Eesti lastekirjanduse KT (0)

EESTI LASTEKIRJANDUS . KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED.
Algupärane lastekirjandus- emakeeles koostatud esmakordne tekst
Fantaasiakirjandus- rääkivad mänguasjad, imaginaarsed olendid (nt draakonid), ajas rändamine.
Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut .
Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.
Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid.
Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis on rikkalikult illustreeritud ja vastupidavalt köidetud.
Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.
Muinasjutt - rahvajutu põhiliik, suuline pärimus, teadlikult väljamõeldisele rajatud kujutis, räägib vastu loogikale, loodusseadustele, ei hooli kindlast ajaloolisest keskkonnast, annab edasi mingi tegelase saatusega seotud sündmustikku , peegeldab animistlikku maailmavaadet
Kunstmuinasjutt- teadaoleva autori kirjutatud muinasjutt, on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu põhjal.
Mõistatus- rahvaluule lühivorm, koosneb küsimusest ja vastusest, viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu.
Aimeraamat- üldarusaadav ja huvitav teadussaavutuste ja teaduslike probleemide kirjeldamine, eesmärk edasi anda teadmisi, loogiline ülesehitus, illustratsioonid olulised- nt lasteentsüklopeediad.
1. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed.

• Friedrich Reinhold Kreutzwald
  
  • “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, “Udumäe kuningas”, “Vaeslapse käsikivi ”, “Põhja konn”, “Tark mees taskus”, “Kullaketrajad”, “Puulane ja tohtlane ”, “Julge rehepapp”
    
• Juhan Kunder
  
  • “Eesti muinasjutud ”, “Suur Peeter ja Väike Peeter”
    
• Matthias Johann Eisen
  
  • “Esivanemate varandus. Kohalised Eesti muinasjutud”
    
• Ernst Peterson Särgava
  
  • “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest”
    
• August Jakobson
  
  • “Ööbik ja vaskuss”, “Hiir, vähk ja sitikas”
    

2. J. Kunder "Suur Peeter ja väike Peeter". Mida muinasjutt õpetab? Selgitage selle muinasjutu abil, mis on gradatsioon.
Kaks orja saadetakse metsa puid raiuma, neile antakse mõlemale kaasa toidukott. Suur Peeter on kaval, ütleb Väiksele Peetrile, et sööme enne väiksema toidu ära ja siis hiljem tema oma, aga pärast ei anna nooremale enda toidupoolist, saadab ta sööma ühel päeval hiiri, teisel päeval mesilasi ja kolmandal päeval kullilapsi. Loomad paluvad armu, Väike Peeter annab, loomad lubavad teda tulevikus aidata. Kui neljandal päeval Väike Peeter ei lase end enam lollitada, läheb Suur Peeter isanda juurde ja ütleb talle, et Väike Peeter suudab ehitada vahastlossi, selle ümber mullavalli ning kella 12 helinaga, isand tahab seda näha. Väike Peeter on nõutu, ei oska midagi ette võtta, talle tulevad appi loomad. Kella oli kõige keerulisem kätte saada, see oli pagana käes. Sai töö tehtud, isand andis talle vara, mida jätkub elulõpuni. Väike Peeter ütles isandale, et Suur Peeter saab veegi suuremate tegudega hakkama, kuid lõpuks tuli välja, et ei saanud.
Õpetus: kes teisele auku kaevab, see ise auku kukub.
Gradatsioon ehk asendus- kompositsioonivõte: üht liiki mõistete reastus mingi omaduse või hulga järk-järgult kasvavas või kahanevas järjekorras. (esitatakse kolm ülesannet)
3. F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” – 3 muinasjuttu valikul . Tooge iga muinasjutu puhul välja üks õpetus või elutõde, mida see muinasjutt sisaldab.
“Vaeslapse käsikivi”
Elas kord üks vaeselaps, kellel polnud enam vanemaid ja tema ainukeseks sõbraks oli tema perekoer Krants. Et süüa saada, pidi ta iga päev hommikust õhtuni perenaisele käsikivil jahvatama. Ühel hommikul ei andnud perenaine vaeselapsele süüa ja vaeselaps oli selle üle väga õnnetu. Siis nägi ta aga ühte vana meest, kes talle leivakoorukese andis. Veel rääkis vana mees, kes tegelikult oli kuulus Põhjatark, et vaeselaps õhtul magama minnes rätiku pea ümber seoks ja ütleks: „Magus unenäoke, kanna mind sinna, kust käsikivi leian, mis ise jahvatab, et minu nõdra abi pikemalt tarvis ei oleks!“ Veel hoiatas Põhjatark, et kui ta peaks kirstu avama, ootab teda surm. Vaeselaps tegi nii, nagu Põhjatark käskis, ja ta sattus huvitavasse unenäkku, kus ta nägi kirstu, mis asus nagu põrgus. See, et vaeselaps kirstu liigutada ei suutnud, see oli rohkem kui kindel. Siis nägi ta eemal hobust ja ta kinnitas kirstu hobuse külge ning ise istus kirstu otsa ning kihutas kodu poole. Hommikul ärgates nägi ta kirstu enda toas ja ta tõi eilsed jahvatamata jäänud terad sinna ja pistis kirstuaugust sisse. Ja juba oligi jahvatatud terad kotis. Perenaine märkas seda varsti ja saatis tüdruku linna peale lõbutsema. Ise läks ta aga ja avas kirstu, mille peale ta tuhaks põles. Perenaise lesk võttis siis vaeselapse naiseks ja kirst oli kadunud.
Õpetus: kes teeb teisele halba, sellele tuleb endale see ringiga tagasi
“Puulane ja tohtlane”
Elas kord üks kitsi peremees , kes tahtis omale sulast ja tüdrukut. Kes aga kunagi tema juures ei püsinud, sest kitsi peremees ei andnud oma sulastele ja tüdrukutele kunagi piisavalt süüa. Läks ta siis kuulsa targa juurde, kes soovitas tal kolmel neljapäeva õhtul ristteele must jänes kotis minna ja vilistada, et vana peremees välja tuleks. Kuna kitsil peremehel musta jänest polnud, võttis ta musta kassi.Tegi siis nii nagu kästi ja vana peremees ilmuski välja, aga ütles, et kitsi peremees järgmisel neljapäeval tagasi tuleks. Nii peremees tegigi. Sellel neljapäeval lepiti kokku, et järgmisel neljapäeval tuleb kitsi peremees oma jänesega ja vana peremees oma sulase ja tüdrukuga. Nii tehtigi. Sõlmisid siis lepingu kaks korda seitsme aasta peale ja kitsi peremees pidi andma lepingu tõestuseks kolm veretilka. Seda tehti ja nii läkski. Sulase nimi oli Puulane ja tüdruku nimi oli Tohtlane, kes süüa ei tahtnud, aga neid tuli ööseks vette panna.Läks siis kaks korda seitse aastat mööda ja peremees läks ühel hommikul sulast ja tüdrukut vaatama, kelle asemel ta leidis hoopis puukännu ja kasetohtu. Kui ta redelist hakkas alla ronima, kägistas vana peremees ta ära, kellele ta oma hinge oli müünud. Lesknaine aga suri muresse.
Õpetus: ära usalda, kedagi, kelle kohta sa tegelikult midagi ei tea.
“Kullaketrajad”
Elasid kord üks nõid ja tema kolm tütart . Nõid sundis tütreid kullast lõnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta tütardele mitme päeva töö kätte. Samuti ähvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lõnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid tütred selle peale, sest nende arvates oli see võimatu. Ühel päeval, kui nõid oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa ära ja sattus tütarde juurde. Kui teised õed ketrasid, siis noorem õde lobises õues kuningapojaga. Kui kuningapoeg lahkus, lubas ta varsti tagasi tulla ja tütre kaasa viia. Kui noorem tütar ketrama läks, oli kõigi imestuseks tema lõng katkemas ja kulla hiilgus kadumas. Kui nõid koju tuli, ähvardas ta kuningapoja tappa, kui ta veel siia julgeb tulla. Hommikul saatis noorem tütar varesega kuningapojale teate, et ta enam siia ei tuleks. Kuningapoeg tuli ikka ja lahkus koos tütrega. Kui nõid seda märkas, saatis ta nõiakera nende poole teele ja kui see nende hobust puudutas, tõusis see tagajalgadele ja noorem tütar kukkus vette, mil ta õienupuks muutus. Siis läks kuningapoeg teiste tütarde juurde ja nemad aitasid tal linnukeelt mõista, mille abil kuningapoeg vanatargalt abi palus ja see teda aitas. Niisiis määris kuningapoeg ennast mudaga kokku ja ütles: „Mehest vähk“ ja hüppas jõkke, kus ta tütre ära päästis ja temaga abiellus. Hiljem tappis ta nõia ära ja päästis ka teised tütred ära. Kullakerad jagas ta tütarde vahel ära.
Õpetus: hea võidab kurja
4. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise?

• teiste mõistete määratlematus (nt kes on laps? mis on kirjandus?)
  
• lastekirjandusel on kõik balletristikale omased jooned (eepika, lüürika , draama )
  
• kirjandusnähtuste üldine allumatus jäigale lahterdamisele (kui laps loeb telefoniraamatut)
  

5. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest?

• lugeja vanusega arvestamine
  
• lugeja sooga arvestamine
  
• ideed lihtsamas vormis
  
• lapse tähelepanuga arvestamine
  
• mustvalged tegelased
  
• vormieksperimendd (lapse avatus)
  

6. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos.

• 1641 . aasta- esimene eestikeelne aabits
  
• 1782 . aasta- Fr. G. Arvelius “Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat”
  
  • 80 juttu ja luuletust
    
• Eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19.sajandi keskpaika
  
• 1849. aasta- Carl Körber “Karjalaste luggemise ramat”
  
  • esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat
    
• 1866. aasta- Fr. R. Kreutzwald “Eestirahwa Ennemuistesed jutud”
  
• 1884. aasta- J. Kunder “Eesti muinasjutud”
  

7. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks?

• Lapse jaoks on kõige olulisem muinasjutu kangelane, mitte asjaolu, et kuri saab tavaliselt loo lõpus karistada
  
  • laps samastab end kangelasega, mida lihtsam on kangelane, seda lihtsam ka samastuda
    
• Lapse tähelepanu pälvib lugu, mis teda lõbustab, mis äratab uudishimu ja ergutab kujutlusvõimet
  

8. Muinasjutu seadused.

• Kindel algus
  
  • elas kord, kuskil maal, seitsme maa ja mere taga jne
    
• Kindel lõpp
  
  • kui nad veel surnud ei ole, siis..., oli, kuidas oli, aga pärast seda ei ole keegi teda näinud… jne
    
• Arvukordused
  
  • 3,7,9
    
  • 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada, lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde
    
• Kaksuse seadus
  
  • dialoogid, kolmas tegelane tumm kaaslane
    

9. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited.

• Loomamuinasjutud
  
  • on seotud kohaliku olustikuga, kuid motiivid on rahvusvahelised
    
  • tegelasteks on isikustatud loomad
    
  • “Reinuvader rebane ”
    
  • “Kuidas harakas karjuks saanud?”- Rebane pettis ähvardustega harakalt kaks poega . Kui harakas nägi rebast maas lamavat, tahtis ta kättemaksuks rebase silmad välja nokkida. Rebane haaras haraka kinni ja tahtis ära süüa, katkus sulgi. Harakas pääses kavalusega lahti, aga uued suled kasvasid valged.
    
• Imemuinasjutud
  
  • tegelased omavad imelisi, üleloomulikke võimeid, esemeid või abilisi
    
  • “Lumivalgeke”, “Aladdin”
    
• Legendilised muinasjutud
  
  • piibli motiivid, pühakute lood
    
  • jõuluvana, päkapikud, trollid
    
  • “Õnneliku inimese särk”, “Jumal ja kirikuõpetaja”
    
• Novellilaadilised muinasjutu
  
  • inmene, kes tegutseb, on täiesti tavapärane, tavaliselt vaene
    
  • kasu saamisega seotud lõpp
    
  • “Kaval-Ants”
    

10. Põhjendage järgnevaid väited näidetega loetud eesti muinasjuttudest.
Muinasjutu-uurijad on veendunud, et muinasjutud valmistavad lapsi eluks ette.

• „Rebane, hunt ja jänes“
  

Tegelased muinasjuttudes: saab selgelt eristada, kes on hea, kes halb.

• “Kakuke”
  

Tavaliselt on vaene hea ja abivalmis ning rikas ülbe ja ükskõikne.

• “Vaeslapse käsikivi”
  

11. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)?

• Hällilaulud ja äiutused
  
• Hüpitus- ja mängituslaulud
  
• Mängulaulud
  
• Ahellaulud (sh nn lõputa laulud
  
• Töölaulud
  

12. Esitage näide liisusalmi kohta.
Üks kits läks üle vee,
Kandis kaasas palju prahti,
Sina oled sellest mängust lahti!
13. Jüri Parijõgi „Teraspoiss“.
Selgitage jutustuse pealkirja tähendust.
Jaan oli poiss, kes vaatamata oma elus ettetulevatele raskustele suutis hakkama saada, ta käitus paljudes olukordades palju mõistlikumalt kui mõni täiskasvanugi. Ta kunagi ei kaevanudki kellegi peale, vaid oli kui terasest poiss, kes kannatas kõike.
Tooge välja Jaani kolm olulist eeskujulikku omadust ja lisage näide teosest (situtasioon), kus see omadus avaldub.
Iseseisev- tahtis tööle mina, et mitte olla kojarahvale ja üliõpilasele tüliks
Kaitsev- päästis Häire Krõhva käest ja Kita ka varjupaiga poiste pekslemisest.
Aus- kandis oma karistused lõpuni, ilma virisemata ja teiste peale ajamata.
Missugused on täiskasvanute ja laste suhted teoses? Selgitage kahe näite abil.
Laste arvamustega ei arvestata teoses- kui Jaan saadeti erikooli, sest ta oli õpetaja Kesa nutma ajanud.
Lapsi peetakse ühiskonnas mitte sobivateks töölisteks- Jaan käis mitmeid kordi endale töökohta palumas linnas, kuid teda ei võetud tõsiselt.
14. Lasteluule algus Jannsenist 19. sajandi lõpuni. Olulisemad autorid ja teemad.

• Johann Voldemar Jannsen
  
  • esimene lastele määratud ilmalik värsiraamat “Eesti Laste- Rõõm . Hea lastele pühade kingitusseks”, 1865. aasta, 15 humoorikat luuletust
    
• 19. sajandi algul oli suuresti tõlkemõjuline luule
  
• põhilised teemad: loodus, laste elu
  
• valdavalt puhtõpetuslik
  
• rahvaluule elemendid
  
• Lydia Koidula
  
  • “Hälli ääres”, “Hällilaul”, “Kitsetall”, “Meie kass ”
    
• Jaan Bergmann
  
  • ballad “Ustav Ülo”, “Karjase laul”, “Kiisu”, “Pääsukeste teretus”, “Nukusõit”
    
• Ado Piirikivi
  
  • “Viisk, põis ja õlekõrs”
    
• Friedrich Kuhlbars
  
  • luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulise hällilaulud, “ Vanemuine ”
    

15. Millest räägivad K. A. Hindrey piltvärsslood? Selgitage kahe loo põhjal.

• “Pambu-Peedu” - kunagi oli suur imestus näha mustanahalist inimest tänavapildis, seetõttu pandigi ulakas Peedu puuri inimestele näitamiseks, et ta enam pahandusi ei teeks.
  
• “Piripilli-Liisu” - oli üks tüdruk, kes hakkab iga pisiasja peale nutma ja jonnima, ta jäeti välja minnes koju, siis seal ei kuule teda keegi. See tegi tüdruku veel kurvemaks, nuttis terve toa täis oma pisaratega ja uppus nendesse.
  
• K.A. Hindrey piltvärsslood räägivad, sellest kuidas võivad olla mõned nimeväljendid tekkinud.
  

16. Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele?

• kihilisem kui varasematel aastatel (avaldavad kõik, muutunud sotsiaalsed normid)
  
• piir amatöörluule ja proffesionaalse luule vahel hägustunud
  
• lüüriline lasteluule
  
• jutustav lasteluule (keskendub laste elule)
  
• värssjuttude avaldamine iseseisvate teostena
  
  • Aidi Vallik “Mannikese lugu”, Leelo Tungal “Vanaema on meil nõid”, Wimberg “Härra Padakonn”
    

17. Leidke lasteluule hulgast kaks luulekogu , mis tekitaksid lastes huvi luule vastu. Nimetage teos, autor ja põhjendage valikut.

• Ilmar Trull “Rähni ravi”- luuletusi igast eluvaldkonnast- aastaajad, tähtpäevad, igapäevaelu, autor on ka teose ise illustreerinud, mis võib muuta luuletuste sisu veelgi mõistetavamaks, lastesõbralik sõnakasutus, vahvad riimid.
  
• Urve Tinnuri “Lumekuninganna märkas lehes…” - muinasjutud on ümber tehtud luuletusteks, veidike muudetud sisu, kuid jutt on äratuntav, sest on kasutataud iseloomulikke tunnusjooni. Lastel on huvitav võrrelda.
  

18. Mida õpetab F. Kotta "Tublid loomad"?
Luulevormis jutuke sellest, kuidas kass oli haiget saanud ja kukk läks arsti kutsuma. Õpetlik lastele, sest jutu sees on mainitud ära palju loomi, hea erinevate metsa- ja taluloomade õppimiseks. Samuti õpetab see tolerantsust. Ligimeest peab aitama .
19. Nimetage vähemalt viis teemat, mida on oma lasteluules käsitlenud

• Ellen Niit
  

• lilled
  
• loomad
  
• laste argipäeva-askeldused
  
• mängud kodus ja lasteaias
  
• mure jonnipunnide, lohakate ja saamatute pärast
  

• Leelo Tungal
  

• kodumaa
  
• teismeliste mõttemaailm
  
• ema- ja naiseroll
  
• humoristlik
  
• õpetlik
  

• Heiki Vilep
  

• perekonna igapäevaelu
  
• suhted vanemate ja vanavanematega
  
• isa- ja emateema
  
• kodumaateema
  
• rahvapärimus
  

• Heljo Mänd
  

• lilled
  
• loomad
  
• vanemate lahkumine
  
• lustakus
  

• Eno Raud
  

• loomad
  
• taimed
  
• ühiskonnaprobleemide lahtimõtestamine
  
• argielu lahtimõtestamine