Aeg 10.03.14 Lumikellukeste maalimine Õpetaja ülesanded: Tuua tuppa lumikellukesi; Kontrollida, kas kõik vajaminevad kunstitarbed on olemas; Mõelda, kuhu lapsed saaksid hiljem oma tööd kuivama viia; Mõelda valmistööde ekponeerimisele. Laste ülesanded: Vaadelda ja kirjeldada lumekellukest; Maalida selline lumikelluke, nagu tema seda näeb; Kirjeldada oma kunstitööd; Lumikellukeste vaatlemine ja maalimine Õpetaja tegevused Selgitan lastele algavat protsessi; Panen lauale vaasi lumikellukestega; Räägin lastele, millal hakkavad lumikellukesed õitsema; Abistan lapsi kunstivahendite lauale panemisel;
D E L I L L KROOKUS LUMIKELLUKE GERBERA LIILIA MAIKELLUKE ROOS DAALIA või GEORGIIN JAANIKAKAR või KRÜSANTEEM ASTER KANAVARVAS GLADIOOL KANNIKE NELK TULP NARTSISS
10 Puud/Põõsast 1. Harilik jalakas (Ulmus glabra) 2.Künnapuu (Ulmus laevis) 3. Lepp (Alder) 4.Harilik mänd (Scots pine) 5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10. Varsakabi (Caltha ) 10. Rändlindu 1. Linavästrik (Motacilla alba) 2. Metsvint (chaffinch) 3. Põldlõoke (lark) 4. Kuldnokk (Starling) 5.Hallhani (grey goose) 6.Ööbik (Bulbul) 7. Kiivitaja (Pewit) 8.Suitsupääsuke (swallow) 9.Valgepõsk-lagle (Barnacle goose) 10. Künnivares (Rook)
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine
Looming Balletid Ooperid "Vojevood" "Luikede järv" "Opritsnikul" "Uinuv kaunitar" "Kuldkingakesed" "Pähklipureja" "Jevgeni Onegin" "Padaemand" "Jolanthe" Looming Sümfooniad Klaveripalade tsükk el "Aastaajad" 1. Sümfoonia g- moll "Talveunelmad" Aprill - "Lumikelluke" 4. Sümfoonia f-moll November - "Troikal" 5. Sümfoonia e-moll Detsember - "Jõulud" 6. Sümfoonia h- Märts - "Lõokese laul moll "Pateetiline" " TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
11. Temperatuur kukub alla nulli- temperature falls beyond zero 12. Inimesed valmistavad end ette hirmsaks ilmaks-people prepare themselves for bad weather 13. Talverehve kasutatakse harva- winter tyres are seldom used 14. Veekindlad joped ja vihmavarjud- waterproof coats and umbrellas 15. Keskmine aasta temperatuur- Annual tempearature over the year 16. Ilma väljavaade- weather outlook 17. Auto klaasipühkijad- car windscreen wipers 18. Lumesahk- snowplough 19. Esimene lill on lumikelluke- first flower is snowdrop 20. Äikesetorm- thunderstorm 21. Ilm on lühiajaline aga kliima pikaajaline- weather is short term and climate is long term 22. Mereline kliima- maritine climate 23. Vahemereline kliima- merreterreian climate 24. Kaugus merest- distance from the sea 25. Võimutsevad tuuled merelt- prevailing winds 26. Õhu tihedus sõltub kõrgusest- air density depends on altidude 27. Ookeanihoovused- ocean currents 28. Õhurõhk- air preassure 29. Sademed- precipitation 30
rokokoo teemal. Balletid · "Luikede järv" · "Uinuv kaunitar" · "Pähklipureja" Ooperid · "Vojevood" · "Opritsnikul" · Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") · "Jevgeni Onegin" · "Padaemand" · "Jolanthe" Sümfooniad · 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" · 4. sümfoonia f-moll · 5. sümfoonia e-moll · 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" · Aprill - "Lumikelluke" · November - "Troikal" · Detsember - "Jõulud" · Märts - "Lõokese laul" Klaverikontserdid · Klaverikontsert nr 1 b-moll
Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiulikontserti ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tuntumad teosed: ,,Luikede järv" ,,Uinuv kaunitar" Balletid ,,Pähklipureja" ,,Jevgeni Onegin" Ooperid ,,Padaemand" Aprill "Lumikelluke" November "Troikal" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" Detsember "Jõulud" Märts "Lõokese laul" 6. sümfoonia hmoll "Pateetiline" 1. sümfoonia gmoll "Talveunelmad" Sümfooniad
Kõrgus: 175 cm Õitsemise aeg: juuni juuli Õite värv: säravkollane Valgus ja mullastikutingimused: päikseline japoolvari ning vajab liivakat vett hästi läbilaskvat pinnast Click icon to add picture Click icon to add Harilik picture lumikelluke Galanthus nivalis Kõrgus: 1015 cm Õitsemise aeg: varakevad Õite värv: valge Valgus ja mullastikutingimused: eelistab huumusrikast niisket, kuid vett hästi läbilaskvat mulda, mis suvel läbi ei kuiva ning poolvarjulist kuni
Ujuv penikeel penikeel penikeelelised konnarohulaadsed Kaunis kuldking kuldking käpalised asparilaadsed Soo-alss alss lõikeheinalised kõrreliselaadsed Tupp-villpea villpea lõikeheinalised kõrreliselaadsed Harilik oder oder kõrrelised kõrreliselaadsed Harilik kastehein kastehein kõrrelised kõrreliselaadsed Harilik lumikelluke lumikelluke amarüllilised asparilaadsed Harilik kuutõrverohi kuutõrverohi liilialised liilialaadsed KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.folklore.ee/tagused/nr4/pilv.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-23-1.htm http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:Dp88- YKSkCIJ:www.ebu.ee/esitlus/vetikate_mitmekesisus.ppt+keermikvetikas&hl=et&pid=bl&srcid=ADGEESjocUhfA3
Tööleht 1 Muru Sinine Raha Tegime Vana Merele Kisavad Sammub Hommikul Kajakad Väike Katkine Istusime Pipar Tee 6. Poolita sõnad järgmises harjutuses püstkriipsuga. päike, kaunilt, paistis, tänaval, nähtavale, kolm, väikest, need, märg, jättis, väikese, poole, kollased, kustutasime, korjasin, tõstsime, vurrudega, põllul, meile, nahkhiir, kaldal, inimese, raamatusse, ilm, koolis, ettevaatlik, vorstid, korraga, paadis, külla, huvitav, noored, korstnatesse, hea, kapsasupp, lumikelluke, lükkavad, nõid, lillevaas, klassis, poisid, kuusk, põssas, meie, linnuke, roheline, töövihik, õunad, laulame, kartul, prints, puudel, jõulud, mantlid, seitse, leidis, sõiduauto, imelik, asi, süüa 7. Vastates küsimustele kirjuta poolitamisreeglid ja näited. 1. Missuguseid sõnu ei saa poolitada? 2) Kust poolitatakse üldiselt sõnu? 3) Mida ei tohi jätta üksi reale? 4) Kust poolitatakse liitsõnu? Poolitamine Tööleht 1 KORDAME REEGLEID:
vaatlust ning minu koostatud referaati. Rütmipilli valmistamine Muusikaline tegevuskava Laste vanus: 6-7 aastat Teema: KEVADE ÄRKAMINE Üldoskused: Laps oskab koondada tähelepanu. Laps oskab arvestada teiste lastega. Laps oskab oodata oma järjekorda. Mina ja keskkond: Laps teab, et ilm muutub soojemaks ja päev pikemaks. Keel ja kõne: Laps oskab nimetada erinevaid kevade saabumise märke (kuldnokk, lumikelluke, päike jne). Laps oskab väljendada oma mõtteid, ideid ja tundeid. Matemaatika: Laps oskab loendada pille. Laps oskan loendada linnumune. Kunst: Laps oskab ise valmistada lihtsa kõlapilli olemasolevatest materjalidest. Muusika: Laps oskab olla aktiivne liikumismängus. Laps oskab kasutada talle antud rütmipilli õigeaegselt. Liikumine: Laps oskab liikuda muusika rütmis. Ettevalmistus/eeltöö: • Lastele on jagatud kätte vastavad rütmipillid.
Tšaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse.Balletid"Luikede järv" "Uinuv kaunitar" "Pähklipureja"Ooperid"Vojevood" "Opritšnikul" Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") "Jevgeni Onegin" "Padaemand" "Jolanthe"Sümfooniad1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad"Aprill - "Lumikelluke" November - "Troikal" Detsember - "Jõulud" Märts - "Lõokese laul"KlaverikontserdidKlaverikontsert nr 1 b-moll. Mihhail Glinka 1. juuni 1804–15. veebruar 1857 oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu.1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest
aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets- harakputk, harilik tõlkjas, harilik pune, põldohakas, ussikeel, esparsett, harilik raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar. Harilik pihlakas Ojamõõl Paiseleht Külvatavad meetaimed
· Programmiline sümfoonia ,,Manfred" · Sümfoonilised avamängud, fantaasiad, süidid · Programmilised üheosalised teosed Instrumentaalkontserdid: · 3 kontserti klaverile ja orkestrile (Klaverikontsert nr.1 b-moll op.23) · 1 kontsert viiulile ja sümfooniaorkestrile Kammermuusika: · 3 keelpillikvartetti · üle 100 klaveripala · u. 100 romanssi Klaveripalade tsüklid: · ,,Laste album" · ,,Aastaajad" (Aprill ,,Lumikelluke", November ,,Troikal", Detsember ,,Jõulud", Märts ,,Lõokese laul") jpm. Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen 4. september 1907 Bergen) oli norra helilooja ja pianist. Norra rahvusliku koolkonna rajaja.Tema muusika on tihedas seaoses kodumaa looduse ja rahvamuusikaga, see on põhjamaiselt karge ja põhitoonilt lüüriline. Looming: Grieg on kirjutanud klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat
Balti sõrmkäpp Sõrmkäpp Käpalised Asparilaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Kaunis kuldking Kuldking Käpalised Orhideelaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik pilliroog Pilliroog Kõrrelised Kõrreliselaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik lumikelluke Lumikelluke Amarüllilised Liilialaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik suhkruroog Suhkruroog Kõrrelised Kõrreliselaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik mais Mais Kõrrelised Kõrreliselaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Triticum Nisu Kõrrelised Kõrreliselaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed
Identne geneetiliselt. Ei evolutsioneeru kiiresti. Alatüübid: 1. POOLDUMINE bakterid, protistid. 2. PUNGUMINE pärmseened, hüdra, käsn. 3. RISOOMIDEGA(maa-alune vars) piparmünt, orashein(muru), mai- kelluke. 4. MUGUL(juuremuudend) kartul 5. SIBUL sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke. 6. VÕSUNDITEGA maasikas, hanijalg. 7. VÕRSIKUTEGA karusmari, mustsõstar 8. JUUREVÕSUNDIGA sanglepp, vaarikas, umbrohud. 9. PISTIKUTEGA paju, mustsõstar 10. LEHTEDEGA aas-jürilill, havisaba 11. FRAGMENTATSIOON e. Hulgijagunemine okasnahksed, meritäht SUGULINE PALUNEMINE o KEHAVÄLINE VILJASTUMINE Palju
lillekimbud vaasides ja kõikvõimalikud muud lahendused, mida on võimalik lilledest ja lilledega teha. Pulmaauto lilleseaded · See on pulmaauto kaunistuseks mõeldud lilleseade, mida saab hiljem kasutada pulmapaigas lauakaunistusena. Aastaajale vastavad lilled · KEVAD Amarüllus, piibeleht, freesia, tulp, sirel. · SUVI Krüsanteem, lillhernes, roos, liilia, lavendel, magnoolia, päevalill. · SÜGIS Gerbera, orhidee, gladiool · TALV Lumikelluke, hüatsint, iiris Aastaajale vastavad värvid · KEVAD Värske roheline ja valge, sidrunikollane ja valge, kerged kuldsed toonid. · SUVI Ereroosa ja luksuslik kuldne, külm valge, erinevad värvi toonid roosa, roheline ja valge. · SÜGIS Shokolaadipruun ja roosa, oranz ja kollane, kuldne ja elevandiluu valge, lilla ja kuldne. · TALV Kuldne ja elevandiluu valge, sügavpunane ja roheline, lilla ja purpur, must ja valge. Kasutatud infoallikad · http://www.liilialilled
“Sõnadeta laul” Klaveripalade tsükkel “Aastaajad” Kogumik koosneb kahetesistkümnest klaveripalast, iga kuu kohta üks pala. Kuu nimetusele lisandub alapealkiri. Igas palas on ees väike luuletus vene poeetidelt. Jaanuar - kamina ees Veebruar - Vastlad Märts - Lõokese laul Aprill - Lumikelluke Mai - Valged ööd Juuni - Barkarool Juuli - Niitja laul August - Viljalõikus September - Jaht Oktoober - Sügise laul November - Troika Detsember – Jõulud “Luikede järv”
Ilukõrrelisi võib aias kasutada peaaegu kõigis kooslustes. Paljud ilukõrrelised tulevad toime ka suurte puude ja põõsaste varjus kasvamisega. Üsna efektne on varjutaluvate kõrreliste kombineerimine teiste samu tingimusi vajavate taimedega nagu hosta, kortsleht, kurerehad. Koos varjutaluvate püsikutega võib muidu veidi raskesti taimestatavast varjulisest pinnast saada tõeline aia ehe. Fotod 18., 19., 20. Valik sibullilli varjuaeda. Lumikelluke Lauk (Allium) Koerahammas (Galanthus) (Erythronium) Sibullilled elavdavad varjuaias puudealust nukrust ja siin tulevad esile ka nende värvid. Varakevadel saavad särada lumikellukesed, siniliiliad, krookused. Suurte rühmadena istutatuna loovad nad tunde, et varjuaed polegi hämar vaid hoopis valge- hele, kollane või hoopis lillakas- sinine ja lõhnav.
Ooperid "Vojevood" (1868) "Undiin" (1869) "Opritsnik" (1872) "Jevgeni Onegin" (1878) "Orléansi neitsi" (1881) "Mazepa" (1883) Sümfooniad 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" 4. sümfoonia f-moll 5. sümfoonia e-moll 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" on kirjutatud aastal 1876. Osad: Jaanuar. Kamina ääres (ka Kolde ääres, Kamina ees) Veebruar. Karneval (ka Vastlad) Märts. Lõokese laul (ka Lõoke) Aprill. Lumikelluke Mai. Valged ööd Juuni. Barkarool Juuli.Niitja laul August. Viljalõikus September. Jaht Oktoober. Sügislaul November. Troika Detsember. Jõulud Isiklik arvamus Olen käinud vaatamas ballette ,,Luikede järv" ja ,,Pähklipureja". Mulle need väga meeldisid ja läheks neid iga kell uuesti vaatama. Ma ei ole küll väga suur klassikalise muusika austaja, kuid P.Tsaikovski tööd tunduvad mulle isegi huvitavad. Tema teoseid kuulates tekib kohe silme ette pilt mis ühtib vägagi palju teoste
balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Balletid: * "Luikede jrv" * "Uinuv kaunitar" * "Phklipureja" Ooperid: * "Vojevood" * "Opritnikul" * Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") * "Jevgeni Onegin" * "Padaemand" * "Jolanthe" Smfooniad: * 1. smfoonia g-moll "Talveunelmad" * 4. smfoonia f-moll * 5. smfoonia e-moll * 6. smfoonia h-moll "Pateetiline" Klaveripalade tskkel "Aastaajad": * Aprill - "Lumikelluke" * November - "Troikal" * Detsember - "Julud" * Mrts - "Lokese laul"
................................................................12 Maikelluke....................................................................................................................13 Harilik nurmenukk........................................................................................................14 Paiseleht........................................................................................................................15 Harilik lumikelluke.......................................................................................................15 KEVADE PUUD......................................................................................................................17 Kask..............................................................................................................................17 Hall lepp....................................................................................................
"Sõnadeta laul" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" Kogumik koosneb kahetesistkümnest klaveripalast, iga kuu kohta üks pala. Kuu nimetusele lisandub alapealkiri. Igas palas on ees väike luuletus vene poeetidelt. Jaanuar - kamina ees Veebruar - Vastlad Märts - Lõokese laul Aprill - Lumikelluke Mai - Valged ööd Juuni - Barkarool Juuli - Niitja laul August - Viljalõikus September - Jaht Oktoober - Sügise laul November - Troika Detsember Jõulud
Ooperid:"Vojevood" ,"Opritsnikul" ,Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") ,"Jevgeni Onegin" ,"Padaemand" "Jolanthe" Sümfooniad: 1. sümfoonia gmoll "Talveunelmad" 4. sümfoonia fmoll 5. sümfoonia emoll 6. sümfoonia hmoll "Pateetiline" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad":Aprill "Lumikelluke" November "Troikal" Detsember "Jõulud" Märts "Lõokese laul" Klaverikontserdid:Klaverikontsert nr 1 bmoll 17. Sisukord Uus maailmapilt ....................................................................................3 Teadussaavutused...............................................................................46 Barokk.................................................................................
Räpina park on üks parimaid nahkhiirte suviseid elupaiku Eestis. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, Nattereri lendlane, suurvidevlane ning kääbus-nahkhiir. Pargis pesitseb 43 liiki linde, sh kodukakk; läbirändajaid ja külalisi on kokku 25 liigist, nende hulgas raudkull ja kanakull. Paisjärvel on kohatud jäälindu ja laululuiki. Naturaliseerinud on harilik lumikelluke, harilik silla, habenelk, roomav metsvits ja harilik kitseenelas. Peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959, selle pindala on 8,45 hektarit (Keskkonnaamet). Mõisaansambel aastal 2013-03-31 Mõisakompleks koos parkidega on terviklikult säilinud. Räpina mõisa muinsuskaitsealused objektid on Räpina mõisa peahoone, park, vesiveski, tall-tõllakuur, pargipaviljon ning aednikumaja. Kõik mälestised kuuluvad ehitismälestiste hulka
laste luuletused (“Teerull”). Leelo Tungal- aastaajad (“Südasuvi!”, “Mai, see kukupai!”), loodus (“Marjamets”, “Kalad vihma ajal”), pere ja suhted (“Kes on meie ema?”, “Mina aitan isa”), kodu (“Kodu”), laste mängud ja mänguasjad (“Mänguasjad - pärisasjad”), loomad (“Kassi asi”), kool/õppimine (“Esimese klassi õpilane”, “A ja B”) tänapäeva tehnika (“Saatke meile meile”) jpm. Heiki Vilep- aastaajad (“Sügisel”, “Lumikelluke ja külmataat”), mänguasjad (“Kaisukaru”, “Mänguasjapoes”), kiindumus/tunnete väljendamine (“Musi”, “Vale häbi”), tülid/vaidlus (“Mutionude vaidlus”, “Üks tüli”), pere (“Perekond”). Heljo Mänd - lilled (“Võilill”, “Kellukas”). Jõulud/talv (“Suur kuusk”, “Lumelapsed”, “Piparkoogipoisid”). Kodu (“Kodu”). Puud (“Kuuske toomas”, “Mänd”, “Õnnelaul”). Nõiad (“Viimane nõid”, “Nõiamäng”, “Vihmanõia laul).
Ta kirjutas suurepäraseid teoseid peaaegu kõikides muusikazanrides. Tema kuulsus põhineb peamiselt orkestriteostel ja ooperitel. Balletid : "Luikede järv", "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja" Ooperid: "Vojevood", "Opritsnikul", Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed"), "Jevgeni Onegin", "Padaemand", "Jolanthe" Sümfooniad: 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad", 4. sümfoonia f-moll, 5. sümfoonia e-moll, 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline". Klaveripalade tsükkel "Aastaajad": Aprill "Lumikelluke", November "Troikal", Detsember "Jõulud", Märts - "Lõokese laul". Klaverikontserdid: Klaverikontsert nr 1 b-moll Tsaikovski ja Verdi võrdlused: · G. Verdi on itaallane, kes on sündinud Itaalia väike külas, nimega Roncole. Aga P. Tsaikovski on venelane, kes on sündinud Uuralis. · Verdi elas kauem, 88 aastat, aga Tsaikovski suri nooremalt, 53 aastaselt. · Verdi armastas kajastada ajaloolisi sündmusi, aga Tsaikovski armastas
piim, tomat, juust, kartul, mahl, pirn, vorst, kaalikas, keefir, marjad, porgand, õun Kasutatud allikas: Tiia Salm, Tervislik toit, 17. november 2009, aadressil: http://web.zone.ee/minu_hambad/Page3.htm KEVADLILLED Eesmärk: Õpetada lastele ära tundma kevadlilli Mängu käik: Lahendada ristsõna sobitades õige lillenime antud ruutudesse. Õiged vastused: 1. lumikelluke 2. krookus 3. nartsiss 4. võilill 5. sinilill 6. piibeleht 7. nurmenukk 8. tulp 9. ülane Kasutatud allikas: Kevadlillede ristsõna, 17. november 2009, aadressil: http://tiiasalm.googlepages.com/loodus%C3%B5petus Laura Järv Klassiõpetajad II
e (pärmiseened, hüdra, käsn) • Risoomid ega (piparmünt, orashein, maikelluke) • Mugulate ga (kartul) • Sibulateg a (sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke) • Võsundite ga (maasikas, hanijalg) • Võrsikute ga (mustsõstar, karusmari) • Juurevõsu dega (sanglepp, vaarikas)
Õied: epigüünsed (alumine sigimik), tipmises sarikõisikus kandelehtedega alusel Õiekate: kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, enamasti aktinomorfne Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne Vili: tavaliselt mustade seemnetega kupar või mari o Sug. kuulub palju tuntud ilutaimi. Näiteks perekonnad nartsiss (Narcissus), lumikelluke (Galantus), märtsikelluke (Leucojum), Clivia, Crinum, ratsuritäht (Hippeastrum). Sug. Hyacinthaceae - hüatsindilised o rohtsed, peaaegu alati sibulatega, rafiididega rakud ja lima esineb kõigides kudedes Lehed: männases või näiliselt vahelduvad, rööproodsed Õied: hüpogüünsed, tipmises kobar- või tähkõisikus Õiekate:kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, enamasti aktinomorfne
Lion Lõvi Swan Luik Chimpanzee Simpans Hippo Jõehobu Whale Vaal Flower Lill Vegetable Juurvili Fruit Puuvili Berry Mari Tulip Tulp Snowdrop Lumikelluke Poppy Moon Sunflower Päevalill Oaktree Tammepuu Lily Lilia Gooseberries Tikrid Raspberries Vaarikad Plum Ploom Onion Sibul Waste Jäätmaa Rose Roos Daffodil Nartsiss
Palju ilutaimi Sugukond laugulised – Alliaceae Sibulatega rohttaimed Lehed rööproodsed, kodarikuna või vahelduvalt Õied ühe või kahe paberja kandelehega, ülemise või alumise sigimikuga Õiekate kolmetine, lahk- või liitlehine *P 3+3 A3 G3 Vili mustade seemnetega kupar või muud värvi seemnetega mari Õied pika varre otsas õisikus Esinevad sigisibulad 1500 liiki, suurim perekond lauk (Allium) Eestis looduslikult perekond lauk, kultuuris ja metsistunult nartsiss, lumikelluke, märtsikelluke Sugukond asparilised - Asparagaceae s.l. APG III järgi kuuluvad sellesse sugukonda varem iseseisvad sugukonnad Asparagaceae s.s Agavaceae Convallariacea Hyacinthaceae Ruscaceae Laias mahus (s.l.) sugukond väikesed rohttaimed kuni suured puud Piklik õisik, kas kobar või tähk või pööris Eestis maikelluke, leseleht, kuutõverohi naturaliseerunult aspar, silla, kobarhüatsint, linnupiim jt ilutaimena hosta (agaavilised), hüatsint 38
Harilik sibul, küüslauk, porrulauk. Küüslaugu ravitoime on mitmekülgne hütonsiidide toimel hävib enamik soolenakkusi põhjustavaid pisikuid, ergutab sapi, maksa ja teiste näärmete tegevust. Soodne toime on täheldatud ka hingamisteede haiguste, reuma, podagra, sapipõie ja neerukivide puhul, tugevdab südant, vereringet, laiendab veresooni, puhastab verd mürgistest ainevahetusjääkidest, alandab vererõhku, tõkestab veresoonte lubjastumist. Amarüllilised nartsiss, lumikelluke, kevadine märtsikelluke Võhumõõgalised iirised Käpalised ehk orhideed Lõikheinalised tarn, loomasöödana harilik tarn ja hirsstarn. Kõrrelised ühe või mitmeaastased rohttaimed, sinna hulka kuuluvad toidukultuurid(rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss), söödataimedena on tuntud timut, nurmikad. Kõrreliste hulka kuulub ka puu nt bambus-pilliroog. Kõrreliste peavarre hargnemine toimub varre alumistes sõlmedes, mida nimetatakse võrsumissõlmedeks
o Selts konnarohulaadsed · Sugukond võhalised · Flamingolill · Soovõhk · Kalmus · Väike lemmel · Sugukond penikeelelised · Ujuv penikeel · Sugukond maikellukeselised · Perek. maikelluke, leseleht, kuutõverohi · Ussilakk omaette sugukonnas · Sugukond amarüllilised · Lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss · Sugukond laugulised Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine · Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk, karulauk jne) > rohkesti eeterlikke õlisid o Selts liilialaadsed · Sugukond liilialised Klass üheidulehelised Sibultaimed Lehed rööproodsed, vastakud või männases
Soovõhk Kalmus Väike lemmel Sugukond penikeelelised Ujuv penikeel Sugukond maikellukeselised Perek. maikelluke, leseleht, kuutõverohi Ussilakk omaette sugukonnas Sugukond amarüllilised Lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss Sugukond laugulised Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk, karulauk jne) > rohkesti eeterlikke õlisid o Selts liilialaadsed Sugukond liilialised Klass üheidulehelised Sibultaimed
unelaulutüüpi luuletus ,,Unelaul". Täiskasvanuid kõnetavad luuletused sisaldavad nukrat optimismi, mis annab Vilepi loomingule sügavama mõõtme. Sellisteks luuletusteks on näiteks luuletus ,,Pööningul", milles ema käib pööningul vanu asju katsumas ja nukrutsemas; luuletuses ,,Vanaema jutud" koob vanaema ,,mustritesse palve / minu mälestuste sisse / suve keset talve". Luulekogu teemad ei piirdu vaid inimestevaheliste suhetega: loodusest jutustavad luuletused ,,Sügisel" ja ,,Lumikelluke ja külmataat". Loomariigist on esindatud ämblik ja kärbes luuletuses ,,Albert ja Berta", tülitsevad kass ja koer luuletuses ,,Üks tüli" ning mutid ja rebane luuletuses ,,Mutionude vaidlus". Kui rebane välja arvata, siis esindab valik linnalapse faunat. Loomad on antropomorfiseeritud, nad kannavad endas inimlikke omadusi. Rohkelt kasutatud kõnekujund on personifitseerimine (ka antropomorfiseerimine). Autor on õnnestunult personifitseerinud keset kinnikasvanud
mängud ja ühtehoidmine. Aga mängudes on Nässu ja Taavi lahutamatud. Sellisest kindlast sõprusest jutustabki „Koer taskus”. Raamat on mitmele põlvkonnale armsaks saanud. 18 Metsalilled Joonistanud Olev Soans Vahvad luuletused erinevatest lilledest erinevatel aastaaegadel.Mõned näited minu lemmikutest... Lumikelluke: Tilistades õiekuljust ilmub esimene lill, vaatab ringi, tulvil uljust-ma ei karda sind aprill! Varsakabi: Jõeäärne soo ja lodu, kuldse varsakabja kodu. Ei nad õitse vaasi sees, kaunid on vaid kraavivees. Rukkilill: Siis kui soojenevad ilmad, päev on rikas päikesest rukkililled- rukkisilmad sinetavad vilja seest, meelitades käima meid mööda põlluvageteid. Kõik räägivad
annaabi.ee 
