Ühiskonnas, kus mehe surm pole väga oluline(rahvaarvu suhtes). Sündimisarv jääb samaks. Religioon – uskumused ja praktikad, mille abil püüavad inimesed lahendada oma probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või ühiskondliku organisatsiooni abil. // Usk vaimsetesse olenditesse; Üleloomulik – jõud, mis usutakse olevat mitteinimlik ja mis ei allu loodusseadustele. Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid : 1. Animism – usk hingestatud olenditesse. 2. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. 3. Psühholoogilise projektsiooni hüpotees – rõhutab emotsionaalset alget, religioon on tekkinud psühholoogilise projektsiooni kaudu. 4. Maagiline hüpotees - rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes;
metafoor. Sära, elu, kuumus, ohtlik, soe. Metafoor .vs. Sümbol Ühe tähendus on fikseerunud (sümbol) ja teisel muutuv (metafoor) Laiendatud metafoor, teos on üles ehitatud ühele metafoorile ja teose käigus tuleb juurde uusi avatud metafoore. Jaan Kross ,,Taeva kivi" uuritakse mitut tähendust, ei kasutata tavalist väljendit meteoor; Luuletuste tõepärasus. Isikustamine e. Personifikatsioon elutust asjast räägitakse justkui elusast. Antropomorfiseerimine isikustamine, asjadele inimeste omaduse andmine nende paremaks mõistmiseks. Läheme läbi mere Mis tõuseb me vastu tige Sügise tuul Raputab puul, Küürutab kõveral kõrrel Kui sandike! Kord öeldi õnn tuli õuele Ja õu sai õnne täis Õnn tuuli siis ka kambrisse Ja kamber sai õnne täis Viimaks õnn tuli sahvrisse Lauta ja aita ka Rõivad veel mahtusid kohvrisse Siis pidi minema (iroonia) Metonüümia (kreeka k nimevahetamine ümber nimetamine)
Religioonietnoloogia Religioon: · uskumused ja käitumisviisid, milliste abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega; · usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. · Kultuuri osana & tunnusena on religioon universaalne. · Üleloomulik jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele. · Antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid: · Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). (magamine, minestamine elutu keha, nägemused) · Animatism - usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). · Psühholoogilise projektsiooni hüpotees (Freud) Isa kujust tulenev: suur, võimas,
alliteratsiooni ja assonantsi ühine nimetus (regivärssides, vanasõnades, kõnekäändudes jm.). * Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis) * Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel). * Onomatopoeetline väljend - loodushääli, helisid jäljendav väljend. * Personifitseerimine - isikustama * Antropomorfiseerimine inimese taoliseks kujutamine tekstis ( samastamine inimesega) * Animism - hinge omistamine loodusnähtustele ja esemetele; usk hingedesse ja vaimudesse. * Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, * Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne
Religioon uskumused ja käitumisviis, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate või organisatsiooniliste tehnikate abil; usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse · üleloomulik jõud, mis usutakse olevat mitteinimlikud ja mittealluvad loodusseadustele Usklike/religioossete inimeste jaoks sellist terminit ei ole, üleloomulik on nende jaoks loomulik (,,üleloomulik" on kõrvaltvaatajate termin). antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi; nähakse elusolendeid laiemalt kui tavapärasele maailmapildile omane Religiooni teke: andnud aluse religioonietnoloogiale ja antropoloogiale. · paleoliitikumis märgata matusetseremooniate olemasolu; arvatavasti usuti surmajärgsesse ellu · religioon on loodud inimeste ellu kindlatel põhjustel Religiooni tekke hüpoteesid: 1. Animism usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873)
tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega - usk üleloomulikesse jõududesse ja olenditesse. (üleloomulik on jõud, mis usutakse olevat mitteinimlik või, mis ei allu loodusseadustele, pole tegelikult päris üleloomulik, on teaduslikult selgitatav) Antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi Religiooni tekke hüpoteesid: - animism usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust.. Usuti mittemateriaalsesse ossa inimesest Edward Tylor: see on tekkinud mõtisklemisest elu üle on nähtusi, mida pole võimalik lihtsalt seletada. Tõukepunktiks mõtisklused surma, minestuse, unenägude, transi üle (käis unenäos jalutamas, aga tegelikult oli ju ühe koha peal, kuidas on see
*Religioon: definitsioon -usukumused ja käitumisviisid, milliste abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega. -usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. Religiooni alla saba liigitada ka teatud tegevused. Teine probleem: üleloomulik. Normaalsed ja religioossed viisid asju seletada. *Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele *Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi Religiooni tekke hüpoteesid (kuidas religoon tekkis?) *Animism – usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). Kunagi ürgajal inimesed hakkasid mõtlema,et on unenäod või langeb koomasse ja ärkab, mis temaga toimub samal ajal. See inimene justkui nägi midagi sellel ajal või käis kuskil, keha vedeles ju siin. Mõtlesid välja hingedeteooria, animismi, mis oli religiooni vorm.
). Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis) 18 Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel). Onomatopoeetline väljend - loodushääli, helisid jäljendav väljend. Personifitseerimine - personifitseerimine Antropomorfiseerimine – inimese taoliseks kujutamine tekstis ( samastamine inimesega) Animism - hinge omistamine loodusnähtustele ja esemetele; usk hingedesse ja vaimudesse. Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos
luuletused ,,Sügisel" ja ,,Lumikelluke ja külmataat". Loomariigist on esindatud ämblik ja kärbes luuletuses ,,Albert ja Berta", tülitsevad kass ja koer luuletuses ,,Üks tüli" ning mutid ja rebane luuletuses ,,Mutionude vaidlus". Kui rebane välja arvata, siis esindab valik linnalapse faunat. Loomad on antropomorfiseeritud, nad kannavad endas inimlikke omadusi. Rohkelt kasutatud kõnekujund on personifitseerimine (ka antropomorfiseerimine). Autor on õnnestunult personifitseerinud keset kinnikasvanud tiiki elavat veesilma, kelle silma visatakse mängupall. Selle peale kaevatakse kinnikasvanud tiik lahti ja veesilm saab edaspidi taevalapi asemele vaadata tervet taevariiki (,,Veesilm"). Luuletuses ,,Musi" elab musi põse peal naerulohus: /.../kuni ükskord naer sai otsa saabus jonnakus Musi jonnakust ei tahtnud pakkis pagasi astus nukralt naeratades musimaale tagasi. (Vilep 2002: 50).
annaabi.ee 
