. 9 KASUTATUD KIRJANDUS …..…………………………………………………………… 10 SISSEJUHATUS Aino Pervik väärib mitmete viljakate 2 fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega, seda kinnitab teatri-, tele- ja filmikunstnike huvi A. Perviku raamatute vastu ( R. Krusten 1995: 211). Aino Pervik on alati olnud minu üks lemmik kirjanik, sest tema raamatud on väga huvitavad, harivad, õpetlikud…, seda loetelu võiks jätkata. Minu referaadi eesmärgiks ongi tutvustada ka teistele Perviku lasteloomingut, seega panen rõhku kirjaniku lastekirjanduslikule panusele. Töö kirjutamiselt toetusin vastavale kirjandusele, kus oli juttu Aino Pervikust.
22. aprillil 1932 Oli abielus tuntud kirjaniku Eno Rauaga Esimene lasteraamat " Kersti sõber Miina" On tõlkinud ungarikeelseid raamatuid eesti keelde Tunnustus Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga A. Perviku lasteraamatuid "Kaarist on kasu" "Väikesed vigurijutud" "Umbluu. Uusi ja vanu vigurjutte" "Kunksmoor" "Kunksmoor ja kapten Trumm" "Arabella, mereröövli tütar" "Sookoll ja sisalik" "Kallis härra Q" A. Perviku lasteraamatuid "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" "Maailm Karvase ja Sulelisega" Paulasarja raamatud "Üks hele valge tuvi" "Draakonid võõrsil" "Mammutilaps ajab tuult taga" "Dixi ja Xixi" "Aiapidu roosiaias"
Piret Raud (sünd. 1971 Tln) on eesti kunstnik ja lastekirjanik. Ta on lastekirjanike Eno Raua ja Aino Perviku tütar. Piret Raual on vennad Rein Raud ja Mihkel Raud. Praeguseks on Piret Raud abiellunud ning tema perekonnanimele on lisandunud mehe perekonnanimi Kalda. Abielust on neil kaks last. Lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafikuna; esinenud kunstnikuna mitmetel isiku- ja grupinäitustel, vabakutseline. On saanud mitmeid illustratsioonipreemiaid. ·· Illustreerinud enda, ema Aino Perviku jt lastekirjanike teoseid (Ellen Niit; Astrid Reinla; Peeter Volkonski) Kuuluvus organisatsioonidesse * 1998 Eesti Kunstnike Liidu liige * 2003 IBBY (International Board on Books for Young People) Eesti osakonna liige * 1998 Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige * 2006 Eesti Kirjanike Liidu liige Preemiad * 1998 G-Galerii ja Tempera OY kunstipreemia Kirjanduspreemiad * 2004 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev
Nagu näiteks: Janno Põldma „Lepatriinude jõulud” (2002) ja Andrus Kiviräha Lotte-lood - „Lotte reis Lõunamaale” (2002), „Leiutajateküla Lotte” (2006) ning „Limpa ja mereröövlid” (2004). Valliku Anni-lugudel põhineb film „Kuhu põgenevad hinged?”. Ka Wimbergi köitvast luuleloomingust on esmaettekande saanud televisioonis („Buratino laulud”, 2005; „Põngerjate laulud”, 2006). Noorteraamatute ja lastekirjanduse uueks jooneks on saanud sarjalisus: Aino Perviku Paula- sari (alates 2001) ja Tirilinna lood (alates 2009). Tõstavad esile lasteluuletajaid: Heiki Vilep ( „Tere!” 2002; „Minu laul” 2003; „Tahaksin olla” 2005; „Katus sõidab” 2007) ja Ilmar Trull („Iseloomuga loom”, 2005; „Musta kassi mumba”, 2006; „Järvevaht ja joogivesi”, 2007). Kümnendi tippteos on Aino Perviku diloogiat, mis koosneb raamatutest „Maailm Sulelise ja Karvasega” ning „Suleline, Puhuja ja Must Munk”.
kestma? „ Eesti Kultuurilehest „Sirp“. See artikel annab meile mõistmine, miks on vaja meile noortekirjandus ja miks ta peab meelde jäätma. Noortekirjandus valmistab noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega. Esimesed sõnad raamatutest jutustab Ilona Martson (kirjutas Olga Uvarova) Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja ütles, et praegu mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unustada Leelo Tunglast „Seltsimees laps” ning „Samet ja saepuru”. Ilona soovitas meile lugeda Aino Pervikut, sest ta arvab, et ta on meie rahvuslik aare
Päevikuvormis noorsooraamatu Kallis härra Q teemaks on tänapäeva ebastabiilsed peresuhted, laste ja vanainimeste üksindus, muinasjutt Draakonid võõrsil kujundab lastes mõistvat suhtumist sõjapõgenikesse ja teistesse võõrastest kultuuridest tulnutesse. Mitmekihiline fantaasialugu Maailm Sulelise ja Karvasega ja selle järg Suleline, Puhuja ja must munk (2007) on omapärane süntees pea kõigist A. Perviku lasteraamatutes seni käsitlemist leidnud teemadest. Sari Paula elu (2001-2008) kujutab algklassilapse elu tänapäeval. Autor kõneleb tõsielu lihtsatest asjadest ja õpetab Paula abiga väikelapsele seejuures nii mõndagi suhtlemisest ja konfliktolukordadest. Sama joont jätkab autor Tirilinna lugude sarjaga (2009-), mis pajatab ühe mereäärse väikelinna laste tegemistest. Hilisemast loomingust tuleb kindlasti esile tõsta Presidendilugusid (2008) väikeriigi eakast,
maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ● Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. Info Edgar Valteri kohta ● Edgar Valter on illustreerinud 250 raamatut. ● Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu ● Eno Raua “Naksitrallid” ● “Sipsik”, Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, ● Aino Perviku “Kunksmoor”, ● Jaan Rannapi “Nublu”. kokkuvõtte ● Edgar Valter on 8 lapselisest perest. ● Ta on ilustreerinur 250 raamatut mis on enamuselt lasteajakirjad.
Mihkel Raud Sündinud Tallinnas 18.jaanuar 1969 (45a) Aino Perviku ja Eno Raua poeg Laulja Kitarrist Kirjanik Ajakirjanik Teosest 24.okt 2008 ilmus tema autobiogaafia ,,Musta pori näkku" Rokibiograafia, mille lehekülgi täidavad Eesti popajaloo legendid ja müüdid Autor räägib raamatus avameelselt oma joomingutest, pohmellidest ja muust rokkmuusiku eluga seonduvast Mihkli unistuseks oli mängida ansamblis Singer Vinger, kuhu ta ka 1986. aastal pääses ning mängib selles ansamblis siiani
Mihkel raud Aleks Leben ja Martin Aruja 9b miHKEL RAUD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mihkel ja ta pere Ta on sündinud 1969 aastal Tallinnas Ta on tuntud kirjanike Aino Perviku ja Eno Raua poeg Tema vend on kirjanik ja japanoloog Rein Raud Kunstnik Piret Raud on tema õde Tal on poeg Kaarel Eno Raud Tele karjäär Lapsena mängis Raud filmides `'Keskpäev'' (aastal 1981) ja `'Nukitsamees''. Ta on üks kohtunikest saatedes `'Eesti talent'' ja `'Eesti otsib superstaari''. Ta on ka saate `'Kolmeraudne'' saatejuht Kirjaniku karjäär Aastal 2008 ilmus tema autobiograafia `'Musta pori näkku'' , milles kujutab
maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 4 Edgar Valter on illustreerinud umbes 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu: - Eno Raua “Naksitrallid” ja “Sipsik”, - Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, - Aino Perviku “Kunksmoor”, - Jaan Rannapi “Nublu”. Edgar Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud autorile hulgaliselt auhindu. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 5 1994 ilmus Edgar Valterilt esimene omakirjutatud
Eno Raud Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid
1995 hakkas ilmuma iga-aastane lastekirjandusalaseid käsitlusi sisaldav almanahh Nukits, 1998 loodi Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus. Huvi lastekirjanduse ja selle uurimise vastu kasvas eriti 2000ndate algul märgatavalt. Fantaasiakirjanduse ja muinasjuttude hulk on nüüdislastekirjanduses silmatorkav ja seda on mõjutanud rahvusvaheliselt tuntud lood ja olendid (päkapikud, haldjad, lohed, vampiirid vms). Omapärasena tõusevad esile eeskätt Edgar Valteri Pokude- raamatud (1990ndail), Aino Perviku, Henno Käo, Andrus Kivirähki ja Piret Raua tänapäevased muinasjutud, samuti Heiki Kripsi uudsed loomalood (Loomade seiklused 2003). Realistliku proosa vallas on märkimisväärne just noorteromaanides ja –juttude kvantiteet; sel on ka kvaliteeti, nt Aidi Valliku Anni-lood, Diana Leesalu 2 grammi hämaruseni 2005 ja Mängult on päriselt 2006, Margus Karu Nullpunkt 2010. Kirjastuse „Tänapäev“ noorsooromaanide võistlustega (alates 2000) on avalikkusse
24. oktoobril 2008 ilmus tema autobiograafia "Musta pori näkku", milles kujutab naturalistlikult rokkansamblites mängimise aega 1980. aastatel. Teost on saatnud ülisuur müügiedu: paari kuuga on seda ostetud üle 30 000 eksemplari[viide?]. 2010 ilmus põnevusromaan "Sinine on sinu taevas".[3] Ta on avaldanud ajakirjanduses ka muusikaga mitte seonduvaid arvamuslugusid. Isiklikku Mihkel on kirjanike Aino Perviku ja Eno Raua poeg. Tal on vend kirjanik Rein Raud ja õde kunstnik Piret Raud. 7. juulil 2007 abiellus ta Pärle Seppinguga, kes töötas sel ajal Pindi Kinnisvaras osakonnajuhatajana ja valiti 2006. aasta parimaks maakleriks. Kummalegi oli see teine abielu ja kummalgi on esimesest abielust poeg.[4] Eelmisest abielust on tal poeg Kaarel Eno Raud. [redigeeri]Raamatud Musta pori näkku (Tammerraamat, 2008)
tuletatakse Nublu kaudu lastele meelde,et tikkudega ei tohi mängida, suitsetamine on üks paha asi ja muid ettevaatusega seotud asju ka. Millised raamatud peaksid Teie arvates koolilaste kohustusliku kirjanduse nimekirjas olema? Rääkides kõige nooremast lugejaskonnast, siis Sipsikut peaks küll iga laps lugema. Hea on Ellen Niidu ,,Triinu ja Taavi lood", kus ei teki niisugust probleemi, et laps ei saa aru. Hiljem ilmunud raamatutest muidugi Aino Perviku ,,Paula lood", mis on suurepärased, seal on kõik kuidagi omane ja arusaadav ning väga ilusa sõnakasutusega. Säärast teksti lugedes hakkab inimene ka ise paremini rääkima. Oma laste pealt näen, et lemmikuks on omad, eesti tegelased: Nublu, Limpa, Lotte, pokud. Ja kindlasti on nad Edgar Valteri raamatud. Mõned on ikka suurepärased: ,,Kullast vilespill", ,,Kassike ja kakuke". Kelleks te lapsena saada tahtsite? Lapseeas ei tulnud mulle pähegi mõelda, kelleks tahan saada
Kultuur Kes kirjutas näidendi ,,Mikumärdi"? Hugo Raudsepp Kes oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa? Eno Raud Kes on mängufilmide ,,Mehed ei nuta" ja ,,Noor pensionär" rezissöör? Sulev Nõmmik Kus asutati Eesti esimene (paik)kino? Tartus ülejõel Kes esitasid 1999. a Eurovisiooni lauluvõistlusel laulu ,,Diamond of night"? Evelin Samuel & Camille Kes on kirjutanud viisi ,,Tuljakule"? Miina Härma Millist kultuuri jaoks olulist päeva tähistatakse 14. märtsil? Emakeele päeva Kes on novelli ,,Popi ja Huhuu" autor? Friedebert TUGLAS
Éva Janikovszky "Kui ma oleksin suur", "Minuga juhtub alati midagi", "Usu või ära usu. Autasud Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja. On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga. Ema ja poeg ,,"Arabella" on nii õudne, et väikestele lastele ei tohi selliseid raamatuid kirjutada" arvas pisike Mihkel Raud ema Aino Perviku romaani kohta. ,, "Musta pori näkku" on üsna kurb, aga hästi õnneliku lõpuga raamat" arvas Aino Pervik poja romaani kohta. Kasutatud kirjandus http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eestilastekirjanikudja illustraatorid/ainopervik http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Lastekirjandus_21sajandil/ http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Pervik http://www.ohtuleht.ee/310265 Tänan kuulamast!
mängisid Mikk Mikiver, Ain Lutsepp ja Roman Baskin. Dan Põldroos arvab, et ta on rohkem kino-kui teatriinimene. Dan Põldroos usub, et tõeliselt edukad on raamatutarkust hinnata oskavad inimesed. Ta õppis lugema viie-kuueaastaselt. Tema esimene raamat oli venekeelne "Moidodõrj", milles oli juttu inimjalgade, käte ja näoga liikuva kraanikausi tegemistest. Lapsepõlve lemmikraamatuteks olid Eno Raua"Sipsik",venekeelne "Kärbse Kärt", Aino Perviku "Kunksmoor" ja Eno Raua "Naksitrallid". Praegu huvitab teda ajalugu, elulood, usundid ja filosoofia. Raamat, mis on teda ohjeldamatult naerma pannud on Ilfi ja Petrovi "Kaksteist tooli". Dan Põldroos arvab,et raamatute lugemine pole ajaraiskamine, sest absoluutselt kõik inimesed, kes on tippu jõudnud võlgnevad suuresti tänu oma lugemusele. Tema arvates peab iga inimene läbi lugema Piibli, Koraani ja kõikvõimalikud teised usunditest ja uskudest pajatavad teosed
TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Viktor Sestakov EDGAR VALTER Referaat Juhendaja Toomas Liiv NARVA 2008 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed, joonistanud pilte ka Eesti Looduses ilmunud artiklite juurde. Viimased poolteist aastakümmet elas Eadgar Valter Võrumaal Urvastes. Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut, loonud ka vabagraafikat, eksliibris...
talle neid pilte siis seletada. Antud probleem esineb Piret Raua raamatus „Teistmoodi printsessilood“, kus illustreeringud on ilmselt mõeldud huumorina ning tagamõttega, kuid lapsel võib olla raskusi sellest aru saamisel, eriti kui ideaaliks on tavapärased muinasjututegelased nagu Elsa ja Lumivalgeke. Antud raamatu illustratsioonideks on erinevalt kõverdunud jalad, taevas lendav hiir-konn, õhupallist peaga printsess jne. Sama moodi on ka iseäralikult illustreeritud ka Aino Perviku raamat „Paula jõulud“, kus jõuluvana on siis peenikene ning lühikese habemega ja ka teised illustreeringud on kummalised. Samuti Ilon Wiklandi ja Leelo Tungali raamatus „Tragi tüdruk Kata“ on pisut segased pildid juba täiskasvanu jaoks. Raamat on eelkõige mõeldud tüdrukutele ning on hea õpetliku sisuga, kuid laps, kes nendel piltidel olema peaks, meenutab rohkem poissi kui tüdrukut. Tal on seljas
Franz Liszt (18811945) (1811-1886) Zoltan Kodaly (1882 -1967) Ungari kirjanikud Imre Kertész (sündinud 1929) on Nobeli preemia laureaat (2002) Janikovszky Éva (1926-2003) oli lastekirjanik. Aastal 1980 ilmusid "Kui ma oleksin suur", "Usu või ära usu" ja "Minuga juhtub alati midagi" ka eesti keeles Aino Perviku tõlkes. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sándor Petfi (18231849) oli ungari rahvusluuletaja ja 1848. aasta revolutsiooni kangelane. Click to edit Master text styles
,,Musta pori näkku" Mihkel Raud Teosest: - tegevusaja ja -koha lühitutvustus Tegevus toimub 1976-1990 Eestis - peategelaste lühitutvustus Mihkel Raud - laulja ja kitarrist; tema vanemad - lastekirjanikud Eno Raud ja Aino Pervik; Mihkli vend - Rein Raud - nüüdne Tallinna Ülikooli rektor; varalahkunud Nõukogude Liidus kuulsust kogunud laulja ja kitarrist Gunnar Graps; praegune ansambel "Smilers" solist ja Mihkli noorpõlvesõber Hendrik Sal-Saller; laulja ja kitarrist Kojamees - nüüdne Tallinna Volikogu saadik Tarmo Kruusimägi; igavene punkar Villu Tamme - praegu ristsõnade koostaja ja vabameelne punkar; punkar Ivo Uukkivi - praegu Draamateatri näitleja; laulja Hardi Volmer- praegu animafilmide looja ning vabakutseline kunstnik; ning paljud teised selle aja pop artistid ja lauljad. - sisust lühidalt ja ülevaatlikult Autobiograafia Mihkel Raua elust, sellest kuidas no...
Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. 3 II Elutöö Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust,õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist,
(P. A. Pitka pseudonüüm) looduskirjelduse stiilis; Juhan Jaik atmosfääri, miljöö kujutamise stiliseering. · Eestis hakati kunstmuinasjuttu viljelema u 1920, kui ilmus Oskar Lutsu ,,Nukitsamees". Kunstmuinasjutt on muinasjutt, millel olemas autor; tegemist on muinasjutu kirjandusliku imiteerimisega. · 1970ndate aastate eesti kunstmuinasjuttude tippteosed on Eno Raua ,,Naksitrallid" ja Aino Perviku ,,Kunksmoor". Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjutusüzeed on enamasti laenatud venelastelt või sakslastelt ja kohandatud siinsete oludega. Muinasjuttude kogujatest ja töötlejatest võiks nimetada Juhan Kunderit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (tema ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" on ehe näide romantismiaja muinasjuttudest, milles põimuvad rahvusvahelised motiivid eesti kohaliku folklooriga)
internetimängud ja marketite unistused integreeritud inimese igavikule allajäämise lukku. Tegelikult ootaks Elo Viidingu paletti ka natuke helgemaid toone, mis luulevoogu mitmekesistaksid. Aga kus sa ühte raamatusse kõike kokku saad.1 Elo Viidingu juhtum: "Püha Maama" Kuigi Viidingu motiivid on subjektiivsed ja objektiks peamiselt omaenda elu ja psühholoogilise arengu, käitumismallide kujunemise vaatlus, on see raamat siiski esmalt taas kirjanduse tänaste piiride kompamine. Nagu Aino Perviku ,,Arabella, mereröövlitütres" otsitakse müstilist vajuvat vett, mis laevu ei kanna: lagedal veeväljal on seda piiri nii pagana raske leida. Viiding istubki nagu lootsikus ja ajab selle hämaramaa piire: kuhu maani võib ta selle analüüsi ja karmikoelise tõevaagimisega minna, et see veel oleks äratuntavalt ilukirjandus? Et mõni osalise nahka pugenud kõrvaltegelane teda selle eest kohtusse ei saaks anda: liiga tõeline, liiga valus tundub. Viiding
*kunstmuinasjutt võib olla romaanimõõduline arendus e keerukas süžee, välja arendatud karakterid, tegelased muutuvad ja arenevad sündmuste käigus, inimsuhete mitmeplaanilisus jne. Kaks maailma: primaarne ja sekundaarne maailm ehk realistlik ja töödeldud, üleloomulikkuse elemendiga maailm, nende suhted mitmesugused. Näiteks: *reaalmaailma tegelane satub imelisele maale, nt ''Alice imedemaal'' *muinasjutuline olevus tegutseb reaalses maailmas nt A. Perviku ''Kunksmoor'' *muinasjutulises maailmas on äratuntavad reaalelulised tüübid, olukorrad nt A. Kivirähk''Lotte reis lõunamaale'' *loomad kõnelemas inimese kombel nt Janno Põldma ''Lepatriinude jõulud'' *kõnelev mänguasi nt Iko Maran ''Londiste nimega Vant'' *ajalugu kui muinasjutuline aegruum ''Lõvi ja lohe'' Eesti kunstmuinasjutu algus *F.R.Kreutzwald ''Eesti rahva ennemuistsed jutud'' väljaanne ilmus Helsinkis, eesmärgiks
On Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Kokku on illustreerinud Piret üle 40 raamatu ja ise kirjutanud 13. Tuntuimad illustreeritud raamatud on täiteks Astrid Reinla Piret Raud. Foto: Jaanus Lensment ,,Pätu" ja tema ema, Aino Perviku kirjutatud ,,Paula elu" raamatu sari. Pireti enda kirjutatud ja illustreeritud raamatud: ,,Sanna ja salakütid", ,,Roosi tahab lennata", ,,Härra linnu lugu" jne. Tema kirjutatud ja illustreeritud raamatud leiavad avaldamist ka väljaspool Eestit- Saksamaal, Jaapanis jne. Pireti illustreerinud raamatud on võitnud raamatukunstikonkurssidel arvukalt auhindu kodu-ja välismaal. Lasteajakirjanikuna on ta saanud samuti Kultuurikapitali kirjanduse aastapreemia kahel korral, 2005. ja 2008
kombinatsioon. Väikelastele on suunatud Kerttu Soansi lapsemeelsed Olivia-lood oma väiksest tüdrukust peategelasega. Lüürilises toonis juttude maailm on korrastatud ja turvaline. Nende raamatute sihtgrupiks võib pidada aga pigem täiskasvanuid, sest need väljendavad lapsest lähtuva kasvatusideestiku kandjate arusaamu (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 194). Väikesest tüdrukust peategelasega on ka Aino Perviku Paula-lood, milles kirjeldatakse tänapäeva maailma seitsmeaastase tüdruku silme läbi. Nendesse raamatutesse tungivad rohkem sisse välismaailma probleemid, mida autor lugejale seletada püüab. Nende autoritega kõrvutades on Vilepi Liisu-lood õnneliku lapsepõlvemaailma kirjeldused, milles puudub täiskasvanu püüd maailma seletada ja last kasvatada. 16 2. HEIKI VILEP LASTEKIRJANIKUNA 2.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
