Koolis on hakatud mõtlema plaani, et teha juurde lisahoone, kus õpilased saaksid vahetunnis igasuguste tegevustega tegeleda. Koolile andis see mõte ühe õpilase käest, kes on väga nutikas. Me läksime täpsema info jaoks küsitlema kooli juhatust ja tarka poissi. Õpilase sõnul oli see plaan talle pähe tulnud juba nädalaid tagasi, aga alles praegu julges poiss selle mõtte välja öelda. Juhtkonnale oli see plaan ka väga meeldinud, siis küsiti natuke rahalist toetust linnalt ja kool ajas oma raha kokku, ning hakati tööle. Terve koolipere on väga ärevil ja ootavad seda puhkepaika suure rõõmuga. Põhjenduseks on see, et lapsed on liiga palju telefonis ning kooli soov oleks seda telefonide kasutamist vähendada. Tegevust leidub kõigile - 1. kuni 12. klassini. Kooli juhatuse sõnul tulevad sinna erinevad mängud, pehmed ja mugavad diivanid ning palju muid huvitavaid asju. Kool kiidab ka nutikat poissi ja loodab, et selliseid ...
Pingid on samuti vanad. - Klassiruumid on õpilasesõbralikud. Peale remonti ka palju soojemad. - Ei ole, klassiruumid on külmad, klaassides puudub isegi vajalik tehnika, et tundi läbi viia. - On ikka; uks, kust saab väljuda, kui õpetaja närvi ajab. Muidu norm: aknad, lambid, lauad, toolid, tahvel. - Klassiruumid ei ole midagi siin nii sõbralikud. Külm on, nagu oleks kool jäämägedes. 17 Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis? Kirjeldage palun! - Mõne karmima õpetajaga on ikka täielik vaikus, teiste õpetajate puhul on aga lärm sageli liiga suur- siis tuleb ise kord majja lüüa. Vahetunnid on väiksematel üsnagi kärarikkad- jooksevad, mängivad. Suuremad on oma nurkades/ seltskondades. - Kord on olemas ainult geograafia tunnis ja ajaloo tunnis. Ülejäänud tundides on ikka väike jutustamine. - Distsipliin tunnis ja vahetunnis peaaegu puudub, väikesed tüdrukud kiusavad suuri poisse. - Lõdva, tee, mis tahad
Täpselt nagu praegusel ajal. Kui isa Vändra koolis käis siis neil oli koolivorm. Ta meenutas, et poisid pidid kandma sinist pintsakut, siniseid pükse, helesinist pluuse ja kui sa olid pioneer siis sa said kanda ja punast rätikut kaelas. Kuid kui ta vahetas kooli siis võis ta panna end niimoodi riidesse nagu tahtis. Isa ütles, et tunnis võis rääkida ainult siis kui õpetaja küsis midagi või kui õpetaja ise lubas. Vahetunnis pidid õpilased kõndima ringi suures saalis. Sa võisid õppida vahetunnis aga sa pidid isegi siis ringi kõndima. Kui sa rääkisid tunnis ja õpetaja ei lubanud siis sind tutistati või said joonlauga pikki näppe. Isa ise on ka vahele jäänu jäänud ja pikki näppe joonlauga saanud. Isa ütles, et ta oli koolis tõeline paharet. Koolist lubati puududa ainult siis kui sa olid haige või sa olid kuskil võistlustel. Isa ja tema klassikaaslased ei puudunud kordagi põhjusteta koolist.
Tervishoiutöötaja poolt registreeritud vigastused kehalise kasvatuse tunnis, spordipäeval I-III kl Tervishoiutöötaja poolt registreeritud vigastused tööõpetuse- ja kodunduse tunnis I-III kl Tervishoiutöötaja poolt registreeritud vigastused vahetunnis ja mujal kooli territooriumil I-III kl Tervishoiutöötaja poolt registreeritud vigastused kehalise kasvatuse tunnis, spordipäeval IV-VI kl Tervishoiutöötaja poolt registreeritud vigastused tööõpetuse- ja kodunduse tunnis IV-VI kl
tähelepanu. Kui kooli uksest sisse tullakse siis võiks viisakusest tere öelda Õpetajale ja õpilastele . õpetajale tuleb ´´tere´´ eriti selgelt öelda, sest kui pobised nina alla siis õpetaja vaatab sind põlgava pilguga ja vaata ette et ta sind järgmises tunnis vastama ei kutsu. Vahetundides ei tohi joosta ega kulli mängida, see on puhas vale.. aga oleme ju terve tunni istunud , tahaks natukenegi liikuda Samas kui kõik lapsed vahetunnis jookseksid, mis siis koolimajas toimuks? Õpetajad läheksid vist hulluks.
Bass-meeshääl 15)Õpetajal on kodus brikett. 5)Mu õpetajal on gripp. Brikett-pressitud turvas Gripp-külmetushaigus 16)Pass on tähtis isikutunnistus. 6)Õpetaja tahaks magada diivanil. Pass-isikutunnistus Diivan-mööbliese 17) Õpetaja kannab baretti suvel. 7)Õpetajad teevad vahetunnis dialoogi. Barett-peakate Dialoog-kahekõne 18)Õpetaja auto on beež värvi. 8)Kutsun õpetaja ballile. Beež-helepruun värvus Ball-tantsupidu 19)Õpetaja läheb sanatooriumi. 9)Õpetaja tõmbas piduri foori ees Sanatoorium-raviasutus kinni. 20)Õpetaja näitab gloobust. Foor-liiklust suunav valgusti Gloobus-maakera mudel 10)Õpetaja igatseb mängida doominod.
korrapidajaõpetajat aitama. Sel ajal tuli koolis käia ka laupäeviti, ning laupäevased klassikorrapidajad pidid klassi ära koristama. Korrapidajaid oli kaks. Tuli klassi tuulutada, põrandat pühkida ja pesta, tolmu võtta, tahvlit pesta ja prügikasti tühjendada. Kui kriiti ei olnud, tuli seda õpetajate toast tuua. Kui klass oli korras, tuli see üle anda korrapidajaõpetajale, kes vaatas klassi üle, et see oleks korras. Siis keeras õpetaja ukse lukku. Kord oli selline, et vahetunnis tuli jalutada ringiratast ühest koridori otsast teise. Seista ega joosta ei tohtinud, selle ajasid korrapidajad kohe jalule, kes seisis. Jalutamine oli nii all kui ka üleval koridoris. Peale kolmandat vahetundi läksid sööma 1-4 klass. Sööma pidi minema klasside kaupa rivistatult, trügida ei tohtinud. Tagasi tulles rivistust ei olnud. Kuni neljanda klassini olid WC-d väljas. Neljandas klassis sodis ema koos pinginaabriga WC seinad täis. Ta pidi need koos pinginaabriga ära pesema.
pööranud ma sellele suurt tähelepanu, ilmselt selletõttu, et eelmine päev tapeti naabri koera poolt minu enda koer. Hommikul autoga kooli sõites käis autos Ring FM. Sead kuulan ikka, sest selt tuleb päris head muusikat. Paraku sel uudiseid sel ajal ei lastud. Oli ainult hommikuprogrammi jutt mis niikuinii meelde ei jää, kui just keegi mõnda head nalja ei tee. Koolipäev möödus ilma meediata, sest ega vahetunnis ei viitsi netis istuda ja uudiseid lugeda, vaja ikka midagi korraldada. Võibolla on selle põhjuseks ka see et pole just kõige nutikam telefon, kuid mulle meeldib ikkagi inimestega näost näkku rääkida mitte nutitelefoni ekraani näppida. Koolist koju sõites kuulasin nagu tavaliselt telefonist kõrvaklappidega muusikat. Selle peamiseks põhjustajaks on see et bussis olev moorori müra on liig tugev et bussipeal olevat raadiot kuulata ja sageli pole ka kellegagi rääkida.
kindel, et selline probleem on paljudes koolides. Sageli on lihtsalt nöökimine, narrimine või juustest tirimine, mis kuuluvad iga koolipäeva sisse. Kuid samas on ka kõigel sellel, mis koolis toimub ka mingi muu põhjus. Nii tekivadki küsimused. Mis on koolivägivald? Kuidas koolivägivald tekib? Kuidas seda ära hoida või kuidas saaks aidata , et koolis vägivalda ei tekiks? Koolivägivald on minu arust õpilaste kiusamine nii vaimselt kui ka füüsiliselt.Põhiline vägivald toimub vahetunnis, jala taha panemine, lükkamine trepi peal ja koridoris, selja tagant löömine. Vaimselt noritakse, mõnitatakse pannakse igasuguseid inetuid hüüdnimesid. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis.
Kui korrutatakse pidevalt, et õpilane on rumal ja ta ei oska midagi, viib see õppuri eneseusu alla ning ta ei hakkagi midagi oskama. Selle asemel peaks hoopis õpilast innustama ning probleemides talle toeks olla. Kuid kuidas siis ikkagi koolistressiga toime tulla? Kindlasti oleks kõige parem viis seda üldse ennetada. Selleks peaks oma õppimisaega targasti planeerima ning ka vahepeal puhkepause teha. Näiteks on väga vale see, et vahetunnis mitte ei puhata, vaid õpitakse või korratakse järgmise tunni materjale. Samuti tuleks kasu enda positiivselt häälestamisest. Näiteks öelda peegli ees endale: "Ma saan hakkama" ning seda ise ka uskuda. Sellel on väga suur mõju. Meeles tulek pidada ka seda, et alati on lihtsam stressiga toime tulla, kui inimene ei ole üksi vaid saab toetuda lähedastele. Koolistress on muutunud õpilaste argielu loomilkuks osaks, kuigi tegelikult see nii ei tohiks olla
Tavaliselt oleks tüdruk püsti tõusnud ning kommenteerija peale metslooma kombel röökinud, kuid täna ta seda ei teinud. Õpetaja jõudis klassi. Suur turske mees suurte prillide ning naljakate ruuduliste pükstega. Õpetaja Kala. Üldiselt väga sõbralik ning arusaaja, kuid Agnest ta ei sallinud. Õpetaja pööras viivuks pilgu Agnesele ning seejärel alustas juttu Shakespearist. Tunniteema "Shakespeare" vuhises Agnese kõrvust mööda kui kesköine kiirrong. Kell helises... Vahetunnis istus tüdruk vaikselt põrandal, käed näo ees ning põrnitses läbi sõrmede pilkavalt nelja poissi. Need olid Edward, Joosep, Karl ja Martin. Mälestused nende poistega seoses tõid tüdrukule kibedad pisarad silma. Ta tõusis püsti ning jooksis koolimajast parki. Tahest tahtmata möödusid silme eest pildid läinud nädalavahetusest... Oli laupäeva õhtu. Agnes sättis ennast Joosepi sünnipäevale. Ta pani selga valge kleidi, mis
Ohvrikäitumise pikaajaline mõju pole suunatud mitte väljapoole, vaid sissepoole pööratud käitumisega inimesel ilmneb kurvameelsus, endassetõmbumine, madal enesehinnang ja eemaldumine sotsiaalsetest suhetest. Minu jaoks on koolikiusamine probleem, millega tuleb tõsiselt tegeleda. Kaasõpilaste abi kiusamise takistamisel on ülioluline. See aitab kiusataval mõista, et ta ei ole üksi. Samuti on tähtis roll õpetajatel, kes peaksid ka vahetunnis lastel silma peal hoidma. Kõigil tuleks olla tähelepanelik oma klassikaaslaste suhtes ning olla nii abivalmis kui võimalik. Tuleb meeles pidada, et me kõik oleme inimesed ja keegi ei vääri halba kohtlemist lihtsalt sellepärast, et ta on teistsugune.
Kuidas õppida kontrolltööks 1. Kuula hoolega tunnis õpetaja juttu. Kindlasti jääb midagi meelde ja hiljem on lihtsam õppida. 2. Täida õpetaja korraldusi - need ei ole niisama aja täiteks, vaid õppimise hõlbustamiseks. Tee märkmeid, joonista, korda mõttes üle, et paremini meelde jääks. Kui antakse võimalus konspekteerimiseks, kasuta seda - hiljem on jube hea tehtu põhjal õppida. 3. Niipea kui küsimus tekib, küsi. Kuula ka seda, mida teised küsivad ja mida neile vastatakse. 4. Tee ära kodused tööd. Need ei ole mõeldud kiusamiseks, vaid selleks, et tunnis kuuldu ja kontrolltöös küsitav paremini meelde jääks. Kui kõiki harjutusi teha ei oska, ära muretse. Küsi teiste või õpetaja käest. Äärmise laiskuse puhul on andestatav ka harjutuste teiste pealt maha kirjutamine. Ka nii jääb midagi meelde. 5. Kasuta kordamispunkte (või -küsimusi). Saad hea ülevaate sellest, mis on selge ja mis vaja...
vahetevahel mingi võileiva. Kui mul hommikuti kiire on, siis on lihtne teha kiirnuudleid, süüa need mahla kõrvale ära ja siis kooli, aga samas kiirnuudlitega on alati see lugu, et nad on küll maitsvad aga nad ei täida eriti kõhtu. Tähtis on ka vähemalt kord nädalas süüa suppi. Kuigi ma olen inimene, kes tegelikult supivedelikku nii väga ei armasta siis tegelikult keha vajab ikka seda supipuljongi ka. Ma armastan süüa magusaid toite. Ikka hea ju vahetunnis šnickersit näksida. Aga proovin nüüd ka seda magusaisu ohjeldada, mis on väga raske. Rohkem rõhku panen ikka puuviljadele. Muidugi ei tohiks minu arvates kogu aeg ainult õuna süüa, või siis ainult banaani, vaid ikka mitmekesiselt. Üks päev ühte, teine päev teist. Kui ma kuu aega tagasi kühveldasin teele tavaliselt 4 lusikatäit suhkrut siis nüüd olen seda vähendanud kahe ja poole lusika peale, ning kasutan pruuni suhkrut
Vägivald mu ümber. Vägivald kohtab kõikjal, olgu see siis kodus, tööl, koolis, tänaval või veel mõnes teises kohas. Seda saavad tunda omal nahal kõik ja kõikjal, sest on ju tuntud lause, et vägivald soosib vägivalda. Ainuüksi minu klassis on palju vägivallatsemist, eriti vahetunni ajal. Vahetunnis võetakse kaasõpilaste asju ja peidetakse need ära, kui omanik on väljaspool klassi. Hiljem on nolkidel lõbu laialt, kui asjade omanik oma omandit klassist või koridorist otsima hakkab. Sel ajal irvitavad ja solvavad piimahabemed kiusatavat. Kui mõnitatav lubab klassijuhatajale ära rääkida, siis alandavad tatinolgid veelgi rohkem kiusatavat. Tavaliselt lõppeb asi selliselt, et asjade omanik peab ise oma asjad klassist leidma, isegi kui mõnitatav on juhtunust klassijuhatajale või
tuleks õpilasi karistada käskkirjaga. Käskkiri on siiski dokument, mida peaks väljastama palju halvematel juhtudel, kui niisama koolist lahkumine. Ma arvan, suurem osa nendest õpilastest, kes vahetundidel soovivad väljas käia, külastavad pigem kooliläheduses asuvaid poode, kui suitsetavad garaazide vahel. Gümnasistid saavad süüa alles peale viiendat tundi, seega neil peaks olema igasugune õigus külastada vahetunnis poodi. Alternatiiv on muidugi sööklas asuv puhvet, mis on saanud ka palju tunnustust selle eest, kui tervislik ja hea selle vaik ikkagi on, kuid mina isiklikult küll mitte midagi tervislikku, peale kesise puuviljavaliku, seal ei näe. Muidugi on ka karastusjoogid keelatud, aga ma ei leia, et see valikut tervislikumaks muudaks. Ka sööklakord ei ole mitte midagi rõõmustavat. Uus talongisüsteem ei tasu ennast ära
Alati on keegi, kes üritab endale kasumit sisse tuua. Samas, kui mõelda olukorrale, mille kohaselt soetab kool kõik vajalikud seaded ja ka õpikud sinna sisse, siis on olukord natukene positiivsem. Suure küsimärgi alla satub see, kas kool usaldab õpilasi piisavalt, et nende kätte usaldada tehnikavidin, mis võib maksta mitmeid kordi rohkem kui üks õpik, kuna tegelikkuses on ju nii, et kõigil ei ole vahendeid, mida koolis kasutada selleks, et seal näiteks vahetunnis õpikut sirvida. Silmas peaks siis selle vidina all kas e-lugerit või tahvelarvutit. Kõikehõlmavaks ideeks oleks see, et koolis kasutada raamatuid, mis peaks siis kohapeal olema ja kodus kasutaks iga õpilane iseenda arvutis e-õpiku võimalust. Või siis ka vastupidi. Nii hoiaks kokku nii kool kui ka õpilane ja võimalik oleks ka see, et õpilaste mitmekülgsed võimalused parandaksid üleüldiseid õppimistulemusi ja võiksid isegi noori motiveerida. Selline lahendus hoiaks
lülitama või hääletu reziimile õppetöö ajal telefon , vastutama oma isiklike riietusesemete ja asjade eest ( rahakott, mobiiltelfon jne.) , elama tervislikult ( mitte suitsetama , mitte tarbida narkotilisi aineid ega alkohoolseid jooke mitte harrastama hasatmänge ) , edastama regulaarselt vanematele kooli info , liikuma koolimajas rahulikkult ja vaikselt. Lubamatu on jooksmine ja karjumine koridoris ja treppidel , võimaldada vahetunnis puhatakaasõpilastel ja õpetajatel , mitte siseneda õpetajatetuppa , jätma üleriides garderoobi . Riietuma puhtalt ja korralikult , kooli aktusel kandma korralikke ja puhtaid (pidulikke) riideid, kandma siseruumides vahetusjalatseid , tagastama õpikut ja muud raamatud õppeaasta lõppus või koolis lahkumisel , hoida õpilasõplet ja elektroonilist raamtukogu lugejakaatri nagu dokumenti . Dokumendi kaotamisel teavitada
Nipid poistele Kuidas saada ilusamaks?? (MEESTELE) Iga tüdruk tahaks endale kena ja usaldusväärset poissi. Kui oled hea aga välimust tahaks parandada, siis aitavad sind need 10 nippi. 1. Kasi oma küljealust- (Iganädalane voodilinade vahetamine aitab vältida pooride ummistumist) 2. Koonerda peapesuga- (Pese juukseid paar korda nädalas, sest liiga sage peapesu teeb kiharad karedaks) 3. Hangi hambaniiti- (Eesti meestel pole enamasti aimugi, aga korra päevas oleks soovituslik) 4. Käi juuksuris- (Juuksed ei lähe iseenesest lühemaks, piisav juuksuriskäigusagedus olgu 3 - 6 nädalat) 5. Aja habet nutikalt-(Parim on habet ajada mitte enne, vaid pärast dusi all käiku, või siis niisuta sooja veega) 6. Silmakreem ja huulepalsam-(Näopuhastusvedelik, niisutuskreem, silmakreem ning huulepalsam, iga mehe kosmeetika, ära häbene) 7. Unusta suhkur-(Suhkrust ja hamburgeritest loobumine aga aitab jumet parandada ning...
Ehk MIKS? õpilaste ja õpetaja tegevus jne) I Ettevalmistus · Tunni alustamine põhiosaks 1 minut Õpilased tõusevad tunni alustuseks *tunni organiseerimine (9.:01) püsti ja toimub tevitamine. Tere hommikust! Alustame tunniga võtke istet. *tähelepaanu haaramine 5 minutit Jagan vahetunnis laudadele paari peale Saan teada laste Toon õpilased (9.06) maamudeli (gloobuse). Peale kohale vastustest paljudel vahetunnist uuesti tunni istumist annan lastele aega seda uurida. lastel on kodus lainele ja panen neid Lapsed, kellel on kodus gloobus gloobus olemas ja kaasa töötama. olemas
ju nii kiiresti. Elame ajal, mil asjad, mis meile esmapilgul tunduvad ulmelised, on suure tõenäosusega juba või õige varsti olemas. Nüüd aga räägime nutiseadmete miinustest ehk mõjust laste kui katäiskasvanu tervisele Võrreldes mitme aasta taguse ajaga tundub mulle, et õpilaste omavahelist, näost näkku suhtlemist on nutiseadmete kasutamise tõttu vähemaks jäänud. Paljud suhtlevad läbi telefoni või räägivad näiteks mõnest mängust, mis on telefonis. Seda, et vahetunnis ringi joostaks ja näiteks kulli mängitaks, enam nii palju ei näe. Maailma teadlased on teinud pikaajalisi uuringuid ja leidnud , et elektromagnetiline kiirgus on tervisele kahjulik ja sellest on vaja hoiduda. Nutiseadme probleem on võrreldes tavaarvutiga veel tõsisem. Kui alla kaheaastased hakkavad väga palju nutiseadmeid kasutama, võib nende areng aeglustuda. Tohutult oluline on keel areng, aga keel ei arene siis, kui laps vaatab näiteks telerit. Lapsega tuleb suhelda, siin ja praegu
pikaajalisel tarbimisel, vaid kahjustused võivad hakata tekkima juba rämpstoidu tarbimise esimesel päeval. Peale selle, et rämpstoit soodustab rasvumist ning veresoonkonna haiguste teket, mõjutab toitumine märgatavalt ka laste õpikäitumist. Rämpstoidu ning kõrge suhkrusisaldusega toitude tarbimine langetab õpilaste keskendumisvõimet pikaks ajaks. Peale sele on leitud, et kui õpilased tarbivad nälja peletamiseks vahetunnis kõrge suhkrusisaldusega toite, näiteks šokolaadi, maiustusi või saiakesi, selle asemel, et süüa näiteks puuvilju või tervislikku lõunat, läheb neil kõht kiiresti uuesti tühjaks ning see mõjutab samuti keskendumisvõimet. Ajakirjas Child: Care, Health and Development avaldatud uuringus analüüsiti 12000 viienda klassi õpilase rämpstoidu tarbimust ning matemaatika testide tulemusi. Uuringu tulemusena
1) 8.klass, õpilane sodib muu õpitegevuse asemel oma päevikut. Palun seda endale, leian sodist huvitavaid kompositsiooniosi. Soovitan õpilasel jätkata, aga tunni teemaga haakuvalt ja ainevihikusse. Nii tekivad lapsel seosed ka ebameeldiva, talle ebahuvitava aine või teema sidumiseks talle meeldivaga, ta saab üllatusena mitte märkuse vaid tunnustuse osaliseks. See üllatus aitab loovust hävitamata ka baastarkuste omandamisele kaasa. Vahetunnis läheme koos paljundame ja suurendame tehtut. Tunnustuseks võime teha kunstitunnis teistele samuti ülesandeks oma sodimistest paljunduse ja töötlemisega omaette kunstiteosed luua, kuni kooli näituse või stendi valmimiseni. 2) 2.või 3. klassis ebakindla lapse (õpilane joonistab väikeselt, paberi ääreosale, kustutab palju ega julge end väljendada) julgustamisks saab kunstitunnis talle anda suuremas formaadis paber, ise valada paar laiku,
tühjaks. käigus oleks õpetaja pidanud Liigub klassis ringi, Kirjutavad kohapeal, üks kooli sünnipäeva kontrollib tegevusi. läheb kirjutab tahvlile täpsustama. Lahendas Õpetaja kutsub tahvlile olukorra, et vaatavad kirjutama üksikuid õpilasi Õpilased ei teadnud kooli vahetunnis netist. sünnipäeva. V Uue osa Tekst võidusõiduautodest, sissejuhatus pilt õpikust. Küsimused Küsimustele vastamine Puuduvad lisaks näitlikud (5 min.) loetu kohta. õppevahendid VI Uus osa Uus pealkiri: Elektriautod Iseseisev lugemine, Leia vastused küsimustele vastuste leidmine, mis on (14 min
( tõmba ring ümber ) Mitte vahel sageli umbes kord sagedamini kunagi harva nädalas kui kord nädalas 3.Kas sa oled kunagi olnud kiusaja ? ___Jah ___Ei 4.Milline on Sinu klassikaaslaste läbisaamine?Märgi skaalal Väga halb 1 2 3 4 5 Väga hea 5.Kus sa oled kiusamist talunud? (tunnis, vahetunnis, vahetult enne tunde, pärast tunde, teel koju, võimlas, wc-s, koridoris, sööklas, kohvikus, garderoobis, mujal..)_________________________________________ 6.Mis on sinu arvates koolikiusamise põhjuseks? · Tähelepanuvajadus · Ebakindlus · Teistsugune välimus · Omavahelised lahkarvamused · Vaesus · Üleolevus · Kiusajat on varem kiusatud · Enesehinnangu tõstmine · Enesekehtestamine · Kodune kasvatus
Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sahhovskoi. Mindi üle lõplikkult vene keelele . Rängalt tabas venestamine hariduselu. Vene keeles pidi suhtlema isegi vahetunnis. Venekeelt mitteoskavad õpetajad vallandati. Tartu Ülikool läks üle vene keelele 1893 ja kandis nime Jurjevi Ülikool. Vene keelest oli ka kasu, mis aitas jätkata haridusteed Venemaal. Koht kus suheldi eesti keeles oli Eesti Üliõpilaste Selts. 3. Majandus 19. sajandi lõpul, 20. sajandi alguses. 19sajand arenes Eestis kiiresti laevandus ja paadikaubandus .Kaupu transpoditi Riiga,Peterburgi jt sihtkohtadesse .Tihe laevaliiklus oli Soome ja Rootsi vahel . Salakaubandusega tegelemine
Igatahes vanemaid ajab poisi hüperaktiivsus hulluks. Diagnoosiks on ilmselgelt hüperaktiivsus, mis väljendub nendel, kel esinevad suured probleemid üliaktiivsusega ja tähelepanematusega. Sageli avaldub ka käitumise ja tegevuse stereotüüpia. Hüperaktiivse lapse tunneme ära sellest, et ta: (a) ei püsi paigal (niheleb toolil, leiab muud tegevust, tõuseb põhjuseta püsti, jalutab ringi, otsib midagi koolikotist, sahtlist; vahetunnis jookseb sihitult ringi; (b) õppetöös ei jälgi tundi, ei pane tähele, ei alusta tööd, ei saa aru mida peab tegema. Täidab ainult temale suunatud ülesandeid, väsib kiiresti; (c) ei omanda klassikäitumisreegleid, ei saa aru oma vigadest ja eksimustest, süüdistab sageli kaasõpilasi; samas on oma "mina" välja kujunemata. (d) individuaalses õppetöös (nt. järeleaitamine) vajab pidevat kordamist, tähelepanu koondamist ja kas või "sajakordset" kannatlikku selgitust;
Samuti soovin kuulata laste ja abikaasa muresid ning vajadusel ka olen kasutanud kuulamistehnikaid. Abikaasa puhul on väga tähtsal kohal ka vaikiv kohalolu ja peegeldamine. Ta lihtsalt soovib aegajalt ennast tühjaks rääkida ning minule meeldib teda kuulata. Laste puhul avatud küsimused ja peegeldamine. Alati ei saa ju lapsi oma probleemidest rääkima ning siis kui küsid kuidas sul koolis läks ning laps vastab hästi, siis saabki edasi arendada. Mis te vahetunnis tegite? Kuidas Eesti keele töö läks? Jne. Laps näeb, et mina soovin ja tunnen huvi ja ongi vestlus alanud. Raskem on see, kui soovib minuga vestlusesse astuda inimene, keda ma ei tea või just vastupidi ei soovi teada. Sellisel juhul ma kas lõpetan kiirelt teema või siis olen konkreetne ja ütlen, et ei soovi rääkida. Mul on paar sellist tuttavat olude sunnil, sest on minu sugulased. Ning nagu eespool mainisin, et suhtlen kõigiga siis mõned vasturääkivused ikka on. 8
juurde lisatud teadmised ongi suutnud inimkonna tänapäevase arengutaseme juurde tuua, ning suudab ka arengut veel kaugemale edasi viia. Kuna lapsed veedavad suure osa päevast koolis, ning vanemad tööl, siis pole vanematel võimalik kogu aeg oma laste kasvatamisega tegeleda. Koolil on seega ka kasvatuslik roll. Koolis on alati omad reeglid, mida õpilased peavad õppima järgima. Tundidel on kindlad algus ja lõpuajad, vahetunnis peab korralikult käituma, mitte jooksma ja karjuma. See õpetab inimesi reeglitest ja seadustest läbi harjumuse kinni pidama. Lisaks õpetatakse koolis ka ühiskonnas kehtivaid seadusi ja norme, nii, et õpilased teavad, kuidas peab käituma olles väljaspool kooli. Reeglitest ei õpita aga kinni pidama ainult karistuse kartuses. Õpilastele tehakse selgeks, miks need reeglid vajalikud on. Nii õpivad õpilased reeglit järgima reegli enese, mitte karistuse pärast.
Õpilane teab: Mõisted: riistvara riistvara all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. tarkvara - hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. operatsioonisüsteem - ehk opsüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). fail - sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksuse...
Raamatute tekkida teisaldamine hoidlasse Toolide ja laudade tõstmine Psühholoogilised tegurid Tööalased suhted Tasakaalustatud: I Pole nõutav Risk puududb Vaimne pinge Väsimus I - II *Stressiennetus Tööstress *Spordiga tegelemine Liikumine Distsipliin vahetunnis Kui puudub II *Vajadusel saab abi ja ja distsipliin, toetust klassiõpetejadelt raamatukogutundides raamatukoguhoidjal või kooli juhtkonnalt kui vastutajal suur *Enesekehtestamiskoolitu vaimne pinge s probleemi lahendamisel
Väga aitab kaasa ka fantaseerimine, tunnete väljendamine, tekstis kirjeldatu ruumiliselt kujutamine.16 Kui lapsel arendada jutustamise oskust lastes tal jutustada olles ise tegelane või lasta tal jutustada teksti muutes mõnda tegevust selles, siis areneb tal oskus end väljendada. Parandusõppes arendatakse ka suhtlemisoskust. See on väga tähtis, et laps teaks kuidas ta peab suhtlema kõigiga, kellega kokku puutub. Seda saab arendada seletades, kuidas tuleb käituda tunnid, vahetunnis. Abi saab ka kui mängida läbi rollimänge, lasta lapsel jälgida õpetaja või mõne kaaslase käitumist ja lasta tal anda hinnang nähtule jms. Viimaseks peab mainima, et väga tähtis on ka füüsiline töö, mida kahjuks parandusõppes otseselt rakendada ei saa. Laps hakkab läbi töötamise väärtustama töö tulemust, aega ja ka teiste tööd. Töö juures on tähtis käeline tegevus, käte ja jalgade kooskõlastatus, silmamõõdu arendamine jne
VENESTUSAEG ärkamisaja ja 20saj alguse vahel Põhjused: · vajadus kaasajastada iganenud vene halduskord · rahvusluse tõus · vene riigi julgeoleku huvid Koolireform (kõige tähtsam). Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887.a tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles, peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886
Kõrgemad tunnetuslikud emotsioonid on armastus, süütunne, häbi, piinlikkus, uhkus, kadedus ja armukadedus. Need on universaalsed nagu põhiemotsioonidki, kuid need on kultuuriliselt suurema erinevusega. Nende tekkimine ja kadumine võtab kauem aega kui paasemotsioonidel. 5 Evans, Dylan. Emotsioon, Tallinn, Valgus, 2002 7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad Eriti koolis tundides olles ning pärast vahetunnis sõpradega suhtlemist võib märgata, et neutraalses meeleolus suudetakse harilikult üsna loogiliselt mõelda, ehk psühholoogiline tähelepanu on suurem. Emotsioonide puhul aga sunnivad erinevad meeleolud mõtlema ja keskenduma nende põhjustele. Nt. ärritatud tujus juurdleme tavaliselt asjade üle mis meil kopsu üle maksa on ajanud. Samuti mõjutavad emotsioonid ja meeleolud lisaks tähelepanule ka mälu. Emotsioonid aitavad meil sündmusi sügavamalt mällu jäädvustada
VUNKi kogemusseminar "Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrg...
Ebameeldiv lugu juhtus 7. klassis, kui mulle ja mu sõpradele meeldis all garderoobis istuda. Seal istumine on aga keelatud. Ükskord tuli minu juurde kehalise kasvatuse õpetaja ja hakkas meie kõigiga pahandama. Siis saime kõik päevikusse pika märkuse. Minu jaoks lõbus lugu juhtus samuti 7. klassis, kui meil oli moes üksteist süstaldega lasta. Ma vaatasin, et kui teistel on süstal, siis miks ei peaks mul olema. Järgmine päev läksingi süstlaga kooli. Vahetunnis lasin aga kogemata õpetajale pihta ning ta hakkas minu poole tulema. Mu sõber hakkas mu kõrval aga naerma ning õpetaja võttis hoopis temalt süstla ära. Ma pole küll veel kooli lõpetanud, kuid need seitse aastat on minu jaoks olnud igati teadmisterohked ja põnevad. 10 5. Koolielu võrdlus läbi aegade. Tabel 1 Koolielu võrdlus läbi aegade Võrdluse aspekt Muutused
On veel hulk gaase, aga nende kogused on väiksed ja kuigi nad on kahjulikud, siis neid hetkel ei vaata. CO2 on gaas mida kõik teavad. Coca pudeli avamisel kuulete selle gaasi häält. Süsihappegaas on üldiselt inimesele ohutu. Inimene aga hingab hapniku ja kui õhus on CO2 liiga palju, siis inimene tunneb väsimust, iiveldust ja keskendumisvõime väheneb. Koolis on seda eriti hästi tunda, kui klassis pole vahetunnis akent lahti hoitud ja pikk tund on olnud. NOx all mõeldakse NO2 ja NO3 ühendeid. Need on lämmastikühendid ja väga kahjulikud. Lagundavad rakke ja põhjustavad vähki CO on vingugaas. Lõhnatu, värvusettu väga mürgine gaas. Majapõlengutes on CO ehk vingugaas enamlevinud põhjuseks milleks inimesed majadesse sisse põlevad. CO sissehingamisel ei saa inimene aru et ta seda teeb ja vaikselt jääb loiuks, ei tunne
Tartu reaalkooli sisseastumise eksameile. Sügisel 1899 oli Luts aegsasti Tartus. Tädi Striegeli ja härra Rastorgujevi vahendusel pääses ta eksameile ja nende sooritamisega Tartu reaalkooli teise põhiklassi. Reaalkoolis ei võitnud vaikseloomuline Luts millegi muuga kaaslaste tähelepanu kui oma kirjanditega. Tema humoristliku klassitöö ettelugemisel sattus klassirahvas kohati väga lõbusasse meeleollu, mis viitab juba tookordse Lutsu huumorimeelele. Vahetunnis sooviti talle kirjandusliku tegevuse alguse puhul õnne. Reaalkoolis üha avardus Lutsu kirjanduslik huvipiirkond. Õpetajaskonnas leidus innustunud kirjandusinimesi, kes õpilasi juhtisid saksa ja vene klassikute juurde. Noor Luts ei piirdunud kohustusliku lektüüriga, vaid ahmis kodus kõiki silmahakkavaid teoseid lugeda. Tähelepandava õhinaga luges ta Ed. Vilde romaani ,,Külmale maale", mis jättis tasse sügava elamuse, A. Kitzbergi näidendeid ja külajutte ning
osalemisel takistuseks. Harvad ei ole juhtumid, kus õpetaja peab mõne lapse ekskursiooni ise kinni maksma. Noortekeskuste väljasõidud on sageli projektide raames, ning noortele tasuta. Sellistel väljasõitudel ilmnevad noorte materjaalsed erinevused taskuraha näol. Sageli noored võrdlevad, kui palju keegi taskuraha kaasa sai. Laste materjaalsed erinevused ilmnevad ka välimuses ja riietuses. Sageli tõrjutakse neid noori kes käivad kehvemini riides. Neid ei võeta grupitöösse ja vahetunnis on nad sageli üksi. Noortekeskuses olen kohanud noori, kelle jalanõud on räbalad ja talvejope varrukad lühikesed. Nooremas eas ei pööra nad ise sellele väga suurt tähelepanu, kuid vanemas eas noorte puhul olen märganud, et nad peidavad oma luitunud jope teiste riiete taha, ning katkised jalanõud lükatakse kaugele pingi alla. Vanemaks saades hakkab laps seostama oma välimust ja sotsiaalseid suhteid teiste lastega.
materjale ilma esialgselt saajalt luba küsimata. Harvad ei ole ka need juhtumid, kus saladus nö pressitakse välja. (Küberkiusamine) Ignoreerimine korduvalt ja sihilikult ei võeta teist noort nt mõnda mängu, ei lisata oma sõbraloendisse. (Küberkiusamine) 5. Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda? 1. Ole tähelepanelik ja jälgi õpilaste käitumist. Sekku viivitamatult, kui sulle tundub, et tegu võib olla kiusamisega. Näiteks, kui kaks õpilast vahetunnis rüselevad ja sa ei ole kindel, kas see on omavaheline nali või kiusamine, astu nende juurde ja tunne selle vastu huvi. Mõnikord piisab lihtsalt sõbralikust küsimusest: "Mis huvitav tegevus teil siin käsil on?". Jälgides osapoolte reaktsioone võid aru saada, kuivõrd tõsise asjaga on tegu. Kui tegu on mõlemapoolse füüsiliselt aktiivse mänguga, siis võid lihtsalt mainida, et mõlemal on õigus mäng katkestada, kui see enam ei meeldi või kui keegi saab haiget
järgmise trepi pealt saate suurema hoo. Koristaja oli meil ka vahva, alati tõi naeratuse näole. Jälle on kahju, et iga töötaja kohta midagi meenutada ei saa, sest maht saab täis, tahaks küll. Üks asi mida veel nautisin oli see, et osadele õpetajatele oli tähtis, et lastel oleksid kõhud täis ja nii sain paar korda ühelt õpetajalt loa magustoit sööklast tundi kaasa võtta kuna ma vahetunnis "ei jõudnud" ja tundi mingi hinna eest hilineda ei tahtnud. Tingimus oli muidugi, et süüa võin kui tunnitöö tehtud ja ega ma siis ikka pingutasin ka selle nimel, win-win olukord minu arvates. Mäletan, et õpetajad suhtusid väga mõistvalt minu probleemi, milleks oli tundides magamine. Selle peale, et ma iga päev vähemalt ühes tunnis ära
paljude asjade ule mõtisklenud. Pansionis sai teoks kõige tähtsam Lermontovi elus ta hakkas luuletama. Sellele aitasid kaasa koolis valitsev humanitaarne vaimsus ning XIX sajandi alguse vabameelsed traditsioonid. Nende seinte vahelt olid ellu astunud paljud vene luuletajad ja dekabristid. Tsaar Nikolai I ei unustanud seda ja suhtus õppeasutusse vaenulikult. Varsti pärast oma ootamatut külaskaiku pansioni 1830. aastal, kus vahetunnis hullav poistehulk ei tundnud tsaari ära ega austatud teda piisavalt, käskis isevalitseja muuta pansioni tavaliseks kroonugümnaasiumiks, kus korrarikkujate karistamiseks seati sisse isegi ihunuhtlus. Niisugust kasvatus- vahendit pidas tsaar kõige paremaks ja tulemusrikkamaks. 16-aastane Lermontov esitas kohe pansionist lahkumise avalduse ja jätkas oma õpinguid Moskva Ülikoolis, kus ta astus moraalsete ja poliitiliste teaduste osakonda. Lermontovi
Klassijuhataja töö oli mitmepalgeline. Kooliaasta alguses oli vaja korrastada klassiruum, seada sisse klassipäevik, anda tunniplaan, organiseerida ühistoitlustamist, jagada õpikuid ja teha muud vajalikku. Klassijuhataja ülesandeks oli õpilastelt nõuda koolivormi, pioneerikaelarätti, koolimütsi ja vahetusjalanõude kandmist. Klass ja klassijuhataja vastutasid klassiruumi ja inventari eest. Igal nädalal olid kaks õpilast korrapidajad. Vahetunnis tuulutasid klassi, pesid tahvli. Peale tunde koristasid klassi ja pesid ka põranda, seejärel andsid nad ruumi korrapidaja õpetajale üle. Veerandi lõpus oli klassis suurpuhastus. Siis pesti ka pingid puhtaks. Klassijuhataja jälgis oma õpilaste õppeedukust.Saatis koju hinnetelehti ja kirjutas tunnistused.Pidas aru puudumistest. Uue klassi klassijuhatajaks saamisel oli vaja tutvuda õpilastega ja nende vanematega lähemalt. Selleks tuli külastada kodusid.
tarbimisomadustele individuaalse hinnangu. Inimesed käituvad ostmisel väga erinevalt. Palju oleneb isiksuse tüübist, samuti ostu- olukorrast ja kaubast. Kaupa, mis meie tarbimiseelarvega võrreldes on suhteliselt odav, ostame enamasti kohe ja pikalt kaalumata. Tüüpilise tarbija ostukäitumine algab ostusoovi teadvustamisest (vaata joonist). Ostusoov teadvustub siis, kui inimene märkab erinevust soovitava ja tegeliku olukorra vahel. Näiteks nähes teisi vahetunnis pirukat nosima, tekib ka endal soov midagi põske pista. Kohe meenub, et hommikusöögist on tükk aega möödas ja kõht korisebki juba. Fakti ennast teadsime ka enne, aga konkreetset ostusoovi polnud tekkinud. Ostusoovi teadvustumisega käivitub ostukäitumine. Seda muidugi eeldusel, et olemas on ka vajalik rahasumma ehk tarbimiseelarve võimaldab ostu teha. Mis juhtub järgmisena ehk siis kui oleme otsustanud osta? Mõistlik oleks nüüd otsida
spordirajatistel. Koolis saadud vigastustest moodustasid 34,6% randme- ja käevigastused, 18,4% peavigastused, 14% jalavigastused, 12,6% küünarliigese- ja küünarvarrevigastused. Vigastuste arv Läänemaa koolides on viimastel aastatel enam-vähem muutumatu, nii 2008. a kui ka 2009. a I poolel registreerisid koolitervishoiutöötajad 103 vigastust, millest suurema osa moodustasid IV–VI klasside õpilaste vahetunnis saadud vigastused. Samal ajal on kooli tervishoiutöötajad teinud vaid üksikuid ettepanekuid vigastuste ennetamiseks. Vigastuste tekkepõhjuste ja olukordade uurimine looks võimaluse neid ennetada. Eestis puudub ühtne vigastuste registreerimise register ning vigastuste vältimiseks ei kasutata piisavalt abinõusid ja nende rakendamine on juhuslik. Inimese toitumisharjumustele pannakse alus lapsepõlves ning ebapiisav või vale toitumine avaldab tervisele mõju kogu ülejäänud elu
temast kaks aastat vanem. Punk levis 10. keskkoolis kiiresti ning peagi hakkasid toimuma suuremadki pungiüritused, näiteks vastlapunk, mis seisnes selles, et paljud õpilased (ka need, kes polnud muidu punkarid) panid vanad ja katkised riided selga (jäljendades punkareid) ning lasid liugu. Lisaks vastlapungile oli neljapäevane päev 10. keskkoolis pungipäev, mil ka mittepunkarid panid pungiriided selga, laotasid vahetunnis koridoridesse ajalehed maha ning sõid, selle asemel et sööklasse minna, enda kaasavõetud võileibu. Männili sõnul püüti seda küll takistada, aga kuna ligi kolmandik kooli õpilaskonnast võttis osa, ei olnud see eriti tulemuslik.84 10. keskkooli näitel on tähelepanuväärne, kuidas pungi humoorikas, absurdilik 82 Trubetsky 2012, lk 78. 83 Vainola 2011, lk 32. 84 Intervjuu Peep Männiliga. 21
saab temalt oodatavast paremini aimu, kui iga õpetaja toob kursuse alguses mõned näited, kuidas ta oma valdkonnas praktilisi töid ette kujutab. Esmalt võiks rääkida õppevahenditest, mis õppetööd lihtsamaks muudaksid (ülesannete kogumikud, isiklik ainealane veebileht vms), või sellest, kuidas kooli füüsilist keskkonda parandada. Siinkohal on ehk õpilasedki märganud, mida uuendada või täiendada võiks (paremad tingimused jalgrataste turvaliseks parkimiseks, eri võimalused vahetunnis aja veetmiseks jne). Korraldusliku praktilise töö saab siduda kooli traditsioonidega (aktused, kontserdid, luuleõhtud, spordi- ja lauluvõistlused), mis lühendab ideede otsimise perioodi, kuid teeb ühtlasi ülesande raskemaks, kui õpilastel on piisavat ambitsiooni kujundada üritus omanäoliseks ning meeldejäävaks. Mahukamate projektide teostamine võib toimuda ka rühmatööna, kuid sellisel juhul peab iga õpilane panustama nii praktilise kui ka kirjaliku osa valmimisse ning
Teose tegevuspaik on selgelt määratletud loos ,,Metallkroonine", kus autor nimetab otsesõnu peategelase elamispaigana kahekorruselist puumaja Tartu linnaosas nimega Supilinn, loetledes ka sealolevaid tänavaid. Elukohast tähtsam on sündmuste asetamine kooli, seega võib neid jutte nimetada ka koolilugudeks. Vaid loos ,,Lendav õunapuu" on kool taustal ja peategevuskoht on kodu. Koolilugude tegevuskoht ei ole piiratud ainult klassiruumiga, sündmused arenevad ka kodus ja vahetunnis kooli ümbruses. Kodu kehastab turvalisust, koolis juhtuv on tegelasega toimuva konflikti käivitajaks. Teose aega ei ole autor jutustustes täpselt määratlenud, meile näidatakse episoode kaasaegsete poiste elust. Lugu areneb enamasti ühe õppeaasta jooksul. Kolme loo (,,Säde", ,,Unistav Marko ja tema kutsumus" ja ,,Lendav Õunapuu") lõpus hüpatakse ajas edasi. Jutustuses toimuvate sündmuste juurest satume aega, mil peategelane on täiskasvanuks saanud
märkuste lahtrisse märkida, et mida ma pean siis ütlema-tegema, et ma jõuaks siiski sinnani, et mu seatud eesmärk saaks täidetud. Märkustesse ka kirja raskusastmed, et kuidas raskusastet muudate, kuidas aste tagasi minna, kui laps ei saa aru jms. Ka need, millal annad kätte mingi vahendi, millal peavad tegema õpiku lahti jne. kõik võimalikud jaotusmaterjalid tuleb konspekti lõppu lisada. Tund on 45 minutit pikk. Vahetunnis tuleb väga palju tööd teha! Vahetunnis tuleb õpetajal järgmise tunni materjal tahvlile kanda ja ette valmistada. Tahvlile peab jääma ka vaba ruumi juhuks, kui on vaja tahvlile enne uut osa midagi kirjutada, nt koduste tööde vastused. Kui lapsed on koduste tööde vastused tahvlile kirjutanud, siis aja kokkuhoiu mõttes võib kohe samade arvudega edasi teha järgmise ülesande. Konspektis peab kirjas olema ka kindlasti kodune ülesanne. See ei see olla kirjas nt nii: ,,kodus jääb ülesanne 223
Lasteaia- kaotaja olukorda tekitada, tasub esitada edasilükatud tagajärg: „Kui sa otsustad praegu sinna õpetajad teavad, et pööramata käitumisele verbaalselt või mitteverbaalselt tähelepanu mitte töötama minna, pean ma seda sinuga vahetunnis sinu enda ajast arutama“ (alates saab vahel vältida käitumise tarbetut kinnistamist. Ma ütlen vahel. Seejärel reageerivad lk 106). Alternatiivne võimalus on kasutada kolleegitoega väljasaatmise/aja mahavõtmise nad hoopis (põgusalt ja positiivselt), kui laps käitub kohaselt ja koostöövalmilt. Selles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
