10 leiutist, mis mõjutasid maailmakultuuri XX sajandil Regina Jakobson EV212 Sissejuhatus ● 1. 1903 Lennuk ● 6. 1954 Kalkulaator ● 2. 1916 Tank ● 7. 1960 Laser ● 3. 1928 Teler ● 8. 1979 CD ● 4. 1939 Helikopter ● 9. 1983 Mobiiltelefon ● 5. 1941 Kompuuter ● 10. 1991 Internet ● ● Lennuk 1903 Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis. Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Tank 1916 ● Tank (lahingutank) on roomikuil liikuv, tugevalt soomustatud, hea maastikuläbivuse ja liikuvusega relvastatud soomusmasin. ● Esimene prototüüp valmis 1915
ainult registri fragmendid ning seega ei lase Windows vaikimisi neile ligi mitte kui kedagi, isegi lugeda ei saa neid. Et nendele failide ligi pääseda peab tegema ühte neist: * Sellesamas kompuutris peab olema lisaks Windows'ile veel mingi teine erinev operatsioonisüsteem (Linux, Knoppix, WinPE jne) ja Sul tuleb laadida ennast sinna teise opsüsteemi. * Kui Sul on süsteemikettal FAT (või FAT32) failisüsteem, siis loo Windows 95/98 laadimisdiskett ja lae oma kompuuter sellelt laadimisdisketilt ning kopeeri SAM ja SYSTEM failid teise kausta või siis disketile. * Kui Sul on NTFS failisüsteem, siis kasuta näiteks NTFSDos Pro poolt loodud disketti, et saada ligi registrifailidele. Kuna SYSTEM registrifailid ei mahu disketile ära, siis tuleb kasutada mingit DOS'ile baseeruvat arhiveerimisutiliiti, näiteks HA. Et lisada SYSTEM registrifaile disketile, selleks tipi käsk: a:ha.exe a a:system.ha C:WINDOWSSystem32Configsystem
Üha enam kasutatakse arvutit igapäevaelus nii tõhusa tööriistana kui ka meelelahutajana. Kas arvuti on ajaraiskaja või abivahend? Arvutimaailm ümbriseb meid kõikjal. Arvan,et arvuti on abivahend,sest suur osa inimestest puutub kokku arvutitega tööalaselt ja paljusid töid on hulga mugavam teha arvuti kaasabil. Arvuti on ka infoallikas,kust saada erinevat informatsiooni kiirelt ja käepäraselt. Samuti on kompuuter, sealhulgas ka internet vägagi hariv, sest praeguseks on internetist võimalik saada väga palju õppematerjale ning olemas on ka erinevad portaalid, kus treenida mälu, õppida kaardiülesandeid ja muud kasulikku. Arvuti on ka hea suhtlusvahend, mille abil saan pidada kirjavahetust sõprade ja tuttavatega,olenemata,kui suur on meie vahemaa. Teisest küljest võttes on arvuti ka ajaraiskaja.Tore on küll aega veeta arvutis mängides või
Arvutimaailm ümbritseb meid kõikjal. Üha enam kasutatakse arvutit igapäevaelus nii tõhusa tööriista kui ka meelelahutajana. Kas arvuti on siis abivahend või ajaraiskaja? Ühest küljest on arvuti abivahend. Sest suur osa inimestest puutub kokku arvutitega tööalaselt ja paljusid töid on hulga mugavam teha arvuti kaasabil. Arvuti on ka infoallikas, kust saada erinevat informatsiooni kiirelt ja käepäraselt. Samuti on kompuuter, sealhulgas ka internet vägagi hariv, sest praeguseks on sealt võimalik saada väga palju õppematerjale ning olemas on ka erinevad portaalid, kus treenida mälu, õppida kaardiülesandeid ja muud kasulikku. Arvuti on ka hea suhtlusvahend, mille abil saan pidada kirjavahetust sõprade ja tuttavatega, olenemata, kui suur on meie vahemaa. Kuigi peab tõdema, et on ette tulnud olukordi, mil suhtlen sõpradega arvuti abil ka siis, kui nad on mu kõrval.
pööre :aurumasin>laev,vedur J.Watt. 2)Teh.pööre 19-20 sj keskpunkt. Elekter, raadio, grammofon, telefon, lennuk sisepõlemismootor, auto 1885. Edisson, desla.) Riigid: selles etapis on valdav enamik maailma tööstusriike nt ida-kesk-euroopa, suuremad arengumaad, hiina. Infoühiskond e. postindustriaal- kõrgtehnoloogia, kõik see tegevus mis on seotud informatsiooni levitamise ja töötlemisega, infotehnoloogia ehitamisega. Tuumaenergeetika pommina 1945 a 8 aug Hiroshima Nazad. Arvuti-kompuuter, elektronarvuti Usa, inglismaa, sõja lõpuaastatel. Kosmosetehnika vallutamine. Sputnik 1957 laika juri gagarin 1961. Demograafiline siire ehk üleminek on rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste kekmine eluiga(rahvastiku muutus)See tähendab seda, et kõik rahavd teevad läbi arengu, mis jahatekse 4 või 5etapiks. Tänapäeval on kõikidesse etappidesse kuuluvaid rahvaid. Tuum: see rahvad, kes on hetkel
mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Kuid pikemalt võiks peatuda arvuti lähiajalool. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer e Elektooniline Numbrite Arvutaja Ja Kompuuter) (PILT 1.), mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ja võttis enda alla terve toa. Esimene kommertslik arvuti, LEO (Lyons Electronic Office), loodi Inglismaal 1951. aastal. 1953 aastal täiendati LEO mudelit veelgi. 1954. aastal oli arvutimüük juba päris hästi arenenud. Ja müüdi lausa 450 IBM650 tüüpi arvutit. 1958. aastal leiutati SAGE arvutivõrk
Üldiseloomustus Tahvelarvuti on personaalne portatiivne kompuuter, mida opereeritakse puutetundliku ekraani abil ja millel tavapärase klaviatuuri asemel kasutatakse virtuaalset klaviatuuri. Alates 2010 aastast on tahvelarvutite valik oluliselt laienenud ja erinevad mudelid töötavad erinevatel operatsioonisüsteemidel. Google Android operatsioonisüsteemil töötavad tahvelarvutid pakuvad juba arvestusväärset konkurentsi turuliidri Apple firma toodetele. Android tahvelarvuti kasutaja eeliseks on võimalus Android Market programmi
bit a single binary value, the smallest unit bitt of data in a computer byte a unit of data that is eight binary digits bait (bits) long CAD computer-aided design, the use of raalprojekteeri computer systems to aid in the creation, mine modification, analysis, or optimization of a design computed a diagnostic imaging test used to create kompuuter- tomography detailed images of internal organs, tomograafia bones, soft tissue and blood vessels DAC digital-to-analog converter, a system digitaal- that converts a digital signal into an analoogmuund analog signal ur data encoding information using fewer bits andmetihendu compression than the original representation s
K: pikaajaline rendinõue 36 556 Kolmanda rendimakse laekumine ja intressitulu kajastamine 31. 12. 2007. a.: D: pangakonto 40 211 K: lühiajaline rendinõue 36 556 K: intressitulu 3655 Kui rendimaksed toimuvad aasta lõpul, on renditaja summaarne intressitulu suurem kui avanssmaksete puhul. Näide 2 01. 01. 2005. a. anti 3 aastaks rendile kompuuter, mille tegelik maksumus oli 100 000 krooni. Kompuutri majanduslik eluiga on 3 aastat. Kompuutri lõpetamismaksumuseks hinnati 0 krooni. Kompuutrit depretsieeritakse lineaarsel meetodil. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed laekuvad iga aasta algul, esimene makse laekub rendiperioodi alguspäeval. Rendiperioodi algul laekuvate rendimaksete arvutamisel lähtutakse avanssannuiteedi nüüdisväärtusest
Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid 4 edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd. Need, kes on natukenegi rohkem kui vähe kokku puutunud sellise imeriistaga nagu kompuuter, teavad, mis on arvutiviirused. Viiruseid mõeldakse välja selleks, et masina tööd aeglustada või üldse arvuti kasutamise võimatuks muuta. Kõige enam levib viiruseid arvutivõrkude, nt üldkasutatava interneti kaudu. 5 2.Arvutiviiruste ajalugu Arvutiviirus sai nime 1983. aastal, arvutiviiruse nime mõtles välja Fred Cohen, üliõpilasena viis ta läbi rea kontrolli all toimunud eksperimente programmi loomiseks, mis
Estonian Business School Turundus ja kommunikatsiooni õppetool ARVUTISÕLTUVUS Kursusetöö *** Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame
kasutatakse radioaktiivseid isotope. Need viiakse mõne keemilise ühendi koostisesse nning jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist. Suurima rakenduse on leidnud P,H,I,C jt. Märgitud aatomitega ühendite tuvastamine toimub spetsiialse raktiivsuseloendajaga või fotograafiliselt. Elektronmikroskoobi lahutusvõime on kuni 0,2 nm. Elektronmikroskoobi tööpõhimõte, on see, et mikroskoobi teravik viiakse uuritavale objektile ülilähedale. Kompuuter kirjeldab elektrilisi ja teisi mõjusid. Arvuti loob pildi, mida on võimalik kindlaks teha materjali füüsikalised omadused. Digitaalne mikroskoop on uusim mikroskoop, meie maailmas. Seda on võimalik ühendada arvutiga USB-liidese abil. 1,3 megapikseline sensor, mis suurendab kuni 200 korda. Uuritavatest asjadest saab teha pilti ja isegi salvestada videoklippe. Sobib ideaalselt rahatähtede uurimiseks, seerianumbrite kontrollimiseks või muudeks vaatlusteks.
(toksiline vorm) Diagnostika Mikroskopeerimine; Tuberkuliintest või IGRA- veres AK määramine; test ( gamma interferooni toksiin otse materjalist hulk veres); PCR-ga mikroobil. uuring; RÖ+kompuuter Lööbega kulgevad nakkushaigused: LEETRID SARLAKID PUNETIS TUULERÕUGED Lad.nimetus Morbilli Scarlatina Rubella Varicella tekitaja Morbilli A-grupi B- RNA- viirus; Varicella zoster viirus; hemolüütiline piisknakkus viirus-VZV; Väga lenduv streptokokk. piisknakkus: Hästi
Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka
(10) Makroviirused Makroviirused kasutavad ära makrode eelised, st käsud, mis on juurutatud failidesse ja need käivituvad automaatselt. Paljud programmid, näiteks nagu tekstiredaktorid ja tabelprogrammid kasutavad makrosid. Makroviirus on seega makroprogramm, mis kopeerib iseend ja levib ühelt faililt teisele. Kui Sa avad mingi programmiga faili, mis sisaldab makroviirust, siis see viirus kopeerib end selle rakendusprogrammi stardifailidesse/käivitusfailidesse. Nüüd on kompuuter nakatatud ja kui Sa järgmine kord avad sellesama programmiga mingi muu faili, siis nakatatakse ka see fail viirusega. Kui Sinu arvuti on võrgu osa, siis see viirus levib antud võrgus väga kiiresti ja kui Sa saadad selle nakatunud faili kellelegi, siis saab ka saaja "pasa" kaela... Makroviirusega faile kasutatakse väga paljudes kontorites ja mõned neist võivad nakatada ka erinevaid failitüüpe, näiteks nagu MS Word ja MS Excel faile. Nad levivad väga kiiresti, sest
Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed
vaid väikesi molekule. Nii saab mõõta keerulisi segusid, sünteesi produkte jne. Seostumsit valguga. Teisi viise – afiinsus, SPR- ja stsintillatsioon-skriining. Juhtühendi leidmine: võib olla kaugem ideaalist, madala aktiivsuse ja sobimatute kõrvalefektidega, kuid ta on vajalik lähtepunkt ravimidisainile ja tootearendusele. Allikad: - looduslike ühendite skriining, - kombinatoorne süntees, - meditsiiniline folkloor, - kompuuter disain, - sünt.pankade skriining, - juhus ja intuitsioon, - olemasolevad ravimid, - arvutiotsing andmebaasidest, - looduslikud - TMR-disain ligandid/modulaatorid, - Looduslike ühendite skriining: ammendamatu allikas. Beyond the wildest wet dreams of an organic chemist. Liigne keerukus, liiga madal sisaldus looduslikes objektides. Tõeline nuss on eraldada neid aineid
Mis piirkond on kahjustunud? Peaaju funktsioonid Otsmikusagar (Frontaalsagar) o Intelligents o I nhibeerimine Oimusagar (Temporaalsagar) o Kõne o Lõhnatundlikkus o Kuulmisega seotud funktsioonid Kiirusagar (Parietaalsagar) o Õpitud oskused Kuklasagar (Oktsipitaalsagar) o Nägemisfunktsioonid Kompuuter-tomograafia (KT) Kompuutertomograafia on uuring, mis kitsaks kimbuks koondatud röntgenkiirtega teeb uuritavast piirkonnast 0,6‒10 mm paksusega pildilõiked, mis annavad üksikasjaliku ja täpse kujutise uuritava piirkonna anatoomiast ja võimalikest haiguslikest muutustest. Röntgenkiirgusel põhinev Efektiivne: o Erakorralises töös o Trauma, insuldi puhul Magnet-resonants tomograafia (MRT)
korduvad uuringud, statsionaarne ravi. DETAILID!! Neuroloogilise leiu analüüs kus on kahjustus? Motoorika häired: halvatused, liigutushäired, tasakaaluhäired (väike aju halvatuse korral nagu joobes). Kortikaalsed sündroomid. Mis piirkond on kahjustatud? Peaaju ja funktsioonid. Otsmikusagar: intelligents ja inhibeerimine. Kiirusagar: õpitud oskused. Oimusagar: kõne, lõhnatundlikkus, kuulmisega seotud funktsioonid. Kuklasagar: nägemisfunktsioonid. Kompuuter-tomograafia. Põhineb röntgen kiirgusel. Efektiivne erakorralises töös. Trauma, insult. Magnet-resonantstomograafia. Põhineb magnetväljal. Täpsem kui KT. inimene peab olema torus. EEG. Aju biovoolude uuring. Kasutatakse erinevate hoogude puhul. ENMG. Lokaliseerime perifeerse motoneuroni kahjustut. Elektoneuromüograafia. Perifeerne närvisüsteem (seljaaju eesmine sarv, närvijuur, närv, sünaps, lihas). Provokatsioonitestid. Füüsiline koormus. Tilt-test (autonoomsed häired). POTS
serveritesse. ja GMail Cloud postkasti uurimist. Computing rakendustele pääseb üle Interneti Google Chrome OS kasutab Sinu kompuutri kõvaketast kui vahemälu nii et Sa saaksid mõne ligi ettevõtte suvalisest kompuutrist. Heaks näiteks võib siin tuua aja töötada ka 'offline' režiimis. Peale selle juhul kui Sinu kompuuter ütleb mingitel põhjustel üles, näiteks pahaasutuste poolt viiruse tõttu, siiskasutatavat Sa ei kaota oma 'Google andmeid,Docs' teenust. sest neid hoitakse pilves. Samas võivad firmad luua ka omaenda uue rakenduse ja installeerida ta
Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas) sisendseade (klaviatuur, hiir jms.) väljundseade (kuvar, printer) 1.1.1
- Translatsiooni (Public Address) pult - Tuletõrje ringkäigu jälgimine (Fire Patrol Monitoring) - Tuletõrjepumpade käivitamine - Merevee klappide avatud/suletud asendi näitamine - IAS süsteem kuvarite ja lülititega - Püstivus- ja laadimisarvutuste kompuuter 5.teki ohutusjaamast on võimalik: - Ventilatsiooni distantsjuhtimine - Tulesiibrite avariisulgemine - Tuletõrjepumpade käivitamine - Avariipilsipumba käivitamine - Autoteki vihmutussüsteemi käivitamine - Veekindlateuste distantsjuhtimine - Kütusesüsteemide avariiseiskamine Tuletõrjesüsteemid, üldine kirjeldus Üldist Käesolev juhend kirjeldab elektrilise tulekahju avastamis-, jälgimis- ja
fookuses. Fookusest väljas olevad piirkonnad (mis tavalises mikroskoobis paistaksid ebateravate ja hägustena ning mis seetttu segavad vaatamist) jäävad mustaks, neid ei näe. Uuritavast objektist tehakse suur hulk optilisi like, igast tasapinnast saadav kujutis salvestatakse arvutis pildifailina, mida on hiljem vimalik ükshaaval analüüsida vi sünteesida ruumiliseks kujutiseks. Konfokaalmikroskoop teeb põhimõtteliselt sama töö, mida meditsiinis teeb kompuuter-tomograaf. Mõlemad annavad uuritavast objektist kujutise kindlate tasapindade kaupa Konfokaalmikroskoobis töötavad valgusallikana korraga kuni 3 laserit, igaüks töötab oma kindlal lainepikkusel. Konfokaalmikroskoobi kasutusvimalused on väga laiad, alates rakusisese Ca++ioonide vi pH mtmisest kuni rakustruktuuride pindala arvutamiseni. 4.)Kuidas tuleb uuritavat preparaati töödelda, et see oleks vaadeldav skanneeriva
Võõrsõnad peaaegu puuduvad. Vaid slängisõna ,,duubeldeck" vajab noorele lugejale selgitamist. Peale selle, et tegemist on inglise keelest tuletatud värdmoodustisega, on ta kasutuselt pea sama kadunud kui ,,transistor". Tore sõnatuletis on verb ,,põllemummulema" nii juhtub katkiläinud kruusi mummudega, mis ema põlle sisse põllemummulema korjatakse (,,Kruusi lugu"). Arhailise varjundi on omandanud sõna ,,kompuuter" luuletuses ,,Kompuutri-issi", vaevalt et mõni laps enam arvutit sedasi nimetab. Noortepärasusele makstakse lõivu värdsõnadega ,,chill" ja ,,häng" luuletuses ,,Kooliaasta lõpulugu". Peamiste kõnekujunditena kasutakse antropomorfiseerimist ja personifikatsiooni, mille näited on toodud luulekogusid käsitlevates alapeatükkides. Kirjanduskriitik Kull leiab: Vilepi värsid tunduvad vahel nii ärritavalt lihtsa(meelse)d, et tekib kiusatus ise proovida
alguse lapsepõlv. Vihmametsades elavatel hõimudel ei ole laste mänguperioodi. Kuna tööriistad on algelised, suudavad lapsed neid üsna ruttu kasutada. Poistel ehk veel on väike mänguaeg, aga tüdrukutel absoluutselt mitte. Räägi lähemalt, miks eesti lapsed enam ei mängi. Me oleme ringiga peaaegu samasse kohta tagasi jõudnud, kust kunagi alustasime. Töövahendid on jälle sellised, et lapsed saavad nendega ruttu hakkama. Kompuuter! See on kindlasti üks põhjusi, miks mäng on taas oma tähtsust kaotamas. Valdavalt on mängukultuuri edasi antud stiihiliselt: pere vanemad lapsed juhendavad 98 väiksemaid. See on ajast aega toiminud, seepärast pole keegi mängu õpetamisega vaeva näinud. On jäänud mulje, et kõik toimub iseenesest. Aga praegu on iseeneslik mänguoskuse edasikandumine väga tagasihoidlik. Selle põhjuseks on keskkonna olud: peredes pole enam
mudelid •Kvantarvuti ilmumine võib mõneti tähendada elu lõppu kujul nagu me seda täna tunneme ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 9 http://www.sciencedaily.com/images/2006/11/061123115722.jpg DNA arvutid -molekulaarmasinad •Aastast 1994 pärit idee kohaselt võiks just DNA olla arvutamises järgmine tase. •See eeldab suurt arengut ka bioloogia vallas, et me mõistaksime paremini rakkude sisemist ja vahelist infovahetust •DNA kompuuter oleks võimeline lisaks tohutule salvestatavale andmemahule teostama ka paralleelseid arvutusi. •Sellised masinad tekitavad suure probleemi ka Tehisintellekti maailma jaoks. Kui intellektuaalset võimet omav masin on tegelikult bioloogiline organism, kas ta siis on enam “tehist”? ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 10 Seos teiste teadustega •Infotehnoloogia on muutumas bioloogiale sama väärtuslikuks nagu seda on matemaatika füüsikale!
annaabi.ee 
