porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, vib tema pilte vaatama jdagi. Nii tleb lasteraamatu Kaka ja kevad tutvustus raamatu tagakaanel. See sissejuhatav tekst avab testi vga hsti nhtuse, millest kohe juttu hakkab olema. Normaalsus ja ebanormaalsus, reaalsus ja ettekujutus, vajalikkus ja mttetus vi hoopis vim. Asjade vim inimeste le? Vimu avaldumine kohtades kus poleks selle pealegi tulnud? Kik lasteraamatus viitab sellele, et Kivirhki looming on astunud vastu hiskonnas kehtivate tavade vastu, ritades lhkuda siin kehtivaid nhtamatuid ja otseselt mitte kuskil kirjas olevaid norme lasteraamatu sisu ja tegelaste kohta. Lasteraamatut Kaka ja kevad ritan vaadelda tervikuna Foucault vimu, normide ning normaalsuse ja ebanormaalsuse kaudu. Vaatlen, kuidas avaldub hiskonna vimule vastuhakk ning nitan, et see ei ole kohe kindlasti ainult negatiivsete tagajrgedega ritus.
Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega Ta on avaldanud võrukeelseid luulekogusid, jutukogusid, romaane, näidendeid, filmistsenaariume ja teisi kirjutisi, tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa. Üks Ülle luuletusi, mis on ilmunud lasteraamatus "Miä hummõn tulõ? Illos päiv. Iks tulõ illos päiv. Puhka vällä, et tedä jo varra teretämä joudaq. Päiv om hummugist selge ja puhanu, lõunast kuum ja kärre, inne kui tulõ jälleki hämärä hällmine ja õdagu jõudmine. Nii, latsõkõnõ, makaq, makaq, ma ka maka. Om üü." Veel Ülle loomingut.. ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ Ema mu ema (luuletused) Hääd ööd (pere ja kodu raamat) Ime kütken tähe poole kist (luuletused)
luule ongi su elu, su elu ongi su luule."Runneli luules on tähtsal kohal armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ''Punaste õhtute purpur'' (1982), mis on Eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Hando on kirjutanud ka Võrukeelseid luuletusi. Võrukeelseid luuletusi on Runnel avaldanud kõigepealt lasteraamatus ,,Mere ääres, metsa taga", hiljem aeg-ajalt ka täiskasvanute luulekogudes. Vellokõnõ, tillokõnõ ullikõnõ, ubinakõnõ, küll sa makat magusalõ, küll sa ikõt halusalõ, ku sa üles heränet är sa joht ikku ilmahki, naara iks egä asa pääle ummi paksõ põskiga, tsõõrikide silmiga, sõss sinno imä üsähtäs, maamakõnõ mudsahtas. Tekstinäited VÕIB-OLLA ARMASTUS ON OOKEAN Hando Runnel Võib-olla armastus on ookean.
Jaapani muinasjututtudes on õpetlik sisu ja mõnikord on tegevusel halb tagajärg.Tegelasteks on vaesemad inimesed või hoopis loomad. Eesti muinasjutud on ahnusest ja õelusest, haldjatest, vanapaganatest ja paharettidest, rumalusest, peretütrest,kuningatest ja kuningannadest, vaeslapsest ning loomadest. Euroopa muinasjuttudes on tsaarid, samuti linnud, haldjad,loomad, kuningad, kuningannad, printsid ja printsessid. 3. Lapse elu kujutamine viimase kümnendi eesti lasteraamatus 1999-2009 · A.Pervik ,,Palula ja Joosep", · A.Toikka ja A.Mägi ,,Ruudi", · R.Kasser ja A.Teeääre ,,Väike seebimullipuhuja" · ,,Reet Made ,,Veli Oliver". Nendes raamatutes oli lapse elu väga keerulisellt kujutatud. Lastel puudusid üks vanematest. Teoses "Väike seebimullipuhuja" oli Arturi ema surnud ja isa oli sageli kodust eemal. Raamatul on sellepärast selline vahva pealkiri, kuna poiss oli sageli üksinda ja pidi endale tegevust otsima ja
kõhuuss. "Ta ise esines seal klounina." "Ja nuttis samuti!" sõnas Kai." Selles võluvas miniatuuris on peidus valem rõõmutu argipäeva vastu, ülesehitusprintsiip, mida järgides on loodud nii "Kaelkirjak" kui ka Kai ja Tõnise jutud. Ka kõhuuss Tõnis ise parasiit, kes on inimese parim sõber on "sibulatest tsirkus", retooriline figuur, mis ühendab võimatuid asju ja tekitab hämmastavaid tähendusi. Kivirähu lasteraamatus elab idee loovast geeniusest, kelle tegevus annab argisele, determineeritud maailmale paradigmaatilise telje, muudab joone tasapinnaks, tasapinna ruumiks. 5
(värsslugu, 1940) 2. 2. Kersti Merilaasi hiline looming Kersti Merilaasi hilisema luule püsimotiivid, tajutav on jõuline andumuslikkus, arenes hiljem välja nii loodus- kui armastuslüürikas. 6 Kersti hakkas hilisemalt kirjutama rohkem lasteluulet. Esimene Merilaasi lasteluuletus on ,,Jõuluöö laudas", mis on isülliline pildike Jeesuslapse sünnist, kirjutatud lihtsas keeles ja puhtas vormis. Ilmub 1943.a. lasteraamatus ,,Kallis kodu". Järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luulekogud ,,Rannapääsuke" (1962, vene k. 1965), ,,Kevadised koplid" (1966) ning valikkogu ,,Kuukressid" (1969) Aktuaalsete sotsiaalsete motiivide käsitlemist väärtustas isikupärane lüüriline tunnetus. Nende aastate loomingust tõusevad esile ka patriootilised Eesti-luuletused, millest üldtuntuks said rannapääsukese ja Põhjaranniku kujund, ning tööinimest väärtustavad värsid.
(Parve) Saabastega Kassi muinasjutust lähtuv "Kass! Kass! Kass!" (lav. 1981 Draamateatris, ilmunud kogumikus "Eesti näidendid 1977-1979"), kuningas Midase lugu "Kõrgemad kõrvad" (lav. Draamateatris 1985, pole seni trükis ilmunud) ja muule lisaks pahupidi pööratud muinasjuttude raamat lastele "Kokku kolm juttu" (1974), mis sisaldab äraspidiseid versioonekolmest karust, kolmest põrsakesest ning Lumivalgekesest ja seitsmest pöialpoisist. (Lepik, 2001) Lasteraamatus "Lugemik-lugemiki" on Rummo loonud põnevaid sõna- ja mõttemängulisi luuletusi. Fantaasialennukate luuleridadega annab autor edasi lapse lustakat seebivahu söömisega vanniskäiku, sõelaga jõe peal ujumist ning loob luulepildi kodus pliidi peal elavast linnust. Raamatus on huvitavaid keelemängulisi leide, mis pakuvad väikesele lugejale palju avastamisrõõmu. 2004. aastal ilmunud lasteraamat ,,Vannituba" sisaldab endas kaunite värviliste piltidega
Toetudes isale ning pakkudes isale omapoolset toetust, suudab ema oma vaiksel viisil majapidamistööd laitmatult ära teha ja lastele sobivas koguses nii hellust ja mõistmist kui ka reegleid ja piiranguid pakkuda. Isa vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid. Ta võib olla küll karm (tal on raske oma armastust ja hellust välja näidata), aga ta on õiglane ja töökas ning jäägitult oma peret toetav ja armastav. Sellel süzeel on muidugi mitmeid variatsioone. Lasteraamatus asendab ema mõnikord tädi, kes on küll kohusetundlik ja majapidamisele pühendunud, aga mitte nii hell ja lugeja elab kaasa mingil põhjusel emata jäänud lapsele. Suur osa nii noortele kui vanadele XIX sajandil kirjutatud raamatuid räägib noorte armastusest ja takistustest, mida nad peavad ületama, enne kui igatsetud eesmärgi abiellumiseni jõuavad. Mis pärast pulmi toimub, huvitas tollast kirjanikkondahoopis vähem
1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .............................................................................. 11 1.6. Illustratsioon lasteraamatus......................................................................... 12 1.7. Uus tõus eesti lastekirjanduses.................................................................... 14 2. HEIKI VILEP LASTEKIRJANIKUNA............................................................. 17 2.1. Eluloost ....................................................................................................... 17 2.2. Heiki Vilepi kirjanduslik kujunemine.........................................
L. Frank Baum “Võlur Oz” Frances Hodgson Burnett “Salaaed” Anna Sewell “Must iludus” Robert Lewis Stevenson “Aaretesaar” , (“Dr. Jekylli ja Mr. Hyde’i kummaline juhtum”) Beatrix Potter “Lugu Peeter Pikk-kõrvast” Lucy Maud Montgomery “Roheliste viilkatuste Anne” 12. Oma- ja eripäraseid väljaandeid saksa lastekirjanduses 16-17 saj. 13. Tooge näieid absurdihuumori ja kaasaja satiirilise peegelduse kohta L. Carrolli lasteraamatus Alice imedemaal. Carroll kui suuresti end maailmast isoleerinud, mees omas teistsugust perspektiivi maailmale. Imedemaa olenditel on palju juhuslikke kombeid . nende käitumine on õigustatav imeliku loogikaga, kuid need kombed on ikkagi veidrad või isegi julmad. Võib märgata selgeltnähtavaid viktoriaanlikke mõjusid, kuna loomad on kangekaelsed ning nad omavad kindlameelseid ideid selle kohta, mis on sobiv käitumine.
lehed propageerisid kasvatusideesid. Tänu nendele ,,lendlehtedele" on säilinud saksa rahvalaulud. * 1544 algupärane romaan ,,Der Jungen Knabenspiegel" (Poisikese peegel) * 1569 Georg Schaller ,,Uus loomaraamat" saksa pildiraamatu eelkäija. * 1658 esimene lasteentsüklopeedia 13. Tooge näiteid absurdihuumori ja kaasaja satiirilise peegelduse kohta L.Carrolli lasteraamatus Alice Imedemaal. Carroll kui suuresti end maailmast isoleerinud, mees omas teistsugust perspektiivi maailmale. Imedemaa olenditel on palju juhuslikke kombeid . Nende käitumine on õigustatav imeliku loogikaga, kuid need kombed on ikkagi veidrad või isegi julmad. Võib märgata selgeltnähtavaid viktoriaanlikke mõjusid, kuna loomad on kangekaelsed ning nad omavad kindlameelseid ideid selle kohta, mis on sobiv käitumine. Olendite olulisus ja juhuslikud
Algul on pererahva suhtumine neisse vaenulik, kuid tasapisi see muutub, aga et kõrvalise inimese käsi võib näiteks püünisepanekuga korvamatut kahju teha, seda kogevad kärbid ka: seitsmeliikmelisest perekonnast jääb järele kolm. Autor selgitab: "Kärpidele ei tähenda püünisesse sattumine lihtsalt looma surma. Õnnetus on palju suurem iga kaotsiminek vähendab võimalust paarilise jälgedele jõuda, paari minna ja uus pere luua." *,,Metsapaharet'' - Tallinn ,,Alvar'' 1993 Lasteraamatus, mida kirjanik ise peab ka mälestusteraamatuks, on juttu inimese suhetest loodusega. Lugusid koolielust, loodusnurgast ja selle asukatest. Raamat on lähteimpulsse saanud kirjaniku tööperioodist kooli bioloogiaõpetajana. Mitmed loomad: lagrits, valge- 14 toonekurg, nastik, hiina tammekedrik ja teised on võetud elust enesest, nad on sattunud kooli elavnurka, nagu neid 50. aastate koolides omal ajal organiseeriti.
annaabi.ee 
