raamatute avaldajaks alates luulekogust ,,Tahaksin olla". Vilep kuulub seega nn ise- kirjutan-ise-avaldan kirjanikutüüpi, kelle looming ei läbi suurkirjastuste rangeid valikukriteeriume ega toimetamist. Toimetajakäe puudumist on tunda kõige rohkem ehk trükivigade osas. Heiki Vilepilt on ilmunud järgmised raamatud: 2001 luulekogu ,,Alateadvuse alla" 2002 lasteluulekogu ,,Tere" 2003 jutustus ,,Kapiukse kollid" 20 2003 lasteluulekogu ,,Minu laul" 2003 jutukogu ,,Lendav õunapuu" 2004 jutustus ,,Vaikuse hääled" 2004 jutustus ,,Jani seiklused Varjudemaal" 2005 lasteluulekogu ,,Tahaksin olla" 2005 jutukogu ,,Liisu" 2006 jutustus ,,Kapiukse kollid jälle platsis" 2006 luulekogu ,,Mind oli kaks" 2006 jutukogu ,,Liisu liivaaugus" 2006 jutustus ,,Roosa printsess"
EPA (elektrifitseerimine), TRÜ (matemaatika), TPedI (matemaatika)Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2003. Kuuluvus: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sõltumatu Ametiühing Kirjanike Kodu, Eesti Lastevanemate Liit, Tartu Pillimeeste Klubi. Loominguline biograafia Raamatud 2001 Luulekogu ,,Alateadvuse alla" 2002 Lasteuulekogu ,,Tere" 2003 Jutustus ,,Kapiukse kollid" 2003 Lasteuulekogu ,,Minu laul" 2003 Jutukogu ,,Lendav õunapuu" 2004 Jutustus ,,Vaikuse hääled" 2004 Jutustus ,,Jani seiklused Varjudemaal" 2005 Lasteluulekogu ,,Tahaksin olla" 2005 Jutukogu ,,Liisu" 2006 Jutustus ,,Kapiukse kollid jälle platsis" 2006 Luulekogu ,,Mind oli kaks" 2006 Jutukogu ,,Liisu liivaaugus" 2006 Muinasjutt ,,Roosa printsess" 2007 Jutukogu ,,Liisu leiutab küünlapuhuja" 2007 Lasteluulekogu ,,Katus sõidab"
"Kuule konn", krooksatas Kärna Kusti. "Kuulen, kuulen" ,klonksas kõnetatu. "Karga kiiremini kooli, koolikell kõliseb keemiatundi. küll keemik kurjustab kui konnad kordkorralt kordarikkuvalt käituvad". Kuri koolimees kutsub konnapolitsei, kutsutu kamandab korrarikkujad karistust kandma: kükitagu kooli külmas keldris,kraaksugu, krooksugu, kas keegi kusagil küll kuuleks?Kuskilt kostab kopsimist,keegi koputab keldris konutavatele konnadele koppadi-kopp-kop-kopp.Kui kohutav koputus!Kas kollid kobistavad kooli keldris koristaja kabinetis, kes küll kollitab?Kas koolis kummitab?Kurivaim küll konnad koolikeldris, koputas keemik kahvatule kolbale kustutus kummiga,käbe kappas keldrisse konni kutsuma keemiatundi katsetele.
TEOSE ANNOTATSIOON Andrus Kivirähki „Rehepapp „ on romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Teose olustik vastab 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi ning kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna. Inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Raskes olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanapagana käest
seiklusjutud, mis räägivad põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest. Teda peetakse eesti ajaloolise romaani rajajaks. • Tema esimest jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. • Bornhöhe katsetas veel mitmes žanris, kirjutas satiirilise jutustuse "Tallinna narrid ja narrikesed" (1892; eriti tuntuks on saanud selle jutustuse esimene osa "Kuulsuse narrid"), reisikirju ("Usurändajate radadel", 1899) ja realistliku lühiromaani "Kollid" (1903). • 1893 keelas tsensuur ajaloolised jutustused. Seepeale, 41-aastaselt tõmbus Bornhöhe kirjanduslikust tegevusest tagasi. Oma elu viimasel kahekümnel aastal ei avaldanud ta enam ühtegi raamatut. Tuntuimad teosed • "Tasuja" (1880) • "Villu võitlused" (1890) • "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) • "Tallinna narrid ja narrikesed" (1892)
võitlused” (1890) ning “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1892). Raamat “Tallinna narrid ja narrikesed” (1892) naeruvääristab järelromantismile omast ellusuhtumist ja tähistab kirjaniku üleminekut realistlikule kujutamisviisile. Bornhöhe realistlikud teosed ei ole saavutanud ta romantiliste ajalooaineliste raamatutega võrreldavat menu. Tähelepanuväärsemad neist on jutustused 1880-te aastate Tallinna elust “Anni neitsipõlv” ja “Kollid” (1902). Bornhöhe reisikirjad on hoogsad ja kujundlikud. Lugu “Usurändajate radadel” jutustab kirjaniku 1898 sooritatud reisist Palestiinasse ja Egiptusesse, Itaaliasse ja Kreekasse. Bornhöhe on avaldanud tõlkeid saksa ja vene keelest. Bornhöhe looming ei ole kuigi ulatuslik, kuid see on olnud jätkuvalt populaarne, ta ajaloolised jutustused kuuluvad eesti kirjandusklassikasse ja noorsookirjanduse kullafondi.
(TEA Laste ENE nr1 lk 365) Kodanikunimega Eduard Brunberg (18621923) sündis Rakveres, Kullaaru mõisa aidamehe peres, õpingutel jõudis pärast Tallinna kubermangugümnaasiumis küpsuseksamite õiendamist minna 1889.aastal Tartu ülikooli filoloogiat õppima. Esimene raamat ilmus Bornhöhel juba 1878.aastal. Ta elas 61 aastaseks. "Villu võitlused" "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" "Tallinna narrid ja narrikesed" "Kollid" HENDRIK RATASEP Tallinna Nõmme Põhikool 5.A klass
von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Tegevuse lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film "Viimne reliikvia". Bornhöhe katsetas veel mitmes zanris, kirjutas satiirilise jutustuse "Tallinna narrid ja narrikesed" (1892; eriti tuntuks on saanud selle jutustuse esimene osa "Kuulsuse narrid"), reisikirju ("Usurändajate radadel", 1899) ja realistliku lühiromaani "Kollid" (1903). 1893 keelas tsensuur ajaloolised jutustused. Seepeale, 41-aastaselt tõmbus Bornhöhe kirjanduslikust tegevusest tagasi. Oma elu viimasel kahekümnel aastal ei avaldanud ta enam ühtegi raamatut.
Seekord ei võlunud tulnukad enam vett, jääd, päikest ega vihma, vaid hoop muru ja puid. Nad panid lilleseemned maa sisse ning lilled hakkasid varsti kasvama. Planeet ongi valmis, mõtlesid kõik tulnukad, aga siiski oli üks asi, mis neid vaevas - nad ei osanud arvata, mis see on. Kõik oli ju ideaalne. Kui tulnukad olid mõelnud juba üle mitme-mitme aasta, siis plahvatas kõige pisemale kollile, kelle nimi oli Ollu-Kollu, pähe mõte. See oligi see mis neid vaevas - planeedi nimi. Kõik kollid olid rõõmsad, et said jagu sellest, mis neile kõige rohkem muret tekitas. Nad mõtlesid kõik koos planeedi nime, pakkudes erinevaid variante - Kollimaa, Lõbumaa, Nätsu-Pätsumaa. Aga ükski ei sobinud, sest need olid juba tulnukate planeedil olemas. Keskmine tulnukas arvas, et nad võiksid panna selle planeedi nimeks Maa, mis oli väga haruldane nimi. Nii jäigi planeedi nimeks, mis oli tekkinud komeetidest - Maa.
vihma, vaid hoopiski muru ja puid. Aga lilleseemned panid nad maa sisse ning lilled hakkasid varsti juba kasvama. Planeet ongi valmis, mõtlesid kõik tulnukad, aga siiski oli üks asi, mis neid vaevas - nad ei osanud arvata, mis see on. Kõik oli ju ideaalne. Kui tulnukad olid mõelnud juba üle mitme-mitme aasta, siis plahvatas kõige pisemale kollile, kelle nimi olin Lollu-Kollu, pähe mõte. See oligi see mis neid vaevas - planeedi nimi. Kõik kollid olid rõõmsad, et said jagu sellest, mis neile muret valmistas. Nad mõtlesid kõik koos planeedi nime, pakkudes erinevaid variante - Kollimaa, Lõbumaa, Nätsu-Pätsumaa. Aga ükski ei sobinud, sest need olid juba tulnukate planeedil olemas. Keskmine tulnukas arvas, et nad võiksid panna selle planeedi nimeks Maa, kuna see oli väga haruldane nimi.Nii jäigi planeedi nimeks, mis oli tekkinud komeetidest - Maa.
moodustunud puu, mis täidab pilti suuremas plaanis.Pildi keskmes on suur roboti taoline tegelane, kes ei ole üldse inimese moodi. Tööd vaadates ei ole näha nendes tegelastes seost,sest tunduks nagu iga üks oleks eraldi seisev isiksus. Autor väljendab ka läbi kujude naise rolli tema elus, joonistades naisele omaseid tunnuseid. Autor on oskuslikult mitmest kujust suutnud luua terviku ja teinud seda sujuvalt. See töö tekitab mulle lapsepõlve tunde, kus olid muinasjuturaamatutes kollid. Ka filmi ,,Nukitsamees" tuletab see teos meelde oma süngusega. Kindlasti töö oleks värvilisena olnud rohkem lõbus kui sünge. Autor üritas kujutada inimesi piinades, sest nad olid põrgus. Nägudest väljendub kannatust, kuid mõned tegelased pildil on ka salakavalad ning kurjad, nautides põrgus olemist. Põrgusse võisid mõned inimesed sattuda absindi joomise pärast ning sattudes tänu sellele halvale teele.
aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. · Aastast 1996 Kirjanike Liidu liige. · Tema raamatut "Rehepapp" on tõlgitud ka soome, norra ja ungari keelde. Rehepapp · Romaan 19. sajandi eestlaste raskest elust mõisahärrade valitsemise ajal · Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. · Tegelasteks on peale külarahva ka mütoloogilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. · Teos eestlaste ebausust, ahnusest ning rumalusest. · Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. · Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi naeruvääristades. · Pidevalt käiakse naabrite juures või mõisa sahvris toidu ja muude tarbeasjade vargil, et endal hing sees hoida. · Kaugemalt asjade varastamiseks kasutatakse
a. valjud helid (tolmuimeja, sireen, alarmid, suured autod, äike); loomad; pimedad ruumid; vanematest eraldamine; suured objektid või masinad; muutused lähemas ümbruses; võõrad eakaaslased 3 aastat - Maskid; pimedus; loomad; eraldamine vanematest 4 aastat - Eraldamine vanemast; loomad; pimedus; helid (k.a. hääled, müra öösel) 5 aastat - Loomad; "halvad" inimesed; pimedus; eraldamine vanemast; kehaline vigastus 6 aastat - Üleloomulikud olendid (nt. kummitused, nõiad, kollid, tulnukad); kehaline vigastus; müristamine ja välk; pimedus; üksi jäämine või magamine; eraldamine vanemast 7-8 aastat - Üleloomulikud olendid; pimedus; meediasündmused (uudised tuumasõjaohust või lapseröövidest); üksijäämine; kehaline vigastus 9-12 aastat - Testid ja eksamid koolis, vastamised ja esinemised koolis; kehaline vigastus; füüsiline välimus; pimedus; müristamine ja välk; surm Teismelised - Sotsiaalne esinemine ja toimetulek; seksuaalsus
Heiki Vilep on kirjutanud luuletusi ja jutte lastele ning täiskasvanutele. Tema esimene lasteluulekogu „Tere!“ ilmus 2002. Aastal. On avaldanud veel luuleraamatuid „Minu laul“, „Tahaksin olla“, „Katus sõidab“ ja „Padjasõda“ ning juturaamatuid „Kapiukse kollid“, „Lendav õunapuu“, „Jani seiklused Varjudemaal“, samuti ulmeromaani lastele „Horlok ja Ürgvärava võti“. Heiki Vilepi lasteluuletustes on mõnusat huumorit ja vahvat fantaasiat, aga ka mõtisklevaid meeleolusid kodu ja kodumaa väärtustamisel. Heiki Vilep on sündinud 27.märts 1960 Tartus. Heiki Vilep on 2007. aasta noorte laulu- ja tantsupeo "Ilmapuu lävel" tunnuslaulu "Puu on puude kõrgune", laulude "Ja suvi tantsib", "Tahaksin olla" ja "Ilmapuu lävel" sõnade autor
tõestatud. Aga samas meie ajutegevus hakkab just pimedas genereerima selliste olendite võimalikkusest. Kuna muistendites on juttu inglitest, vaimudest, haljadest kuni surma toova vikatimeheni- kas nad on siis ka tegelikult olemas meie universumis? Pimedust peetakse vaimude ajaks, mil nad end võivad ilmutada, head haldjad tekitavad meis pigem kaitstuse tunned vastupidiselt halbadele, kes külvavad meis ebaloomulikku tunnetust ja kartust. Järgmisteks valgustkartvateks olenditeks on kollid, kelle olemasolu peetakse vähem tõenäolisemaks kui vaimude eksisteerimist. Nemad külvavad paanikat pigem lastes. Lastel on elav ja värvikas mõttemaailm, rääkides monstrumitest kui elvast ja olemasolevast olendist. Täiskasvanutes tekib küsimus- kas on või ei ole? Teaduslikult pole suudetud seda tõestada. Võib olla on lastel erilised võimed nende nägemiseks? Ja miks tekivad nende olevuste tunnetus just pimedas, mitte valges?
Vladimir vaevalt maldas veel olla ilma Olgata. Pulmad tulevad. Onegin hakkas jooma, oli väga palju üksi. 5pt Tatjana uskus ennustusi, und, kaardipanekut ja palju muud. Tuli lumi, erinevad märgid. Tatjana kohtab õues Agafoni. Heidab sängi, näeb und: Lagendikul voogab ta ette must kärestik. Sellest viivad üle õrred. Tuul on vinge. Hange taga suur karu, kes hakkab teda taga ajama. Teed pole, jookseb metsa. Jõud saab otsa. Kase alt kahmab karu ta sülle ja viib onni. Kaob. Toas on kollid..ja Onegin. Kõik kuuletuvad talle. Onegin avab ukse, ütleb 'minu'. Tuleb Olga ja Lenski. Onegin ajab nad ära. Läheb noaga Lenskile kallale. Tanja ärkab. (karu, kolin, kont, nõid, osmik, purre, tont) Ballikülalised. Triquet-tamboovlane, teravmeelne poeet. Abieluettepanek Tanjale. Onegin vaikib, kummardab, pilk hell. Onegin kutsub Olga tantsima. Vladimir on armukade. II abieluettepanek? Olga+Jegveni 6pt Lenski jooksis ballilt ära. Onegin rahul ja mõtlik. Olga vaikis. Tanja ei uinu.
E. Enno sündis 9.juunil (uue kalendri järgi) 1875.aastal, tolle aja järgi 17.mai või 27.mail( kirikuraamatus) Tartumaal Valgutas kõrtsimehe pojana. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Soosaare oli paik, kus külarahvas hakkas Ennot Soosaare Erniks kutsuma. Soosaarel oli kohti, kuhu Ernst Enno kartis minna, näiteks savihaudade juurde. Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal elas ta kooli pansionis. ,,Vallatuste"
samasuguste unistuste ja eesmärkidega, mida viiakse täide vahel vahendeid valimata. Mütoloogilisi olendeid esindasid: vanapagan, koll, mumm, mardus, kratt, puuk, tuulispask, näkk, külmking, libahunt ja tont. Vanapaganat oli kujutatud jõulise, jõuka, äkilise, kurja, juhmina. Teda oli lihtne ninapidi vedada, näiteks veretilkade asemel sõstramahlatilkade andmine ning teose lõpus rebisid hundid ta tükkideks, sest Rehepapp vedas põrgulist ninapidi. Kollid olid hirmsa väljanägemisega, põhjustasid füüsilisi vigastusi, mummid nende eriliik. Mardus oli surmahaldjas, kes ilmus kohta, kus keegi hakkas surema. Kratt oli isetehtud varanduse tooja, kellele andis Vanatühi hinge. Puuk selles teoses seevastu aga piimavaras: imes end võõras laudas lehmapiima täis ja viis siis selle koju. Tuulispask oli halva inimese hing, kelle kere vedeles samal ajal näiteks metsas. Tuulispeaks muundumise tõttu suri teoses kilter.
ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk ka Kirjanike Liidu liige. Sisututvustus Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga.
Pimelinn, miks mitte ise linn, sest teistsugune on so hinge torkiv pind. Pimelinn, oh pimelinn, uhked majad, keskused ei muuda sind. Pimelinn mis pimelinn, ikka on tunda so aguli suitsuving. Pimelinn, sest inimesed so's on so hing. *** Pärast seda kui hakkab hämarduma, sealtpoolt aeda esile kerkib linnakuma. Ja pärast seda kui helid tsoonis on hakanud hääbuma, sealpool aeda jääb kestma linnasuma. Ikka trollid või mõni auto vurab ja mõned kollid sääl linnapeal on ulal. Mõnel seal pole tuba, mul on, aga mul pole linnaluba. Luuletustes leidub ka mõningaid kõnekujundeid. Epiteete: ,,ma olen aja värdjalik peegelpilt" ,,alkohoolikust askeet, pime kunstnik, skisofreenikust poeet ja hullunud võitleja" Võrdlusi: ,,kuid mõistuse prügimäel see visioon lõksu jääb nagu tarakan kinnisõlmitud koti sees." ,,täna mo värsid on vihased, nagu Gaza sektorit ründavad Iisraeli sõdurid."
Inimesed on meelitatud, kui pöördud nende poole kohalikus keeles, esialgu kasvõi paari lihtsama sõnaga. Kas ja kuidas üksteisele õlale patsutada, kedagi emmata, kätt suruda, võib eri kultuurides vägagi suuresti erineda. Euroopas on riike, kus meie jaoks harjumatu põsemusi on tavaline sõbralikkust väljendav zest, näiteks Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Itaalias, Hispaanias. Tasuks endale meelde tuletada, et väliskülalised ei ole "kollid", keda peaks kartma, vaid sageli avatumad ja vahetumad inimesed, kui meie oma argipäevaelus suhtlemisel. Niisama vahetult ja viisakalt nendega ka käituma paeks. Vahetevahel näivad nad meile võib-olla liiga temperamentsed, isegi agressiivsed või vastupidi, liialt vaoshoitud, kinnised, siis teame, et igal rahvusel on oma "rahvuslik iseloom", mis eristab kultuure kolme põhilisse kultuuriruumi: · lineaar-aktiivsed kultuurid (vaoshoitud, kannatlikud, vaiksed, armastavad privaatsust);
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp ehk november" (.Kirjastus ,,Varrak" 2000.a.) ,,Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha." Niisuguse lühikokkuvõtte annab teosele tutvustus internetis. Peab ütlema, et see on üks väga imelik raamat. Kes armastab muistendeid ja muinasjutte, aga samas ka pisut ,,kiiksuga" huumorit, sellele peaks ,,Rehepapp" meeldima. Palju on kasutatud kõikvõimalikke eesti rahva ennemuistsete juttude tegelasi, isegi Vanapagan on mängu toodud. Ühest küljest on need tegelased ju
ühtede kaante vahele kogutud viiest näidendist. Need on: Sibulad ja sokolaad, Rikka õelusel pole piiri, Vapper keefir, Kakand ja kakand ning Hiired pööningul. [5] Pilt 4 ,,Rehepapp" Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5 ,,Romeo ja Julia" Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab. [7] Pilt 6
Eestimaal ja kõik, mis siin leidub on nende oma. Ta mainib ka igiammu sakste poolt ebaõigelt tapetud eestlaste kuningas Lembitut. Kõik eestlased on muistse kuningas Lembitu järeltulijad. Ints on oma viha sakste vastu valmis väljendama ka sellega, et minna härraste tuppa ja sülitada nende linade peale. Ebamaised tegelased: Vanapagan, tondid, nõiad, kratid, libahundid, merilehmad, kollid, pisuhännad, koerakoonlased. Igasugused juhtumised nende tegelastega pakuvad meeleolukat ja lõbusat vahelugemist. Tsitaadid: ,,Kurat! Kuradi mõis! Et katk neid õgiks, sead sellised!" ( lk. 3; sulane Jaan) "Mõis on see neetud hädaorg!" ( lk. 4; Koera Kaarel) "See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju. Siuksed teevad tervele rahvale häbi" ( lk 8; rehepapp) Juhtidee. Naeruvääristatakse inimlikke pahesid nagu ahnus, varastamine, ebausk,
ühtede kaante vahele kogutud viiest näidendist. Need on: Sibulad ja sokolaad, Rikka õelusel pole piiri, Vapper keefir, Kakand ja kakand ning Hiired pööningul. [5] Pilt 4 ,,Rehepapp" Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5 ,,Romeo ja Julia" Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab. [7] Pilt 6
Aino Pervik- ,,Tirilinna lood" Lehte Hainsalu- ,,Suur vend Mati ja väike õde Kati" Henno Käo- ,,Napakad jutud", ,,Kui mind üldse olemas ei oleks" Edgar Valter- ,,Pokuraamat", ,,Kuidas õppida vaatama" Leelo Tungal- ,,Jõuluvana, kes kartis lapsi", ,,Tragi tüdruk Kata" Tiia Toomet- ,,Suur karuraamat", ,,Kaur, kõige noorem vanem vend" Aidi Vallik- ,,Unekoer", ,,Koletise lugu" UUSI AUTOREID KAASAEGSES VÄIKELASTEKIRJANDUSES Heiki Vilep- ,,Kapiukse kollid" Kätlin Vainola- ,,Kelli- peaaegu haldjas" Ketlin Priilinn- ,,Lugusid koertest", ,,Evelini lood" Jaanus Vaiksoo- ,,Soovaimu lood" Ilmar Tomusk- ,,Tere, Volli!", ,,Pöörane puhkus Parakatkus" Kristiina Kass- ,,Samueli võlupadi", ,,Petra lood" MINU LEMMIKAUTOREID VÄIKELASTEKIRJANDUSES Minu üheks lemmikautoriks on Kristiina Kass, samuti Andersen. KIRJANDUSTEOREETILISI MÕISTEID: a)Hüperbool- kunstiline liialdus
Selles naeruvääristab autor inimeste pahesid, eelkõige raha-, kuulsuse- ja armastusejanu. Antud teos koosneb mitmest osast, millest suurima populaarsuse on saavutanud "Kuulsuse narrid", mille peategelasteks on Salomon Vesipruul, kes arvab ennast maailmakuulus luuletaja olevat ning Jaan Tatikas, kes enda arvamuse kohaselt pidavat olema väga andekas leiutaja. Samuti väärivad tähelepanu mõningad Bornhöhe jutud, näiteks "Kollid", mis on ilmunud ajalehes "Uus aeg" 1902. aastal. See jutt, nagu ka mitmed teisedki, kujutab 80-ndate aastate linnaolustikku oma seisuslike ja rahvuslike probleemidega ning vanade tavadega, mida hakkas äkki mõjutama uuema aja hoovus. Bornhöhelt on ilmunud veel mitmeid reisikirjeldusi, näiteks "Usurändajate radadel" (1899); omapoolne töötlus Reinuvader Rebase loost (1892); ümberjutustus Robinson Crusoe (1891) ja Don Quijote (1900) seiklustest ning mõningaid
teha. Niisiis väikeste kavalustega jõudiski ta varsti mäekollide koobastest välja. Sõbrad olid teda nähes väga üllatunud ja rõõmsad. Nad kõndisid edasi, kuni jõudsid lagendikule, mis tundus kõigile kurjakuulutav. Nii see oligi, see oli huntie kokkusaamispaik. Igaltpoolt kostis ulgumist ja päkapikkud, võlur ja kääbik otsustasid ronida puude otsa, et ennast huntidest päästa. Kuid siis tulid ka mäekollid, kes tahtsid samuti sõpradele kätte maksta. Kollid panid juba puud, kus istusid seiklejad põlema, kuid viimasel minutil ilmusid kotkad, Gandalfi head sõbrad, kes päästsid nad ära, ja viisid Beorni(Gandalfi tuttava) juurde. Beorn oli nahamuutja, ta sai muuta end karuks ja vastupidi inimeseks. Ta võttis neid hästi vastu, sest talle meeldisid seiklusjutud. Kui nad olid tükk aega Beorni juures olnud, asusid nad teele läbi Sünklaane, sügava, pimeda metsa. Metsa alguses jättis aga Gandalf nad maha, ning päkapikkud ja kääbik
,,Rehepapp" 2.2 Jutu püramiid Peategelane oli selles raamatus Rehepapp. Ta oskas inimesele tarka nõu anda ja oskas ka tervendada. Tegevus toimus metsa lähedal külas, ilm oli halb - külm ja lumine. Sel ajal liikus ringi katk, mis niitis kõik maha, kes vähegi ette jäid. Probleemiks oli sel ajal kadedus, et kellelgi oli rohkem kui mul. Selle tarbeks, et teistelt varastada leiutati välja määre, mis muutis su kuju ja sa said käia läbi seina, teise tare sahvris. Kindlasti olid ka kollid ja hundid probleemiks, sest kui keegi metsa ära eksis või jäi sinna kauaks siis ta lihtsalt söödi ära. Esimest sündmust võiks kirjeldada nii, et ilm oli just läinud ilusaks kui sulane Jaan hakkas karjuma. Sulane sõi mõisas vargil olles kogematta seepi ja tal tekkisid hirmsad valud. Selle peale kutsuti välja rehepapp, kes käskis sulasel lihtsalt süüa mannaputru, sest see teeb kõhu lahti ja seep tuleb välja.
saavad väga õnnelikeks. Selle teose ainetel on tehtud ka film ,, Viimne reliikvia" (2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornh%C3%B6he ) Veel Bornhöhe teoseid: Raamat ,, Anni neitsipõlv" on kirjutatud romaani ,,Irrunger-Wirrunger" mõjul. Tegelased ja sündmused on üle võetud ja tehtud omaaegse Tallinna olustikega sobivaks. Peamine tähelepanu keskendub varandusliku ebavõrdsuse probleemidele. See avaldub mõisnikupoja Hugo ja pesunaise tütre Anni suhete kujunemises. ,,Kollid" on võrdlemisi keeruka sündmustikuga teos. Seal kujutab Bornhöhe 80-ndate aastate Tallina elu läbi erinevate linnarahva kihtide. Ta on püüdnud iseloomustada neid kihte ja 6 selgitada nende põhjusi. Kõigerohkem on teda huvitanud endiste maaisandate ja nende kunagiste orjan suhted uutes oludes. ,, Tallinnast Nuustakule" on lugu kolmest erisuguste tõekspidamiste ja põhimõtetega
Selles naeruvääristab autor inimeste pahesid, eelkõige raha-, kuulsuse- ja armastusejanu. Antud teos koosneb mitmest osast, millest suurima populaarsuse on saavutanud "Kuulsuse narrid", mille peategelasteks on Salomon Vesipruul, kes arvab ennast maailmakuulus luuletaja olevat ning Jaan Tatikas, kes enda arvamuse kohaselt pidavat olema väga andekas leiutaja. Samuti väärivad tähelepanu mõningad Bornhöhe jutud, näiteks "Kollid", mis on ilmunud ajalehes "Uus aeg" 1902. aastal. See jutt, nagu ka mitmed teisedki, kujutab 80-ndate aastate linnaolustikku oma seisuslike ja rahvuslike probleemidega ning vanade tavadega, mida hakkas äkki mõjutama uuema aja hoovus. Bornhöhelt on ilmunud veel mitmeid reisikirjeldusi, näiteks "Usurändajate radadel", omapoolne töötlus Reinuvader Rebase loost, ümberjutustus Robinson Crusoe ja Don Quijote seiklustest ning mõningaid tõlkeraamatuid saksa ja vene keelest.
aktiivsusega. 4.Kaasaegsed mänguteoriad (Fenomenoloogilised, kognitivsed, psühhoanalüüti- lised, innovatsiooniteooria)?Psühhoanalüütilised- S. Freud: uuris mängus lapse ja täiskasvanu suhteid.Mängus väljendab laps oma pingeid, tundeid.See aitab vabaneda hirmust.L.Peller: uuris põhjalkult rolle, mida lapsed mängivad.Sageli valivad lapsed rollid, isikutest, keda nad armastavad-ema, isa, võlur,kaitseinglid jne.Siin mängus naudib laps võimu ja au.Ebatavalised rollid on n: nõiad, kollid, pahad haldjad jne., keda ta kardab.Analüüsib rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelisest probleemidest.. E.H.Erikson: Leidis, et lapse normaalne ego areng peegeldub lapse mängus. Ta märkas lapse mängus 3 eri sfääri:*autosfäär-väikelapsemäng oma kehaga, lähedaste inimestega, esemetega. *mikrosfäär-mänguasjade maailm. *makrosfäär- lisanduvad siin mängukaaslased.Psühhoanal.-te mänguteooriate iseärasuson,et need
1/31 Sisukord Bernhardiin........................................................................................................................................3 Puudel................................................................................................................................................3 Taks...................................................................................................................................................4 Kollid.................................................................................................................................................5 Inglise mastiff....................................................................................................................................7 Setter.................................................................................................................................................8 Bokser..........................................
*Rehepapp Sander ja tema kratt Joosep *kubjas Hans ja tema lumememmest kratt *Liina *Räägu Rein *Koera Kaarel *sulane Jaan *toapoiss Ints *nõid Miina *Muna Ott *Aida Oskar *vanapaar Imbi ja Ärni ,,Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et 9 paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha." Niisuguse lühikokkuvõtte annab teosele tutvustus internetis. Peab ütlema, et see on üks väga imelik raamat. Kes armastab muistendeid ja muinasjutte, aga samas ka pisut ,,kiiksuga" huumorit, sellele peaks ,,Rehepapp" meeldima. Palju on kasutatud kõikvõimalikke eesti rahva ennemuistsete juttude
Tekstinäiteid! Maise eluga käis väga palju kaasas üleloomulike jõude. Need aitasid inimestel üldse ära elada, pidevalt käidi imesalvide abil vargil või tehti endale kratte, kes tegid peremehe sõnade järgi tööd. Kõik haigused või surmad olid just kui inimese kujuga, kes käisid ja kimbutasid inimesi. „Meel oli rõõmus ja Imbi ümises isegi vaikselt laulda, ehkki teadis, et metsas on igasuguse hääle tegemine ohtlik – kollid, külmkingad ja hundid võisid kohale ilmuda ning su pintslisse pista, rääkimata igasugustest tõvedest, kes ainult seda ootasidki, et inimene suu lahti teeks. Siis on ju hea sealt august konnana sisse karata ning asuda inimeselast vaevama ja piinama, kuni temast luu ja nahk järel.“ (lk.83). „“Kunagi ei tohi ühelegi hüüdmisele vastata, sest niimoodi need tõved ju inimesi oma võrku püüavad! Kõnnivad ringi ja katsuvad kellegi kergemeelsust ära kasutada,
Vladimir vaevalt maldas veel olla ilma Olgata. Pulmad tulevad. Onegin hakkas jooma, oli väga palju üksi. 5pt Tatjana uskus ennustusi, und, kaardipanekut ja palju muud. Tuli lumi, erinevad märgid. Tatjana kohtab õues Agafoni. Heidab sängi, näeb und: Lagendikul voogab ta ette must kärestik. Sellest viivad üle õrred. Tuul on vinge. Hange taga suur karu, kes hakkab teda taga ajama. Teed pole, jookseb metsa. Jõud saab otsa. Kase alt kahmab karu ta sülle ja viib onni. Kaob. Toas on kollid..ja Onegin. Kõik kuuletuvad talle. Onegin avab ukse, ütleb 'minu'. Tuleb Olga ja Lenski. Onegin ajab nad ära. Läheb noaga Lenskile kallale. Tanja ärkab. (karu, kolin, kont, nõid, osmik, purre, tont) Ballikülalised. Triquet-tamboovlane, teravmeelne poeet. Abieluettepanek Tanjale. Onegin vaikib, kummardab, pilk hell. Onegin kutsub Olga tantsima. Vladimir on armukade. II abieluettepanek? Olga+Jegveni 6pt Lenski jooksis ballilt ära. Onegin rahul ja mõtlik. Olga vaikis. Tanja ei uinu.
lahinguid pidama ükskõik kellega kes teepeal ette sattub. Seega sai mahajäetud haohunnikust siiski matuselõkke, sest tagasitulnud külaelanikud hakkasid sääl oma hukkunid põletama. Sõda mis nad pidasid oli isemoodi sõda. Nad teadsid, et terve laia maailma avstu nad kaheksi ei saa, kuid mitte kunagi ei taganenud nad võitlusest ja võitlus käis tegelt vaid enda lõbu jaoks uue maailma vastu. Vaenlaste veri ja mustus kattis nende tervet keha ja varsti nägid nad välja nagu kollid kes surnust tõusnud selleks, et kimbutada uut maailma mis neist kuidagi lahti ei suutnud saada. Vanaisa ja Leemeti sõja harjumus ja sõja möire ’Põhja Konn on tagasi tulnud’oli varsti teada üle maa ja nähes vanaisa lendamas üle põldude laskusid küla elanikud põlvili ja palvetasid kaitset metshaldjate eest. Vahest jääb Leemet kuskile metsatukka passima küla kus nagu Johannese külas noored kiigeplatsil lusti löövad kuid kui teda märgatakse pugevad tütarlapsed oma
reageeringuid: käitumuslikud väljendused (nt kardetud stiimuli vältimine), füsioloogiline erutus ja kognitiiv-emotsionaalne distress. Kardetud stiimul võib olla kas reaalne (nt kuri koer, äike) või kujuteldav (nt kollid). Individuaalselt võib stiimuli ähvardavana tajumine olla kas ratsionaalne (nt kardab koera, kes on teda hammustanud) või irratsionaalne (nt kardab pimedust). Juba vastsündinutel on jälgitav nn Moro refleks, mida
ümbruses; võõrad eakaaslased 3 aastat Maskid; pimedus; loomad; eraldamine vanematest 4 aastat Eraldamine vanemast; loomad; pimedus; helid (k.a. hääled, müra öösel) 5 aastat Loomad; "halvad" inimesed; pimedus; eraldamine vanemast; kehaline vigastus 6 aastat Üleloomulikud olendid (nt. kummitused, nõiad, kollid, tulnukad); kehaline vigastus; müristamine ja välk; pimedus; üksi jäämine või magamine; eraldamine vanemast 78 aastat Üleloomulikud olendid; pimedus; meediasündmused (uudised tuumasõjaohust või lapseröövidest); üksijäämine; kehaline vigastus 912 aastat Testid ja eksamid koolis, vastamised ja esinemised
annaabi.ee 
