus läbi kunsti koob me ümber tihedat valedevõrku , meeldib see inimestele seda enam. Võibolla just need magusad valed on tänapäeval põhjuseks, miks inimesed kunstil enda ümbert kaduda ei lase. Kunst on surematu. Jälg kunstist jääb alati elama, nagu elavad ka meie endi mälestused, kujutelmad ja illusioonid meie sees. Miski siin maailmas ju ei kao, vaid muundub ühest olekust teise.
domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised: Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja-, pinna- või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Madalsoomullastik
veel seisma, peaks ta ikka veel seisma kokku variseda. jumal andku talle pidet! Ja kui rong järgmisele linnale läheneb, Kui sa oled teel surma maale, kus ruskab koit võidurikkalt täiel saab olema põrgulikult raske ning nooruseilul loita ja emalik päike oma lk 257 kust elusatena jõuavad tagasi koju ilmlõpmatu armastusega peletab vähesed, siis on väikegi lootud pimeduse ning udu enese eel ja koob kulda väärt. sügise sureva maailma ümber kuldvõrgu hiilgav ja õnnestuv nagu suur magus elulootus. 3. Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist tekitas. Ei kujuta ette, kuidas on elada tundes pidevat nälga ja vaesust. Jube. Ja siis, raskel ajal viiakse pere ainus inimene, kes perele vähegi teenis ja toidu laual hoidis Siberisse ning kogu lootus kaob. Sellist elu ei soovi kellelegi! 4
lumivalgeks. Click icon to add picture Ristämblikud Ristämblikud kuuluvad sugukonda võrkurlased. Click icon to add picture Nende võrgu kudumine on omaette Click icon to add ehituskunst, kus ämblik tuulega kõikudes oma niidiga kõikudes võrku koob. Erinevatel picture võrkurlastel on ka võrk erinev, leidub ka liike (mitte Eestis), kes võrku ei koogi. Ristämbliku närvisüsteem on koondunud pearindmikusse ning koosneb pea ja rindmikutängust ning viimasest tagakehasse kulgevatest närvijätketest.
karjääri ning millegi muu poole ta ei püüelnud. Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika: · Mängufilm ``Tule tagasi, Lumumba´´ · Film ``Semm´´ · Film ``Eesti õhuruumis´´, Polarfilm · Dokumentaalfilm ``Eesti partii´´, erastuudio ``Maurum´´ Kuulsamad lavateaosed, millel on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: · ``Charlotte koob võrku´´ · ``Roheline muna´´ · Ooper ``Dispuut´´ · ``Väike merineitsi´´ Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: 1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J.Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) 3. "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) 4. "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) 5
mm-st kuni 1cm-ni. Isendite värvus on väga kõikuv – võib kohata päris heledaid, valkjas- või kollakasrohelisi (nt Misumena) kui ka tumedaid – hallikas – kuni punakaspruune (Xysticus) isendeid. Emasloomad on harilikult heledama värvusega. Emased krabiämblikud peavad munade kasvatamiseks sööma päris palju. Isased söövad aga märgatavalt vähem ja rändavad ringi. Sellest ilmselt ka põhjus, miks emased on suuremad kui isased. Pärast paaritumist koob emane munade ümber võrguniitidest koti ning jääb mune valvama, kuid sureb enne kui pojad munadest kooruvad. Pojad vahetavad küll nahka, kuid nende vorm ei muutu. Krabiämblikud asustavad väga mitmesuguseid elupaiku ning kõiki taimestikurindeid. Pinnases elavad liigid on tavaliselt väiksemad, tagasihoidliku hallikaspruunika värvusega ning ebaselge värvikirjaga, mis jätab nad taimejuurte või lehekõdu vahel üsna tähelepandamatuks.
,,Maailma lõpus" kui lugu ohtlikust ja tapvast armastusest Friedebert Tuglas kirjutas 1915. aastal novelli ,,Maailma lõpus". See räägib mehest, kes on merehädalisena sattunud hiiglaste saarele. Tema eest hoolitsetakse ilma, et mees seda paluks. Hiiglaste vastutulelikkus on ilma igasuguse omakasupüüdluseta imetlusväärne. Eneselegi ootamatult armub mees hiigelneitsisse, kes koob ta enda võrku nii, et nende vahel lõõmav kirg muutub tasapidi mehe jaoks vangistavaks ning hakkab hävitama kogu tema olemust. Ainsa pääseteena näeb mees tappa teda ängistav hiigelneitsi ning põgeneda. Kuid kas põgenemine kõige ohtliku ja hirmuäratavana näiva eest on ainus viis end päästa? Pole uudis, et igaüks peab oma eluteel võitlema mõne probleemiga., olgu see siis hiiglaslik või vaevu tajutav. Vedanud on inimestel, kel on õnnestunud neist suure kaarega mööduda.
A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment) Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste (pühendatud Alo Mattiiseni emale) Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud muusika neljale filmile: Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" Film "Semm" Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik, dirigent Andres Ammas. risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk
Inimesed küll suhtlevad ning näitavad, et see on olemas, kuid sellist tõelist asja enam nii väga pole, kõik on siiski omakasu peal väljas ning enamasti mõeldakse, kuidas ise hakkama saadakse. Ent varsti raugeb ning vaikib loodusemäss. Ja kui rong järgmisele linnale läheneb, ruskab koit võidurikkalt täiel nooruseilul loita ja emalik päike oma ilmlõpmatu armastusega peletab pimeduse ning udu enese eel ja koob sügisese sureva maailma ümber kuldvõru- hiilgav ja õnnestav nagu magus elulootus. Olen maininud, mis tunded mind valdasid seda teost lugedes, kuid, kas raamat meeldis või ei meeldinud on raske öelda. Sisu oli ju väga kurb, kuid teiselt poolt mõeldes, teemaarendus, tekst ning laused olid väga hästi läbi mõeldud. Seega raamat meeldis mulle ja ei meeldinud ka. Eget Lina, 10 R
"Läbi elektriliste tikksirgete tänavate räägib" räägib Ehin saladuslikust maagist, kes muudab kõik halva, pahelise ja õnnetu heaks. Maag on elu uue alguse sümbol, kes jätab kõik vanad vaevad, sõjad ja rsakused seljataha. Uus helge eesmärk silme ees, milleks luuletuses on koidutäht, kõnnib vaikne maag mööda linna, eluteed. Tema headust näitavad ka habemes laulvad linnukesed ja kasvavad sinililled, puhas ja rikkumata loodus. Bürokraatia Ämblik-sekretär koob telefonivõrku. Hääli-kärbseid langeb võrku. Hääli nagu kärbseid langeb võrku. Ämblik-sekretär koob telefonivõrku. Langeb võrku häälekärbseid nõrku. Ämblik-sekretär sööb hääle-kärbseid nõrku. Ämblik-sekretär sööb kärbseid nõrku. Üha langeb võrku kärbseid nõrku. Võrku. Sekretär sööb nõrku. Ei siit keegi välja põrku. Sööb nõrku. Ei nad põrku. Üha uusi langeb võrku.
Kuu vee peal veereb ja hüppab hilise sõudja paati, kes kummargil aerude kohal vee voolule andunult ei märka ümbrust. Kuu sala nagu ämblik mähib ta kuldniitidesse ja koob võrgu ta õlgade ümber. Mees ei panegi tähele, kuis ta paadipäras viib koju kaasa Kuu. Luuletuses on juttu sõudjast, kes on pimeduse saabudes veel merel. Mees ei näe enam ümbrust, kuid siis tuleb talle appi Kuu, valgustades tema teed koju. Luuletus on ühestroofiline ning riim puudub. Metafoor: kuu vee peal veereb ja
nimel. Selle asemel, et koos oma jõud ühendada ja midagi reaalselt parandada, on alati lihtsam vinguda. Muidugi ega asi vaid vingumisega piirdu, hakatakse kadetsema, teise kaasmaalase eest õhku ära hingama. Eesti on justkui tekk inimeste vahel, mida kõik enda peale tõmbavad. Kui ühest otsast keegi teki enda peale saab, pole jälle teisel tekki, sellele enam ei mõelda, et naaber võib öösel surnuks külmuda. Mõte, et kõigi jalad teki all soojas oleksid ja igaüks tekki natuke edasi koob, on ka võõras. Teoorias oleks ju palju kergem lihtsalt ise midagi anda ja teha. Miks peetakse õigeks ja nähakse vaeva teise eestlase heaolu rikkumisega, selle asemel, et iseenda heaolu parandada? Parandamine käiks minu vaatepunktist lihtsalt. Iga inimene peaks end harima, imama sisse nii palju infot kui jaksu on. Omandatud teadmistega võiks midagi kasulikku teha, alustuseks kasvõi teistele jagada. Tegu ei pea ühiskonda suurelt mõjutama, kuid kui see juba enda
A. Looring on SA Loodna Vabaajakeskus nõukogu liige. Sipa külavanem Peeter Paunmaa ja Sipa Naisselts on ühiselt korraldanud külapäevi, jaanipäevi, spordipäevi, uusaastaöö pidustusi jne. Sipa Naisseltsi tublid liikmed osalevad taidluskollektiivide töös.Sipa naisselt oma nobetate näppude abiga valmistavad seltsi käsitöönäituseid ja annavad edasi oma käsitöö- ja õmblemisoskusi; Riina Paisu tegeleb siiditrüki, savi, vitraažiga ning koob kangastelgedel suurepäraseid kaltsuvaipu; Egle Niinemets on aktiivne kaasaaitaja. Ansamblis "Cantare" laulavad naisseltsi liikmed Helja Kivastik ja Egle Niinemets, ansamblis "Hõbelõng" Koidu Metsaäär, Aili Järitsa, Helle Pärn, Helja Kivastik, Linetantsu juhendaja Gairy Salk on samuti naisseltsi liige, tema tantsurühma kuulub naisseltsi naistest Riina Paisu. Balaitiinotantsu harrastavad Gairy Salk, Riina Paisu. Naisseltsi raamatupidaja Urve Murumets on Sipa raamatukoguhoidja.
Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. URUHIIR Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HIIDÄMBLIK Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblika toitumine Kus on taimi, seal on ka liblikaid (välja arvatud kõige külmemad alad). Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni
hommikul tööle võib Gianello tema juurde tulla. Ühel hommikul Peronella mees oli tööle läinud, kuid otsustas poole teepeal koju minna kuna tuli meelde et täna on San Galeone päev, mil tööd ei tehta. Vahepeal oli Gianello Peronella juurde jõudnud. Peronella oli kodu ukse juures ja märkas et uks oli lukus juba, ta koputas uksele. Peronella ütles Gianellole et ta peidaks ennas vaati. Peronella avas ukse ja luges talle sõnu peale kuidas ta koob nii et sõrmed kipitavad ja mees ei tee midagi. Mees lõpuks ütles et oli ühe mehe kaasa toonud kellele ta oli vaadi maha müünud viie kuldfloriini eest. Naine lausus et ta oli juba sele maha müünud seitsme kuldfloriini eest ühele mehele kes seal sees on juba. Ütles mehele et kraabi see puhtaks ja siis on kaup tehtud. Gianello viib selle vaadi siis endale koju. 4. novell Tofanol tekkis Ghita vastu armukadedus, kuigi Ghital ei olnud mingit armukest.
2) Ma valisin, selle luuletuse, sest see oli üks nendest luuletustes mida ma lapsepõlves õppisin vabatahtlikult pähe ja see on õpetlik. 3) Sõnum: Lapsed õpivad asju ning saavad koguaeg teada midagi uut. 4) Küsimus: "Millised loomad on veel, kellel pole jalgu?" Meie vanaema E. Niit Meie vanaemal ei ole prille. Meie vanaema ei võta pille. Viillast rätti ka suurt ei kanna. Töökoht pensioni veel ei anna. Peas ei ole tal halli karva ka. Kindaid akna all koob nii harva ta. Muidu tukkuda võiks ehk ahju ees, aga meie toal pole ahju sees. 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Valisin selle luuletuse, sest see näitab, et vanaemad võivad olla erinevad. 3) Sõnum: Mitte kõik vanaemad on stereotüüpilised e elavad maal, ei käi tööl jne. 4) Küsimus: "Milline on teie vanaema?" Kastaniloomad E. Niit Suvi läks ja sügis tuli, vahtraladvas süttis tuli. Haavad aias punasid, kastan täis läks munasid.
kooshoidmine, konsensus ja sobitamine väliste tõhuseesmärkide asemel. Integratiivne meeskonnatöö (integreeriv rühmatöö) Kogutakse kogulahenduse leidmiseks kõik rühma ressursid. Meetod eeldab teiste poolt esitatud ettepanekutest arusaamist, erimeelsustega leppimist probleemi lahendamise eeldusena, võimet objektiviseerida asjad sõltumata sellest, kes esitab, isikliku autoriteedi vähendamist. Tulemus 100% Sünergiline rühmatöö. Sünergilises rühmatöös koob rühm midagi uut ja enamat, kui selle liikmete kompetentsi summa. 1+1+1 ei ole 3, tulemus on suurem kui 100%. Saadud lisaväärtust nimetatakse sünergiliseks efektiks. Sünergilistele rühmadele on omane suur innustatus, kõrge motivatsiooniaste. Sellised rühmad ei säilita sünergismi kaua. Ajapikku rühmad lagunevad. 15.Nimetage vähemalt 5 eduka liidri omadust Intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete
kes ütles 279. aastal eKr Itaalias peetud võiduka, aga kaotusterohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud." 6. Proksrustese säng raudne säng, kuhu Proksrustes sidus oma ohvrid, kus ta venitas nad pikemaks/raius lühemaks. Proksrustese tappis Theseus selle sama sängi abil. 7. Penelope kudumistöö Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas teda Trooja sõjast koju, kuid tal käisid tüütud kosilased, ta ütles, et koob Ody isale surilina ja siis abiellub, kui valmis saab. Tegelt vend harutas iga öö selle uuesti üles, mis ta päeva jooksul kudunud oli. 8. Parnassos mägi Kesk-Kreekas, mille edelanõlval asus Apolloni pühamu Delfi, seal oli ka muusade asukoht. 9. Pandora laegas Pandora oli Zeusi loodud ilus neiu, esimene naine. Jumalad kinkisid Pandorale laeka, kuhu igaüks kätkes midagi halba, ja tal keelati seda avada
Haapsalu Kutsehariduskeskus Külli Kalbre PKR-14 TRADITSIOONILINE PUIDUKÄSITÖÖ "Eestlane ehitab ise oma maja, valmistab endale kõik majariistad, vankri, reed, jalatsid ise, tema naine koob endale, oma mehele ja lastele vajaliku riide ja majas tarvis mineva lõuendi."- nii on kirjutanud 1807. a. Chr. H. J. Schlegel reisikirjeldusel. Mitte põhjuseta pole kapitalismieelset ajastut talupoja tarberiistade seisukohalt nimetatud "puuajastuks". Suurem osa talu tarbvarast valmistati puust. Et seejuures peamiste tööriistadena kasutati põliseid universaalriistu kirvest ja nuga, siis oli puutöö alal kodukäsitöö eriti laialdane valitsemine täiesti loomulik
" (näidend, 1981) * "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) * "Ajapinde ajab" (1985) * "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985) * "Kõrgemad kõrvad" (1985) * "Luuletused" (1999) * "Kohvikumuusikat" (2001) * "Vannituba" (2004) * "Kogutud luule" (2005) Tõlked: * "Antillide luulet" (1966) * "Piimmetsa vilus" (Dylan Thomas, 1970) * "Surmad ja sisenemised" (Dylan Thomas, 1972) * "Me pommitasime New Havenit" (Joseph Heller, 1973) * "Charlotte koob võrku" (Elwyn Brooks White, 1979) * "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puskin, 1977) * "Näidendid ja lühiproosa" (Aleksandr Vampilov, 1978) * "Omadega puntras" (Ronald David Laing, 1978) * "Aastad" (Tuomas Anhava, 1981) * värsside tõlge Lennart Meri raamatus "Hõbevalgem" (1984) * "Ajalaevad" (Stephen Baxter, 1997) * "Ahermaa ja teisi luuletusi" (Thomas Stearns Eliot, 1999) * "Puskin armastusest" (Aleksandr Puskin, 2001) * "Valitud luuletused" (Aleksandr Puskin, 2003)
Keha eesosas on 3 paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui ka kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Nukud paiknevad erisugustes kohtades, kõige sagedamini maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblikate toitumine Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka loomsetest ollustest – näiteks koiröövik villast ja karvast. Leedikute vastsed arenevad jahus, kamajahus jt. jahusaadustes.
SISUKORD SISSEJUHATUS Eelmisel aastal, kui sain teada, et iga 8. klassi õpilane peab tegema loovtöö, soovitas õpetaja Liivi Bauer teha see käsitöös. Kuulasin õpetaja soovitust ja valisin oma loovtöö teemaks käsitöö. Usun, et ma tulen sellega hästi toime. Kuna eelnevalt olen salli kudumist õppinud ja see ei valmistanud mulle mingit probleemi otsustasin, et koon salli. Mütsi polnud ma enne kudunud ning tahtsin selle tegemist proovida. Mõtlesin, et saaksin neist hea komplekti. Seega tuli idee, et koon omale salli ja mütsi. Salli ja mütsi koon soonik koes (kaks parem, kaks pahempidi) ning õmblen neile külge pärlid. Mütsi otsa tuleb tutt. Lõnga valisin sinist värvi kuna mulle väga meeldib see värv ning arvan, et mulle sobib see. Loodan, et mu sall ja müts tulevad ilusad ning sellised mida saaksin ja tahaksin külmadel talvedel kanda. Usun, et töö tuleb ootustele vastav. 1. KUDUMINE Kudumine on lõngast kanga või silmkoeesemete valmistamin...
tunnustataks. Müüt: Kui surelik naine Arachne väitis, et ta on kudumises parem, kui kudumiskunsti jumalanna (Athena) ise, ja kutsus Athena võistlema. Athena oli nõus ning kudus oma rätikusse stseene, mis jutustasid karistusest surelikele, kes olid jumalatele väljakutse heitnud. Arachne kudus aga oma riide sisse kuningate kõlbmatutest seiklustest. Kui Athena seda nägi, vihastas ta ja käristas häbematud pildid puruks, Arachne muutis ta ämblikuks. Ämblikuna koob Arachne aina edasi: ämblikulaadste teaduslik nimi on Arachnida e. „Arachne järeltulijad“. Athena sümbolid Ateena oli tema linn, öökull oli tema lind ja oliivipuu (õlipuu) oli tema puu. Öökull: Öökullid on targad linnud. Kreeklaste jaoks oli öökull Athena püha lind. Öökullide maine pärineb suuresti Athenalt. Öökullid pesitsesid ka jumalanna templi läheduses, akropoli kaljulõhedes. Ateena: Athena andis Ateenale nime
· Laul "Emale" Sõnad Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika: · Mängufil m " Tule tagasi, Lumu mba " · Film " S e m m " · Film "Eesti õhuruumis ", Polarfil m · Doku mentaalfil m "Eesti partii ", erastuudio " Maurum " Teatrimuusika Kuulsa mad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: · " C harlotte koob v õrku ", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik , dirigent Andres Ammas. · risotoorium "Roheline muna". Sõnad Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait,
Sõnad - Jaan Kross, esitaja oli Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud 6 Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika. Need on: 1. Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" 2. Film "Semm" 3. Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm 4. Dokumentaalfilm "Eesti Partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutnud, on 1. "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13.aprillil 1984 See on Ameerika ajakirjaniku E. B. White'i tänapäeva muinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor on Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu. Lavastaja on Viktor Nelik. Dirigent Andres Ammas. Muuskali sisuks on loomade elu ja lapse sõprus nendega. 2. Risotoorium "Roheline muna" Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo
ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblika toitumine Kus on taimi, seal on ka liblikaid (välja arvatud kõige külmemad alad). Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised.
kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. 5 Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblikate toitumine Kus on taimi, seal on ka liblikaid (välja arvatud kõige külmemad alad). Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni
1. Valitakse sobiv koodipikkus n= 2m - 1 2. Sõltuvalt vajadusest määratakse vigade parandamise kordsus q 3. Leitakse korpuse GF (2m) primitiivne element 4. Leitakse korpuse GF (2m) primitiivse elemendi minimaalne hulkliige M(z) 5. Korrastatakse korpuse GF (2m) elemendid i 6. Moodustatakse tekitav hulkliige gr (z) 7. Leitakse infosümbolite arv Kui meil on häirekindel koob BCH (15,7), siis selle koodi tekitav hulkliige on: gr (z) = (z8+z7 +z6+z4+z1) ning selle koodi lubatud koodsõnade arv on 27=128. Häirekindel kood RS GF(16) Tegemist on mittebinaarse BCH koodiga. Üks levinumaid ongi Reed-Solomoni kood. Reed-Solomoni koodi sümbolid kuuluvad lõplikku korpusesse GF (2m). RS koodi pikkus on N= 2m-1 = K+R R liiaste plokkide arv . Kogu infosümbolite arv on k = mK. K infoplokkide arv, m - kahendsümbolite plokipikkus .
lähedalt ja kaugelt. 1100 ha suurusel looduskaitsealal on jõekallastel ligi 40 liivakivipaljandit. Looduslike pühapaikade ümbruses saab matkata, orienteeruda, suusatada, jalgratta, kanuu ja jõelaevaga sõita. Matk Taevaskodade poole läbib 150- aastase ürgmetsa. Esimesena jõutakse Väiksesse Taevaskotta, kus saab uudistada liivakivikaljus asuvat Neitsikoobast. Seal elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kaugel pole ka Suur Taevaskoda kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 m kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on Salakuulajakivi. Tagasiteel viib kitsas rada üle Väikese Taevaskoja liivakivikalju, mis on tuntud 1969. aastal valminud Eesti ühe menukama filmi "Viimne reliikvia" võtete kohana. Võrumaa Võru linn Kauni Tamula järve kaldal asuv Võru linn on asutatud 21
veevulinat, võimendab linnulaulu ja inimeste kõnekõminat. Väike Taevaskoda on Suurest madalam, kõrgus ulatub vaid 13 meetrini, kuid pikkus kuni 190 m. Allikaveed on Väikese Taevaskoja kaljusse uuristanud kaks koobast, millest ühte kutsutakse Neitsikoopaks, teisest saab alguse Emaläte. Viimase keskmine vooluhulk on 4 - 4,5 l sekundis. Ühtlasi toidab ka teisi lähedasi allikaid, sellest tulenevalt ka vastav nimi. Neitsikoopas elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kes näinud, see teab. 6 http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/taevaskoja.html 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrid asuvad Põlva Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Kaatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Kokku on teada 5 kaatrit (Põrgu-, Sügav-, Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) millest kaks on vaieldamatult
võrgendist "pesa" (näit. kasekedrik (Eriogaster lanestris), võrgendikoilased (suguk.Yponomeutidae)). Röövikud võivad koos elada ka võrgendit ehitamata, nagu näiteks koerliblika (Aglais urticae) puhul. Liblikad on täismoondega putukad, seetõttu esineb neil liikumatu nukujärk. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn nukuhälli või koob tugeva kookoni. Paljude päevaliblikate nukud on kinnitatud taimede külge, nad kas ripuvad tagakeha tippu pidi pea allapoole (rippnukud) või on siidniidiga eelnevalt fikseeritud nii, et pea on suunatud üles ja tagakeha tipp on taime küljes (vöönukud). Liblikate nukud on praktiliselt liikumatud, nad suudavad häirimise korral vaid tagakehaga vehkida. Mõnikord on nuku tagakehasegmentidel taha suunatud ogakeste read, sel juhul suudavad nad ettepoole liikuda. Nukustaadiumi kestus ulatub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
