1. laul Kasutades ära olukorda, et Odysseuse vaenlane merejumal Poseidon on ära, räägib Odysseuse kaitsja jumalanna Athena tema saatusest peajumal Zeusiga. Kümme aastat kestnud Trooja sõja lõpust on möödunud veel kümme aastat, kuid Odysseus pole ikka veel koju jõudnud. Jumalad otsustavad, et Odysseus võib koju tagasi tulla. Tema poeg Telemachos on 20-aastane ning elab isa majas Ithakal koos oma ema Penelopega, kes on hädas tema kätt paluvate kosilastega, kuna 20. aastat eemal viibivat Odysseust peetakse hukkunuks. 2. laul Athena võtab Mentese kuju, läheb Telemachose juurde, ning julgustab teda isast teateid otsima. Penelope oli lubanud, et kui surilina valmis saab, võtab ta ühe kosilastest vastu, kuid tegelikult harutas ta öösel üles kõik, mis ta päeval oli kudunud, et lina ei saaks kunagi valmis. Samal ajal nähakse taevas kaht kisklevat kotkast. Ennustaja Alitherses loeb selle endeks, et Odysseus naaseb peagi ning tapa...
Lumeeit Proloog: Ühel lesknaisel oli kaks tütart. Üks oli ilus ja virk, teine aga inetu ja laisk. Ema armastas inetut ja laiska tütart rohkem ja sellepärast tuli teisel majas kõik tööd ära teha. Virk tüdruk pidi iga päev suure maantee ääres kaevu juures istuma ja ketrama nii palju, et sõrmed verel. I pilt Kummardub üle kaevurakke, et värtnat puhtaks pesta, värten kukub kaevu. TÜDRUK (nuttes) Mida mu ema nüüd küll ütleb! (Jookseb ema juurde.) EMA Lasid värtna kaevu kukkuda, siis too ta ka välja! (Läheb kurvalt kaevu juurde tagasi.) TÜDRUK (hirmunult) Parem hüppan kaevu, kui lähen koju tagasi! II pilt Ärkab. Ümberringi päikesepaisteline aas. Igal pool lilled. TÜDRUK (kõnnib mööda aasa, vaatab küll ühele, küll teisele poole) Oi, mis huvitav koht! (näeb leivaahju ja astub ligemale) LEIVAPÄTSID (kõva häälega) Võta meid välja, võta meid välja, muidu kõrbeme, oleme juba ammu küpsed! TÜDRUK (lahkelt) K...
Täpi mustad Laigud 2009 1 Elas kord koer Täpi kellel polnud sõpru. Ta oli üleni valge mustade laikudega. Ta tundis ennast väga üksikuna ja otsustas kodust lahkuda ,et endale mujalt sõpru otsida. 2 Ta kõndis mööda tänavaid ja tundis kuidas kõik teised koerad temast eemale hoiavad. Teised koerad linnas olid kõik ühevärvilised ja tavalised. 3 Kõik arvasid et ta on haige ,et tema karvkattes on imelikud mustad laigud. Isegi osad inimesed kartsid seda koera ja ütlesid oma lastele ,et hoiaksid sellest koerast eemale. 4 Täpi tahtis juba selles väikelinnast lahkuda, siis hakkas kõvasti müristama ja vihma sadama. Ta jooksis ruttu suure maja juurde varju. ...
"Emil ja salapolitseinikud" Erich Kästner Elas kord poiss.Tema nimi on Emil.Ta elas koos oma emaga.Ema töötas juuksurina.Ta pesi kodus oma klentide peasid ja lõikas juukseid.Tavaliselt Emil aitas.Emil oli viisakas poiss.Tema isa oli aga surnud.Ühel päeval pidi ta minema Berliini.Seal elasid ta sugulased ja vanaema.Sellel korral pidi ta minema üks.Ema jäi koju.Ema andis talle kaasa kohvri riietega ja 40 marka.40 marka oli kallis raha.Emil pidi andma raha vanaemale.Rongijaamas ema ostis poisile pileti ja ütles rongi numbri millega ta lähed.Ning ta hoiatas oma poega , et :,,Ära mine vales peatuses maha".Tuli rong.Emil läks rongi peale.Ema lehvitas taskurätiga.Ta natuke nuttis ka.Rongis läks emil ühte vagunisse.Seal oli 4 inimest.Seal oli suurekübaraga mees,Priske naine kellel olid kingad jalast,salli kuduv naine ja nohisev mees.Emil ütles ilusti ,,Tere" ja läks istuma.Priske naine ütles :,,Selliseid viisakaid poisse annab leida".Rong ...
The Witches By Roald Dahl Presentation made by: Õie Holm About the author I read a book called ´The Witches` and the author was Roald Dahl. Roald Dahl was born in Born in north Cardiff, Wales, to Norwegian parents, he served in the Royal Air Force during the Second World War, in which he became a flying ace and intelligence agent. His short stories are known for their unexpected endings, and his children's books for their unsentimental, often very dark humour. Some of his better-known works include James and the Giant Peach, Charlie and the Chocolate Factory, Matilda and The Witches. About the book My book tells about a little boy whos parents died at a car axedent and he went to live at hes grandmothers. The grandmother was the boys only living relative, they got along very well and the boy was very happy. The grandmoher was Norwegian and Norwegians knew everything a...
Viivi Luik Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Lühidalt elust VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967. Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina 1967. aastast kutseline kirjanik Esikkogu „Pilvede püha“ 1965 Noorusluules domineerib tundelüürika Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust 1985. aastal kirjutas romaani „Seitsmes rahukevad“, milles kujutatakse sõjajärgseid aastaid lapse silmade läbi Lisaks luuletamisele tegeleb ta ka lastekirjanduse kirjutamise ja luulete tõlkimisega Teosed "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) "Taevaste tuul" (luulekogu, 1966) "Hääl" (luulekogu, 1968) "Leopold" (lasteraamat, 1974) "Vaatame, mis Leopold veel räägib" (lasteraamat, 1974) "Leo...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Jaanika Vain VIIVI LUIK Referaat Juhendaja: õp. Kristel Vaiksaar Muuga 2010 Lapsena mõtles Viivi Luik, et lapsepõlv on paratamatus. Tulevast kirjanikku huvitas palju rohkem see, mis saab, mitte see, mis parajasti on. SISUKORD Elulugu..................................................................................................................................4 Looming................................................................................................................................5-6 Teosed..............................................................................................................................7 Tunnustused.......................................................................................................
The guiz about the book ``The Witches`` by Roald Dahl 1. How did the boys parents die? A.In a ship wreck B.They drowned C. A car accident D.They were killed by burgulars 2. Where lived the boys grandmother? A. In Norwegia B.In England C.In Kanada D. In Finland 3. Do witches have big nostrils? A.No B. Not too big and not too small C. The dont have an nose D. Yes 4. What pets did the grandmother give to his grandson? A. Two turtels B.Two mice C. Two parrots E. Two cats 5. What was the name of the potion that turned people into mice? A. The fast mouse maker B. Formula 87 Delayed Acton Mouse- Maker C. Formula 86 Delayed Acton Mouse- Maker D. The fast way to rodents 6. Whom did the witches hate the most? A. Children B. Grownups C. Mice D. Turtels 7. How did the witches call the head WITCH? A. Boss B. Majesty of all witches C. The Grand High Witch D. The Grand High Witch o...
Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium 1993, Saksamaa DAAD-Stipendium (Das Stipendium des Deutschen Akademischen Austauschdienstes) Berlin 1996 Spender-Trust-Stipendium 2000, Inglismaa Albert Koechlin Stiftung-Stipendium 2003, Shveits. Teosed Leopold aitab linnameest. Lasteraamat. Tallinn. Eesti Raamat. 1976 Leopold. Lasteraamat. Tallinn. Eesti Raamat. 1974
1.Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris,arenes perioodil 1944-1990 väljapool okupeeritud Eestit. 2.Teise maailmasõja lõppedes sai paguluskirjanduse keskuseks Rootsi, Lundis Eestvedajaks oli Bernard Kangro. 3.Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson. 4.- 5.sulaaeg 1956-1965 esteetiline tsensuur taandusja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes leebem. Seisakuaeg e. Stagnaaeg 1973-1985 võimuvahetus, mis tõi kaasa peataoleku. 6.suurenes tegutsemisvabadus tekkisid väiksed võimalused suhelda välismaailmaga 1957 algatatud raamatusari Loomungu raamatukogu 1958 asutati ajakiri Keel ja Kirjandus üldine kultuurihuvi tõus läänelik noortekultuur hipiliikumine 7.Kassetipõlvkonnaks nimetatakseEesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid"luulekassettidena. Närvitrüklased olid eesti luuletajad,kes nimetasid nii luulekogu närvitrükk järgi. 8.süvenes poliitiline pessimism ja...
Paul-Eerik Rummo Deigmar Virga 9.A klass II rühm Elulugu ● Sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. ● Eesti kirjanik ja poliitik. ● Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. ● Lõpetas Tartu Ülikooli 1965. Teosed ● "Ankruhiivaja" (1962) ● "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) ● "Kõrgemad kõrvad" (1985) ● "Kogutud luule" (2005) Tõlked ● "Antillide luulet" (1966) ● "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) ● "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused ● 1966: Juhan Liivi luuleauhind. ● 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik. ● 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk. ● 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia. ● 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk. ● 2007: Põhjatähe orden (Rootsi).
Linda ja Kalevi (surnud) kolm poega asusid oma ema otsima. Kui Kalevipoeg otsustas Soome minna oma ema otsima, tuli talle tee peal ette üks saareke. Seal elas üks saarepere. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, komistas saarepiiga ning kukkus vette ja sai surma. Kui Kalevipoeg jõudis lõpuks Soomest tagasi, hakkas ta kuningaks. Varsti pidas ta ka maha võitluse sortsidega ja ka Sarvik Taadiga... Soovitan lugeda, sest see on väga põnev ja vahva lasteraamat Kalevipojast. Samuti saab ka palju teada ajaloost.
Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant. Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelest 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 20...
oli ka oma lind, nagu nõidadele kohane. Teda kutsuti Kaaren Abrakaks. Lind oskas ka rääkida. Kord tuli jälle Walpurgi öö, kuhu tahtis väike nõid väga minna aga kaaren ei olnud sellega nõus. Väikest nõida ei huvitanud kaareni arvamus ja läks ikka öösel Blocksbergi mäele. Seal olid kõik nõiad juba koos ja tantsisid. Väike nõid läks märkamatult teiste nõidade vahele ja tantsis seal. Äkki märkas teda tädi Rumpumpel... Minu arvamus: See oli kindlasti väga tore lasteraamat. Mida tasuks kindlasti lugeda, samuti on sellest tehtud väga hea film. Aga minu arust on see raamat ikka filmist parem.
ja kevad revolutsiooniline lasteraamat? Reet Taniel Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karummmidest, lbusatest jnkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirhki uuest lastejuttude kogumikust Kaka ja kevad neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja merervlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vhimatki vimalust lasteraamatusse pseda. Nd on nad lpuks kohal! Kik Kivirhki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas Theke ja plvinud laste heakskiidu ning kurjade tdikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, vib tema pilte vaatama jdagi. Nii tleb lasteraamatu Kaka ja kevad tutvustus raamatu tagakaanel. See sissejuhatav tekst avab testi vga hsti nhtuse, millest kohe juttu hakkab olema. Normaalsus j...
Uurimustöö Paul Erik Rummo PaulErik Rummo · Sündinud: 19. jaanuar 1942, Tallinn · Perekonnaseis: abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga, neil on neli tütart. · Haridus: Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. · Töökohad: kätkeb endas nii kirjandustegevust kui ka avalikku teenistust . Paul-Eerik Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Aprillist 2003 kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Ta valiti XI Riigikogusse. 16. aprillist 2007 on ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. · Huvialad: Rummo armastab lugeda, meres ujuda, vabas looduses ringi vaadata. Suviti püüab kogu pere kokku saada ja ära mahtuda väiksesse majja Hiiumaal. · Võõrkeelteoskus: vene, i...
Paul-Eerik Rummo Cristian Villem Elulugu Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Poliitiline tegevus Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige. Ta kuulus 1990–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Paul-Eerik Rummo on olnud Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integ...
Viivi Luik-meie aja lüürik Referaat Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................... .....3Elu ja looming....................................................................................................4 Mälestused..........................................................................................................5 Aeg inimese ja looduse vahel.............................................................................8 "Elujoon"...........................................................................................................11 Kokkuvõte.........................................................................................................13 Kasutatud materjal.....................................................................................
- Aino Perviku “Kunksmoor”, - Jaan Rannapi “Nublu”. Edgar Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud autorile hulgaliselt auhindu. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 5 1994 ilmus Edgar Valterilt esimene omakirjutatud ja joonistatud lasteraamat – “Pokuraamat”. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 6 Edgar Valter jõudis 12 aasta jooksul (1994-2005) lastele kirjutada-joonistada 15 raamatut ning kujunes lühikese ajaga üheks viljakamaks ja tunnustatumaks eesti lastekirjanikuks. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 7 Küsimusele, kuidas kunstnikust sai kirjanik, on Edgar Valter vastanud: “Olles illustreerinud õige mitmeid lasteraamatuid, tekkis
Sünd. Tartus kirjanik Mart R. ja pedagoog Lea R. (hiljem Nurkse) pojana, õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümn-s, seejärel Tallinna Õp. Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968), "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) ja "Telepaatiline lugu" (1970;
PaulEerik Rummo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu PaulEerik Rummo on sündinud 19.jaanuaril 1942 aastal Sündinud ja üleskasvanud Tallinnas Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina Töötas Vanemuise teatris dramaturgina Sellel ajal oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige Elulugu Aastatel 19661976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas 10 aastat töötas Eesti Draamateatris PaulEerik Rummo on Eesti kirjanik ja poliitik Tal on neli last ja Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga Looming PaulEerik Rummo looming kuulub eesti uuemasse klassikasse PaulEerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis 1966.aastal avaldas ühe...
20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 (ilmus vene keeles 2012. aastal Marina Tervoneni tõlkes, kirjastus KPD) "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik ...
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu doku...
Võrdväärne poeet Gustav Suitule ja Heiti Talvikule. 2. Juba noorena huvitasid teda ajaloolised raamatud. Ta leidis mõisa pöönigult vanu saksa keelseid raamatuid, mis talle meeldima hakkasid. Ta ei osanud küll saksa keelt, aga pilte meeldis talle ikka vaadata ja tektside tähendust küsis ta täiskasvanutelt. Kirjanduslik karjäär algas tal kolmekümnendatel, mil ta hakkas avaldama laste raamatuid. Enamjaolt olid seal tegelasteks loomad. Esimene lasteraamat oli Lendav Maailm(1935). 3. Esimene novell ilmus 1938 pealkirjaga ,,Tuli ja Raud". See novell räägib mehest nimega Jüri Säävel, kes on eesti põllumees ja ta otsustab minna Tallinnasse kolida ja seal hakata tehasetööliseks. Raamat räägib tema üleelamisest esimeses maalima sõjas, vabadus sõjas ning käsitleb pereprobleeme. Tuli ja raud pälvis suure tähelepanu. Võitis ilukirjandus konkursi ja sealt saadud rahaga sai jätkata oma õpingutega. Anton
Charles Dickens Charles Dickens sündis 7. veebruaril 1812. aastal Hampshire'i krahvkonnas Portsmouthi ligidal Landportis laevatehase ametniku pojana. 1814. aastal kolis perekond Londoni lähistele Chathamisse. 1824. aastal sattus isa võlavanglasse, seepeale pidi Charles kooli pooleli jätma ja hakkama tööle ühes Londoni sadamakvartali saapamäärdevabrikus. Igapäevased külaskäigud isa juurde vanglasse ja vabrikutöö jätsid Charles'i hinge sügava jälje. 15-aastaselt hakkas ta tööle advokaadibüroos abilisena, hiljem teenis leiba kohtureporteri ja parlamendi stenografistina. 1829. aastal armus Dickens Maria Beadnelli ja oli temaga seotud neli aastat. Juba enne 1833. aastat saavutas ta suurt menu pseudonüümi Boz all ilmunud esseedega. Hiljem lisandusid jutustused. 1836. aastal telliti temalt ühe kunstniku joonistuste juurde tekstid, mis ilmusid pealkirja all "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (1837/38) ja tegid...
AINO PERVIK Maria Maasing EESTI LASTEKIRJANIK LUULETAJA TÕLKIJA Sündis Rakveres 22. aprillil 1932 Oli abielus tuntud kirjaniku Eno Rauaga Esimene lasteraamat " Kersti sõber Miina" On tõlkinud ungarikeelseid raamatuid eesti keelde Tunnustus Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga A. Perviku lasteraamatuid "Kaarist on kasu" "Väikesed vigurijutud" "Umbluu. Uusi ja vanu vigurjutte"
NAGU CHRISTIAN DIOR , VÕTTIS CAHENLLIL 3 AASTAT ET TAGASI TIPPU JÕUDA. STIIL JÄI SAMAKS MIS ENNE 2 MS.FILMID JA RAAMATUD:ESIMENE FILM COCO CHANELLIST OLI * CHANEL SOLITARE* 1981 AASTAL , LAVASTAJA GEORGE KACZENDERAMEERIKA TV FILM *COCO CHANEL* ESILINASTUS 13 SEPT 2008*COCO BEFORE CHANEL* 22 APRILL 2009 , CHANELLI MÄNGIS AUDREY TAUTOU , KELLEST SAI KA CHANEL S.A. ESINDUSNAINE.*COCO CHANEL & IGOR STRAVINSKY* RÄÄGIB NENDE ARMUSUHETEST , NII RAAMAT KUI FILM*DIFFERENT LIKE COCO* LASTERAAMAT HUVITAVAT: NUMBER 5 OLI TEMA LEMMIK NUMBER. , SEAL TULI KA TEMA ESIMESE LÕHNA NIMI CHANEL NR 5 , MIDA MÜÜAKSE TÄNAPÄEVAL 1 PUDEL IGA 30 SEKUNDI JÄRELPÄEVITAMINE. SAI PÄIKSEPÕLETUSE 1923 KUI LÄKS KRUIISILE CANNESISSE.THERE HAVE BEEN SEVERAL DUCHESSES OF WESTMINISTER. THERE IS ONLY ONE CHANEL VASTUS KÜSIMUSELE MIKS TA EI ABIELLUNUD WESTMINISTERI HERTSOGIGA.
E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist, plakateid, teatriafisse, filmi- ja lavakujundusi, tegutsenud pidevalt maalikunstnikuna, esinenud mitmetel isik- ja grupinäitustel nii kodu- kui ka välismaal. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud autorile hulgaliselt auhindu. 1994 ilmus Edgar Valteri esimene omakirjutatud ja -joonistatud lasteraamat "Pokuraamat". Kokku on Edgar Valter lastele kirjutanud-joonistanud 15 lasteraamatut ning kujunenud üheks viljakamaks ja tunnustatumaks eesti lastekirjanikuks. Küsimusele, kuidas kunstnikust sai kirjanik, on Edgar Valter vastanud: "Olles illustreerinud õige mitmeid lasteraamatuid, tekkis ajapikku mõte ja soov püüda ka ise lastele kirjutada. Otseseks ajendiks sai Võrumaa loodus, mille keskel juba pikemat aega elatud." 2 E
Vanemuine Tartus asuv Vanemuise teater on Eesti vanim teater: 1865. aastal loodud seltsi juures alustati teatritegevust 1870. aastal, kutselise teatritegevuse algust loeme 1906. astast. On veel teinegi omadus, mis eristab Vanemuist teiste Eesti teatrite hulgas see on tema mitmezanrilisus. Eesti oludes on unikaalne, et ühe teatri alla on koondunud sõna, muusika ja tantsuteater. Teisisõnu tähendab see, et Vanemuine viljeleb kõiki mõeldavaid etenduskunsti zanre ooperist klassikalise draamani, muusikalist lastetükini, modernballetist sümfooniakontserdini. Teatri jooksvas repertuaaris on umbes kolmkümmend erinevas zanris lavastust. Tartus on teatri mängupindadeks kolm saali pool sajandit tagasi valminud Vanemuise suur maja (Vanemuise 6), ajaloolisema auraga Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a) ning Emajõe kaldal paiknev blackboxtüüpi Sadamateater (Soola 5b) ...
kirjeldavate südamlike romaanide ja näidenditega. Oma rannaromaanides ja juttudes on ta jäädvustanud randlaste põhilisi eluhoiakuid, töökust, raskeid elutingimusi ning trotsivat optimismi. Eri raamatutena on ilmunud 18 romaani, 9 novellikogu, 3 jutustust, 8 näidendit, 2 mälestusteraamatut 1 lasteraamat. Tema teosed on ilmunud rootsi, soome, läti, saksa, hollandi ja tsehhi keeles. Enne Rootsi põgenemist tegeles ta poliitikaga ja sai Riigikogult kingituseks Tallinnas Lagle talu. 7. Loovülesanne Nendes tähe segadustes on peidus tegelaste nimed. Igas nimes on üks täht üle, nendest tähtedest moodustub vastus. Edu lahendamisel! neõsanh- dinaii- altiat- nraso- akslue- ireavm- imas- eame- sirleu- dilaii- Vastus: _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ Töö teostas:
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015) majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid ...
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
KAS RAAMATUTE LUGEMINE ON MINEVIK? Mis on saanud tänapäeva noorte raamatu lugemisest? Miks ei taha noored raamatuid lugeda ja kas nad peaksid? Tänapäeval on noortele lugemisest saanud, kui kohustus, mis on võrdne näiteks kontrolltöödeks õppimisega. Kas saab sinna midagi parata, või ongi tulevik määratud selliseks, et raamatuid kasutatakse aina vähem ja neid asendab arvuti ja televisioon? Need ajad oleks kui möödas, kui loeti palju teoseid, kõik elutarkused koguti kokku sellest ja isegi jututeemaks olid teosed. Kindlasti ei saa raamatuid asendada filmidega, eriti veel pealiskaudsele Hollywoodi filmidega. Kuigi on peaaegu sama harivaid filme, kui paljud tähtsad teoseid, mille iga noor peaks läbi lugema, näiteks William Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet" või kasvõi meie endi Anton Hansen Tammsaare teosed, kuid need tavalisel...
Karupoeg Puhh Pealtnäha tundub "Karupoeg Puhh" lasteraamat, kuid lugedes ja sisu üle mõeldes, võib järeldusele jõuda, et raamatu tegelastel on palju seiklusi mida saab võrrelda sündmustega, mis juhtuvad päriselus. Peategelane on karupoeg Puhh, kes on pisut ülekaaluline, sest ülekõige maailmas armastab ta magusat. Kuid liigne magusaarmastus tekitab talle mitmeid probleeme. Kellaüheteistkümne paiku hommikul armastas Puhh ikka midagi natuke põske pista, seepärast oli tal muidugi kangesti hea
raamatus "Mõistatus lossivaremetes." Kevadel ilmus noorte folkloristide uurimuste sarjas Pro Folkloristica 16 ,,Kuldkalake" artikkel "Veebibeebi teine tulemine. Sissevaateid kahte Veebibeebi projekti.", milles võrdlesin aastatel 2005 ja 2010 läbiviidud Veebibeebi projekte, kus kaks naist kirjeldasid samanimelises blogis oma lapseootust. Septembris peaks ilmuma mu teine luulekogu "Kui inglid nutavad" ning millalgi sügisel lasteraamat hambahaldjatest. Võimalik, et selle aasta sisse jääb veel ka ühe noorteromaani ilmumine, millega osalesin talvel kirjastuse Tänapäev noorsooromaani konkursil, kus jagasin ühe käsikirjaga teist ja teisega kolmandat kohta. Lisaks loomingulisele tegevusele on mul sel aastal veel plaanis alustada Hageri kihelkonnas kohapärimuse kogumist. Selle kaugem eesmärk on välja anda kihelkonna paikadega seotud muistendeid ja jutte kajastav teaduslik kogumik
Contra nimi jäi mulle nii hästi külge vast tänu sellele, et Marguseid on niivõrd palju. See aitas eristuda, aga hiljem sai hästimüüvaks 2 kaubamärgiks. Täitsa kogemata. Aga ilmselt meeldib mulle Contra olla, sest telefonile vastates ma olen peaaegu alati just Contra." Selle nime all ja osaliselt autori enda kirjastatuna on ilmunud üle kahekümne luuleraamatu ja üks proosateos – lasteraamat "Presidendi suur saladus" (2004). Contra proosalugusid lastele leidub veel paaris kogumikus (jutt esimesest boršisöömisest kirjanike lapsepõlvemälestuste kogus "Rosinad", mõned absurdimaigulised lood raamatus „Ruttu tuttu!: isade unejutte“). Võrukeelsete lastenäidendite kogus „Kuldmuna“ on avaldatud näidend "Mõmmi-Piitre löüdmine". Contra lasteluuletusi on ilmunud ajakirjades, kogumikes "Esimene esimene september" ja "Isa sokk on matkasell" ning kolme raamatuna.
Kompositsioon ehk ülesehitus. Millistest osadest teos koosneb? Kuidas on lugu üles ehitatud? Teos koosneb peatükkidest Stiil. Missugune on kirjaniku väljenduslaad, keelkasutus? Keelekasutus ja stiil väga otsekohene, kohati šokeeriv. Humoorikas stiil, väldib keerulisi sõnu, tundus lihtne argikeel. Sinu arvamus. Kas/miks soovitad / ei soovita seda raamatut lugeda? Mis mõtteid ja tundeid teos sinus tekitab? Nimeta meeldejäävaim episood või koht teoses. Tegelikult algus oli selline nagu lasteraamat, väike poiss ja tema mõtted.. minu üllatuseks mida rohkem lugesin, ei saa öelda et läks huvitavamaks aga hakkasin ise meenutama tahtmatult oma noorust, ma ise olin natukene ennem seda aega ka teismeline kui antud peategelane, need huvitavad olukorrad sellest ajast ja suureks kasvamine, kes olid sulle olulised sellel aja hetkel, kus käisin… Meil polnud mobiile ja interneti aga super mario oli Mõned stiili näited: See vast seletab ka minu nostalgiahaigust
Jutustaja, sel hetkel, on nii laastatud leinaga, et ta saab aru, mis vältimatult juhtub. Järgmisel hommikul laseb prints maol ennast hammustada, ning kui jutustaja otsib printsi keha, ta leiab, et see on kadunud. Väike Prints oli olnud maal üks aasta, ning jutustaja lõpetab jutu 6 aastat pärast kui ta on kõrbest päästetud. Nüüd kui terve raamat on kokkuvõtteks tehtud; Minu arvates on see väga hea ja sügav jutt. Kuigi see on lasteraamat ja lapsed saavad sellest raamatust täiesti teistmoodi aru kui täiskasvanud, on see ka väga õpetlik. Selles raamatus on esile toodud väga huvitavad vaatenurgad kuidas inimesed tegutsevad, suhtuvad, armastavad ja üldse elavad. Selles raamatus on ka väga hea näide, et sul ei ole vaja tuhat sõpra keda sa vaevu tunned et mitte olla üksi, vaid piisab ka ühest parimast sõbrast.
E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist, plakateid, teatriafisse, filmi- ja lavakujundusi, tegutsenud pidevalt maalikunstnikuna, esinenud mitmetel isik- ja grupinäitustel nii kodu- kui ka välismaal. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud autorile hulgaliselt auhindu. 1994 ilmus Edgar Valteri esimene omakirjutatud ja -joonistatud lasteraamat "Pokuraamat". Kokku on Edgar Valter lastele kirjutanud-joonistanud 15 lasteraamatut ning kujunenud üheks viljakamaks ja tunnustatumaks eesti lastekirjanikuks.Küsimusele, kuidas kunstnikust sai kirjanik, on Edgar Valter vastanud: "Olles illustreerinud õige mitmeid lasteraamatuid, tekkis ajapikku mõte ja soov püüda ka ise lastele kirjutada. Otseseks ajendiks sai Võrumaa loodus, mille keskel juba pikemat aega elatud." E
pigem tundmatu) noormees 15-aastaselt, 17. novembril 1989.a. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja." Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos lasteraamat ,,Presidendi suur saladus" (2004). Jutustuse algidee pärineb õepojalt, kes kunagi rääkis, et tahab saada presidendiks, sest siis ei pea sõjaväkke minema ja lisandub teisigi privileege. Süzee ja tegelased mõtles autor välja pikal hääletamisretkel Urvaste ja Kanepi vahel pärast kümne kilomeetri pikkust jalgsikõmpimist, mil üks jalg kõndis reaalses, teine aga ilmselt fantaasiamaailmas. Loos põimub kolm liini: Eesti Vabariigi
saj. I pool huvi rahvaloomingu vastu · 19. Saj. Kunstmuinasjutu võidukäik (Andersen, Topeliuse looming) · 19.saj. keskpaik- nn. Moodsa lasteraamatu algus (,,Alice imedemaal") · 19.saj. 70.a. kodumaine pildiraamat · S.Lagerlöf ,,Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi" (1906-1907) · 20.saj. algus (kuni 1. Maailmasõjani) lastekirjanduse õitseaeg. Kõrgperiood lõppes Karupoeg Puhh, Mary Poppins Venemaa: Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja "Lugemist lapse südame ja hinge kosuks". 19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk
Maarja Kangro (sündinud 20. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik. Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar.Kunstnik Kirke Kangro on tema õde. Viimase kümne aasta eesti luule üks säravamaid komeete. Haridus Ta on tõlkinud inglise, itaalia (sealhulgas Umberto Eco "Ilu ajalugu") ja saksa keelest. Õppinud Tartu ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud ennast Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis, praegu 2007. aastast Tallinna ülikooli doktorant kultuuride uuringute alal Looming Kangro luulet iseloomustab intertekstuaalne mängulisus ja soov ühildada luules ühildamatut peeni kultuurilisi teadmisi elusolemise tumedate kehamahladega Libretod: ·· Raimo Kangro ooperile ,,Süda" (1999, koos Kirke Kangroga) ·· Tõnu Kõrvitsa ooperitele ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted" (2006) ·· Tõnis Kaumanni ooperile ,,Kaubamaja" (2005) ·· Timo Steineri kantaadile ,,Monument Muneja-Kuke...
Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005). "Mina olen siin" on kirjutatud triloogia esimese osana. Järgesid veel ilmunud pole, küll aga võib lugeda Internetist tutvustavat peatükki triloogia teisest osast. Samuti on vändatud antud raamatu põhjal film, mis esilinastus 2008. aasta septembris. Filmis mängivad konkurssi kaudu valitud noortele veel lisaks sellised näitlejad, nagu Rasmus Kaljujärv, Märt Avandi, Tambet Tuisk, Hele Kõre ja paljud teised. 2005. aastal ilmus Sass Hennolt ka lasteraamat "Mereröövlimäng" (Troll 2005). 2006. aastal ilmus raamatuna Sass Henno tegelik esikteos "Elu algab täna" (Eesti Päevaleht 2006), mille netiversiooni võisid lugejad näha juba 2003. aastal Bahamapressi kodulehel www.bahamapress.org. Samuti on Sass Henno stsenaariumi alusel valminud ka lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007), mis valiti 2007 aastal Karlovy Vary rahvusvahelise tudengite filmifestivali Fresh Film 2007 Kesk- ja Ida- Euroopa võistlusprogrammi.
Irooniline on aga see, et mees ise ei soovinud tähelepanu. Ka oma matustele ei soovinud Tammsaare lilli ega pägi, vaid et raha annetataks Noorte Kirjanike Seltsile. Mees suri 1.märtsil 1940.a. oma kirjutuslaua taga tööd tehes. I periood Tammsaare pidas seda oma parimaks perioodiks. Esimesed katsetused ajakirjanduses olid „Ärakadunud poeg“ ja „Kilgivere Kustas“. Esimene jutustus 1901 „Mäetaguse vanad“. Tuleb sisse lüüriline inimkujutus, surmateema. 1903. lasteraamat „Tähtis päev“. „Vanad ja noored“- põlvkondade vaheline kooselu, sünd ja surm korraga (tihedas kompositsioonis). 2 põlvkonda koos, vana taluperemees ei taha anda noorele ja oma miniale talu üle. Lõpuks osaliselt talu noortele. Loomad jagatakse ka ära. Teos lõppeb sellega, et minial sünnib laps ja teises talu hoones sureb samaaegselt vana taluperemees. „Ajalehekandja nr 17“- 1904- vana naine saab ajalehepataka ja peab need
(teemad, kujundus, sõnastus-sõnavara) Aastasele mõeldud raamatutes peaks piltidel olema lihtne, lapssesse puutuv tegevus. Lausepikkus 3-5 sõna. 80%-90% raamatu sõnavarast peaks olema lapsele tuttav. Tore on kui laps saab ise midagi teha. Raamatus „Mina oskan ise“ saab laps harjutada nööbi kinni-lahti sidumist ja veel muud. 21. Mida väärtustatakse/ peetakse oluliseks hea lasteraamtu juures? (kriitikute arvamuste põhjal). Hea lasteraamat: On kaunilt kujundatud Arendab kujutlusvõimet Inspireerib Äratab uudishimu Näitab, kui mitmekülgne on maailm pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema ei sea ealisi piiranguid, on huvitav nii lapsele kui vanemale Kõige parem hinnang tuleb lapselt endalt. Kui talle meeldib raamat, siis see on HEA RAAMAT. Ja mida rohkem lastele meeldib lugeda, seda rohkem nad loevad.
Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911. Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921, Vikerkaar, Noorusmaa jpt. Raamatusarjade suur osakaal, nt Looduse lasteraamat, Looduse kuldraamat, Kuldne kodu, Rõõmus raamat. Heatasemeline, kuid sel perioodil eriliste uuendusteta lasteluule: K.E. Sööt, E. Enno, J. Oro (Julius Oengo), rida keskmiselt korralikke (Agnes Taar) ning ka juhuautoreid. Tähelepandavalt mitmekülgne laste- ja noorsooproosa, eriti selle realistlik haru: Jüri Parijõgi Tsemendivabrik 1926, Jaksuküla poisid 1930, Teraspoiss 1937; Richard Janno Vutimehed 1935; Karl August Hindrey Kill Martuse ja Raks Reemi lood; Marta
Tartu kutsehariduskeskus Toitlustus ja majutusosakond Antoine de Saint-Exupéry Kaili Kilk Tep07 Tartu 2009 1 Sisukord Antoine de Saint-Exupéry.......................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Looming..............................................................................................................................5 Pildid................................................................................................................................... 6 Kokkuvõte...
Järjepidevus on taastatud ja nullindatel alustanud uue põlvkonna kirjanikud on sama tegusad kui kuuekümnendate klassikud. 2000. aastast saadik on esile tõusnud terve rida isikupäraseid ja tugevaid uusi lastekirjanikke: Aidi Vallik, Piret Raud, Kristiina Kass, Kerttu Soans, Kätlin Vainola jpt. Imetlusväärset elujõudu on näidanud vanem põlvkond: Jaan Rannap, Aino Pervik, Heljo Mänd, Olivia Saar, Harri Jõgisalu, Ira Lember … Jaanus Vaiksoo mainib, et tõesti hea lasteraamat on kogupereraamat: nii lapsed kui nende emad- isad naudivad selle lugemist. Rõhutatakse lasteraamatute kunstnikute (vanade tegijate kui ka uute nimede) tähtsat rolli, sest kirevad ja huvitavad illustratsioonid köidavad lugejate tähelepanu sama efektiivselt kui kirjaniku tekst. Autor aga hoiatab, et mõnikord kaasneb probleem ilusa välisilmega raamatuga: raamatu sisu jätab soovida, kuigi kujundus on oivaline.
koduvideo" illustreeris Heiki Ernits. „Nõianeiu Nöbininast“ on tehtud ka ETV teleseriaal. Kristiina Kass on võitnud palju auhindu oma raamatute eest ning tema jutte on avaldanud ajakiri Täheke. Ta on tõlkinud soome kirjaniku raamatu „Risto Räppar“ eesti keelde. Paljud on küsinud, mis teeb Kassi raamatud nii eriliseks. Taas kord tuleb tsiteerida Astrid Lindgreni, kes ütleb, et hea lastekirjaniku tunneb ära keelest. Ja et selleks, et kirjutada hüva lasteraamat, ei piisa sellest, et panna üheskoos jalutama plekk-kamin ja tädi Eulaalie. Lasteraamatu keel ja sündmustik on lihtne ainult pealiskaudsel lugemisel. Omaette kunst on kirjutada nii, et ükski sõna ei tundu üleliigne, et iga eelnev lause oleks järgmisega loogiliselt seotud, et kogu lugu oleks korraga nii naljakas kui ka nukker, ja et lugeja tahaks teada saada, mis saab edasi. Ja jutt ise ei tohi sealjuures ületada kahte tuhandet tähemärki! https://www.google.ee/search?
Ott Arder referaat 2011 Sisukord : · Ott Arderist............................................................................... 1. 1.1 Ott Arderi elust..................................................................... 1. 1.2 Ott Arderi loomingust.......................................................... 3. · Ott Arderi luuletusi.................................................................. 4. 2.1 Millimallikas........................................................................ 4. 2.2 Maasikad.............................................................................. 5. 2.3 Pisike puu............................................................................. 6. 2.4 Laul punktist ja komast........................................................ 7. 2.5 Hea muusika......................................................................... 8. 2.6 Kes hiilib aias otsatus.......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
