võrdväärset õiglust pole? „Kertu“ on Ilmar Raagi poolt lavastatud draama,mis leiab aset Saaremaal,Mustjala vallas.Jaanipäeval kaob 30 aastane Kertu(Ursula Ratasepp) märkamatult koos Villuga(Mait Malmsten).Terve naise perekond satub paanikasse ning alustavad otsinguid,sest Kertut peetakse tagasihoidliku ja kinnise iseloomu pärast ullikeseks.Villu on aga ilusa välimuse, kuid allakäinud alkoholilembeline naistemees.Pärast pikki otsinguid leitakse Kertu Villu juurest,tema ema(Külliki Saldre) ja õe(Piret Laurimaa) poolt.Neid nähes jookseb Kertu voodi alla peitu ja Villu ema(Leila Säälik) pakub, et räägib naisega.Kodus ootab Kertut isa(Peeter Tammearu) meeletu raev.Tasapisi lahtirulliv tõde jahmatab tervet külarahvast. Üks esimesi tähelepanekuid filmi vaadates,on nutikas tegevuse tutvustus,järgnevalt hakatakse detaile ja lugu täpsemalt käsitlema.Näitlejad elasid enda rolli väga hästi sisse.Isa roll oli olla eluaegne tütre
SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 1 TSITAADID.............................................................................................................. 2 KOKKUVÕTE TEOSEST............................................................................................ 3 PROBLEEMID TEOSES............................................................................................. 4 PEATEGELASTE KIRJELDUS..................................................................................... 5 Kuidas muutub peategelane?............................................................................. 5 AUTORI SÕNUM...................................................................................................... 6 MINU ARVAMUS...................................................................................................... 7 TSITAADID Kahju...
Küpsiseparadiis Kertu Rakke 1. Tsitaadid "Vähemalt on hea peeglis ausat nägu näha" (lk 97) "Elu on ebaõiglane ja siis sa sured" (97) "Ei jõua ju igavesti, lapp peos ja naeratus huulil, maailma paremaks muuta. Ükskord saab lihtsalt jaks otsa ja tervislikum tundub olemasolevaga leppida." (98) "On olemas neli vettpidavat vabandust: haigused, lapsed, eluolu ning töö" (143) "Kujundlikult väljendudes olid sõjast jäänud varemed endiselt püsti, neid ei olnud keegi parandama
1. Filmi rezissöör on Ilmar Raag ja filmi stsenarist on on samuti Ilmar Raag. Filmi operaator on Kristjan-Jaak Nuudi. 2. Filmi tähtsaimad peaosatäitjad on Ursula Ratasepp(Kertu) ja Mait Malmsten(Villu), tähtsamates kõrvalosades Peeter Tammearu, Külliki Saldre ning Leila Säälik. 3. Filmi liik on draama, armastusfilm. 4. Üks tähtsaimaid probleeme filmis on see mis toimub Kertu peres tegelikult ja kuidas teda seal koheldakse, see on oluline ja aktuaalne, sest väikeses külas keegi ei tea ega oskagi aimata mis võiks toimuda Kertu peres kuna pealtnäha on ta vägagi korralikust ja heast perest. 5. Filmi sõnum on see, et igaühel on õigus armastusele. 6. Üheks kõige mõjuvamaks stseeniks filmis on minuarust Kertu ja Villu hommikune päikesetõus, mis peegeldab endas seda väikest õnne momenti, mida paljud meist taga otsivad ja vähesed leiavad.
Kuigi veedab palju aega tööl, lööb välja tema poisilik pool. EMA- on pigem keelavas rollis kui armastav ema koha täitja. Käib loost läbi harva, ilma erilise kirjelduseta. Suhtuvad koos isaga sundüürnikesse halvustavalt, inimesi ning nende lugu teadamata. Teevad ennatlike järeldusi. Nende perekond on heal elujärjel, puudust ei tunta. KERTU on kahekümne aastane lapsehoidja, käib ülikoolis. Stennu ütleb, et tal on kollased juuksed, kuigi neiu ise väidab blondid- valged. Kertu ei ole kuigi taibukas, pidevalt soovitab isa või ema käest küsida. RAUL on Kertu sõber või poisssõber. Pole täpselt defineeritud. Üldjuhul kui mees külla tuleb, saadab Kertu poisi jalust. Toob Sten-Erikule kingitusi, meeldib teha heameelt. PAPA on hallipäine suure habemega mees. Armastab Mariat, võttis oma hoole alla. Hoolimist saab välja tuua näiteks kooli asjade varakult ostmise näol. Võõraste silmade eest varjab oma elu, et vältida jutte. Hindab privaatsust
VAHETUSÕPILASTENA AUDRU KOOLI KEIDI NIIT JA KERTU LILLE 8. KLASS TÕSTAMAA KESKKOOL SISSEJUHATUS · MIKS VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEEMA · LOOVTÖÖ EESMÄRGID · LOOVTÖÖ KIRJELDUS · HINNANG OMA TÖÖLE MIKS VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEEMA · VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEMA, KUNA TAHTSIME OLLA VAHETUSÕPILASED. · VENIVIDIVICI EESMÄRGID · ERINEVUSED JA SARNASUSED · VASTU VÕTMINE KOOLI · ÕPILASTE JA ÕPETAJATE SUHTUMINE · AUDRU JA TÕSTAMAA KOOLI VÕRDLUS
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus.
Kertu Pellja TALLINNA TEENINDUSKOOL Kertu Pellja 011KM OLEVISTE KIRIK referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2010 1 Kertu Pellja SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Kiriku ajalugu..................................................................................................................................3 Tõestusi kiriku olemasolu kasuks enne XIII sajandit......................................................................4 KIRIKU EHITUSJÄRGUD........................................
trennides ega tegelda oma hobidega ning lihsalt sõpradega koos olla ja ,,hängida". Liisa ütleb, et tal pole aega, et puhata. Ta lisab ka, et kui palgast midagi üle ei jää, siis teda vaevab masendus ja tööl ning koolis käimise isu kaob täiesti. Ma saan aru sellest, sest palk, mis ta teenib tuleb raskelt, aga kulub kiiresti, sest väljaminekud on suured. Väikeseks motivatsiooniks oleks seegi, kui ta saaks oma palga eest endale midagi lubada. Kertu ütleb, et töö on mõjutanud tema hindeid. Sellegagi olen nõus, sest pärast pikka koolipäeva olen isegi mina väsinud, aga tema peab veel tööle minema ja õhtul õppima ka. See on kindlasti väga kurnav. Varsti ei tea need tööl käivad noored mis on lõbutsemine, sest neil ei ole selleks aega ega vahendeid. Nad ei saagi tegelikult eriti lõbutsemisele mõelda, sest nagu me teame, nõuavad paljud vaba aja veetmise võimalused raha.
korraldab töid, siis vastutab ka see tööandja TO nõuete täitmise eest. 9. Omal kulul andma töötajatele tööriietuse, puhastus- ja pesemisvahendid juhul, kui töölaad seda nõuab. 4. Tööandja ja töövõtja on kohustatud ohutuse nimel tegema koostööd. Kertu AV11 1 10. Tutvustama töötajatele TTH ja TO nõudeid ning kontrollima nende täitmist. 3. Tõsise ning vältimatu õnnetuse ohu korral lahkuda töökohalt. 11. Korraldama töötajale enne töö alustamist TTH alase väljaõppe. 4. Õigus keelduda/peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või
Tagasi Varia 50 Mis on läbi aegade kõige vaadatum Eesti saade? Vastus: Tantsud tähtedega Tagasi Näitlejad 10 Mis näitleja mängib sarjas "Kättemaksukontor" Marion Pärna? Vastus: Kadri Adamson Tagasi Näitlejad 50 Kes mängib saates Naabriplika Liisit? Vastus: Loore Martma Tagasi Saadete tegelased 20 Millise saate tegelased on Piret, Mari ja Kertu? Vastus: Pilvede all Tagasi Näitlejad 30 Kes mängis sarjas Nurjatud Tüdrukud Markus Tamme? (peaosa) Vastus: Märt Avandi Tagasi Näitlejad 40 Kes on see näitleja kes on aastavahetuse saate Libauudised nn uudisteankur? Vastus: Gaute Kivistik Tagasi Saadete tegelased 30 Millises telesaates olid tegelasteks Kõsta, Post, Kelk, Rops ja Mart? Hiljem Pullerits ja Kõrs Vastus: Kelgukoerad Tagasi
Toiduvõrk soos Seeneniidistik Kertu Pildre, kevad 2014 Tuhmuv pilvik Nälkjas Rabakonn Sookurg
MICHAEL JORDAN Kertu Tedremäe 9b Spielerinformationen Voller Name : Michael Jeffrey Jordan Spitzname : Air Jordan, His Airness, MJ Geburtstag : 17.Februar 1963 Geburtsort : Brooklyn Vereinigte Staaten Spielerinformationen Grösse : 198cm Position : Shooting Guard College : North Carolina NBA Draft : Chicago Bulls Wer war er Ein ehemaliger US- amerikanischer Basketball-spieler Unternehmer Merheitseigentümer Wer war er 1984-2003 spielte er in der US-Profiliga NBA Werbeträger von Nike und anderen Unternehmen Erfolge Sechs NBA-Meisterschaften mit dem Chicago bulls Zwei Goldemedaillen mit den USA Die höchste Leistung 63- Punkte Unterschied zwischen Sieg Chicago Bulls logo Warum mag ich ihn? Ich mag basketball Er hat in meiner Lieblingsliga gespielt Ein...
Viirushaigused Kertu Tedremäe Puukentsefaliit Viiruslik nakkushaigus Sümptomid › Palavik › Pea- ja lihasvalud › Närvisüsteemi kahjustused Puukentsefaliit Nakatumine › Puugi hammustus › Nakatunud toit Hoidumine › Vaktsiin A-Hepatiit ehk kollatõbi Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus Peiteaeg 3-6 nädalat Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi Nakatumine › Saastunud toit ja jook › Kontakshaigus Hoidumine › Vaktsiin Poliomüeliit ehk lastehalvatus Valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus Põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus Sümptomid: › 10-20 päeva palavik › Pea- ja seljaaju hallaine kahjustused › Halvatus Lastehalvatus Nakatumine › Kont...
SPORDIVÕISTLUS Nimi Linn Kaugushüpe 60m jooks Kätlin Haapsalu 5.5 6.38 Marge Tallinn 6.27 3.89 Janika Haapsalu 4.62 5.33 Thea Kohila 5.65 4.45 Ülle Kuressaare 4.85 3.68 Egle Narva 5.91 4.23 Maarja Narva 6.04 5.45 Liis Paide 5.78 3.78 Kertu Paide 6.31 4.68 Liis Tallinn 5.54 5.57 NORMID Kaugushüpe 5.4 60m jooks 4.5 KAS ÜLETAS NORMI? Nimi Kaugushüpe 60m jooks Kätlin YES NO KUI PALJU ÜLETAS NORMI? Kaugushüpe 60m jooks Arvuliselt 0.1 - Protsent 1.82% - STATISTIKA...
Salt Lake City Olympic Games 2002 Kristin Prangel ja Kertu Roose 10.c General Information XIX Olympic Games February 8th through February 24 George Washington Bush Olympic fire Host city and location Changes New facilities High mountains Salty lake Rocky Mountain Region Olympic Village Symbols Motto: Citius, Altius Fortius Powder Copper Coal Snowflake Light the Fire Within Events 78 events Olympic medals Venues Worldclass venues 14 different places 10 to 60 minute drive Community facilities Highlights
Kuidas saada müüjaks? Peale põhikooli, kutsekeskharidusõpe müüja: Järvamaa Kutsehariduskeskus, 3a Valgamaa Kutseõppekeskus, 3a Tallinna Tööstushariduskeskus (müüja rõivaalal), 3a VäikeMaarja Õppekeskus, 3a Tallinna Teeninduskool, 3a Pärnumaa Kutsehariduskeskus, 3a Kutseõpe keskhariduse baasil müügikonsultant Narva Kutseõppekeskus, 0.5a IdaVirumaa Kutsehariduskeskus, 1a Valgamaa Kutseõppekeskus, 0,5a Tallinna Tööstushariduskeskus (müügikonsultant rõivaalal), 1,5a Kutseõpe keskhariduse baasil müügiesindaja: Tallinna Teeninduskool (töökohapõhine), 1a 10k Tallinna Teeninduskool, 2a Tartu Kutsehariduskeskus, 2a Kutseõpe keskhariduse baasil müügikorraldus Võrumaa Kutsehariduskeskus, 2a Põltsamaa Ametikool, 12a Tartu Kutsehariduskeskus, 2a Järvamaa Kutsehariduskeskus, 2a LääneViru Rakenduskõrgkool, 2a Tallinna Teeninduskool, 2a Pärnumaa Kutsehariduskeskus, 2a Pärast kutse(kesk)hariduse omandamist võid: Sooritada kutseeksami Minna tööle ...
NATO Kertu Punger 9.a Mis on NATO? · North Atlantic Treaty Organisation · Iseseisvate riikide sõjaväeline allianss Miks ja kuna? · 4. aprillil 1949. · 12 riiki · Liikmesriikide ühine kaitse Põhimõtted · Ühtekuuluvus · Vabadus · Julgeolek · Transatlantiline ühtsus Tegevussuunad · Konsultatsioonid · Kaitse · Kriisiohjamine · Partnerlus · Tulevik Liikmesriigid · NATO 28 liikmesriiki on: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Luxemburg, Läti, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa , Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, Taani, Tsehhi, Türgi, Ungari Juhid ja juhtimine · Mis on konsensusel põhinev otsus? · Kuidas kon...
JAZZ Kertu Tedremäe ERINEVAD NIMETUSE D 1890. – 1910. Ragtime 1910. – 1920. Bluus 1920. – 1930. Dixieland 1930. – 1940. Sving / Big Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz Ei saa täpselt noodistada Toetub bluusi heliridadele Suur osa improvisatsioonil IRVING BERLIN Täisnimi: Israel Isidore Baline Sündis: 11. Mai 1888 Venemaa Suri: 22. September 1989 New York NÄITED Irving Berlin: https:// www.youtube.com/watch?v=0Z6z64at9O 4 Teised: https:// ...
Linda Jalas Kertu Vana MHG 2015 3D PILDID VIIRUSEST RÖNTGENKRISTALLOGRA AFIA Röntgenkiirgusega valgustatakse suuri, korrapäraseid kristalle ja tekivad difraktsioonipildid. Nende põhjal on võimalik objekti struktuur kindlaks teha. Saab teada proteiinide, nukleiinhapete jm bioloogiliste molekulide struktuure. Kui molekulid ei lase endast kristalli moodustada see meetod ei toimi. Edasi arendamine Esmakordselt suudetud kindlaks teha üksiku bioloogilise objekti struktuuri. Uuriti hajunud röntgenimpulsse. Vajalik on väike lainepikkus. Peab kasutama koherentse valguse allikat ehk laserit. Kasutatav valgusallikas peab olema võimas. Vaja on kokkuvõttes röntgenlaserit. Selline laser saadab vaid mõned femosekundid kestvaid impulsse, et tugev kiirgus ei hävitaks uuritavat objekti. Tulemused Sellise omadustega röntgenlasereid on maailmas kaks tükki. Õnnestus salvestada pildid, mis tekivad röntgenlaseri difraktsioonil...
Haigused Kertu Tedremäe SALMONELLOOS • liikuvad bakterid • võivad põhjustada kõhutüüfust • salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku Salmonelloos Nakatumine Vältimine • Saastunud toidu või • Valides, mida sööd või joogiga jood • Koduloomad • Pestes käsi • Mikroobide sattumisel • Jälgides toiduhügeeni toiduainetesse Kohtumine nakkusega • Reisidel • Süües toorest liha, muna • On reisekõhulahtisuse põhjuseks Listerioos • Võib elada inimese haigusnähte põhjustamata • Bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus Listerioos Nakatumine Ennetamine • Küpseta korralikult kõik lihatooted • Loomsed toiduained • Väldi deli toitu ehk • Toores liha lihalõikeid • Väldi ...
Lisa 1 1 Elisabeth Ammer 2 Heleriin Atla 3 Karin Ellenurm-Kõrts 4 Kristina Harun 5 Aveli Int 6 Tiit Jõe 7 Kulla Kroon 8 Terje Kuusmik 9 Nele Lavrikov 10 Vadim Leinvald 11 Madis Lokotar 12 Lisette Luik 13 Elerin Luuk 14 Aline Lõuke 15 Maarja Maasi 16 Ave Merilain 17 Martin Mey 18 Annika Pajupuu 19 Margit Pikmets-Pilt 20 Veiko Poom 21 Michelle Raag 22 Kertu Roonet 23 Damis Roots 24 Tauno Rämson 25 Katrin Saks 26 Illar Sildma 27 Rhea Sillaste 28 Cäthli Sirk 29 Sille Sisas 30 Kaisa Soolo 31 Henry Suits 32 Irina Zahharova 33 Eveli Tammik 34 Kairi Tetlov
Kertu Kipper Liigesed Referaat Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad meil liikuda. Inimesel on kolme liiki liigeseid: silinder-, plokk- ja keraliiges. Liigeste ülesandeks on ühendada luud omavahel liikuvalt. Ühe luu kumer ots, liigesepea, paikneb teise luu otsalohus, liigeseaugus. Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega, mis vähendab hõõrdumist liikuvate osade vahel nagu ka liigesevedelik. See on nagu määrdeõli masinaosades, mis kaitseb hõõrdumise ning kulumise eest. Selle kõige ümber on liigesekihn, mis katab ja ühendab liigestuvate luude otsi. Kõige vabamalt liiguvad meil käed, õlaliigesed ja puusaliigesed. Seevastu küünarnukkidega ja sõrmedega saame teha liigutusi vaid ühes suunas. Kui me liigeseid üle koormame või ebaloomulikult liigutame, võime neid venitada, nikastada või i...
TITANIC Kertu Zahharov 6.B 05.05.2014 TITANIC Titanic was most powerfullest and biggest ship in the world.It lenght was 882 ft and heigth was 175 ft.The ship was built by the Harland and Wolff shipyard(laevatehas) in Belfast with Thomas Andrews as her naval architect(laeva insener). Disaster The ship hit iceberg in 15 April 1912,and then time was 23:40.The ship founderd 2 hours and 40 minutes.When ship was overly sunken then te time was 2:20. On the ship board was 2223 people.1513 of them died because of freezing water (56- degrees) and 706 survived because of ship boats.On the board was plenty of rich people. Picture of disaster Disaster Rich people wanted to go farder of ship so they payd to crew members.2-3 boats went back to the ship to find alive people.They find 9 alive people but 3 of them died after th...
TERVISLIK TOITUMINE INIMESEÕPETUS Kertu Ojamäe 4 PÕHITÕDE TERVISLIKULT TOITUMISEKS · Söö vastavalt vajadusele · Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges koguses · Mõõdukalt võib süüa kõike, mis maitseb · Söö mitmekesiselt TALDRIKUREEGEL · See on hea viis toidukorra kokkupanemiseks. · Soovitatav on jälgida, et taldrikul oleks vähemalt 5 värvi toiduaineid. · Kui jälgid taldrikureeglit, on su toitude osakaal söögikorras õige. TOIDUPÜRAMIID 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS · Ära unusta hommikusööki · Söö regulaarselt · Söö rohkem kiudaineterikast toitu · Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas · Söö rohkem kala · Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid · Söö vähem suhkrut · Söö vähem soola · Joo piisavalt vett · Ära liialda alkoholiga KUIDAS POES TOITU VALIDA · Kaupluses alusta alati puu- ja köögiviljade juurest ning...
Hõbedapoiss Kertu Hermaküla Jüri Gümnaasium 6.b Autorist Kristina Ohlsson 2.märts 1979 Üks tuntumaid Rootsi kirjanikke Varasemalt töötanud Julgeolekupolitseis ja terrorismivastase võitluse ametnikuna Alates 2012. aastast vabakutseline kirjanik Ülevaade loomingust: Tegelaste üldiseloomustus Peategelased: Aladdin, Billie ja Simona Aladdin oli natuke arglik, aga uudishimulik Billie oli samas julge, aga ka arglik Simona oli julge ja hooliv Peateema tutvustus ja tegevuse käik Keegi varastab toitu Aladdin näeb lühikeste pükstega poissi Aladdin, Billie ja Simona uurivad välja, kes toitu varastab Aladdin peab tegema kooliprojekti kadunud hõbedast Aladdin ja Billie otsivad hõbedat Simona isa hakkab Aladdini vanematelt toitu ostma Aladdin ja Billie leiavad hõbeda Ühe lemmiktegelase põhjalikum tutvustus Lemmiktegelane: Aladdin Is...
Kertu Mölder AÜSR1 We all have rights and liberties. In Estonia they are written in the Consitution of Estonia, the fundamental law of the Republic of Estonia. In Estonia laws are declared by the President of Estonia in Riigi Teataja. When we speak about rights then for exapmle in Estonia we all have rights to love, nobody can take it from us. We all have rights to free self-realisation and self-expression. We can choose our area of activity, profession and position of employment. When we talk about education then I can say, we all have right to learn in school and to become smart and educated people. When we speak about liberties then example civil liberties are voted in European Parliament election when you are eightteen and over, you can belong to unions, then you can apply for legislative council. Also, when you are fourty and over you can run for government president. In Estonia there are a balanced code of laws. They all rely ...
Elis Savisaar, Triinu Lotta Toots, Tommi Välja, Kertu Klementi, Annabel Laur, Romet Lasn Üldandmed •Eesti NSV oli NSV Liidu haldusüksus okupeeritud Eestis. •1940-1991 •Pealinn: Tallinn •Riigikeeled: eesti ja vene •Rahaühik: rubla •Hümn: Jää kestma, Kalevite kange rahvas •Rahvaarv (1989): 1 565 662 ● Ajalugu alates aastast 1944 1944: 1957: Stalini Rahvamajand Alates aeg use 1985: jätkub nõukogude Gorbatšovi reform aeg 1956: 1970ndate Hruštšovi lõpp: aeg Brežnevi aeg Julgeolekuorganid ja võõrsõjaväe kohalolek ● 1954.a moodustati eraldi üleliiduline Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). ● Ühiskonda tuli pidevalt jälgida ja kontrollida. ● Nõukogude võimu põlistamisele aitas olulisel määral kaasa Eestisse jäetud sõjavägi. ● Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonna koosseisu. ● ...
Meriroosid Märjamaa Gümnaasium 8.C Kertu Leppsalu Tutvustus Meriroosid on ainuõõssete hõimkonda kuuluvad lilli meenutavad õisloomad Meriroosid kasvavad peamiselt troopikameredes Click to edit Master text styles Välimuselt värvikirevad Second level Läbimõõt kuni 1.5 meetrit Third level Kiskjalised Fourth level
Õis ja vili Martha Pilt ja Kertu Basov 8.d Õitest üldiselt · Õiteks nimetatakse õistaimede struktuure · Õite ülesanne on viljastumine, tolmlemine ja suguline paljunemine · Õite kogumeid nimetatakse õisikuteks · Õitest arenevad viljad, milles valmimvad seemned Õite liigitamine · Tupplehed: · Enamasti rohelised · Kroonlehe sarnased · Moodustavad õietupe · Tolmukad: · Koosnevad tolmukaniidist ja tolmukapeast · Moodustavad tolmukkonna · Paiknevad ühe või kahe ringina · Kroonlehed: · Enamasti õhukesed, pehmed ja värvilised · Meelitavad putukaid ligi · Moodustavad õiekrooni Õite tolmlemine · Õied võimalavad seemnealgme viljastumist tolmuteraga · Paljud õied tolmlevad tuule abil · Teised vajavad selleks loomi (enamasti putukaid) · Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi · Tavalised tolmeldajad on linnud ja mesilased · Tolmukad paiknevad õites niiviisi, et tolmuterad jäävad tolmeldaja...
Raamatupidamisbüroo ÄRIPLAAN Catherine Cordelia Kurem, Kertu Nurmberg, Janeli Põder Tallinn 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Äriplaani kokkuvõte........................................................................................... 3 2. Ettevõtte üldandmed......................................................................................... 4 3. Äriidee kirjeldus.................................................
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt Tähtsal kohal oli usk haua...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe ainekava Kertu Kikkas EMBRÜOLOOGIA Analüütiline seminaritöö Juhendaja: Ave Kõrve-Noorkõiv, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 EELNEVAD TEADMISED EBRÜOLOOGIAST Hindan enda eelnevaid teadmisi embrüoloogiast täiesti keskpäraseks. Kooli bioloogiast on juba aastaid möödas, seetõttu on nii mõndagi ununenud
Valter Ojakäär 1923 - ... Koostaja: Kertu Mölder Üldine ● Ta on helilooja, pillimees ja muusikapublitsist. ● Tema tegevus avaldub džassmuusika propageerijana ● Ta on andnud suure panuse eesti levimuusika teoreetilisse uurimisse ● Tõi eesti keelde mõisted: „levimuusika“ ja „süvamuusika“ Haridus ● Aastatel 1940-1941 õppis ta Pärnu Muusikakoolis ● Aastatel 1942-1943 õppis Tallinna Konservatooriumis Bernand Luki klassis ning samas ka kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956.aastal Töö ● 1945-1970 töötas ta Eesti Televisiooni ja Raadio estraadorkestri saksfonirühma kontsertmeistrina ● Mängis klarnetit ja saksofoni erinevates kollektiivides ● Aastail 1964-1967 ja 1975-1980 õpetas Ojakäär levimuusika ajalugu ja orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ● Ju...
United Kingdom Kaisa Aadna Lauri Lasner Risto Paalonen Kertu Reinsalu Kaisa Vahtmäe United Kingdom Anthem 1. God save our gracious Queen Long live our noble Queen God save the Queen Send her victorious Happy and glorious Long to reign over us God save the Queen 2. O Lord our God arise Scatter her enemies And make them fall Confound their politics Frustrate their knavish tricks On Thee our hopes we fix God save us all 3
Retsensioon Normandia maalijad Tutvustus Normandia piirkonna ootamatult kasvanud populaarsuse taga olid moodsa elutunnetuse sünd ja selle mõjul 19. sajandi prantsuse kunstis toimunud muutused. Uued suunad realism- naturalism, vabaõhumaal ja lõpuks ka impressionism tõid minevikulugude jutustamisse tardunud maalikunsti tagasi nii natuuri kui ka värvi ja valguse teema. Kunstnikud keskendusid mere ja taeva uurimisele, sest just neid motiive maalides oli hõlbus kahtluse alla seada Lääne maalikunsti üht aluspõhimõtet ruumi konstrueerimist rangete perspektiivireeglite järgi. Natuur ahvatles kunstnikke Barbizoni külla, innustas inglise maastikumaalijate armeed ning tõstis tasapisi huviorbiiti ka Normandia. Vabas õhus maalides sai paremini edasi anda maastikuvaatest inspireeritud vahetut muljet. Minu arvamus Käisin Kumu kunstimuuseumis vaatamas näitust, mille nimi ol...
Sass Henno Koostas: Kertu Karner Elulugu Sündis13. septembrilClick to edit Master text style 1982 Tartus Second level Õppis 19892001 Third level Fourth level Tartu Miina Härma Fifth level Gümnaasiumis 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis 20032005 Tallinna Ülikoolis Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. On töötanud Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Teosed Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005...
Gootika kontrolltöö 1. Gooti stiili tunnused: Teravad kaared, mingi kõrgustesse (kõrged müürid), raskuspärasus kadus. 2. Nimeta gooti kirikuid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal: Itaalias: Milano toomkirik, Pisa katedraal, Siena katedraal Prantsusmaal: Jumalaema kirik, Amiens'i katedraal, Reimsi katedraal, Chartres'i katedraal Saksamaal: Kölni katedraal, Strasbourgi katedraal 3. Inglise gootika omapära ja näiteid: Võlvid, leeke stiil, dekoorirohkus. Näiteid: Lincolni katedraal, Yorki katedraal, Westminster'i katedraal, Salisbury katedraal. 4. Gootika jõudmine Eestisse: Gootika jõudis Eestisse tänu taanlastele, kui nad siinseid alasi allutasid ristiusule. Hakati ehitama kindluseid, linnuseid, kloostreid, kirikuid. 13.sajandi lõpul. 5. Tallinna keskaegsed kirikud ja nende ehitusaeg: Niguliste kirik(1315), Oleviste kirik(1265/1267), Püha Vaimu kirik(14.saj), Toomkirik (1233) 6. Tall...
Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25.Tyla Rattrayle 26.Gert Krestinov 27.Antonio Cairoli Tennis: 28
Retsensioon Kurt Fleckenstein ,,Nii magus, kui võimalik" Tutvustus Näitus koosneb kuueteistkümnest suhkrukuubikust, igaüks on neist 60 x 60 x 60 cm, valmistatud galeriis segumasinas spetsiaalsest suhkrust (toodud kohale Saksamaalt). Iga kuubiku kohal ripub kontsentreeritud mahlaga täidetud tilguti, millest elektrimootori abil tilgub mahl ööpäeva jooksul suhkrukuubikule ning muudab selle värvi. Kuusteist kuubikut ja kuusteist päeva. Algne puhas, isegi steriilne valge kuubik muutub punaseks, kollaseks, lillaks. Kurt Fleckenstein on oma projekti väga hoolikalt läbi mõelnud: selle iga valmimissamm on ammu ja üksikasjalikult kirja pandud. Selles lööb välja Kurt Fleckensteini linna-, maastiku-, ruumiplaneerijaharidus. Ja samas on ta jätnud juhusele kaasamängimise osa: suhkrukonsistents oleneb õhuniiskusest ja-temperatuurist, mahla tilkumine elektrivoolust jne. Kurt Fleckenstein...
Grete Grauberg ja Kertu Ojamäe HWG September 2010 Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Seente tähtsus inimese elus Seente tähtsus looduses Söögiseened Hallitusseened Kübarseened Parasiteerivad seened Mürgised seened Mürgised seened 2 Pärmseened Lagundajad Seened põhjustavad haigusi Kokkuvõte Kasutatud info Lõppsõna Seened erinevad taime- ja loomariigist. Seened on omaette rühm. Mõningad seened on kahjulikud, osad mitte. Seeneteadust nim. mükoloogiaks. Seened ei vaja valgust Looduses on rohkem kui 70 000 liiki seeni. TOIDUKS TÖÖSTUSES: * Toidutööstuses pärmid, juust * Ravimitööstuses - penitsiliin · PROBLEEMIKS : * Tekitavad mürgitusi * Rikuvad toitu ( hallitus, kääritamine) * Tekitavad haigusi- seenhaigus ( jalaseened) * Kahjustavad puuehitisi Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. Osalevad mulla tekkes. Aitavad taimedel omastada toitaineid. Põhjustavad organismidel haigusi. Seeni kasutatak...
Mida rohkem, seda uhkem? Barokk on kui pärl keset teisi ajastuid. Enamasti tuntakse aega ka kui Louis XIV, päikesekuninga järgi. Ta elas oma elu väga laia käeliselt ning oli väga kade ei soovinud, et keegi teine võimule saaks. Mille poolest tuntakse ära Barokiajastut ja kunsti? Ajastu näib väga suurejooneline ning omas palju meelelisi ja ka füüsilisi kaunistusi. Mida nimetaksin ka Baroki iseloomujoonteks. Välja paistavad veel muusika, kunst ja muidugi ka arhitektuur. Baroki levik algas Itaalias 16.sajandil. Veel olid suured levikumaad Prantsusmaa ja Inglismaa. Itaalias sai alguse ka Baroki kunsti käik. Arhitektuur levis kuni 18. sajandi alguseni laialt. Kõige enim tuntakse barokki Arhitektuuri ajastuna. Barokkstiilis arhitektuur oli võimas ja kaunistuste rohke. Raha väärtust ei tuntud. Kujundamisel ei kardetud ka seda kasutada. Arvan, et arhitektuur tol ajal oli kvaliteetne, sest on tänapäevani tuntud ja armasta...
Kuigi ajakirjanduse populaarsus on tõusnud, leidub meie poe lettidel ka nn. kollast ajakirjandust, kus räägitakse eelkõige inimesi taga. Vanasti oli ajakirjandus tõsine ning sellist asja nagu kollane ajakirjanudus ei esinenud. Tänapäeva kirjandusele on eriti omapärane postmodernistlik stiil ja seda nii zanride, kui ka keele koha pealt. Samas on iseloomulik ka otsekohesus ning väga tabav kirjastiil. Nüüdisaja mahukad romaanid nt. Kertu Rakke ,,Küpsiseparadiis" ja Nikolai Barutini ,,Kentaur" - neis on seda eksperementaalsust mis põimub vanasti enim kasutatava traditsioonilise kirjandusega. Samas on tänapäeval avatud ka uusi kohti kus annab avaldada om kirjutisi. Erinevad kirjamehed saavad avaldada oma kirjutisi internetis erinevates blogides. Samuti nendel lehtedel ja blogides avaldada oma teoseid ka amatöör kirjanikud. Võibolla, et just
.............................................................. ................................................4 Allikad..................................................................................................................... .....................................................5 Autorist Heiki Vilep on eesti lastekirjanik ja luuletaja. Ta on syndinud 27. m2rtsil 1960 Tartus. Heiki Vilepi abikaasa on Auli Vilep. Neil on lapsed Kertu (1980), Mihkel (1988), Ats (1992), Elise (2000), Madli (2003) ja Villiam (2008). Heiki Vilep valdab eesti keelt, vene keelt ja ka rahuldavale tasandil inglise keelt. Heiki Vilepil on ilmunud 31 raamatut( 29. m2rtsi 2011 seisuga), nende seas on nii luulekogusid, jutukogumikke, romaane kui ka jutustusi. Analyys Heiki Vilepi luuletused on l6busad ja humoorikad, ta kirjutab palju perekonnast ja lastest.
Enam teda pole, kuid olen õnnelik, et mulle ta rääkis oma lood. Küllap jään mina neid edasi kandma ja teen seda uhkusega, kuna kui omada sellist vanaisa nagu Papi, siis teeks tema nimel kõike uhkusega! Kool: E. Vilde nim. Juuru Gümnaasium Klass: 10. klass Koostanud: Kertu Roosla Juhendaja: Tiina Sudi
Vladimir Uljanovits Lenin 1870-1924 Kertu Klementi, Triinu Lotta Toots, Annabel Laur, Elis Savisaar Vladimir Ilits Lenin · Venemaa bolsevike juht · Oktoobrirevolutsiooni läbiviija · Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht · Leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja Eluloolised andmed · Vladimir Uljanovits Lenin sündis 22. aprill 1870. a Simbirskis (praegu Uljanovsk) rahvakoolide inspektori Ilja Nikolajevits Uljanovi perekonnas. · Aastatel 18791887 õppis Vladimir Uljanov Simbirski gümnaasiumis. · Gümnaasiumi lõpetas ta kuldmedaliga ja astus Kaasani Ülikooli õigusteaduskonda. Varsti heideti ta sealt üli- õpilaste revolutsioonilises liikumises osalemise eest välja. · Kaasani ülikoolist välja visatud, läks ta Peterburi, kus ühines teiste noorte revolutsionääridega ja or...
Esialgu me sõime (kooli poolt kaasa antus saiakest ja kõrrejooki), sellele järgnes ronimine püstaku otsa millelt avanes vapustav vaade kaunile Eesti loodusele. Järgmiseks käisime vaatamas vesioinaid millest üks purskas vett kuni 25 meetri kõrgusele, nende nägemine oli minu jaoks esmakordne. Muiduga pidid ju piosid kohe proovima kui suure survega see on ning lasid sellel veel oma otsmikule pursata.Seejärel läbisime koos Deily, Karmeni, Mariini, Kaire, Ingrida, Kertu, Meelise ja Jaaniga energia raja. Käisime kohaliku laulukaare all ja me veendusime , et seal kõlab tõesti väga hästi. Sellele järgnes peatus Suure Munamäe juures. Kõige pealt pidime ronima mäe otsa mis oli juba suur pingitus meie väsinud jalgadele ning siis veel torni tippu. Seal selgus , et me ei näegi kaugemale kui 30 meetrit mis oli kõigile suureks pettumuseks. Siis tulime jälle alla tagasi. Teel alla nägime üht huvitavat majakest koos puust kujutistega see oli väga
Retsentsioon ,,Figaro pulm" Käisin vaatamas ooperit W.A. Mozarti ooperit ,,Figaro pulm", kuna avanes võimalus saada kultuurielamuse eest ka kergelt hinne. Nagu juba enne mainisin, siis ooperi heliloojaks on Wolfgang Amadeus Mozart, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp ning lavastajaks on lätlanna Indra Roga. Peaosatäitjat Figarot kehastas Vanemuine ooperilaulja Atlan Karp ning tema armastatut Susannat kehastas Pirjo Püvi. See oli mu esimene elamus ooperivaldkonnas. Olen küll eelnevalt televisioonist mõnikord jälginud mõnda ooperit, kuid positiivseid emotsioone ei ole siiani see minus väga tekitanud, kuna ooper on tundunud kõrk, külm ja emotsioonitu. See teos pakkus aga rohkem huvi, kuna südmustik, koos oma intriigide ja salajaste armuavaldusega, oli meeldejääv ning aeg-ajalt ka väga huvi pakkuv. Kahju ainult, et sama tunne ei kestnud terve ooperi vältel. Oli ka kohti, kus sündmustik ja muusika ...
Haridus- kas vahend või eesmärk? Teadupoolest ootavad paljud väikesed lapsed usinasti kooliminekut. Nad kujutavad ette, et kunagi saavad neist nende endi unistuste kangelased ning arvavad, et koolis saavad selleni pürgimist õppida. Kui lapsed vanemaks ja targemaks saavad, siis muutuvad ka nende vaated tulevikku realistlikumaks, kuigi unistused ei kao. Need jäävad alatiseks südamesse ning ei pruugi kogu aeg meeles olla, aga kui kuskil millestki taolisest juttu on, siis tulevad kunagised fantaseerimised ikka meelde. Nad mõtlevad pidevalt, kas on vahendeid nende fantaasiate täitmiseks, kas oleks kuidagi võimalik oma suuri unistusi täide viia.. Kõige tõenäolisem vahend oleks ju haridus, sest kui midagi meeletult tahta, tuleb teha selleks kõik vajalik ning et seda kõike vajalikku teha, tuleb endale lemmiku valdkonna iseloomulikud jooned omandada. Kuid milline näeb välja üldse haridus vahendina? See on see eluredel...
Talvepäevadel oli palju rahvast ja me puutusime koguaeg muusikaga kokku. Toimusid erinevad kontserdid, kus üles astusid muusikakollektiivid Septem, Living Stone ja Trepikoda. Kõige enam meeldis mulle gospelkoori Living Stone kontsert. Mis on üldse gospel? Living Stone on gospelkoor, mis alustas oma tegevust 2006 aasta sügisel. Gospelkoori lauljad on: 1. Sopranis: Maive, Astrid, Mariliis, Annela, Heidi, Karoliina, Liina-Ly ja Kadri. 2. Aldis: Gerda, Jana, Sigrid, Jaana, Kertu, Kristel, Hallili, Ave-Liis, Reelika ja Anneliis. 3. Tenoris: Taavi, Kristjan, Tarvo ja Indrek. 4. Bassis: Lauri, Imre, Meelis, Heigo, Kaur ja Jaanus. Dirigent on Indrek Luide; Koormeistrid: Marju Luide ja Kadri Koppel; Saateansamblis: Kristjan Allikas (trummid), Tõnis Kivisild (basskitarr), Mairo Marjamaa (saksofon), Holger Marjamaa (klahvpill) ja Marju Luide (klahvpill). Kontsertil oli kavas kaheksa lugu Danny Pletti kogumikust Modern Gospel: 1. Listen to the Angels Sing 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
