21. sajandi laste- ja noortekirjandus (0)

21. sajandi laste- ja noortekirjandus on rikas, rõõmustav ja mitmeklgne, on trükitud ja müüdud mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustasid sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap.
Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad , Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006).
Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo , Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla.
Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus.
Leelo Tungal kirjutas raamatut „ Seltsimees laps“.
Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes. Võib tuua Ellen Niidu „ Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase „ Vares keedab hernesuppi“.
Iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt.
Tänu lastekirjanduse võistlusele on esile tulnud Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“.
Uus nähtus on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid. Nagu näiteks: Janno Põldma „Lepatriinude jõulud” (2002) ja Andrus Kiviräha Lotte -lood - „Lotte reis Lõunamaale” (2002), „Leiutajateküla Lotte” (2006) ning „Limpa ja mereröövlid ” (2004). Valliku Anni-lugudel põhineb film „Kuhu põgenevad hinged?”. Ka Wimbergi köitvast luuleloomingust on esmaettekande saanud televisioonis („ Buratino laulud”, 2005; „Põngerjate laulud”, 2006).
Noorteraamatute ja lastekirjanduse uueks jooneks on saanud sarjalisus: Aino Perviku Paula - sari (alates 2001) ja Tirilinna lood (alates 2009).
Tõstavad esile lasteluuletajaid: Heiki Vilep ( „Tere!” 2002; „Minu laul” 2003; „Tahaksin olla” 2005; „Katus sõidab” 2007) ja Ilmar Trull („ Iseloomuga loom”, 2005; „Musta kassi mumba”, 2006; „Järvevaht ja joogivesi ”, 2007).
Kümnendi tippteos on Aino Perviku diloogiat, mis koosneb raamatutest „Maailm Sulelise ja Karvasega ” ning „Suleline, Puhuja ja Must Munk”.
Esile tõstab veel kaht noort debütanti: Kristiina Kassi („ Kasper ja viis tarka kassi”, „ Samueli võlupadi”) ning Piret Raua („ Ernesto küülikud ”, „Sanna ja salakütid”), kellel igal aastal ilmub uusi teoseid.
Võib ka öelda, et üheksakümnendate ja uue aastatuhande alguse lastekirjandus on täiesti erinev. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli eestimaise lastekirjanduse ilmumine väga napp . Hiljem pilt eesti lastekirjanduses hakkas muutuma positiivses suunas. Eesti  Lastekirjanduse Keskusel algatas konkursse, näituseid, tutvustas uudiskirjandust, korraldas lastekirjanike ja -kunstnike ühiseid kohtumisi. Keskus viis kokku vanema ja uue põlvkonna.