saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapten von Trapp), Laste osades olid Kertu Liisa Mooste (Liesl), Jüri Asper( Friedrich), Greeta Võsu (Louisa), Maria Rander (Brigitta), Liisbet Rümmel (Marta), Vincent Paul (Kurt), Retti-Lota Ilmjärv (Gretl), mõni neist oli väga noor aga sai oma osaga usutavalt hakkama. Helisevas muusikalis esitati orkestri- ja vokaalmuusikat. Vokaalmuusikat laulsid naised enamasti soprani. Muusikalis esitati aastast 1959. Richard Charles Rodgers, kes oli Ameerika helilooja, kirjujtatud muusikat.
16.10.2016 Kasutatud kirjanduse loetelu · Kasutatud kirjanduse loetelu läheb töö lõppu · Viitekirje osade järjekord kasutatud kirjanduse loetelus APA stiilis: Perenimi, eesnimi (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Nt. Toomla, R. (1999). Eesti erakonnad. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. · Õigusteadustes: Autori perekonnanimi, initsiaal(id). Pealkiri. Trüki või kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: kirjastus, ilmumisaasta Nt. Hager, G. jt. Eraõigus. I osa. Justiitsministeerium 2001 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 40 Kasutatud kirjanduse loetelu - APA stiil
KOLM AKADEEMILISE KIRJUTAMISE DEFINITSIOONI Diana Toomla KAKPB – 1kõ 1. Kirjutamine on oskus, mis on vajalik paljudes asjades läbi elu. Erinevalt tavakirjutamisest järgib akadeemiline kirjutamine eelkõike kindlaid tavasid ja reegleid. Kõnealuseid reegleid ja tavasid võib põimida ümber formaalse struktuuri või järjekorra, andmaks edasi mõtteid või ideid, lisaks autori poolsetele tsitaatidele, mis antud ideed toetavad. Erinevalt isikliku
hävinema“ (Salumaa, 1991, lk 144). 1.7 Stoikude koolkond Hinge surematuse küsimuses esineb stoikude koolkonnas erinevaid seisukohti. Õpetus perioodilisest maailma hävinemisest ja taastekkimisest ei saa olla kaugeltki soodsaks taustaks surematu hinge kujutlusele. Sellele vaatamata kõnelevad stoikud hinge surmajärgsest edasipüsimisest, siis on see mõeldav üksnes kuni vastava maailmaperioodi lõpuni – mitte aga lõpuni (Toomla, s.a). 5 1.7.1 Zenon (u 336-264 eKr) Vastavalt oma eetilisele elukäsitlusele, mille ideaaliks on, et inimene peab isandaks olema nii oma elu kui surma üles. Seetõttu pidas Zenon enesetappu kõige mõistlikumaks elust lahkumise mooduseks (Toomla, s.a). 1.7.2 Seneca (4 eKr – 65 pKr) Seneca arvates on surm üksnes uue, igavese olemise sünniks – otsekui väravaks igavikku (Toomla, s.a). 1.8 Epikuuros (341-270 eKr)
Akadeemilise kirjutise tüübid Diana Toomla Referaat Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Peamised tunnused on täpsus, teksti tihedus, selgitav põhilaad, vastavus alusteksti väitevõrgustikule, korrektne tsiteerimine ja viitamine, hea lausestus, korrektne keel (Teksti ja kõneõpetus, 2003). Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama
· XII noorte laulu- ja tantsupeol osaleja on vabas Eestis sündinud põlvkond, kelle jaoks maailm on lahti, kuid kelle juured jäävad ikka hoidma sidet selle maaga. Need on noored, kelle väärtushinnangud ja teod alles hakkavad kujundama Eesti riigi ja rahva teed. NOORTE TANTSU- JA LAULUPIDU Noorte laulupeo peadirigendiks on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastajaks on Margus Toomla. XII noorte laulu ja tantsupidu toimub 30. juuni 2. juuli 2017 Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil. KAVA 2017 XII noorte laulu- ja tantsupeo etenduste ja kontserdite ajakava: R, 30. juunil, kell 19:00 tantsupeo I etendus Kalevi staadionil L, 1
2007 Lasteluulekogu "Padjasõda" 2008 Jutukogu ,,Kurjajuurikas, Kitupunn ja Pugeja" 2008 Ulmeromaan lastele ,,Horlok ja Ürgvärava võti" 2008 - Lasteluulekogu "Kellakägu" 2008 - Jutukogu "Une-Mati udujutud" Luuletusi-jutte-aforisme on avaldatud ka: · perioodikas (Täheke, Hea Laps, Noorus, Vikerkaar, Pikker) · Leelo Tungla koostatud raamatutes ,,Isa, palun loe mulle", ,,Taadu, palun loe mulle" · luuleraamatus ,,Jõulutunne on see" · Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilvese ,,Aabitsas" · Ene Jundase, Riina Kippaku, Krista Kumbergi ja Silvi Põdra õpikus ,,Ilus emakeel. 2. klassi eesti keele õpik, 1. osa" · Kirjanduse õpikus 7. klassile ,,Labürint" · Luuleraamatus ,,Seitse paid" · Luuleraamatus ,,Kõik, kõik on uus septembrikuus" · "Tuulepesad" - 5. klassi kirjanduse õpik · "Kivikillud" 6. klassi kirjanduse õpik jm · Kogumikus "Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul." (TEA) · Jõuluraamatus "Päkapikk, kus peidad end?" (TEA)
Speedheater värvieemaldusvahendid. ByHand OÜ ByHand on Sadolini Värvikeskuse hea koostööpartner. Tegemist on väikse perefirmaga, mis disainib ja toodab lastetuppa sobilikke armsaid esemeid ning viimistleb neid Sadolini lastesõbralike vesialuseliste toodetega. Toodete disaini, viimistluse ja müügiga tegelev Annika Toomla lisab, et tema lemmik mööblivärv on Master Lux Aqua 40. Kindlasti on teisigi värvivariante, aga see nii meelepärane, et ei otsigi mingisuguseid teisi lahendusi. Annika toob tootele oma vaatenurgast plussid: 1. Vesialuseline, ei lõhna, lubatud kasutada kõikjal - see on lastetoodetel oluline. 2. Värvi kulub vähe, hästi mugav peale kanda. 3
"Uuest Atlantisest", tõlkinud Villem Alttoa, ning lühiesseed "Ilust", "Surmast" ja "Õpingutest", tõlkinud Arthur Hone; kommentaarid lk 691692 Esseid: "Armastusest", "Jultumusest", "Ateismist", "Õnnest". Tõlkinud ja kommenteerinud Ilmar Vene Looming 1987, nr 5, lk 649654 "Tekste poliitikateaduse klassikast" / Tartu Ülikool, filosoofia ja poliitikateaduse kateeder, filosoofia ja ühiskonnateaduste labor; koostanud, tõlkinud ja toimetanud Rein Toomla, Tartu 1990 "Uus Atlantis. Valik esseid". Tõlkinud Karin Suursalu; saatesõna: Enn Soosaar. Tallinn: Perioodika, LR 2004, nr 40, 56 lk; Kirjandus Will Durant, "Lood filosoofia ajaloost II. Filosoofia uuestisünd: Bacon ja Spinoza". Tõlkinud Leo Anvelt. Sari Elav teadus, nr 61, EKS, Tartu 1937, 112 lk; 2. trükk (ühes köites): Olion, Tallinn 1998 Aleksandr Subbotin, "Francis Bacon". Vene keelest tõlkinud Aino Lukas. Sari Suuri mõtlejaid, ER, Tallinn 1980, 132 lk (lisa lk 115125: F
HÜLJES referaat Toomla 3A Sisukord: Sisukord: 2 Sissejuhatus 3 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4 3.2. Elukoht 4 3.3. Toitumine 4 3.4. Areng 4 3.5. Ohustatus 4 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) 5 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5 4.2. Elukoht 5 4.3. Toitumine 5 4.4. Areng 5 4.5. Ohustatus 6 Pildid 7 Joonis 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad: 11 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki.
Jelena Podholjuzina, Kaia Pihlak, Kristi Möldri, Kristin Pukka, Liina Kask, Maiken, Mari Sepp, Mari Simm, Mariann Saar, Marilin Kongo, Maria Tsheremissinova, Marja Veskimets, Merilin Lehtmaa, Natalia Ivanova, Nele Kirsipuu, Nele Suisalu, Niina Rejeva, Olga Privis, Siret Salamov, Viktoria Vladimirova, Aleksander Pihoja, Aleksandr Arbuzin, Aleksandr Lozkin, Alo Siiak, Argo Liik, Bert Pringi, Christofer Eriksson, Jaanus Koort, Jakko Maltis, Kaarel Väli, Marek Vetik, Margus Toomla, Mihkel Ernits, Ott Lepland, Raul Leemets, René Köster, Sergei Kuznetsov, Sergei Titov, Simo Kruusement, Taavi Immato, Vahur Agar. Mustanahaline rootslane Danne Dahlin osaleb projektis nii koreograafi kui ka näitlejana, kandes teksti ette eesti keeles. Noormees lõpetas Rootsis balletikooli ning enne seda õppis ta hiphoppi. JZ Belle ehk Tatjana Mihhailova: On pärit KohtlaJärvelt, elab Viljandis, õpib Viljandi Kultuurikolledzis tantsu erialal
pooled, ajuti ka enam kui 60 protsenti eestlastest. Eestlased on hinnanud missioonidel osalemist küllaltki ratsionaalselt, seostades seda selgelt NATO liikmeks olekuga. Siiski võib tänavuses uuringus näha toetuse langust, mida võib seletada Iraagi sõja vastaste meeleolude süvenemisega kogu maailmas. Kasutatud allikad http://operatsioonid.kmin.ee/index.php?page=152 Juhuslike inimeste arvamused Kasutatud kirjandus H. Ainso, U. Klaas, V. Made, R. Toomla, Rahvusvahelised organisatsioonid. Tallinn, 1995. Eesti tee Euroopa Liitu. /Koost. Ivar Raig ja Erik Terk./ Tallinn, 1995. Euroopa Liit muutuvas maailmas. /Koost. Ivar Raig ja Raivo Rammus./ Tallinn, 1995. T. Made, Rahvusvahelised organisatsioonid, Tallinn, 1984. A. Uustal, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Tallinn, 1976.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteadused Uurimustöö Vene - Gruusia sõda Juhendaja: Rein Toomla Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus 3 Konflikti taust ja sõjalised sammud 4-5 Venemaa peamised eesmärgid 6 Eesti panus 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus 2008. aasta juulis algas sõjategevus Osseetia separatistide ja Gruusia relvastatud vägede vahel
erinevad. *Hüperaktiivsus võib olla geneetilist päritolu. Kõne alla tulevad eriti meesliini pidi päritud omadused, mille baasil võivad välja kujuneda hüperaktiivsus, tähelepanu-ja käitumisprobleemid. *Üheks tekkepõhjuseks võivad olla ka psühhosotsiaalsed tegurid, mis on põhjustatud varajaste kiindumussuhete puudumisest, psüühilisest tasakaalutusest või vähestimuleerivast keskkonnast( Toomla 2001). *Kuigi tähelepanu defitsiidiga hüperaktiivsuse tekkepõhjused on erinevad, mõjutavad nad kõik ühtviisi tähelepanusüsteemi ajus (Goldstein 1991). *Meie elus on väga tähtis toitumine. B:Reinhold väidab, et kunstlikud toiduvärvid ja mõningad keemilised elemendid toiduainetes võivad põhjustada tähelepanu puudulikkust (Ljutova, Monina 2002:28). *Peamiseks hüperaktiivsuse tekkepõhjuseks peavad vene teadlased raseduse patoloogiat,
Keskerakonda ja Eesti Koonderakonda (vähemalt on neil liberalistlikke põhimõtteid). Mõlemad erakonnad kuuluvad sotsiaalliberalismi alla. Eesti Koonderakond. Partei asutati detsembris 1991. a. Koonderakond taotleb sõltumatut, demokraatlikku, võimude lahususel põhinevat ja avatud turumajandusega Eesti Vabariiki, mille liberaalne majanduskorraldus on eelduseks elatustaseme tõusule ja sotsiaalsetele garantiidele (Toomla 1996:27). 1992. a. Riigikogu valimistel oli Koonderakond valimisliidus Kindel Kodu ja oma liikmetest osutusid valituks 10 liiget. 1995. a. valimistel osales erakond valimisnimekirjas Koonderakond ja Maarahva Ühendus -- oma liikmetele 17 kohta. Koonderakond on praegu koalitsioonipartei. Koonderakonna programm on küllaltki vastuoluline. Liberaalseks võiks pidada nende majandusmudelit -- see on avatud, sotsiaalne turumajandus. Liberaalseid põhimõtteid on teisigi
Valitud praktikaettevõte - valikukriteeriumid Firma nimetus: OÜ Eurolukud Aadress: Seebi 22, Tallinn Telefon: 655 06 59 Asutamise aeg: OÜ Eurolukud registreeriti 2007 aasta 18. jaanuaril Omandivorm: osaühing Peamine tegevusala: lukutoodete ja süsteemide müük, projekteerimine ning projekti müük Töötajate arv: 6 Leonid Tuder Juhatuse liige / Tegevjuht Janek-Peep Ojala Projektijuht Argo Kross Projektijuht Liivi Lindsalu Raamatupidaja Merle Toomla Müügisekretär juhiabi Andres Mätas Lukupaigaldaja Karin Reedla Südamike komplekteerija 2 1. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS 1.1 Praktikaettevõtte kirjeldus tegevusala, peamised pakutavad tooted ja teenused Ettevõtte põhitegevuseks on lukutoodete ja süsteemide müük, projekteerimine ning projekti müük. Tegevuses peetakse tähtsaks teeninduse kiirust, kvaliteeti ja usaldatavust. Tuginedes oma
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Kaisa Kamenik ÜRO ja Rwanda genotsiid 1994. aastal Uurimustöö Juhendaja: lektor Rein Toomla Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…....…..........3 1. Eellugu………………..........………..…………………….………..…..........4-5 2. Genotsiid ja ÜRO tegutsemine.………….................................................6-7 3. Tagajärjed ja ebaõnnestumise tunnistamine…………………...………8-9
(1980). Elektrotehnika praktikum keskkoolile. Tallinn: Valgus. 9. Popov, V., Nikolajev, S. (1970). Elektrotehnika. Tallinn: Kirjastus "Valgus". 10.Puurand, H. (1991). Üldelektrotehnika. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. 11.Prosin, V. (2004). Elektrotehnika laboratoor-praktilised tööd (vene keeles). Moskva: Trükkimiskeskus Akadeemia. 12.Pütsep, R. (1998). Elektrotehnika. Tallinna Transpordikool. 13.Pütsep, R. (2000). Elektritehnika ja elektroonika. Tallinna Transpordikool. 14.Toomla, H. (1988). Elektrotehnika laboratoorsete tööde vihik. Tallinn: ENSV Riiklik Kutsehariduskomitee Õppe Metoodikakabinet. 15.Toomla, H. (1992). Elektritehnika rakenduslik osa. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. 16.Umborg, J. (1992). Elektrotehnika laboratoorsed tööd. Tallinna Pedagoogikaülikool. 17.Verlag Europa-Lehrmittel. Fachkunde Elektrotechnik. Nourney, Vollmer GmbH & Co, 1999. 18.Võrk, R., Mägi, V. (1989). Elektrotehnika. Tallinn: Valgus.
Välisvaatleja segab komisjoniliikmete avatust, nad hakkavad liigselt mõtlema sellel, mida nad ütlevad, teevad või mida taotlevad. See on lihtsalt paratamatust. Leian, et tähtsad otsused peavad olema tehtud omas elemendis, ehk siis keskkonnas, kus kõik teenivad ühte eesmärki ja ei ole huvitatud otsuste saboteerimisest. Riigikogu valimised võrdluses maailma ja lähinaabritega Autor: Rein Toomla Selle artikli autor on arvamusel, et Eestis võib hakata tekkima spetsiifiline valimistulemuste süsteem, mis võib ka tulevatel valimistel iseloomulik olla, sest seda on juhtunud juba kaks korda järjest. Selleks, et seda järeldust teha, tuleb võrrelda Eesti Riigikogu valimisi teiste riikidega. Kahel viimasel valimisel on esindatuks saanud kuus erakonda, mis küll ei anna alust arvamiseks, et ka järgmistel valimistel samaarv erakondi esindatuks saavad
Eesti Vabariigi neljandale põhiseadusele on pühendatud kogumikud ,,Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee" (1997) ja ,,Põhiseaduse tulek" (2002). Suur osa Eesti Kongressi ja Eesti Komitee materjale publitseeriti 1991-1992. aastal. Tänase Eesti Riigikogu peamine parlamendipublikatsioon on stenogrammid. 2000. Aastast annab Riigikogu Kantselei välja ajakirja ,,Riigikogu toimetised", Rahvusraamatukogu annab välja Riigikogu kroonikat ja teatmikku. Jaan Toomla on välja andnud teatmeteose ,,Valitud ja Valitsenud. Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkooseis aastail 1917-1999". Erakondade materjalid Eesti Vabariigi 1994. aasta erakonnaseaduse kohaselt on erakond ,,Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine".
spordialadest tutvustamisel. Noorte spetsialiseeritud mootorispordikooli, samuti mitmete motoklubide ühisel nõus olekul lülitati Eesti meistrivõistluste kavva ka 50-kuubikuliste klass poistele. Esimest korda võistlesid poisid 1969.aasta suvel Jaanikese orus. Sõideti kolm sõitu, mis igaüks kestsid 25minutit ja igas sõidus oli veel ka aja lõppemisel üks ring otsa veel. Startijaid oli kakskümmend neli. Esimeseks poismeistriks tuli Ülo Toomla Järvakandi Tehnika- ja Spordiklubist. Temale järgnesid klubikaaslane Endel Varblane ja A.Raudsepp Viljandi Kalevist. Noori krossisõit huvitas. Järgmistel aastatel kujunesid poiste ja noorte stardid kõige osavõturohkemaks, kus osales üle saja noore võidusõitja. See oli juba tõhus reserv tulevikku silmas pidades, mis varem või hiljem pidi andma soovitud loomust. 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest Esialgu tuli aga leppida sellega, milleks momendil võimelised oldi
Aleksejev (Soome/Sveitsi), Marius Lepp (Sveitsi/Hispaaniasse), Mart Liinat (Soome), Martin Johannson (Kreekasse), Martin Noodla (Soome), Mihhail Borissov (Soome), Mikk Pinnonen (Taani), Mikola Naum (Rootsi), Paavo Nelke (Soome), Pavel Palabko (Belgia), Raivo Laast (Soome), Ravo Voosalu (Taani/Soome), Riho-Bruno Bramanis (Läti/ Rootsi/Jaapan), Risto Lepp (Hispaaniasse/Saksamaale), Roald Karotom (Rootsi/Sveitsi/Venemaale), Roman Glinkin (Soome), Sten-Erik Lepp (Norra), Sten Toomla (Kreekasse/Soome), Urmas Kütt (Saksamaale), Urmas Träder (Soome), Valdar Noodla (Soome). Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilaste teadmised välismaal mängivatest või mänginud Eesti käsipalluritest pole üllatavad (joonis 5). Enam teavad õpilased Saksamaa 2. Bundesliigas EHV Aues mängivat Janar Mägi, Sveitsi Meistriliiga Thuni Wackeri meeskonnas mänginud Kaupo Liivat, Hispaania Bundesliigas Labaro Toledo, Saksamaa 2. Bundesliigas SV Anhalt
· Lijphart: ,,Vaidlusküsimused aitavad kaasa erakondade tekkele" · 7 põhilist vaidlusküsimust: 1. Rikkus/Vaesus 2. Etnilisus 3. Religioossus 4. Maa ja linn 5. Reziim 6. Välispoliitika 7. Postmaterialistlikud küsimused · Igat probleemi saab hinnata skaalal 1, 0,5 ja 0. Kui analüüsida Eestit sellisel skaalal nendes küsimustes, siis oleks Rein Toomla subjektiivsel arvamusel pilt järgnev: Rikkus 1 Etnilisus 1 Religioon 0,5 Maa ja linn 1 Reziim 0 Välispol. 0 Postmat. Küs. 0,5 Kokku: b = 4 punkti · Rein Taagepera on teinud valemi selle tabeli kohta, mille alusel on riigile sobilik erakondade tingarv (b+1)±1, ehk kui võtta meie tabeli põhjal, siis 5±1. Seega on
1919–1934 oli valitsuse keskmine iga 8 kuud ja 20 päeva. 1921–1932 oli 12 valitsust, sh: 2 kolmeparteilist, 5 neljaparteilist, 4 viieparteilist ja 1 kuueparteiline. Parlamendivalimised 1919–1929 (suuremad parteid) 1919 1920 1923 1926 1929 1932 PK 8 21 23 23 24 ARV - - 4 14 14 42 RE 25 10 8 8 9 KRE 5 7 8 5 4 ETE 30 22 12 13 10 23 ESDTP (ESTP) 41 18 15 24 25 22 muud vasakpoolsed 7 11 5 6 6 5 kommunistid - 5 10 - - - Eesti valitsused 1918-1940 (Valitud ja valitsenud. Koost. Jaan Toomla. Tln, 1999) Nr Valitsuse ametiaeg Valitsusjuht Koalitsiooniparteid 1 09.05.1919–18.11.1919 Otto Strandman ETE ESTP ER 2 18.11.1919–28.07.1920 Jaan Tõnisson ER ESTP ETE 3 28.07.1920–30.07.1920 Ado Birk ER KRE ETE 4 30.07.1920–26.10.1920 Jaan Tõnisson ER 5 26.10.1920–25.01.1921 Ants Piip ETE 6 25.01.1921–21.11
liikmete endi poolt loodud sekretariaat muutub kõrgemaks liikmetest (WTO, IMF jt rahandusorg-id) RV sõltuvus üleüldse – kuidas riigid on omavahel seotud ehk vastastikuses sõltuvuses o kuidas org. sekkub oma liikmete toimimisse? näited, kuidas on org-id sekkunud riikide sisetoimimisse: OSCE – Toomla käis Bosnias valimisi vaatlemas; OSCE korraldas need valimised ja käsutas selle teenistusse pea kõik NATO sõjalised jõud; o kui sõltumatu suudab RO olla? kas org ei hakka ellu viima mõne riigi tegelikku poliitikat? o kui oluliste probleemide lahendamisele org-i üldse kaasatakse? dilemma, kes saaks mingit probleemi lahendada efektiivsemalt; seisukohad:
koloniaalimpeeriumid Impeeriumi koostisosad võivad üksteisest erineda üksknes seadusandlikus osas. //nt Venemaa ja Balti erikord Seadusandliku korra erinevus võis tuleneda sellest, et impeeriumi keskus oli teatavas priviligeeritud seisus hõivatud alade üle. //nt Rooma impeerium, kui Rooma linn (ja kodanikud) säilitasid oma priviligeerituse terves Roomas. //nt Hiinat peetakse impeeriumiks, kuigi on tegelikult suurriik küsimus: mis on impeeriumi ja suurriigi vahe? Toomla: suurriik on üherahvuseline riik, impeerium koondab mitmeid erinevaid etnoseid. 1 % maismaast – võiks olla riigi suurus, et teda nimetada impeeriumiks (150 km2) Domineerimise soov – Hiina, Brasiilia Maailma vallutamise ideed: mongolid ja Aleksander Suur (ka Napoleon ja Hitler). Kõnekeeles nimetatakse impeeriumiteks iga vähegi suuremat riiki. Impeeriumi tekkimist soodustavad tegurid ja lagundavad tegurid: Taagepera Soodustavad:
2006 jutukogu ,,Liisu liivaaugus" 2006 jutustus ,,Roosa printsess" 2007 jutukogu ,,Liisu leiutab küünlapuhuja" 2007 lasteluulekogu ,,Katus sõidab" Lisaks on Vilep avaldanud luuletusi, jutte ja aforisme: - perioodikas (Täheke, Hea Laps, Noorus, Vikerkaar, Pikker) - Leelo Tungla koostatud kogumikes ,,Isa, palun loe mulle" (2000), ,,Taadu, palun loe mulle" (2002) - Elo Lutsepa koostatud luuleraamatus ,,Jõulutunne ongi see" (2002) - Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilvese ,,Aabitsas" (2005) - Ene Jundase, Riina Kippaku, Krista Kumbergi ja Siivi Põdra õpikus ,,Ilus emakeel. 2. klassi eesti keele õpik", 1. osa (2005) - Olivia Saare koostatud luuleraamatus ,,Seitse paid" (2007). Heiki Vilep on 2007. aasta X Koolinoorte Laulu- ja Tantsupeo sõnalise osa kujundaja. Selleks ürituseks on kooridele viisistatud tema luuletused ,,Ilmapuu" (viis: Piret Rips), ,,Tahaksin olla" ja ,,Puu oli puude kõrgune" (viis: Indrek Kalda), mis tulevad kooride
Foto 65. Henno Tooming esiplaanil klaveri taga Juštšukkide perekonnakogust Foto 66. Vasakult: Eugen Juštšuk, Endel Vesk, Ilmar Laaban (1946) 171 R. Liivi kogust 324 Foto 67. Meremeeste ühingu orkester . Vasakult: Ants Toomla, August Liiv, Arne Rand, Endel Kärner, Edgar Voosemaa A.Tamjärve kogust Foto 68. Meremeeste ühingu orkester II. Vasakult teine August Liiv, klaveri taga Armas Maiste 324 Fotode 67 ja 68 täpne fotografeerimise aeg teadmata. 172 M. Kiiveri kogust
annaabi.ee 
