Jälle, jälle, kahvatu ja halav, Tulin Sinu juurde, Mea. (H. Talvik. Taliöine) 12.saj Inglismaal tekib riimitud värss, värsi piir võib kattuda süntagmaga Siire (enjambement) ...Ja väga õnnelik olla on väga raske.Isegi raskem kui kurb olla (Alliksaar) Kuidas, kuidas mitte raisa- ta nüüd aega ega raha (M. Under) Meetrum nõrkade ja tugevate silbipositsioonide seaduspärane vaheldumine värsis Värsisüsteemid · Silbiline (süllaabiline) · Prosoodilised · Silbilis-prosoodilised Silbiline (süllaabiline) süsteem · Jaapani süllaabika (haiku 5+7+5, tanka 5+7+5+7+7) · Itaalia 11-silbik (4./6. ja 10.silp rõhulised) · Prantsuse 12-silbik (aleksandriin; 6. ja 12. silp rõhulised) Haiku (5+7+5) Mihklipäike, hapu nagu jõhvikas irvitab soo peal. (P.-E. Rummo) Tanka (5+7+5+7+7) Öine tormiulg varjude vappumine hirmuunenäod Äkki toas nagu laevas must kodutuse tunne (M. Nurme) Prosoodilised süsteemid
ma õppisin, oli minu jaoks huvitav. Tänase ettekande jaoks valisin uuritud materjalist välja üsna väikese osa. Reiner Brockmann oli esimese eestikeelse juhuluuletuse kirjutaja. Seda peetakse tema põhiteeneks, ometi ei olnud kaasaegsetel eestlastel sellest õrna aimugi. Kristiina Ross on öelnud, et see oli kohaliku võõramaalase intellektuaalne mäng, nali, mille peamine ja tagantjärgi tähtsus seisnes selles, et see oli just esimene eestikeelne silbilis-rõhuline luuletus. Ilmaliku juhuluule harrastamise asemele asus just Kadrina-perioodil vaimulik kirjasõna, millest trükivalgust nägi 24 kirikulaulu tõlget. Ja just need olid kuni piibli ilmumiseni eestlaste seas kõige populaarsemad tekstid. Toomas Pauli meelest pole õiglane Brocmanni hinnates seda osa tema tööst kõrvale jätta ainult sellepärast, et need on kõigest tõlked.. Kadrina-perioodil lisandus Brockmannile aina uusi ameteid, näiteks sai ta Eestimaa
" See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. MA OLEN PANNUD SEGAST ka selget olen pand mind peetud on kui segast ja antud armuand ma olen saanud raha ja riided söögi toad on tihti väga paha jalg märg või nürid noad ma kardan sisekorda ja tolmulappisid ei suuda teha korda ka seinakappisid ka kahhelkive seina ei oska laduda ma oskan kasteheina vaid ära kaduda I Suguühe Surnuaiapingil Elu igavese Jätkumise ilu. Öine hümn Peaaegu sõnatu, Või kui, siis silbilis-rõhuline. II Siselinna kalmistu Tõsiduses, salapäras Mehe-eluks valmistu, Juhan, Kuu- ja tähesäras. Kasutatud kirjandus: http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/ http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/Elulugu.html http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/Looming.html http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/Luulenaiteid.html
lõpplahenduseni. 6) Konkulusioon- teose lõpetus. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Teema- teose käsitletav nähtuste ring. Tegelane- teose sündmustiku kandja või selles osaleja. Temaatika- kirjandusteoses käsitletavad teemad, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Tragöödia- kurbmäng Trohheus- värsimõõt. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rühulisest ja rõhuta silbist. Ulmekirjandus- teaduslik-fantastiline kirjandus. Uudis- üks ajakirjanduse põhizanr. Lõhike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Uuem ravhalaul- rahvalaulu liik, mida iseloomustab lõppriim ja värsside türgmitumine salmideks. Vaatus- draamateose suurim koostisosa Valm- õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutava inimesi.
kombinatsioonid moodustasid värsijalad (nt jamb on kombinatsioon lühike - pikk; trohheus pikk - lühike, daktül pikk - lühike - lühike) Värsijalad moodustasid kokku värsi (nt heksameetri) ja värsside rühmad (nt distihon). Germaani keeltes ei arvestata mitte silbi pikkust, vaid rõhku. Romaani keeltes arvestatakse silpide arvu. Rõhuküsimus on suhteliselt ebaoluline. · Ain Kaalep tunnustab viit värsisüsteemi: silbilis-rõhulist, rõhulist, vabavärsilist, silbilist ja vältelist (vrd Põldmäe 1978: 83). · Ühised omadused: moodustub piiratud kindla struktuuriga üksus värsirida, mille formaalne struktuur kordub. Tuntuimad värsijalad v trohheus; v jamb ; vv daktül; vv anapest; spondeus; v v amphibrahh; v kretikus. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või siis sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas
olla pikem), rütmi algüksus on üks silp (5) rütmi korrastusalused - silpide arv / rõhk / välde (eesti keeles), rütmi korrastus sõltub keelest eesti keeles on 8 värsisüsteemi, ent kõik ei ole ühtviisi produktiivsed või tähtsad (6) värsisüsteem (7) rütmi korrastusalused on silpide arv, rõhk ja välde Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide või sõnade süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Võib eristada silbilis-rõhulist e silprõhulist, rõhulist ja vabavärsilist rütmi; harvem kohtab puhtalt vältelist või silbilist luulet. Salm e stroof Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Ood- ballaadi, poeemi pidlik ülistuslaul Pastoraal õnnerikas karjaselaul Epigramm e pilkelaul 1
Näiteks: Udu rikub uue kuue. (Rahvalaul.) assonantsriim irdriimi liik, mis põhineb pearõhulise silbi vokaalide kokkukõlal. Näiteks: hood : loog. blankvärss renessansiaja inglise draamale iseloomulik korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb. Blankvärssi kasutas teadaolevalt esimesena luuletaja Surrey (15171547), draamasse tõid selle Thomas Norton ja Thomas Sackville 1561. aastal. daktül silbilis-rõhulises värsiehituses kolmesilbiline värsijalg, kus rõhk langeb kolmest silbist esimesele. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist ( + +). Näiteks: Viltjalu mehed on rippu +++++ koormate pääl ++ hingeaur lehvitab lippu +++++ habemein jää. ++ (Juhan Sütiste.) distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof.
b) Puhas välteluule on tänapäeva eesti keele kui rõhukeele seisukohast kunstlik, mistõttu värsirõhke püütakse täita pearõhuliste pikkade silpidega, vastandades neid lühematele silpidele. · Regivärss a) Meetriliselt rikas: rakendada võib nii rõhulist vältelist kui silbilist põhimõtet. On ekslik arvata, et kõik taandub vältelisele neliktrohheusele ja kaheksale silbile. Eri tüüpide seast tõuseb esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide ja väldete arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. b) N-ö klassikaline regimõõdu e vältelis-silbilis-rõhulise neliktrohheus: i. Värsis üldjuhul 8 silpi ii. Pearõhuline pikk silp täidab ka värsitõusu ega esine üldjuhul languses iii. Pearõhuline lühike silp täidab värsilangust ega esine üldjuhul tõusus iv
jne. vahel. Luule. e poeesia (poiema > kreeka k. `tehtu', `loodu', `esile toodu', poiesis > `loov oskus', `kunst') tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teosed. Valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline Värss. > lad. K. `vagu', `(kirja)rida', Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire. süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. Värsisüsteemid. Kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE (Silbilis-rõhuline, Silbilis-välteline, Vältelis-silbilis- rõhuline) PROSOODILINE (Välteline, Rõhuline, Rõhulis-välteline) SILBIILNE SILBILISRÕHULINE > värsimõõt koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest) Värsijalg > rõhuline silp (värsijala tõus) + rõhuta silbid (värsilangused) Silprõhulised luuletused > ühtlustatud silbiarv Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad
e poeesia (poiema > kreeka k. ‘tehtu’, ‘loodu’, ‘esile toodu’, poiesis > ‘loov oskus’, ‘kunst’) tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teosed. Valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline Värss. > lad. K. ‘vagu’, ‘(kirja)rida’, Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire. süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. Värsisüsteemid. Kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE (Silbilis-rõhuline, Silbilis-välteline, Vältelis-silbilis- rõhuline) PROSOODILINE (Välteline, Rõhuline, Rõhulis-välteline) SILBIILNE SILBILISRÕHULINE > värsimõõt koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest) Värsijalg > rõhuline silp (värsijala tõus) + rõhuta silbid (värsilangused) Silprõhulised luuletused > ühtlustatud silbiarv Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad
· Traditsioonilses luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. · Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus. Mis on meetrika?Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Meetrum on rütmis sisalduv korrapärasus, mis tuleb selgeks teha lugemise käigus. On kindlapiiriline. Kutsub esile ootuse kordumise järele ja kõrvalekaldumisi adutakse rütmihälvetena. Süsteemid: silbilis-rõhuline, rõhuline, vabavärsiline, silbiline, välteline. Värsijalad: trohheus, jamb, daktül, anapest, spondeus, amphibrahh, kretikus. Mis on riim? Millised on erinevad riimiskeemid? Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Vanimaks peetakse algriimi. Traditsioonilistes värsivormides kasutatakse eelkõige lõppriimi. Eristus põhineb riimisõnade asendil värsis: alg,- sise- ja lõppriim
tegelased Aadam&Eva, saatan); 1671- ,,Tagasi võidetud paradiis". Ühendas poliitilise puritaanilku maailmavaate; ise esindas keskklassi, puritaanlust; võttis osa kuninga kukutamisest. Saksa polnud 17saj riik,mis oleks suundasid määranud. Martin Opitz(1597- 39)- ,,Raamat sks poeetikast"1624.( peaks klassitsistlik luule välja nägema, millised on luule moraalsed alused) luule peab olema selge,loogiline; kinnitas silbilis-rõhulise värsisüst. Paul Fleming(1609-40) 17saj suurim Sks poeet. Opitzi õpil; käis Tln, armus Elsasse; suhtles Eestis kaupmeestega, kõrg- ja keskkihiga. Draama- arenes kiiremini Ing ja Hisp-s. Draama kuldne sajand kestis 16.s keskpaigast 17.s keskpaigani. Hisp rahvusdraama rajaja oli Lope de Vega. Bteater- mitmekesine temaatika, palju liikumist, uhked dekoratsioonid; tekkis ooper ja operett. Tirso de Molena- teosed annavad edasi
Peateema on teost läbiva keskse idee kandja, kõrvalteemad täiendavad ja laiendavad seda. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. [William Shakespeare "Hamlet, "Kuningas Lear", August Kitzberg "Libahunt"] Trohheus - Värsimõõt skeemiga +-/+-. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist. Tere, laine! mere laine! +-/+-/+-/+- Ulguvete karge tuul! Ulmekirjandus - teaduslik-fantastiline kirjandus. Teaduse tulevikuvõimalusi ilukirjanduslikus vormis käsitlev kirjandus, milles on ühitatud teaduslikkus ja fantastika. 2 suunda - teaduslikud fantaasiad "Verne "20 000 ljööd vee all" ning hoiatusteosed, mis käsitlevad võimalikke ohtusid nagu tähesõjad, robotite sõda jms. Uudis - Üks ajakirjanduse põhizanr
selle südame, (SIIRE) selle südame, täis joobumispuhke, täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke. On siiski kurb, et pärib surm selle südame (värsi piir kattub süntagma lõpuga) Ja kõik tema laulmatud laulud Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm Selle südame laulmatud laulud! (Marie Under) 9.2.Värsisüsteemid Värsisüsteemid kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE (silbilis-rõhuline, silbilis-välteline, vältelis-silbilis- rõhuline) PROSOODILINE (välteline, rõhuline, rõhulis-välteline) Rõhuline - ehk aktsendiline, sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, aga värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-,daktüli-anapesti-,amfibrahhilaadsed.
5. Välteline ehk kvantiteeriv värsisüsteem Kuldajajärk esmalt lõi õitsele, sundija suuta, seaduse puududes, mis iseendast õigusi austas (Ovidiuse "Metamorfoosid", Ervin Roosi tõlge) 6. Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteerivvärsisüsteem 7. Silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv värsisüsteem 8. Vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteerivsüllaabilis-tooniline värsisüsteem Riim Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist · foneemikoosluse ühtelangemise aste -täisriim (õied : põied) -irdriim (laiemas mõttes) (õied : köied) · silbiarv - meesriim (1 silp), naisriim (2 silpi) jne · asend värsis - eesriim, siseriim, lõppriim jne · asend stroofis - paarisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab) jne
luuletaja oma [10]. 2. Varasem looming ,,Palavik" Heiti Talviku esimene luulekogu nimega ,,Palavik" anti välja ,,Kammisseppade" sõpruskondliku kirjastuse poolt 1934. aastal. Oma luules võttis ta eeskuju oma lemmik autoritelt, kelleks olid: Ch. Baudelaire, H. Heine, R.M. Rilke ja tema vaieldamatu lemmik F. Dostojevski. Tema luule on klassikaline ja kindlajooneline. Seda iseloomustavad range ja puhas vorm, silbilis-rõhuline värsisüsteem, neljarealine stroof, jambiline meetrum ning poeetiliste piltide täpsed ja selged kontuurid. Talvik vältis ebaloomulikku sõnastust ja kulunud riimsõnu. Tema luules olid puhtad riimid.Või kui riimid olidki ,,kulunud", siis Talvik oskas neisse uue elu sisse puhuda. Ta kasutas ka julgeid võrdluseid. Talviku esikkogus on kaks meeleolulist põhikihistust. Väiksem osa luuletusi esindab kujutuspiltidelt ja vaimult vanamoelist romantikat ja noorukinukrust. Sellised
Värsisüsteemid 1. silbiline ehk süllaabiline süsteem. Korrastatud silpide arv. Haiku (5+7+5 silpi) ja tanka (5+7+5+7+7 silpi), jaapani süllaabikat on raske tõlkida. Prantsuse aleksandriin. 2. prosoodilised süsteemid a. välteline ehk kvantiteeriv. Pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. Vanakreeka, ladina, araabia, sanskriti keeles. Klassikaline on heksameeter, mille tõlkimisel kasutatakse silbilis-rõhulist värsisüsteemi. b. rõhuline ehk aktsendiline. Korrapärastatud pearõhu silpide esinemus värsis. Tugev positsioon, iktus ja mitteiktus. Rõhkur iktuste-vaheline intervall 1-2 silpi, paisur iktuste-vaheline intervall 1 silp. Daktüloid, amfibrahhoid, anapestoid c. rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteeriv 3. silbilis-prosoodilised süsteemid a
Kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu, on tegu vabavärsiga. Proosakõnest eristab vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. Riimideta luule ei ole vabavärss alati, vaid valge e blankvärss. Vältelised värsisüsteemid Vältelise e kvantitateeriva värsimõõdu kuj värsijalad. Värsijala loob pikk silp e tuum, millega liituvad lühemad. Rohkem toimib vältelis-rõhuline, vältelis-silbilis-rõhuline värss. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendati nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Rõhulibistus e skandeerimine, tekib kui loomulik sõnarõhk satub vastuollu värsirõhuga Paus e tekstuur Silbiline värsisüsteem Harvem kohtab eesti luules silbilist e süllaabilistn värsisüsteemi, mille tunnuseks värsside kindel silbiarv, nt haikud ja tankad. 10. Metafoor ja selle eriliigid
proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses. Värss on luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida. Siire ehk anžambmaan (prantsuse sõnast enjambment 'üleaste') on sageli tarvitatav lausekujund luules, misjuhul lahutatakse süntaktiline ühik värsirea piiril või kahe värsi vahel. Värsisüsteemid Silbilis-prosoodiline – e silbilisrõhuline - värsimõõt koosneb värsijalgadest o Värsijalg – rõhuline silp(tõus) + rõhuta silp(langus) o Trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh Prosoodiline- e rõhuline – sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv tõuse, aga languste arv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki Silbiilne – värsside kindel silbiarv o Haiku, tanka
(2) jamb - x x' (3) daktül - x' x x (4) amfibrahh - x x' x (5) anapest - x x x' 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). (1) Rõhuline ehk aktsendiline värsisüsteem - nt. 0/1/2 x' 1/2/3 x' 1/2/3 x' 1/2/3 x' 0/1/2/3 (2)Vabavärss (3)Välteline ehk kvantiteeriv värsisüsteem (4) Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteerivvärsisüsteem (5) Silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv värsisüsteem (6) Vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteerivsüllaabilis-tooniline värsisüsteem /viimaste kohta loengus ei rääkinud midagi/ 16. Riimi ja stroofika põhimõisted ning euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused. Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist (1) foneemikoosluse ühtelangemise aste (täisriim (õied : põied) vs irdriim (laiemas mõttes) (õied : köied)
Kreeka sõnad ladina keele kaudu: sceleton (F6g8gJ`H).
energy (¦
• Värss – rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga). • Siire – süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. • Värsisüsteemid – kujundavad luulerütmi. Silbilisprosoodiline, silbiline. • Värsijalg – rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. • Trohheus – 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp. (-v/-v) [- värsi tõus; v värsi langus] • Jamb – 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Eesti keeles esineb seda puhtal kujul harva. (v-/v-) • Daktül – 3-silbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. (-vv)
Elavneb eepiline intonatsioon ja tähelepanu pöördub vormilt sisule soneti puhul ootamatu pööre. Temaatika on ajalooline ja küllaltki ränk, süzee oma sisult raske riimide mänglevus võiks neid mõlemaid oletatavasti kergesti kahjustada. Isamaa-armastuse totaalne energia on tugevasti muutunud selle traditsioonilise armastusluuleliigi tavalist vormi. Nagu riimi, nii hülgab Kangro sisu primaadi nimel ka sonetile omase silbilis-rõhulise värsimõõdu (jambi). Rõhkude süsteemipärasuse juures puudub silpide korrastatus, mis lubab olulisi märksõnu vabalt rõhutada, kahjustamata neid enama allutamisega värsiskeemile. Anakruusita nelikrõhkur (daktüloid) süvendab veelgi vabavärsitaolist jutustavat intonatsiooni, teiselt poolt aga meenutab tugevasti regivärsi rütmi, millega riimita luule ja süvarahvalik temaatika kahtlemata hästi sobib
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh, anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Värss - lad. k. kirjarida. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid: a) silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja -langused b) prosoodiline: välteline, rõhuline. Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused muutlikud, korrastamata värsijalad. Välteline: pikk silp + lühemad silbid. (nt. heksam.) c) silbiline - värsside kindel silbiarv (nt. haiku, tanka, hispaania romanss, prantsuse 12- silbik) Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhuga ja rõhuta silbid.
Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud. Keele loov paindlikkus - keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne vahel. 9. Luule e poeesia valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline. Värss e vagu, rida. Siire süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. Värsisüsteemid kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE, PROSOODILINE, SILBILINE, SILBILISRÕHULINE, RÕHULINE, VABAVÄRSS, VÄLTELINE. Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid – värsi tõus, v värsi langus. Värsimõõt: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel, koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest). Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus , jamb, daktül. Trohheus
Ballaadides kasutab rahvaluule ja ajaloo ainest. Anna Haava: · Kogud ,,Koidulale", ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Siiski on elu ilus", ,,Laulan oma eesti laulu". · Armastuslüürika. Kuidas avaldub ärkamisaegses luules romantiline esteetika? · Sellised kodumaad ja rahvust ja värki ülistavad, selle eeskujuks on kusjuures saksa romantikud. · Palju tõlkeluulet. · Ka vorm sakslastelt: lõppriimiline silbilis-rõhuline luule. F. R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid · Toetusid 1822 ,,Beiträges" ilmunud KJP soome mütoloogiatöötlustele, antiikmütoloogiate eeskujul. · Folkloorse taustaga rahvusromantilise vaimu töötluses. · Said peagi tuntuiks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumiseeesti kirjandusse- rahvaluulesse. · Eestikeelsena hakkas Faehlmanni muistandivara eestlasteni jõudma rahvusliku liikumise kõrgperioodi künnisel
Värssi iseloomustab värsimõõt. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire on sageli tarvitatav lausekujund luules, misjuhul lahutatakse süntaktiline ühik värsirea piiril või kahe värsi vahel. Ütlus jätkub järgmisel värsireal või salmis. Siiret kasutatakse puändi edasilükkamiseks, et viivitada kavatsetud emotsiooni tekitamisega.Siiret võib kasutada ka värsirea katkestamiseks, et luua heakõla värsiridade lõpus või alguses. Värsisüsteemid: silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja –langused; prosoodiline: välteline, rõhuline. Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused muutlikud, korrastamata värsijalad. Välteline: pikk silp + lühemad silbid silbiline - värsside kindel silbiarv Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhuga ja rõhuta silbid. Värsimõõt - värsipikkus, põhineb silpide vaheldumisel. Levinumad värsijalad: ( - värsi tõus, v-
Siire- sõnarühma poolitus värsi piiril v. mingi värsiosa eraldamine kirjapildis uuele reale Värsisüsteemid- kujundavad luule rütmi Värsijalg- rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. – värsi tõus, v värsi langus Värsimõõt - värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinuimad värsimõõdud: trohheus- 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp (– v). Nt : Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! Jamb- 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Nt: Ju ▐ toome helbed jätnud jumalaga
läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Värss - lad. k. kirjarida. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid: a) silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja -langused b) prosoodiline: välteline, rõhuline. Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused muutlikud, korrastamata värsijalad. Välteline: pikk silp + lühemad silbid. (nt. heksam.) c) silbiline - värsside kindel silbiarv (nt. haiku, tanka, hispaania romanss, prantsuse 12-silbik) Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhuga ja rõhuta silbid.
lause lõpuga. Siire - süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires Värsisüsteemid süsteemid, mis kujundavad luulerütmi. Silbilisprosoodiline, silbiline. 7 Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest). Trohheus - 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp. (-v/-v) [- värsi tõus; v värsi langus] Jamb - 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Eesti keeles esineb seda puhtal kujul harva. (v-/v-) Daktül 3-silbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. (-vv) Amfibrahh 3-silbiline värsijalg, milles kahe rõhuta või lühikese silbi vahel on üks
Nagu silprõhulises luules, kujundavad ka VÄLTELISE e KVANTITEERIVA värsimõõdu värsijalad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. Puhas välteluule on tänapäeva eesti keele kui rõhukeele seisukohast kunstlik, mistõttu värsirõhke püütakse täita (pea)rõhuliste pikkade silpidega, vastandades neid teistele (lühematele). Seega toimib vältelis-rõhuline või vältelis-silbilis-rõhuline värss. REGIVÄRSS Eesti kultuuri tähtsamaid varasid on esivanemate muistne regiluule. REGIVÄRSS on meetriliselt rikas: rakendada võidi nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. ! Nii-öelda klassikalise regimõõdu nõuded võib kokku võtta järgmiselt: ! ! *värsis on üldjuhul 8 silpi ! ! *pearõhuline pikk silp täidab värsitõusu (ega esine üldjuhul langustes) ! ! *pearõhuline lühike silp täidab värsilangust (ega esine üldjuhul tõusus) !
Kuna aga värsilanguste silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside üldist silbiarvu ei teki. 3. Silbiline värsisüsteem Värsside kindel silbiarv Nt haikud, hispaania romanss 4. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendada võidi nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Eri tüüpide seast tõuseb siiski esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide väldete ja arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. 5. Vältelised värsisüsteemid- vältelise e kvantiteeriva värsimõõdu kujundavad värsijajad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. 16. Riimi ja stroofika põhimõisted ning euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused.
naaberrahvaste kultuurist. Inimeste eluviis oli liikuvam ning kõnepruuk mõjutatud rohkem kirjakeelest, seetõttu on uuemates lauludes vähem kohalikke erijooni. 12.2. TekstUuemates lauludes on kesksel kohal tegevuse kujutamine. Laule tekkis (tõlgiti, mõeldi välja) ohtrasti juurde, kuid vähenes teksti improviseerimine vahetult esituse ajal. Teksti vormi (nt riimi puhtust) ei peetud eriti oluliseks. Keerukamaks muutusid viisid. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim, salmid ja silbilis-rõhuline värsisüsteem. · Laulu ülesehituse aluseks on lõppriimi abil seotud värsipaarid. Lõppriim on värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega (vt näidet allpool `vaevad-kaevad'). Sageli ei ole riimid päris korralikud (sõnades `kurvastust-armastust' `raal-sääl', `mühiseb-haljendab' on üksnes kaudselt sarnased). · Värsiread on rühmitatud salmidesse, mis koosnevad tavaliselt neljast värsireast (on ka kahe-, kolmerealisi jm ehitusega salme).
ja koledad kuritööd. Kui vana regivärsiline rahvalaul levis reeglina suuliselt, siis uue rahvalaulu levimisel oli suur osakaal ka kirjalikul meediumil - laule kirjutati üksteiselt laulukladedesse ja seda tänapäevani. Põhilised muutused uuemas laulutrditsioonis regilauluga võrreldes: 1. Lõppriim, jaotumine stroofideks selle põhjal 2. Mitmesugused stroofistruktuurid vastavalt riimitüübile (laus-, paaris-, rist-, süliriim) 3. Värsisüsteem (silbilis-)rõhuline, regilaul oli algselt välteline 4. Lisaks trohheilisele värsile (milles regilaulud) ka muid värsimõõte ennekõike muusika mõjul (jamb, kolmeosalised mõõdud) 5. Sõnavarast ja grammatikast kaovad arhaismid, mis omased regilaulule 6. Toimub murdeline ühtlustumine, lähenemine kirjakeelele 7. Tundmuste väljendamine otsesem kui regilaulus 8. Aktiivne reageerimine ümbritsevatele elunähtustele 9
Kui vana regivärsiline rahvalaul levis reeglina suuliselt, siis uue rahvalaulu levimisel oli suur osakaal ka kirjalikul meediumil - laule kirjutati üksteiselt laulukladedesse ja seda tänapäevani. Põhilised muutused uuemas laulutrditsioonis regilauluga võrreldes: 1. Lõppriim, jaotumine stroofideks selle põhjal 2. Mitmesugused stroofistruktuurid vastavalt riimitüübile (laus-, paaris-, rist-, süliriim) 3. Värsisüsteem (silbilis-)rõhuline, regilaul oli algselt välteline 4. Lisaks trohheilisele värsile (milles regilaulud) ka muid värsimõõte ennekõike muusika mõjul (jamb, kolmeosalised mõõdud) 5. Sõnavarast ja grammatikast kaovad arhaismid, mis omased regilaulule 6. Toimub murdeline ühtlustumine, lähenemine kirjakeelele 7. Tundmuste väljendamine otsesem kui regilaulus 8. Aktiivne reageerimine ümbritsevatele elunähtustele 9. Lühem eluiga, väiksem kunstiline lihvitus 10
ristriimilisi stroofe, mille arv kasvab hilisemates kogudes. Luuletuse riimiskeem võib muutuda keset luuletust, autor ei hoia ühest riimiskeemist luuletuse jooksul läbivalt kinni. Vilepi luuletused on kirjutatud traditsioonilistes nelikvärssides. Erandid on luuletused ,,Ema". ,,Ilmapuu", ,,Tahaksin olla", ,,Mutionude vaidlus" ja ,,Suvi", mille stroofid on kaheksarealised. Vilepi luuletustel on üldiselt selge ja reibas rütm, mis on saavutatud traditsioonilist silbilis-rõhulist neliktrohheust kasutades. Sellelähedast värsimõõtu kasutas regivärss ning eesti kõnekeelele on rõhulise esisilbi tõttu trohheiline rütm omasem kui nt jambiline. Silbilis-rõhulises meetrumis on korrastatud pearõhusilpide esinemine ja silpide üldarv. Neliktrohheuses vahelduvad neli rõhulist silbipositsiooni nelja nõrga silbipositsiooniga alustades pearõhusilbist. Vilepi luules on levinud ka värsijalgade
abil. Nad kasutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes, luues nii vabastava elamuse. Tapatalgute mõttetusele vastandasid nad kunsti keelelise mõttetuse, rikutud tsivilisatsioonile kunsti primitiivsuse ja spontaansuse. Üks tuntumaid dadaiste on Tristan Tzara (18961961). Daidalos kreeka mütoloogias suur ehitusmeister ja leiutaja. Näiteks valmistas Daidalos vahast ja sulgedest kaks paari tiibu, et koos poeg Ikarosega põgeneda vangistusest. daktül silbilis-rõhulises värsiehituses kolmesilbiline värsijalg, kus rõhk langeb kolmest silbist esimesele. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist ( + +). Näiteks: Viltjalu mehed on rippu +++++ koormate pääl ++ hingeaur lehvitab lippu +++++ habemein jää. ++ (Juhan Sütiste.) debüüt esmaesinemine. Esmakordselt avalikkuse ette tulnud kirjanikku,
Opitz kirjutab erinevaid klassikalisi värsivorme, kirjeldab ja tutvustab neid, ning mida on võimalik nende vormide abil väljendada. Komöödia, tragöödia, ekloog, eleegia jne teemad. Opitz nõuab klassikalist selgust väljenduses, seda dendentsi mis hakkas valitsema klassitsismis. (Klassitsism jõustus alles kümmekond aastat hiljem.) Opitz ei ole äärmuslik, räägib ka et luule peab sündima hinge erutuse ajel. Meetrika ja luule rütm saksa keeles. Opitzit peetakse silbilis-rõhulise värsisüsteemi rajajaks saksa keeles. Saksa luule oli enne seda kasutanud kas silbilist süsteemi või rõhulist süsteemi (rahvaluule). Opitz ühendas need kaks. Kuna Eesti on olnud vahepeal saksa mõjusfääris, siis see stiil on ka meile üle tulnud. 29. aprill Martin Opitz "Raamat saksa poeetikast" (1624). Aleksandriin oli prantsusmaalt hakanud levima, seda kasutasid pleaadi kasutajad ja ka teised. Nimi on pärit Aleksandri romaanist, mis oli 13.saj prantsusmaal loodud teos
Ja Sirge suudab 50- 60ndatel kujundada välja osava piiri peal laveeriva rolli. Smuul, Hint ja Sirge satuvad eri positsiooni loomingus. Luule puhul on selge, et kaks keskset autorit on J. Smuul ja D. Vaarandi. Kunstiliselt ja positsiooni mõttes on Smuul ja Vaarandi teistest erandid. Mis luules hakkab muutuma lisaks sellele, et tulevad huvitavad kaanepildid luulekogule? Kolm iseloomulikku punkti: 1) hakkab vohama poeemizanr värsstekst muutub pikemaks ja jutustavamaks 2) ülivaldavalt silbilis-rõhulised ja nelikvärssides; üsna raiuva rütmiga tekstid, riim ja mitmed võtted, mis meenutavad rahvusromantilist esteetikat 3) temaatiline: kiidulaulud parteile ja Stalinile; sõjaaineline luule; imperialismivastane luule (eriti 1940-50ndate vahetusel) Mart Raud Felix Kotta Ralf Parve Ilmi Kolla Uno Laht Viimased kaks on sellises positsioonis, et ühtpidi lähtuvad stalinistlikust esteetika, aga toovad teistpidi avarust ja vabadust juurde. Kahes suunas: U. Laht hakkab ühena
Alveri debüüdipreemia on loodud 90ndate alguses Betti Alveri pärandist, ta tahtis toetada noori luuletajadi. Seda antakse välja Eesti Kultuurkapitali toel. Kui Alveri tuumset osa käsitleda, siis see on aukartus kunsti (luule, kunsti, vaimuloomingu) ees, kuid see võtab uue kuju. Uue kuju juures võiks muududa: · Alveri poeetiline keelekasutus muutub dünaamilisekmaks. Keel muutub liikuvamaks, sisse tuleb vabavärssi, tuleb silbilis-rõhulise luule vorme. Tihti ka värsitehnilises mõttes monteeritud vorme, rohkem alliteratsiooni, pillavat sõnavarieerimist, rohkem keelelisi uustuletisi. · Suureneb allegooriline kiht (mõistukõnelisus) allegooria muutub ühemõttelisemaks. Tekib sotsiaalseid allegooriaid. Ka tekib eetilise aluspõhjaga allegooriat, mis tugevneb. · Alveril 60ndatest peale hakkab süvenema oma mütoloogilisus tekib rohkem või
Ehk see pole naiivne arusaam armastusest, ümbritsevast maailmast, õnnest, vaid ta on omamoodi keeruline ja keeruliseks teeb ta just see vastuolulisus. Teinekord Hirv akub ka üle metafooridega ja kujunditega liialdamise osas. Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Valdavalt kirjutab Hirv silbilis-rõhulises süsteemis ja üldjuhul kasutab ta viiejalalist jambi. Keskne tehniline võte on riim, teinekord vägagi artistlik ja originaalne. Üldjuhul kasutab ta täisriimi, kuid teinekord ka irdriimi. Hirve uuendusliku poeetika erilisus seisneb selles, et omal moel kasutab varasemaid euroopa klassika maneere. See on tema stiil ja käekiri. Samas võib lugeja ühel hetkel hakata mõtlema, et kus on luuletaja ise ja kust algab see maneer. Oluline on, et maneerid, mida kasutatakse
keeleõpetamise ja klassikaliste tekstide tutvustamise kõrvalt kirjutas ka palju juhuluulet. Ta kirjutas nii ladina-, saksa- kui ka eestikeelseid luuletusi. R. Brocmanni „Carmen Alexandrinum…“ on pulmalaul, mis õpetab noorpaari elama jumala nimel. Ladinakeelne pealkiri sisaldab nime Opitz – 17.saj oli saksa kirjanduses oluline Martin Opitzi luulekäsitlus, mille kaasaegse käsitluse keskmeks oli tungiv soovitus kasutusele võtta silbilis-rõhulise värsisüsteemi. Silbipikkused ja rõhud värsid olid selle järgi korrapärased – korrapära on vaja rütmi tekkeks ja et neid oleks võimalik loogiliselt ja kõlavalt esitada või ka laulda. Hilisemates lauluraamatutes hakkasid tõlkijad samuti Opitzi süsteemi arvestama, nii et luule muutus laulvamaks, sest järgisid rütmi, mida oli lihtsam esitada. Opitzi ideed jõudsid Eestisse saksa autor Paul Flemingi kaudu
aastate alguse olulisemate noorte autorite hulka kuuluvad lisaks Contrale näiteks Jürgen Rooste, Lauri Sommer, Kalju Kruusa, Aare Pilv ja Kristiina Ehin. INDREK HIRV (1956) Sündinud 1956. Õppinud keraamikuks. On olnud Tartu kunstikooli õpetaja, Tartu kunstimuuseumi õppejõud-konsultant 198387, Raadio Vaba Euroopa Amsterdami korrespondent 198991. Praegu vabakutseline luuletaja. Teda on mõjutanud prantsuse klassikaline luule, mida ta on ka eesti keelde tõlkinud. Looming on valdavalt silbilis-rõhuline ja riimiline, luulekeel viimistletud ja kõrgstiilis. Kasutab modernseid kujundeid, eriti 1980. aastate lõpust alates. Enamjaolt on tegemist armastusluulega, millele on lisandunud eksistentsiaalne eneseväljendus. Tema luule on sageli erootiline ja esindab väga mehelikku vaatepunkti. Luulekogud: "Uneraev" (1987), "Pimetrükk" (1989) langeb kokku eesti underground'i madala stiiliga, "Põueoda" (1990), "Võhumõõk" (1992), "Kuu vari" (1992), "Tähekerjus" (1993),
annaabi.ee 
