Elektriväljad meie ümber/sees Sass Kaarama Avinurme Gümnaasium 11.klass Mis on elektriväli ??? Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber. Elektriväli meie ümber. Meie ümber olevatest elektriväljadest on igapäevased elektrienergia ülekandmiseks kasutatavad liinid. Maa ja suurte liinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kui inimene satub kõrgepingeliinide alla ei ole tal soovitatud käia väga pika sammuga kuna iga sammu astumisel olenevalt tema suurusest tekib jalgade kauguse vahele pinge, mis võib tekitada inimesele südamehäireid. Elektriväli meie ümber. Elusorganismidest on kõige suurema elektrivälja omaja elektriangerjas. Lõuna-Ameerikas elavad kalad tekitavad oma saaki rünnates kuni 600 V. Elektriväljad meie sees. Väga väiksed pinged tekivad ka meie endi sees. Närvirakku...
docstxt/128681619421236.txt
Praktikum nr1 Konspekt 1) Veeriste määramine · Teen topeltklõpsu lehel. · Panen sealt ülevalt ja alt - 2,5cm, paremalt 2cm ja vasakult 3 cm 2) Rööpjoondus · Võtan ülevalt riba pealt avalehe, siis sealt normaallaad, ning parempoolse hiire klõpsuga valin muuda. · Sealt panen kirja stiiliks Times New Roman ja suuruseks 12 · Sealt võtan vormingu ja lõik · Panen joonduse rööpselt · Reavahe sammuks 1,5 rida 3) Pealkirjad · Võtan jällegi avalehe, sealt pealkiri 1 ning parema hiire klahviga teen paremklõpsu ning valin muuda · Sealt panen pealkirjad paksu kirja, kirja suuruseks 14, kirjastiil Times New Roman ning joondatud keskele · Võtan jälle vorming ning sealt lõik
Talpa Europea (Euroopa) mutt liigikirjeldus 1) Description (üldkirjeldus) Silindriline keha ja jalad, suurte küünistega käpad. Labidakujulised käpad on hea määramistunnus (nagu ka teiste muttide puhul) (Macdonald, Barret, 1993). Esijäsemed lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud 6. varbaluu kohastumused mullas kaevamiseks. Selleks võib rakendada oma kehakaalu 24 korda ületavat jõudu. Keskmine vanus 3 aastat, piirvanus 10 aastat (Kirk, 1990). Üliväikesed silmad (läbimõõt 1 mm) jäävad enmuses karvastiku varju, kuid on täiesti nägemisvõimelised. Saba hoiab püsti. Nina tavaliselt erkroosa. Välisgenitaalid eri soost isenditel sarnased, välja arvatud sigimisperioodil, mis emasloomade genitaalid mulgustuvad. Paaritumises osalenud emasel on tupearm. Väljaspool sigimisperioodi saab genitaal- ja anaalnädae vahelistkaugust üldiselt kasutada sugude eristamisel: emasloomadel on see alla 4 mm, isasloomadel...
Paks Margareta Avinurme Gümnaasium Neeme Mälgi Sass Kaarama Paks Margareta ehitati 16 sajandil. Click to edit Master text styles Esimese kavandi autor oli Second level Clemens Pale, aga hoone Third level Fourth level ehitati valmis Gert Konigk Fifth level poolt. 18. sajandi teisest poolest oli tornis laskemoona ja relvaladu. 2. märtsil 1917 vabastati seal olnud vangid ning torn pandi põlema. 1930 kasutas torni säilinud osa Tallinna Linna Muuseum. Paks Margareta renoveeriti 19781980. Nüüd on Paksust Margaretast saanud Click to edit Master text styles turistide lemmik. Second level Third level Eelkõige on torn tuntud ...
Retsensioon 20. aprill 2013 Järgnevalt on esitatud retsensioon Tormi Vahari teadustööle ,, 13-16- aastaste noorte liikumine". Teadustöö teema on seotud rahvusvahelise projektiga Comenius ,,Life in Harmony with nature". Teadustöö tegija poolt valitud töö teema on aktuaalne ja selgelt rakenduslik, mida kinnitab rohkete näidete olemasolu. Analüüs on olemas ja põhjendab piisavalt valitud teemat. Töö teoreetiline pool ja praktiline pool on omavahel tasakaalus. On olemas järeldused ja kokkuvõtted. Töös kasutatud metoodika oli test sooritustest, kus õpilastele jagati sammumõõtjad seitsmeks päevaks, et jälgida nende liikumist. Tabelid ja joonised on vormistatud nõuete kohaselt. Kõik tabelid on korralikult pealkirjastatud ja nummerdatud (tabel 1 , jne) ja lahti seletatud. Töös ei olnud tsitaate, kuid olid refereeringud . Le...
Mida tähendab mulle õppimine üheksandas klassis? Me kõik alustame kord esimese klassiga ja lõpetame üheksandas. Kuigi see teekond kestab tervelt üheksa aastat, omandame seal vajaliku hariduse. Kooliteed alustame aabitsaga ja lõpetame paljude erinevate õpikutega, Sellel pikal kooliteel juhtub palju põnevaid ja raskeid seiklusi. Kolmandas ja kuuendas klassis ootavad kõiki tasemetööd, kaheksandas üleminekueksam ja üheksandas kolm riiklikku eksamit. Kuigi see kõik tundub raske, on koolil ka oma head küljed. Koolis on palju sõpru ja mitmeid põnevaid klassiõhtuid. Kindlasti meeldivad kõigile vahetunnid ja erinevad kooliüritused. Koolis tuleb ette hetki, kus tuleb kõvasti pingutada ja õppida. Selle kõige kõrval on kindlasti ka mõned laiskusehetked. Kindlasti on kordi, kus on koju ununenud õppevahendid või tegemata jäänud kodutöid. See ei tähenda, et õpitakse halvasti, pigem on see laiskusest. Esimesed klassid...
Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põ...
Musta Aafrika rahvastik Musta ehk Sahara-tagused ehk Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid on ühed madalama arengutasemega riigid maailmas. Seda iseloomustab väga hästi inimarengu indeks. Inimarengu indeksi põhjal koostatud tabelis on pingerida järgmine: 1,2. koht Island ja Norra - 0,968; 164. koht Sambia - 0,453. Inimarengu indeks vaatleb mitut aspekti. See kinnitab, et Sambias on väga madal rahva haridustase, kesine SKT ühe inimese kohta, madal keskmine eluiga, rahva väike kirjaoskavus ja positiivne iive. Rootsi (arenenud Põhja rikk) ja Keenia (arengumaa) võrdlustabel: Näitajad ROOTSI KEENIA Sündivus 10,2 39 Suremus 10 11 Keskmine eluiga 80 a. 55 a. Lapsi naise kohta ...
Organismid koosnevad rakkudest Tartu Kesklinna Kool 8 klass 2006 Rakk · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Kingloom. Kinglooma paljunemine. Rakkude uurimine · Bioloogia haru, mis uurib raku ehitust nimetatakse TSÜTOLOOGIAKS. · Raku avastas 1665. aastal Inglise teadlane Robert Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid nende rakkudes pole rakutuum eristunud. · Päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades) on rakutuum. Rakutuum · Tuumaümbris info- ja ainevahetus rakutuuma ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromoso...
püstjahuti, kolbid, magnetsegaja, magnetsegaja pulk, jaotuslehter, õlivann, veevoolikud, jäävann, paber, lehter, vatt, jahuti, destillatsiooni pealis, alonz, destillaadi vastuvõtja, kumm, klotsid, rotaatorauruti, digitermomeeter, termomeeter. Eksperimendi kirjeldus 1. Asetan statiivi, selle külge muhvi koos käpaga. Statiivi juurde asetan magnetsegajat. Kaalun ära 9,052 g propaan-2-ooli, 16 g etaananhüdriidi ja panen need komponendid ümarkolbi. Ümarkolbi sisse panen ka magnetsegaja pulka ja lisan 4 tilka väävelhapet. Kolbi kinnitan käpa juurde nii, et õlivann seisab magnetsegajal ja kolb on õlivanni sees. Kolbi peale asetan püstjahutit, mille külge kinnitan kaks veevoolikuid. Püstjahuti samamoodi kinnitan käpa ja muhviga statiivi külge. Panen magnetsegaja pulka segama ja panen keskmisele temperatuurile seadet kuumutama 1,5 tunniks. 2
MUL ON SELJAS....... G.JALIVETS MUL ON SELJAS.......(MIS?) http://www.pers.ru/cgi-bin/p lay.cgi?file=20023503 MA PANEN MUL ON SELJAS MA MA SELGA (MIS?) KANNAN,OSTAN OLEN.......RIIDES (MIDA?) . MA RIIETUN.... (KUIDAS?) PLUUSI,TOPI,JAKI PLUUS,TOPP,JAKK, T- PLUUSI,TOPPI,JAKKI, SPORTLIKULT,MUGA-
Veekann 1L 1 Kandik 1 Kättepaberi rull 1 Maitseainete komplekst 1 Kokkariided 1 Riidestkindan 2 Leibataldrik 15cm 3 Salvrättid tekstiilist 35x35 4 Veepokaal 3 Küünajalg 1 7 TÖÖPLAAN 1 tund Lähen kööki, pesen käed. Leian toiduained, külmikut vajavad toorained panen külmkappi ja ülejääenu kattan toidukilega. Leian töövahendid ja korrastan töölaua. 10-15min Valmistan jäätisepõhja ja panen sügavkülma.10min Lähen teenindussaali, ning poleerin sööginõud ja riistad. Linutan laua, teen eelkatte. 10min Hakkin ja puhastan suppijaoks vajalikud toorained 10min Keedan suppi ettevalmis, et pärast soojaks teha. 20 min
Keemilised nähtused minu igapäevaelus Iga hommik ma ärkan kell seitse kolmkümmend. Teen endale peale ärkamist väikese loputuse suule ja näole. Panen end riidesse ja hakkan süüa tegema. Tavaliselt teen ma endale prae muna, muna on algul vedel ja siis muna läheb kuumenemisel tahkesse olekusse, muna praadimisel tekib keemiline reaktsioon , sest muna jääbki munaks midagi ei muutu. Muna hakkab eritama lõhna ja muutub munal ka värvus. Kui ma hakkan kooli minema, siis kooli teel ma näen kuidas auto eritab heitgaase ja bussid ka eritavad heitgaase. Kui auto eritab heitgaase siis heitgaas eritab lõhna ja
Täiesti tavaline päev Ärkan üles. Kuradi naabrimees puurib jälle. Mille kuradi pärast peaks keegi hommikul kell üheksa ehitama? Ahvikari. Tõmban kardinad ette, klapid pähe ja püüan veel natukene magada. No ma ei või! Nüüd on haamriga vaja kopsida. Viskan klapid nurka ja tõusen voodist püsti. Sirutan ennast ja panen püksid jalga, särki üles ei leia. Võtan paar lonksu mahla. Kurat, halvaks läinud. Kallan tossud liivast tühjaks ja lähen korterist välja. Koputan naabri uksele. Noh, tule juba! Naabrimees teeb siseukse lahti ja vaatab mind uksesilmast. Karjun talle: ,,Mis sa vahid! Tee uks lahti!" Teeb siis ukse lahti ja küsib minu käest: ,,Mis teie siin nii vara teete?" Annan lollile küsimusele sama lolli vastuse: ,,Tulin kella küsima." Paus. ,,Kurat, mis sa arvad mis ma teen
Maitseainete komplekti asetan koos lillekaunistusega laua vasakusse äärde keskele. 5 TEHNOLOOGILISED KAARDID JA HINNAKALGULATSIOONOD Peedi püreesupp Maitseained on kantud ettevõtte kuludesse ja toidu hinna katab toitudele lisatud juurdehindlus. Hinnad on arvestatus kooli laohinndade eeskujul ja need on käibemaksuta. Köögiviljapuljong on keedetud koolis ja sellest ka puljongi madal hind. Valmistamine 1. Panen köögiviljapuljongi potti keema. 2. Lõikan kooritud peedid väikesteks kuubikuteks, panen keevasse puljongisse, lisan äädika ning lasen tasasel tulel 40 minutit haududa. 3. Lisan tükeldatud kartuli ja sibula ning hautan, kuni kõik köögiviljad on pehmed. 4. Püreestan blenderiga peeneks ning lasen vajadusel läbi peene sõela, lisan maitseained ja koore ning kuumutan veel kord keemiseni. 6 5
1.passeri kuumas rasvas nisujahu 5-10 minutit 2.lisa puljong veidi madalamal temperatuuril kui passeering 3.lisa piim,keeda umbes 10 min. 4.lõpus lisa hapukoor, kuumuta keemisini 5.maitsesta lõplikult soola,jahvatatud valgepipra ja suhkruga Valmistamis tehnoloogia: 1.Pane kartul külma vette ,soolaga maitsestatud.(sügisene kartul) 2.keedan kartulit umbes 30 minutid ja katsud noa otsaga kas on pehme. 3.kui on pehme siis kurnad ära ja paned korra pliidi peale ,et vesi auraks ära ja panen sinna peale salvrätiku, et kartuli niiskus ära läheks. Mannapuder mahlakisselliga 6 Valmistamis tehnoloogia: 1.pane vesi keema ja keema hakkamisel lisa piim.Aja uuesti keema (ettevaatust!)ja kui vedeliku pind hakkab tõusma tõmba pliidi äärele. 2.lisa kohe suhkur ja sool ning nõrista manna pidevalt vedelikku segades sisse. 3.keeda pliidil segades paksenemiseni (kuni mannatera on paisunud) 4
-palpeerin pulssi -kutsun kiirabi - proovin elustada teda rääkimisega või karjumisega, põsede peksemisega. - kontrollin hingamisteed: - keeran inimest selili, pöörates pea küljele - vaatan ringi kannataja suu ja eemaldan sealt võõrkehi või oksendamise jääk.Võib tekkida tüsistus – inimene ei ava oma suud selle pärast et tema lõuad on kinni. Sel juhul vajutan punkti, kus ülemine ja alumine lõualuud lähtestavad ja pigistan alalõua allapoole. - panen kannataja pea taha ja tõstan õrnalt lõua et kergestada hingamist. Kui hingamine on ilmunud, panen inimest küljeli. Kui unearterites on olemas pulss, siis tuleb teha paar kunstlikku hingamist "suust-suhu" taskurätiku läbi. Kannataja nina panen kinni. Kui hingamine on ilmunud, panen inimest küljeli. Kui pulss ei ole tuvastatav - teen rinna kompressiooni. Kõige parem on teha seda kahekesi, omakorda. Kui tulemusi ei ole ja süda ei hakka töötama, siis jätkan elustamist "kiirabi"
Novellett Ma ärkan, nagu alati, selgi hommikul äratuskelle valju pinisemise peale. Kiire käeliigutusega panen helina kinni ning sunnin ennast voodist tõusma ning ruttan rätikut võttes vannituppa. Vannitoas lukustan vaikselt ukse, võtan riidest lahti ning panen jääkülma vee käima. Külm vesi mõjub mulle hästi ning paneb mind elusalt tundma. Dusi alt väljudes heidan kiire pilgu peeglisse. Mulle vaatab vastu väsinud ilmega inimene. Kiiresti muudan enda ilmet ning mul õnnestub näole manada pisut võlts, kuid siiski veenev naeratus. Panen ennast kiiresti riidesse ning suundun kööki, mis on inimtühi. Leian kapist paar näkileiba, mida ma kiiresti alla kugistan, joon klaasi vett, võtan maas vedeleva koolikoti ning lahkun korterist
3. Tõsta pott tulele ning vispelda kastme paksenemiseni. 4. Pane pokaalidesse kihiti vaarikaid ja vaniljekastet, lisa kaunistuseks melissileht ning raputa üle tuhksuhkruga. 9 3.TÖÖPLAAN 3.1 Esimene tund · Triigin laudlina ja salvrätikud, poleerin nõud, voldin salvrätikud abilaual. · Asetan laua vastavalt nõuetele nii, et laud ei kõiguks. · Katan laua, panen triigitud lina lauale. · Asetan lauale triigitud salvrätikud kohamääramiseks. · Asetan lauale söögiriistad: praekahvli vasakule, praenoa paremale, praenoa kõrvale asetan eelroa jaoks eelroakahvli ja praekahli kõrvale asetan eelroakahvli. · Taldriku kohale panen magustoidu jaoks dessertlusika. · Veepokaali panen praenoa kohale. Paigutan toolid. 40 minutit · Kaalun eelroa, pearoa ning magustoidu toorained. 10 minutit
jaotuslehtrid, katseklaasid, pipett, kolmnurkne väike kolb, fooliumi tükk, rotaatorauruti. Katseseadmete joonised 1 magnetsegaja 2 ümarkolb (fotol on ümarkolb õlivanni sees) 3 - destillatsiooni pealis 4 jaotuslehter 5 jahuti 6 alonz 7 - destillaadi vastuvõtja Eksperimendi kirjeldus 1. Mõõdan 8 ml eukalüptiõli ja panen katseklaasi, kaalun eukalüptiõli massi, milleks on 8,66 grammi. Eukalüptiõli on kollakas-pruunika värviga vedelik. 2. Destilleerimisseadme paigutamine. Tõmbekapis asetan magnetsegaja statiivi ees. Statiivi külge panen muhvi ja selle otsa omakorda käpa, mis hoiab ümarkolbi. Ümarkolbi sisse valan eukalüptiõli ja 40 ml destilleeritud vett. Ümarkolbi sisse asetan ka magneti.
· Valmistan pearoa marinaadi lihaga ning asten toidukilega kaetult külmakappi kaheks tunniks. 15 minutit · Otsin valmis magustoidu tegemiseks tooraine · Teen magustoidu valmistamiseks eeltööd (jõhvikamahl) ja asetan jahutuskappi pooleks tunniks. Kordan tegevust iga poole tunni tagant 2-3 korda. Valmistan kamaküpsised. 30 minutit · Otsin välja lauaeelkatteks asjad. · Triigin laudlina ja salvrätid. · Valmistan ette abilaua, linutan ja panen salvrätid, nõud, maitseainetopsid ja laudlina lauale. · Poleerin nõud (taldrikud, noad, kahvlid, lusikad, veepokaalid ja kann). · Puhastan laua. · Linutan ja katan laua. · Asetan noad kohamääramistaldrikust paremale ja kahvlid vasakule. Taldriku kohale panen dessertlusika ja kahvli (kahvli varrega vasakule, lusika varrega paremale) · Veekannu asetan kohamääramistaldrikute ühelpoole lauaservale , kannu alla leivataldriku
12. Desserdi kahvel 13. Kohvitass 14. Kohvitassi alustaldrik koos salfrätiga 15. Kohvi jaoks lusikas 16. Kohvi jaoks suhkrutoos 17. Kohvi jaoks koorekann 18. Volditud salfrätik Ettevalmistustöö Laua eelkatmise etapid: 1. Saali koristus. 2. Võetakse ära laudlina. 3. Pühitakse laud puhtaks. 4. Pannakse laudlina tagasi(kui vaja vahetatakse välja). 5. Viiakse lauda maitseained. 6. Tõstetakse toolid korrektselt laua äärde. Laua katmise etapid: 1. Panen lauale praetaldriku, et fikseerida joogi- ja söögiriistade kaugus üksteisest. 2. Panen lauale eelroa, pearoa ning desserdi jaoks vaja minevad söögiriistad. 3. Panen lauale valgeveini pokaali. 4. Panen lauale leivataldriku. 5. Eemaldan laualt praetaldriku. 6. Asetan praetaldriku kohale volditud salfräti. Teeninduskäik 1. Kliendi saabudes restorani tervitan teda ning juhatan lauda. 2. Viin lauda menüükaardi. 3. Küsin kliendilt kas ta on juba otsutsanud ning kas ta
Koka üleminekueksam Laua eelkatteskeem 1. Lillevaas 2. Maitseainete komplekt 3. Leivataldrik 4. Salvrätik 5. Veepokaal 6. Desserdi lusikas 7. Pearoa nuga 8. Eelroa nuga 9. Kohanäitamistaldrik 10. Eelroa kahvel 11. Pearoa kahvel Koka üleminekueksam Tööplaan 1.TUND 1. Pesen käed 2. Kaalun välja vajaminevad toiduained 3. Kiletan ja tõstan kiirestiriknevad toiduained külma 4. Teen lauale eelkatte 5. Panen pliidi sooja 6. Panen zelatiini vette paisuma 7. Valmistan kohvitõmmise 8. Sulatan zelatiini, segan kohvi hulka ning lasen veidi jahtuda 9. Valmistan magustoidu lõpuni, kiletan ning asetan jahutuskappi 2. TUND 1. Tükeldan veisemaksa ja sibula. Kiletan ja panen külma 2. Panen peedi keema 3. Koorin ja riivin õuna ning mustrõika ja segan hapukoorega 4. Passeerin strooganovi jaoks sibula, pruunistan maksa ning jätan tunniks hauduma 5. Kui peet on pehme, valan vee pealt ja jätan jahtuma 6
s s Ava laius, m: lava := 4m Tõstevõime, kN: Q := 9.81kN Tala arvutusskeem: RA GI + Q RB A B l/2 l Lahenduskäik: 1. Tala arvutusskeemilt lugedes, panen kirja järgneva sõltuvuse: GI + G RA = RB = 2 2. Leian talale mõjuva raskusjõu: GI := mtali g = 2.697 kN 1 8.10.2012 Vello Lääts TA MAG. II
Kontrollin, et abilaud ja söögilaud ei kõiguks. Linutan laua ja kontrollin, et laudlina oleks korrektselt. Toon abilauale lauakatteks vajalikud nõud ja söögiriistad. Poleerin abilaual taldrikud, söögiriistad ja klaasid. Pesen õunad, viinamarjad, kurgi, paprika, tomatid, jõhvikad ning asetan kaussidesse. Koorin porgandi ja katan kilega. Pesen käed. Röstin kreekapähklid ja jätan jahtuma. Murendan leiva, pruunistan leiva või ja vähese suhkruga. Jälgi, et üle ei pruunistuks. Panen kaussi jahtuma. Koristan laua 2 tund Alustan järelroa valmistamist .Puhastan ja pesen jõhvikad. Valin välja mõned ilusad jõhvikad mida kasutan roa kaunistamiseks. Vahustan vahukoore suhkruga tugevaks vahuks. Tõstan pokaali. Kiletan, markeerin ja asetan külmkappi. Pesen kasutatud nõud ja töövahendid. Seejärel alustan eelroa valmistamist. Tükeldan õunad, singi, kurgi ja viinamarjad. Salatikomponendid panen kaussi, lisan kodujuustu. Valmistan maitsestamata jogurtist ja
toidule saab homseks päevaks ette ära teha. Alustame kõik oma ettevalmistustega köögis kell 15:00 kätepesuga. Terve tööpäeva vältel peavad köögis olijad kinni hügieenireeglitest. Angeelika Sooba - 1.Tund Kaalun välja endal vajaminevad köögiviljad kaalikavormiks – kartul, kaalikas. Pesen köögiviljad. Koorin köögiviljad. Sulatan kiiresti maasikad, valmistan toormoosi. 2.Tund Viilutatud köögiviljad panen hügieeniliselt järgnevat eksamipäeva ootama. Pesen mustad nõud ja koristan oma tööpinna. Merily Runtal - 1. tund Kontrollin üle töövahendid ja valmistan ette töökoha. Kaalun vajaliku tooraine (nii kana, aprikoosid, toorjuustu kui ka murulaugu). Panen aprikoosid kuuma vette likku kuniks aprikoosid on pehmed. Kana lõikan kaalu järgi portsjontükkideks (115 grammi). 2. tund Tambin kanafileed õrnalt (toidukilega kaetult) ning seejärel asetan GN-nõusse, panen
hautamisleemest valmistatud kastmega ja üleküpsetatud köögiviljapüreedega. Köögiviljapüreed teevad selle roa kirevaks ja on tervislikud. Sealiharull on valmistatud hautades, mis annab sellele toidule juurde tervislikkust ja samas ka mahlakust. Veinisoovitus pearoale Veiniks on Beaujolais Noveau, mida soovitas mulle Stockmanni alkoholi osakond ja kuna selle veini ajalugu tundub mulle väga huvitav siis panen ma selle siia kirja. Beaujolais Noveau on uue Beaujolais veini pidupäev, mida peetakse novembrikuu kolmandal neljapäeval. 19.sajandi keskpaiku oli kombeks kohe pärast viinamarjade koristusaja lõppu saata noor vein, mille käärimine polnud veel lõppenud, vaatides Lyoni bistroodesse ja veinibaaridesse, kus seda tavaliselt savikannudest müüdi. Viiekümnendatel aastatel tähistas veini " vabakslaskmise" päev hetke, mil võis uut veini müüma ja jooma hakata. Tookord oli selleks päevaks 15
vaniljekreem(Frio pulber ja vesi segatakse ja lastakse paisuda). Toote kerkimine: · Kerkimisaeg:20-30 min · Tingimused: Soe , niiske · Kerkinud toote tunnused: Õhuline , niiske Viimistlus: Viimistlen munamäärdega. Küpsetamine: · Küpsetusaeg:12-15 min ja 200-220 C · Valmis toote tunnused: on väga hästi näha kihte, välimised kihid on kõvad sees on pehmed, kuldkollase värvusega. Lõppviimistlus: Panen puuviljad peale ( viinamari ja mandariini tükkid) ja viimistlen nad zeleega. Pakendamine : ootan kuna zelee jahtub ära, pakin kasti ja viin ära müüki. Valmistoote analüüs : Minul tulid ilusad tooted aga va tegin neid liiga kaua ja õpetaja aitas mul rullimisega ka selle pärast ma saingi 3. Tekkinud vead ja nende analüüs: · Mis valmistas probleeme? Noh, see et ma valesti hakkasin rullima ja ise see toode on väga raske. · Mille võrra sain targemaks?
kaala pane helmekõrra see ma / anna / esä / le; kui see vihina vikerkaari.“ mis om / kulda / kirju / tet, see ma / anna / peiu / le. Tõlge: Kuulsin külas kiigutavat, laane taga lauldavat. Jooksin majja ema juurde: „Emakene, memmekene, anna mulle aidavõti, kingi mulle kirstuvõti – ma lähen aita end ehtima, aida peale enda vöötama. Panen ette uue põlle, (nii suure) nagu isa aidauks, rinda panen nii suure sõle kui kuu taevas, kaela panen helmekorra nagu vihma ajal vikerkaar.“ Mis mäel paistab ? Meri. Mis seal mere keskel? Õunapuu. Mis seal õunapuu otsas oli ? Kolm oksa, igal oksal õun. Üks oli meega määritud, teine vasest valatud, kolmas kullaga kirjatud. Meega määritud annan emale, vasest valatud annan isale, kullaga kirjatud peiule. Raamatust, Taive Särg „Eesti kalendrilaulud viisidega „ , lk. 187, Tartumaa.
Võrrandisüsteemide lahendamine 8.klass Võrrandisüsteemi lahendamine · On antud võrrandisüsteem. · Vali lahendusvõte · Liitmisvõte · Asendusvõte Liitmisvõte · Valin, millise liikme välja koondan · Liidan võrrandid · Leian x · Panen x väärtuse algvõrrandisse ja leian y · Kirjutan vastuse Asendusvõte · Avaldan x · Panen x väärtuse teise võrrandisse asemele · Leian y · Leian x · Kirjutan vastuse
university, alumisele kastile valin ka täiendi, et key word. Klopfer, L., Baier, R., Karabenick, S. A. (2004). Benefits of Librarian Leadership in University Teaching and Learning Centers: An Overview and Case Study. MLA Forum, 3 (2). 2. Leidke artikkel, mis sisaldab nõuandeid teadusartikli kirjutamise kohta. Otsisõnad peavad asuma artikli pealkirjas. Esitage artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valin artikli otsingu ning panen ühte kasti writing ning lisan, et see asuks pealkirjas, teise kasti panen scientific article ja samamoodi, et asuks pealkirjas. Ricordeau, P. (2001). Writing a scientific article: do all you can in order to be read!. Revue médicale de l'assurance maladie, 32 (2), 105111. 3. Mis teemasid käsitletakse ajakirjas Crossroads? Millisest aastakäigust alates on see ajakiri andmebaasis? Find Journal pealkirja järgi.
Kadri Oviir Ajakirjandus ja kommunikatsioon II Millised on mind huvitava valdkonna baastekstid? Minu uurimistöö teemaks oleks „Southwestern Advantage’i ja YFU Eesti programmi värbamise võrdlus“. Kõigepealt lähen DSpace’I aadressil www.dspace.ut.ee. Seejärel panen otsingusse “värbamine AND maine” saan palju töid vasteks, kuid mainest pole nagu juttugi. Seejärel lisan filtri, panen samad otsingusõnad pealkirja kasti. Saan kolm vastet, kaks on värbamise teemadel, üks on maine teemadel. Avan Eliis Venniku (2012) magistritöö “Värbamine ja valik sihtasutuses Noored Kooli”. Põhjus, miks ma just selle avasin on ka selles, et peale selle, et see töö tundus relevantne, on SA Noored Kooli üks asutajatest samuti Southwesterni programmis osalenud
2. LAUAKATTESKEEM 1. Lillevaas 2. Võinuga 3. Leivataldrik 4. Soola- ja pipratoos 5. Praenuga 6. Dessertlusikas 7. Kohanäitamistaldrik 8. Küünal 9. Dessertveini pokaal 10. Veepokaal 11. Salvrätik 4 12. Praekahvel 3. SERVEERIMINE Valmistan ette söögilaua- tõmban toolid lauast eemale, katan laua laudlinaga. Poleerin lauanõud ja söögiriistad. Asetan lauale kohanäitamistaldrikud. Taldrikust paremale panen praenoa- teraga vasakule, vasakule praekahvli ja taldriku taha dessertlusika-varrega paremale. Asetan kohanäitamistaldrikust vasakule, ühes keskjoonega, leivataldriku ja selle peale diagonaalselt võinoa. Praenoa otsa panen veinipokaali ja diagonaalselt selle kõrvale veepokaali. Voldin salvrätikud ja asetan need kohanäitamistaldrikule. Täidan soola- ja pipratoosid ¾ ulatuses. Kontrollin lillevaasi puhtust ja panen selle laua keskele. Vajadusel eemaldan küünlajalgadelt
Hind km-ga: 14,68 kr Valmistamine Kooreklops 1. Võtan veiseliha, eemaldan sealt kelmed ja muud mis süüa ei aita. 2.Lõikan 1,5-2cm paksused u 160g ovaalse kujuga tükid, vasardan. 3.Paneerin lihatükid ja panen hautama. 4.Hautatud leemest valmistan kastme. Hapukoorekaste 1.Panen potipõhja margariini sulama. 2.Segan jahu margariini hulka ja lasen jahul pruunistada. 3.Segan jahu-margariini segu sisse vee ja lasen keema. 4.Lisan hulka piima ning maitsestan ja lasen uuesti keema. 5.Seejärel lisan hapukoore ning lasen ta keemiseni,mitte keema. Püüslaugukartul 1.Panen kartulid keema. 2.Jahutan kartulid maha ja lõikan nad viiludeks. 3
10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen mehe poolistuvasse või istuli asendisse, ei lase tal kõndida. Kutsun
Ohuallikad hobuse boksi panemisel: Hobust boksi talutades on uks pooleldi lahti. Niimoodi võib hobune omale viga teha ja edaspidi selles kohas rapsima hakata. Kui inimene proovib boksi koos hobusega siseneda, võib ta jääda hobuse ja ukse vahele. Boksi tormav hobune võib olla ohtlik inimese jaoks. Ta võib trügida inimesest mööda või astuda talle jalale. Boksi on jäänud tööriistad(hang, käru jne). Hobune võib ennast vigastada. Panen hobuse valesse boksi, kuhu on suurtes kogustes jõusööta ette pandud. Sellest võivad tulla seedeprobleemid (nt kui hobusel on väga tundlik seedetrakt). Inimene jääb hobuse ja seina vahele. Kui hobused teineteist nuusivad ja inimene on ühega neist boksis. Hobune võib erutuda ja teda kogemata jalaga lüüa. Ohuallikad hobuse saduldamisel: Uus sadul või isegi valtrap võib olla põhjuseks, miks hobune ehmub ja muutub närviliseks. Seda eriti siis, kui ta on boksis
Sisu Sisu..............................................................................................................................................1 1.Veeriste määramine..................................................................................................................2 2.Teksti vormindamine............................................................................................................... 4 3.Lõigu vorming..........................................................................................................................6 4.Peatükid algavad uuelt lehelt (lehekülje piir)...........................................................................7 5.Lehekülje numbrid................................................................................................................... 8 6.Automaatne sisukord...........................................................................................................
10. Pane biskviit kihiti kokku kohupiimakreemiga, vahele pane vaarikad, pealmiseks kihiks peab jääma biskviit. 11. Kaunista biskviit tervete vaarikate, vaarikakastme ja värske mündiga. 11 3. TÖÖPLAAN 1. Ettevalmistustööd ( 30 minutit ) Vahetan riided ning pesen käed. Poleerin nõud ja söögiriistad. Triigin laudlina. Katan laua kahele. Panen supi ja praetaldrikud 50 kraadisesse ahju sooja. 2. Toidu valmistamine ( 3 tundi) 2.1. Magustoidu eeltööd. Panen ahju sooja 200 kraadi juurde. Biskviidi jaoks eraldan munakollased munavalgetest ja vahustan omavahel suhkruga. Sõelun munavahule juurde jahu ja riivleiva segu. Küpsetan ahjus 5-7 minutit, seejärel võtan välja jahtuma. Kreemi jaoks segan kohupiimakreemi sidrunist riivitud koore ja mahlaga ning suhkruga.
2. Nimi tüübilt Text 3. Aadress tüübilt Text 4. Telefon tüübilt Number 5. Tasumaksmine tüübilt Yes/No 6. Tuusiku hind tüübilt Number. Siin vahetan formadi 7. Mänedzer tüübilt Lookup Wizard. Tüübi valikul tuleb abiaken Mulle ei soobi teha tabelit tabeli sees. Selle pärast ma klõpsan Cancel, avan algabiaken ja teen uut tabelit konstruktoris (hiljem panen selle tabeli sisu väljasse ,,Mänedzer" tabelis ,,Kliendid") vaata ,,Mänedzerid" tabeli tegemine. 8. Riik tüübilt Lookup Wizard. Selle väljaga on sama lugu. Ma teen uut tabelit ,,Riik" ja ainult pärast seda täidan välja vajaliku sisuga. vaata ,,Riik" tabeli tegemine. ,,Mänedzerid" tabeli tegemine. Avan algabiakna ja klõpsan ,,Create table in Design view"
need mahla kõrvale ära ja siis kooli, aga samas kiirnuudlitega on alati see lugu, et nad on küll maitsvad aga nad ei täida eriti kõhtu. Tähtis on ka vähemalt kord nädalas süüa suppi. Kuigi ma olen inimene, kes tegelikult supivedelikku nii väga ei armasta siis tegelikult keha vajab ikka seda supipuljongi ka. Ma armastan süüa magusaid toite. Ikka hea ju vahetunnis šnickersit näksida. Aga proovin nüüd ka seda magusaisu ohjeldada, mis on väga raske. Rohkem rõhku panen ikka puuviljadele. Muidugi ei tohiks minu arvates kogu aeg ainult õuna süüa, või siis ainult banaani, vaid ikka mitmekesiselt. Üks päev ühte, teine päev teist. Kui ma kuu aega tagasi kühveldasin teele tavaliselt 4 lusikatäit suhkrut siis nüüd olen seda vähendanud kahe ja poole lusika peale, ning kasutan pruuni suhkrut. Kuigi tee ei tundu üldse maitsev, kui suhkrut pole peab siiski ära kannatama.
Kui registri 6ndas pesas on 0, siis on väiksem kui 16 ja teistel juhtudel on suurem kui 16. Kui summa on väiksem kui 16, siis liidan saadud summale 15 juurde ja lõpetan programmi töö. 1.1 Programmikood // Loen registrisse 1 sisse A väärtuse. 1:2: : : : :REG1: : : : : : : :A:X:X:X:X:X:X:X:X // Loen registrisse 2 sisse B väärtuse. 2:3: : : : :REG2: : : : : : : :B:X:X:X:X:X:X:X:X // Liidan registris 1 oleva väärtuse kokku registris 2 oleva väärtusega ja tulemuse panen registrisse 1. Loen registrisse 2 sisse C väärtuse. 3:4: : :REG1:REG2:REG2: : : :ADDC: :REG1: :C:X:X:X:X:X:X:X:X // Kui ülekanne on 0 (null), siis ei tehta midagi. 4:5: : : : : : : : : : : : : :X:X:X:X:X:X:X:0 // Kui ülekanne on 1 (üks), siis suurendan registri 6 sees olevat väärtust ühe võrra. 4:5:REG6: : : : :INC: : : :REG6: : : :X:X:X:X:X:X:X:1 // Liidan registris 1 oleva väärtuse kokku registris 2 oleva väärtusega ja tulemuse panen registrisse 1
Mai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Guljass sealihast tilli kartulitega ja porgandi salatiga portsjoni kaal 130/500/30 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 25 abasealiha tükk kg 0,113 0,085 0,227 0,170 16 Koorega sibul kg 0,021 0,018 0,043 0,036 Toiduõli l 0,005 0,005 0,010 0,010 Nisujahu kg 0,006 0,006 0,012 0,012 Tomatipasta ...
Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan esmaabisse, kontrolliksingi pulsi, kui ei ole, siis hakkan elustama ja vaatan kas hingamisteed on avatud, üritaks saada aru, mis juhtub. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti, siis panen poolistuvasse asendisse ja kutsun kiirabi 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Väike haav: väike kriimustus Suur haav: astud naela peale, suur kukkumine ja nahk on väga katki või kui on vaja õmmelda ning on suur verejooks, kui on sügav 4 Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on
4. Määri ahjuvorm võiga kokku ja aseta pool praetud leivakogusest vormi põhja. Selle peale vala õunatükkidega segatud õunamoos ja kõige peale taas leivakuubikud. 5. Klopi munad piimaga segamini ja vala segu vormi leivakuubikutele. 6. Purusta pähklid ja raputa vormi peale. 7. Aseta vorm ahju küpsema. Küpseta 180 kraadi juures kuni 50 minutit. 8. Serveeri külma piimaga või oma maitse järgi mõne moosi või muu sobiva lisandiga. 3. TÖÖPLAAN Esimene tund: · panen kokariided selga · lähen kööki · pesen käed · katan laua 2-le · panen taldrikud eelsoojenduskappi · otsin töövahendid ja toorained · valmistan liha marinaadi · puhastan ja tükeldan prae jaoks liha, panen marinaadi ja praadimiseni külmkappi · eelroa valmistamiseks panen ahju sooja · valmistan kilupiruka ja seejärel tõstan välja jahtuma Teine tund:
Õhtul 1 l käesooja vett (võtan kraanist sooja vee) Eelmise korra juuretis 6 dl rukkijahu Lisan juuretisele vaheldumisi leiget vett ja jahu, segan. Jääb suhteliselt vedel kört. Katan pealt toidukile või rätiga ja jätan ööseks hapnema. Kui võimalus siis soojemasse kohta kui mitte siis tavalisele toatemperatuurile. Hommikul lisan kördile 6 tl soola 2 dl suhkrut 13 dl rukkijahu (paar dl võib asendada linnasejahuga) Soovi korral seemneid ! Panen kõrvale veidi juuretist järgmiseks korraks ! (umbes 4 spl). Vooderdan leivavormid küpsetuspaberiga ja jagan taigna kahte vormi. Vormid täita poole või kolmveerandi ulatuses. Silun pealt märja käega või vette kastetud lusikaga, muidu kargab kogu tainas käe külge. Siis raputan peale linaseemneid või muud head kraami. Jätan kerkima rätiku alla, kuni taigen on võrdselt ilusaks mulliliseks kerkinud (olenevalt ruumi soojusest 2-3 tundi). Mida soojem ruum, seda parem.
10.Maitsesta köögivilja puljongiga. 11.Kui kaste hakkab keema keeran temperatuuri alla. 12.Kontrollin maitset,vajadusel lisan maitseainet. Kasukas 1.Koori ja pese kartulid pane soolaga maitsestatud vette keema. 2.Pese,koori peedid ja pane vette keema. 3.Pese,koori porgandid ja pane vette keema. 4.Pane munad keema. 5.Tükelda heeringas ribateks. 5.Koori sibulad ja tükelda kuubikuteks. 6.Pane munad külma vee alla. 7.Kui porgand pehme kurnan vee ära ja panen jahtuma. 8.Lisan peetidele veidi äädikat. 9.Koorin munad ja riivin. 10.Kurnan kartulitelt vee ära ja panen jahtuma. 11.Kurnan peetidelt vee ära ja panen jahutma. 12.Tee porgandid kuubikuteks. 13.Tee peedid kuubikuteks. 14.Tee kartulid kuubikuteks. 15.Majonees,kurgi vedelik,sool,pipar ja segan kokku. 16.Võtan pokaali ja panen peeti, kartuli,sibula,porgandi,heeringa ja muna ,peale majoneesi kastme. 17.Hakin rohelise sibul peeneks ja kaunistan salati.
Tehnika on jagunenud paljudeks valdkondadeks: autondus, elektroonika, elektrotehnika, kliimatehnika, külmutustehnika, laevandus, lennundus, masinad, masinaehitus, materjalid, materjaliteadus, mehhatroonika, metallurgia, mäendus, raketindus, trükindus ja tööriistad. Tehnikat minu ümber on palju. Ei kujuta elu ettegi, kui ma ei saaks tehnikat kasutada. Praegu seda esseed kirjutades kasutan samamoodi tehnikat (arvutit). Näitks: lähen koju panen mp3 kõrva, kuulan muusikat. Helistan sõbrannadele, kus nad on jne. Kodus söögi tegemiseks kulub ainult mõned minutid, selles mõttes, et panen ahju sooja ja juba saangi sooja toitu, mitte ei pea tegema lõket. Samas on tunne, et tehnika lämmatab meid, et inimesed on abitud siin tehnika maailmas. Isegi praegu ma tunnistan, et ei saa tehnikata hakkama. Kui poest ostes mõtlen, et ostan nii hea uue vidina, siis samas on see juba väga
sinna, kus ma kunagi oma ema ning vennaga elasin. Korterisse pääsen ilma suurema vaevata ning ühtäkki leian end hämarast köögist. Ma mäletan, kuidas ema alati pahurdas, et korteris vaid üksainus aken on ning seegi asus köögis. Kuid tol ajal ei saanud me endale paremaid tingimusi lubada. Ka praegu on siniste võidunud kardinatega aken toa ainuke valgusallikas. Köök on väiksem kui ma mäletasin, kuid võib-olla on see nii sellepärast, et viimati käisin siin 7-aastaselt. Esmalt panen tähele tapvat vaikust. See on nii läbilõikav, et pean end hetkeks koguma. Kuid vaatan siiski köögis ringi: põrandat katab räämas laudadest põrand, mis kohati juba kõduneda on jõudnud, ning seintel on hallitusest läbi imbunud helekollane värv. Panen sedagi tähele, kuidas aknapoolsest seinast on värvi maha koorunud ning pikapeale on seinavärv asendunud mädanenud puupilbastega. Teine sein on aga süsimust ja rabe,
3) Võtan teise muutuja ja avaldan muutuja y ja teen tabeli. 4) joonistan sirged ühele ja samale koordinaatteljestikule nii, et tekib lõikepunkt,kui võimalik. 5) Võrrandisüsteemi lahendiks on lõikepunkti koordinaadid. Asendusvõte: 1) Valin millist muutujat avaldada (nt y) ja kumbast võrrandist. Kirjutan selle võrrandi uuesti välja. Soovitus: valida avaldamiseks see muutuja, mille kordaja on 1 või -1; 2 või -2; 4 või -4; 5 või -5; 8 või -8; 10 või -10. 2) Panen saadud y värtuse sellesse võrrandisse, millest ei avaldanud, saan x väärtuse. 3) Panen saadud x väärtuse y avaldisse ja avaldan y väärtuse. Defineerimine: Defineerimiseks nimetatakse mõistele selgituse andmist. Mõiste definitsioon annab täpse vastuse küsimusele: „Mis on?“ või „Mida nimetatakse?“. Mõistete defineerimisel kasutatakse algmõisteid. Algmõisted- mõisted, mida ei defineerita. Need on näiteks: punkt, sirge, tasand, arv, ruum, suurus. Teoreem:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
