11.miks kreeklased rajasid palju kolooniaid, kus? Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse põllumaade pärast, kaubavahetus, neil leidus vähe metalli (rauda). 12.iseloomusta ateena riiki Atika mk, alguses aristokraatlik, al 5 saj. Demokraatlik. Elanikud kodanikud, metoigid(käsitöölised) ja orjad (200.000), rahvakoosolek - iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid nõukogu(bulee) > 500 liiget, määrati liisuga, kohtunikud(heliaia) > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga, strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel 13.sport kreeekas Sport oli meeste jaoks, Gümnaasion spordiväljak, riietus- ja pesuruum. Sporditi alasti, al 776 hakati korraldama OM- e Zeusi auks, lemmikalad jooks, rusikavõitlus, hobukaarikute võidusõit, maadlus, viievõistlus ( kaugus, ketas, oda, jooks, maadlus ). 16. isel kreeka kooliharidust Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, poiste harimine 7
500 kodaniku kogu 10 tähtsat riigiametnikku kontrollis riigiametnikke, lõi ja teostas seadusi (sõjaväe ja laevastiku ülemad) ametiaeg 1 aasta Valitakse hääletusega EKLEESIA e. rahvakoosolek Valiti liisuga HELIAIA e. vandekohus kohal vähemalt 6000 meest 600 vandemeest kogunes iga 10 päeva tagant (mõistis õigust) OSALESID Hääletas uute seaduste poolt või vastu KODANIKUD Andis kodanikeõigusi või võttis ära
MÕISA- RIIKLIKUD KOGUKOND- KOORMISED: KOORMISED: LIKUD TÖÖD: KIRIKU- MAKSUD · Teotöö · Pearaha · Teetööd kiriku (korraline maks igalt · Kooli ülalpidamiseks nädalategu ja meeshingelt ehitamine hooajaline · Nekrutiand- jms. abitegu) mine · Naturaal- noorsõdurite andamid võtmine · Rahaandami liisuga d (vakuraha) (vabastatud vallaametni- kud, talu- peremehed, õpetajad) · Küütimine, majutamine, moonasta- mine s.o. sõjaväe transportimi- ne, maju- tamine ja toitmine oma
said nende head ja halvad teod, perekonnasuhted ning oma vanemate pattude pärast kannatanud laste saatus. Suured dionüüsiad, mi solid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena, kus omavahel võistlesid kolm autorit. Iga autor pidi etendama kolme tragöödiat ja ühte koomilist satüürdraamat. Komöödiavõistlusel nõuti igalt autorilt ühte näidendid. Näidendeid hindasid liisuga valitud zürii, kes määras I, II ja III koha võitjad. Tragöödia etenudste riietustes same teada vaasimaalingutelt, kus on näidatud, et näitljad kandsid rikkalikultkaunistatud eredavärvilist rüüd ja sellejuurde kõrgeid jalatseid, hiljem ka kõrgeid peakatteid.Kostüüme täiendasid veel masikg, tänu millele oli võimalik ühel näitlejal mängida mittme tegelase rolli, ning kehastada ka naist. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja
Ema nimi oli Hilda. Ta oli noorem 17.aastat. 2. Kes oli Mann? Mis temast sai? Mann oli peategelase nukk. Peategelane mattis Manni suure kontpuu alla. 3. Kes ja mille peale ütles:,,Perset kah! Kis mind näeb!“? See oli Laine. Selle peale, et paneb katkiste sokkide asemel terved labakindad jalga, keerab kindapärad saabaste peale ja praalib: „Perset kah! Kis mind näeb!“ 4. Mida isa linnast tõi? Isa tõi linnast kringli ja raadio. 5. Mida tegi peategelane koos Liisuga? Mängisid sõitmismängu, kuni toolid toa ühest otsast teise jõudsid. 6. Miks ei tahtnud peategelane enam Liisu juurde minna? Sest ta nägi sängis võõra mehe silmi, panthabet, paljast pealage ning püssirauda ning see hirmutas teda. 7. Mis oli selle raamatu pealkiri, mida peategelane suurena kirjutada tahtis? „Suure seinakella käsiraamat“ 8. Missugused kaks tegevust/sündmust olid seotud mesitaruga?
Hoolimata sellest kõigest tahab Kustas lõpuni viia isa alustatud unistuse, nimelt ehitada purjekas. Kustas loobub Hilde armastusest ja võtab kaaslaseks surnud venna armastatu Tooni. Selles romaanis selge merelt võtmise teema ja hülgejaht väga detailselt kirjeldatud. Põhiidee: Südant ei saa sundida Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Hea sadam" orb Julius saab omale uue kodu mereäärses kalurikülas Taavi juures. Poiss õpib kalastamist ning suhted laabuvad ka Taavi naise Liisuga. Kuna Taavi õde pole oma eluga rahul põgeneb ta venna juurde. Lisaks õele toob Julius Tallinnast ka oma isa. Noorele poisile jääb silma naabertalu vanim tütar Sessi, neiu ema aga keelab noorte suhte ära. Julius otsustab lahkuda rannast, läheb liinilaevalt tööle. Laeva väljumise viimasel hektel mõtleb ümber ja naaseb isa, õe ja Sessi juurde. Põhiidee: Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Rannajutud" novellikogu, kus jätkub rannatemaatika ja ka ideed on samad, mis rannaromaanidel
-Salon >> pani aluse demokraatiale -kujunes välja Ateena mereliit(liitlased maksid makse, raha Ateenale) -vaesed kodanikud olid sõudjad ja madrused laevadel -V saj eKr keskpaigas tekkis kindel drmokraatlik riik, valitseja Periklese ajal -kodanikkond > vabad mehed -orjastamine oli seadusega keelatud -rahvakoosolek > iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid -nõukogu > 500 liiget, määrati liisuga -kohtunikud > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga -strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel -kõigile riigiametnikele maksti palka -mittekodanikud >> naised ja orjad, võõramaalased ehk metoigid -metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika
september) Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Apostel Mattias Kreeka Matthias tuleneb nimest Mattathias.Ta kuulus Jeesuse 70 jüngri hulka, olles temaga Jeesuse ristimisest alates. Ta arvati liisuga Jeesuse apostlite hulka pärast seda, kui Juudas oli reeturina nende seast välja langenud. Mattiase hilisema tegevuse ega saatuse kohta pole midagi teada. On teateid, nagu oleks ta jutlustanud Etioopias ja surnud sealkandis märtrina või hoopis pillutud kividega Jeruusalemmas surnuks.Tema säilmed olevat maetud ühte Trieri kloostrikirikusse.Mattias on lihunike ja ehitajate kaitsepühak. Läänekirik pühitseb madisepäeva 24. veebruaril, idakirik aga 9. augustil
Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Iga aasta valiti üle 30-aastaste kodanike seast 500 inimeseline nõukogu Bulee, mille ülesandeks oli ajada riigiasju. See jagati kümneks osaks prütaaniaks, millest iga osa oli võimul 1/10 aastat ning mille juht vahetus iga päev. Iga sellise rahva poolt ametisse seatud viiekümneliikmelise valitsuse hulgast, määrati riigi strateeg ja ametnikud. Kohtuvõim oli Ateenas otseselt rahva käes - iga vandekohus valiti liisuga kõikide Ateena kodanike seast. Demokraatia andis ateenlastele võimaluse ise riigiasjades kaasa lüüa, mis lasi elu korraldada tavainimese vajadustele parimini vastavaks. Kodanike elu oli seal mugavam kui üheski teises omaaegses linnas. Samas aga muutis see linna mõjutatavaks inimeste omakasupüüdlikkusele, kes seadsid nt. linna turvalisusest ettepoole enda vara suurendamise võimalused. Kohtusüsteem oli puudulik, sest enamus inimesi on kergesti mõjutatavad ning paljud on võimetud
veel üks oluline teene. Ta aitas veenda oma andeka õpilase isa, et to lubaks pojal vaimuliku kutse asemel valida endale teadlase ameti.Lõpetanud 1726. a. ülikooli, ei tahtnud Euler tegevusetult istuda, vaid otsustas kandideerida vabanenud füüsika 3 õppetoolile Baseli ülikoolis. Et pääseda kandideerima, esitas Euler uurimuse ,,Heli olemusest ja levimisest", kuid teda ei arvatud kolme parima hulka, kelle hulgast valiti liisuga uus professor. Aasta hiljem, 1727. aastal esitas Euler Pariisi akadeemia poolt väljakuulutatud konkursile töö, milles vaadeldi mastide sobivaimat asendit laeval. Tema tööd ei premeeritud. See polnud ka kuigi üllatav, sest senise elu jooksul oli ta näinud vaid mõningaid paate, kuid mitte ühtegi suuremat kaugesõidulaeva.Teda on mõnikord õigusega kritiseeritud selle eest, et ta matemaatikuna jättis hooletusse tegelikkuse
kes hiljem avastas kolmanda asteroidi, vanahärra Ferdinand Ende. Nad otsustasid, et isegi kuuest vaatlejast jääb väheks ning koostasid nimekirja 24 valitud astronoomist üle Euroopa. Uurimisrühma presidendiks valiti Schröter ja sekretäriks Zach. Kogu sodiaak jagati kahekümne neljaks 15 pikkuskraadiseks tsooniks ning uurimispiirkond piirati 7...8 laiuskraadiga ekliptikast lõuna ja põhja poole. Tsoonid jagati rühma liikmete vahel liisuga. Iga liige pidi käsitsi koostama oma tsooni tähekaardi kuni kõige nõrgemate teleskoobis nähtavate tähtedeni. Igal järgneval ööl tuli see kaart uuesti koostada, nii et iga rändav taevakeha oleks avastatud. Otsitava planeedi oodatav liikumine oli umbes 30 kaaresekundit tunnis, mis pidi olema igale vaatlejale eristatav. Uuele planeedile oli juba valmis mõeldud nimi Phaeoon. Komeedid
Nad jäid aga ohvitserile vahele, kes lubas sellest mitte teatada, kui vanaema võtab endale püssi ja hakkab patrullis käima. Vanaema oli vihane, ent nõustus. Ühel hommikul hakati mullikat tapma. Laps kamandati tuppa, ta kuulis siiski emalt, mis toimub ning hiilis lauda peale pealt vaatama. Kui mullikas surnud oli, põgenes ta metsa. Ta jooksis seal ringi ning kui nägi Liisut tulemas, hakkas koera mängima, et mitte Liisut näha. Ta ei tahtnud Liisuga ikka rääkida, end siiski kutsus mt ta lõpuks neile ja rääkis, et nad mullika ära olid tapnud. Liisu, vanaema ning mt. läksid külla hiljuti naabertallu kolinud ingerlasele. Talle viidi kaasa liha ning sahhariini. Minategelasele seal ei meeldinud, hiljem lõi ta kogemata ingerlase last jalaga ning ta hakaks selle peale ise nutma. Seejärel läksid nad ära ning mt. jooksis koju. Onu oli läinud kaugele kellegi vasikat tapma. Puud said otsa ning ema ja mt
Tuudakule, millest tütar oli isa kuulnud palju kõnelemas, see oli isa kodukoht - isa näitas tütrele oma koduõue ja hooneid, tütrele näis see kõhedust tekitavana - isa ja tütar läksid oja äärde sööma poest ostetud nänni - isa näitas tütrele ilusaid kohti ja rääkis oma lapsepõlvest - mindi tagasi kodu poole, ratas jäeti taas Liisu hoovi, isa läks Ilmariga kella parandama, tütar Liisuga tuppa mängima - kui Liisu õue läks, hiilis peretütar taha tuppa, kus kumas üks hirmutav luik ja mõned asjad veel, sängi padja alt leidis neiu püssiraua, mis peale majast ära jooksis kodu poole - kodus oli vanaema kartulipõllul, tütar jooksis tema juurde märatsedes ja teatas, et enam Liisu juurde minna ei taha - isa läks ära, raadio mängis - tüdrukul oli igav ja ta viis salaja nõelaraamatu sängi ja uuris seda, tegelikult ei lubatud seda
Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse. Seega oli Thepsis esimene näitejuht kui ka näitleja. Dionüüsiad olid märtsis-aprillis aset leidnud suured pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks 3 tragöödia ja ühe koomilise saatürdraamaga. Näidendeid hindas liisuga valitud zürii. Kostüümid: näitlejad kandsid kõrgeid jalatseid kortunid ja peakatteid, et ka tagumises reas istujad neid näeksid. Riietus oli rikkalikult kaunistatud, eredaärviline. Kostüüme täiendasid maskid. Kreeka varased teatrid ehitati templi lähedusse. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga ehk orkestraga
Kaks svidrilindu paabukest. Toomas jõudis vaesesse tallu, kus oli mitu last. Ta tegi seal tööd. Valetas, et on rikas ja läheduses asub tema talu. Väitis, et puhkab talutöödest ja reisib. Asus peretütre Katiga oma väidetava talu poole teele. Toomas oli tusaseks muutunud. Ta hakkas kahetsema, et oli valetanud. Jõuti Vikavere valda Hansuoja talu juurde. Seal oli sulane Madis Moormaa. Peremees Jaak Lõoke ja tema poeg Jaan Lõoke koos naise Liisuga olid Härmaste laadale härga müüma läinud. Nipernaadi esitles end sulasele kui sugulast. Pererahvas saabus laadalt tagasi. Neil ei õnnestunud härga maha müüa. Härg ründas peremeest Jaak Lõokest. Nipernaadi sidus härja kinni ja asus peremeest tohterdama. Ta tutvustas end ka peremehele kui sugulasena. Kati hakkas Jaagu eest hoolt kandma ja majapidamistöid tegema. Teised tegid põllutöid. Päevad möödusid. Jaak kurtis puusas valu ja nad läksid Katiga linna arsti juurde
koosnema 10 füülist, need omakorda deemostest (omavalitsuslik kogukond). Sugukondliku elukorralduse asendamine territoriaalsega oli revolutsiooniline samm. Riigielu seisukohalt polnud enam tähtis, kes on kelle sugulane, vaid kes on kelle naaber. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu 10 territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline vandekohus, mille hulgast valiti liisuga konkreetseid küsimusi arutavad kohtunikud. Võimet polise asjadega ehk poliitikaga kasvõi mõttes kaasa käia peeti normaalse kodaniku tunnuseks. Kellel see tunnus puudus, oli võhik (idiotes). Nii rahvakoosolekust kui rahvakohtust said osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid esinemine ja kõnekunsti valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s
asteroidi, vanahärra Ferdinand Adolf von Ende. Nad otsustasid, et isegi kuuest vaatlejast jääb väheks, ning koostasid nimekirja 24 valitud astronoomist üle Euroopa. Uurimisrühma presidendiks valiti Schröter ja sekretäriks Zach. Kogu sodiaak jagati kahekümne neljaks 15 pikkuskraadiseks tsooniks ning uurimispiirkond piirati 7...8 laiuskraadiga ekliptikast lõuna ja põhja poole. tsoonid jagati rühma likmete vahel liisuga. Iga liige pidi käsitsi koostama oma tsooni tähekaardi kuni kõige nõrgemate teleskoobis nähtavate tähtedeni. Igal järgneval ööl tuli see kaart uuesti koostada, nii et iga rändav taevakeha oleks avastatud. Otsitava planeedi oodatav liikumine oli umbes 30 kaaresekundit tunnis, mis pidi olema igale vaatlejale eristatav. Uuele planeedile oli juba valmis mõeldud nimi Phaeton. Giuseppe Piazzi 1. jaanuari ööl 1801 avastas Giuseppe Piazzi, kes projektis ei osalenud, Palermo tähetorni
omakorda deemostest (omavalitsuslik kogukond). Sugukondliku elukorralduse asendamine 3 territoriaalsega oli revolutsiooniline samm. Riigielu seisukohalt polnud enam tähtis, kes on kelle sugulane, vaid kes on kelle naaber. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu 10 territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline vandekohus, mille hulgast valiti liisuga konkreetseid küsimusi arutavad kohtunikud. Võimet polise asjadega ehk poliitikaga kasvõi mõttes kaasa käia peeti normaalse kodaniku tunnuseks. Kellel see tunnus puudus, oli võhik (idiotes). Nii rahvakoosolekust kui rahvakohtust said osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid mõjukas esinemine ja kõnekunsti valdamine.
Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse. Seega oli Thepsis esimene näitejuht kui ka näitleja. Dionüüsiad olid märtsis-aprillis aset leidnud suured pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena – omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks 3 tragöödia ja ühe koomilise saatürdraamaga. Näidendeid hindas liisuga valitud žürii. Kostüümid: näitlejad kandsid kõrgeid jalatseid – kortunid ja peakatteid, et ka tagumises reas istujad neid näeksid. Riietus oli rikkalikult kaunistatud, eredaärviline. Kostüüme täiendasid maskid. Kreeka varased teatrid ehitati templi lähedusse. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga ehk orkestraga
KIRIKU-MAKSUD · abitegu) Naturaal-andamid · Nekrutiand-mine noorsõdurite võtmine kiriku ülalpidamiseks liisuga (vabastatud vallaametni-kud, talu- · Rahaandamid (vakuraha) peremehed, õpetajad) · Küütimine, majutamine, moonasta-mine s.o. sõjaväe transportimi-ne, maju- tamine ja toitmine oma talus 5. Talurahva käärimine ja passikorralduse seadus
päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlusena, võistlema lubati ainult uusi näidendeid. Omavahel võistlesid kolm autorit, igaüks kolme tragöödia ja ühe koomilise saatürdraamaga. (Nahkur,A.2005, lk 29) Sellistest tetraloogiates oli jantliku saatürdraama ülesanne leevendada tragöödiate ängistavat mõju. Komöödiavõistlusel nõuti igalt autorilt üht näidendit. Näidendeid hindas liisuga valitud zürii, kes määras I, II ja III võitja. Seejärel loositi igale luuletajale esinäitleja ja patroon jõukas kodanik, kes pidi kandma kõik lavastamiskulud. Peale teksti kirjutas autor etendusele ka muusika ja tantsulise osa, oli näitejuht ja näitleja ning harjutas kooriga. Hiljem võtsid asjatundjad töö üle.(Nahkur,A.2005, lk 29) 2.2 Tragöödia ja komöödia
8 esimene ratsamonument (Joonis 2). Püha Jüriga seostatakse tihti legendi, mille süzee langeb kokku imemuinasjututüübiga "Lohetapja" (Püha Jüri 2015). Lohe mürgitas oma hingeõhuga kõik, kes talle lähenesid. Kapadookia sõdur Georg oli teel läbi Silene, Liibüas, ning nägi lohe terrorit kogukonnas. Esialgu nõudis lohe oma suure isu rahuldamiseks kaht lammast, hiljem aga juba inimliha. Lohe ohvreid valiti liisuga ning kui Georg linna jõudis, oli kuningatütre kord. Mõrsjarüüs printsess oli linna taga kalju külge aheldatud ja ootas oma saatust. Georg haaras oda ja astus koletisele vastu. Ta taltsustas lohe ja tõi selle printsessi vöö otsas linna, lubades eluka tappa, kui linnarahvas ristiusu vastu võtab. Seda 15 000 linlast kähku tegidki ning ainsa tasuna enesele palus Georg kuningat kirikuid ülal pidada, preestreid austada ja vaeseid aidata. (Püha Jüri 2015) Joonis 2
tõusis ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamad otsused, kehtestati seadused, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat, ehkki kõrgajal oli linnas 25 000 hääleõiguslikku kodanikku. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu kümme territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline vandekohus, mille hulgast valiti liisuga konkreetseid küsimusi arutavad kohtunikud. Võimet polise asjadega ehk poliitikaga kaasa mõelda peeti normaalse kodaniku tunnuseks. Kellel see võime puudus, oli võhik ( KR idiotes). Nii rahvakoosolekust kui rahvakohtust said osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid mõjus esinemine ja kõnekunsti valdamine.
Etendused toimusid võistlusena, võistlema lubati ainult uusi näidendeid. Omavahel võistlesid kolm autorit, igaüks kolme tragöödia ja ühe koomilise 6 saatürdraamaga.(Nahkur, A.2005, lk 29) Sellistest tetraloogiates oli jantliku saatürdraama ülesanne leevendada tragöödiate ängistavat mõju. Komöödiavõistlusel nõuti igalt autorilt üht näidendit. Näidendeid hindas liisuga valitud žürii, kes määras I, II ja III võitja. Seejärel loositi igale luuletajale esinäitleja ja patroon – jõukas kodanik, kes pidi kandma kõik lavastamiskulud. Peale teksti kirjutas autor etendusele ka muusika ja tantsulise osa, oli näitejuht ja näitleja ning harjutas kooriga. Hiljem võtsid asjatundjad töö üle.(Nahkur,A.2005, lk 29) 1.2 Tragöödia ja komöödia Tragöödia on lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülivõimas kurbmäng, mis olemise kõige
keskused. Nende ümbert puudusid kaitse ehitised. See näitab, et tegemist oli rahumeelse kultuuriga. Nendest lossidest on leitud ka rahumeelseid maale. Knossose tempel - kuulsaim tempel sellest ajast. Valitsejaks Minos. Legendi järgi elanud seal pühvli peaga inimene, kuid tänapäeval on selle lossi labürintidest leitud suure pühvli skelet. Legendi järgi viidi iga seitsme aasta tagant kreekast koletisele seitse noormest ja neidu söögiks. Ühel aastal valiti liisuga minejate noormeeste hulka ka kuningas Egeuse poeg. Viimane võttis laevale topelt purjed, mustad ja punased, mis pidavat vastavalt heisatama, kas tal õnnestub koletis tappa või mitte. Kui Egeuse poeg Kreetale viidi armus seal temasse Kreeta kuninga tütar Adriane, kes andis Egeuse pojale labürinti minnes kaasa noa ja lõnga (Adrianne lõng - nöör, millega saab labürindist hiljem välja). Egeuse pojal õnnestus pühvli peaga koletis tappa. Tagasiteel rebis torm
neile lisanduva ühe saatürdraamaga (kõik 4 kokku moodustasid tetraloogia). Viimase puhul oli koor kostümeeritud saatürideks. o Võistlustel osaleja pidi lisaks tekstile looma ka muusika ja määrama lavalise liikumise, olema ise lavastajaks ning esialgu ka näitlejaks. o Võistlema lubati vaid uusi näidendeid ning need olid mõeldud ühekordseks esitamiseks. o Kümneliikmeline zürii valiti erilisest kodanike nimestikust liisuga. Zürii otsustas teoste kvaliteedi üle ning määras 1., 2. ja 3. koha, kusjuures kolmandat kohta tõlgendati kui läbikukkumist. o Auhinnaks oli honorar ja seda said kõigi kohtade omanikud. o Etendusi finantseeris keegi rikas kodanik koreeg ja see oli ühiskondlik kohustus. o Vaatajaiks pääses kogu vaba elanikkond. o Teatripaik anti rendile eraettevõtjale, kes pidi hoolitsema selle remondi ja korrashoiu eest
-Salon >> pani aluse demokraatiale -kujunes välja Ateena mereliit(liitlased maksid makse, raha Ateenale) -vaesed kodanikud olid sõudjad ja madrused laevadel -V saj eKr keskpaigas tekkis kindel drmokraatlik riik, valitseja Periklese ajal -kodanikkond > vabad mehed -orjastamine oli seadusega keelatud -rahvakoosolek > iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid -nõukogu > 500 liiget, määrati liisuga -kohtunikud > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga -strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel -kõigile riigiametnikele maksti palka -mittekodanikud >> naised ja orjad, võõramaalased ehk metoigid -metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika
Riinu oli Hinnule veel 100 rubla võlga, aga Hinn ei olnud sellest rohkem rääkinud ja see kivi langes südamelt. Riinu ütles, et Kadaka Hinn korralik mees käib kirkikus, Liisu hakkas sellepeale naerma. Riinu ütles et mis naerad, et tema ise näeb seda kõike, ja et Hinn hiilib tuppa, vaga nagu vader. Vallavanema sisseastudes ei tahtnud Liisu ja Riinu sellest enam rääkida, et mitte tuhinat tekitada. Riinu läks ka üsna pea minema. Riinul tuli jälle hirm peale peale Liisuga rääkimist. Eideke palus vallavanemat et see Tammistul ka läbi astuks, kui liiga uhkeks ennast ei arva. Eidekesel oli pakkuda vaid seda mida maalt leidub. Riinu läks Miinat tädi juurest ära kutsuma. Miina rääkis kirikujuures juhtunud loo Annele täielikult ära, aga Anne arvas et see kahtlane, et nii kaua võõrast meest meeles peab. Kes teab kui kaugel see noormees elada võib. Ta arvas et poiss tunneb piinlikust oma teo pärast, sellepärast pole nägu ka näidanud
Kohalikud pidustused tema ilmumise mälestuseks toimuvad Gargano mäel ja Mont-Saint-Michelis 8. mail ja 16. oktoobril. Mida teised teevad Inglased näiteks söövad mihklihane juba umbes 1500. aastast alates. Legendi järgi tehtavat nii Võitmatu Armaada suure võidu auks. Muidu on seal rendimaksmise päev. Rituaalne lambaohver Paljudel rahvastel on kindla tähtpäeva või mingi kriisiga seotud vereohvrid ohvriloomaks on kindel loomaliik, konkreetne loom valitakse välja liisuga või mingite omaduste tõttu. Näiteks ohverdavad põhjarahvad handid valge põdra oma taevajumalale Numi Toorumile, Uurali mäestiku lähedal elavad udmurdid valivad ohvrilooma püha tähenduse järgi. Inglastel on tänini säilinud tava ühiselt küpsetada lihavõtteks härjaliha. Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas põuda asjaoluga, et
toimuvad Gargano mäel ja Mont-Saint-Michelis 8. mail ja 16. oktoobril. Mida teised teevad Inglased näiteks söövad mihklihane juba umbes 1500. aastast alates. Legendi järgi tehtavat nii Võitmatu Armaada suure võidu auks. Muidu on seal rendimaksmise päev. Rituaalne lambaohver Paljudel rahvastel on kindla tähtpäeva või mingi kriisiga seotud vereohvrid ohvriloomaks on kindel loomaliik, konkreetne loom valitakse välja liisuga või mingite 21 omaduste tõttu. Näiteks ohverdavad põhjarahvad handid valge põdra oma taevajumalale Numi Toorumile, Uurali mäestiku lähedal elavad udmurdid valivad ohvrilooma püha tähenduse järgi. Inglastel on tänini säilinud tava ühiselt küpsetada lihavõtteks härjaliha. Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas
omavalitsuslikud kogukonnad. -) Valla eesmärk oli üleval pidada vallakooli. -) Vald pidi varuma tagavaraks ,,magasi" vilja. -) Vald pidi hoolitsema valla vaeste eest. *) Alguses käidi külakorda ühest talust teise; kuid hiljem ehitati vaestemaja. -) Vald hoolitses teede korrashoiu eest. -) Vald pidi hoolitsma nekruti andmise ehk sõjaväkke võtmise eest. *) Algselt toimus püügi päev, hiljem oli liisuga valimine. *) Hiljem sai end sõjaväest vabaks osta. -) 1820-1830 hakati panema perekonna nimesid. Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist * Õiguslikus mõttes talupoegade olukord paranes, kuid majanduslikus mõttes halvenes, sest teotööl polnud piiranguid. * Kuna rahvaarv kasvas, siis kõigile maad välja rentida polnud. -) Tekkis terverida üleliigseid inimesi, kellel puudus võimalus elujärje parandamiseks. * 1840. aastatel leidis aset kaks talupoegade protesti aktsiooni.
hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele eriti demokraatlik vorm! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt. Neil oli suur mõju Nõukogu ja rahvakogunemise üle. Viisajanõukogu. Igast suguharust kuulus sellesse liisu teel 50 liiget, ühe suguharu esindajad ajasid linna asju kümnendiku aastasest ametiajast. Need 50 moodustasid prütaneia, mida juhtis üks nõukogumees üheksast mitteametisolevast suguharust. See juht omas tegelikku kontrolli ning toimis
hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele demokraatliku valiku vormiks! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt. Neil oli suur mõju Nõukogu ja rahvakogunemise üle. Kohtute liikmed määrati demoste poolt, igal aastal valiti u 6000 kodanikku, kelle hulgast valiti seejärel liisuga teatud kohtutesse ja teatud juhtumite üle otsustama. Kohtus osalemiseks pidi kodanik olema vähemalt 30-aastane. Kohtu keskmine suurus oli 500 inimest. Kohus hääletas süü
Sellise raamjutustuse näited on jutustus ,,Roosa printsess", ,,Jani seiklused Varjudemaal" ning Liisu-lugude sari. Printsessiloo raamjutustuses hakkab isa oma tütrele muinasjuttu jutustama. Varjudemaa loo sissejuhatust võib pidada raamjutustuse variatsiooniks, milles onu Heiki lubab lastele jutustada ühe loo. Liisu-raamatutes esineb järelsõna, milles astub laste ette nimetu jutustaja, kes räägib lühidalt, mida on järgmises osas oodata. Illusiooni loomiseks, et ta on vaid Liisuga juhtuvate lugude vahendaja, pöördub ka Liisu neis järelsõnades lugeja poole. Jutustajat võib pidada tegelikuks 47 autoriks, eriti juhtudel, kui nende nimi kokku langeb. Raamjutustuse sees olevas loos kaob see jutustaja tahaplaanile. Kahes lühijutus: ,,Unistav Marko ja tema kutsumus" ja ,,Lendav õunapuu" muutub varjatud jutustaja teksti sees avalikuks, tulles sisse lugejale suunatud ütlustega
Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel (samas ei ole see kindel!!). Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Kuigi eklesia toimus põhimõttel õigus sõna võtta, oli olemas ka õigus võtta ära sõnaõigus juhul, kui keegi midagi rumalat ütles või tegi. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu 10 territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline vandekohus, mille hulgast valiti liisuga konkreetseid küsimusi arutavad kohtunikud. Võimet polise asjadega ehk poliitikaga kasvõi mõttes kaasa käia peeti normaalse kodaniku tunnuseks. Nii rahvakoosolekust kui rahvakohtust said osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid mõjukas esinemine ja kõnekunsti valdamine. Seega võib öelda, et antiikdemokraatia omas demokraatiale vastavaid
annaabi.ee 
