Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8-
Lektüürileht Varesele Valu Leelo Tungal 95 lk Illustraator: Cathrine Zarip Tegelased: Toomas Tarm, Marge Manoff, Iisi Pärn, Katrin, Andres Pärn, Kalev, Cathy , Merle, Väike Kairi, Vares Pedro, Mariin, õp. Hõbemägi, Robert, Marko Kalmer, Aleksandr Bernstein 1. Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida? Raamat vöiks rääkida, mingisugusest varesest kel on väga raske elu ja kellele kogu aeg haiget tehakse. Millest tegelikult rääkis? Rääkis ühest tüdrukust Iisist, kes elab üksinda oma korteris, ta on alles 14 aastane, kuid juba on ta isa surnud ja ema käib välismaal tööl. Et kellegiga rääkida , südant puistata hakkab ta oma kõnelusi linti võtma ja seal kõnelustes ta vötab oma kujutlusisikuks oma ema Marge.Ükspäev leiab ta omale varsese Pedro ja hakkab tema eest koos Robiga hoolitsema. Samuti satub Iisi ka haiglasse nin...
Varesele valu Leelo Tungal Alex Kivak Iseloomustused • Iisi (Isadora Pärn) oli heasüdamlik, sõbralik, kuid vahel veidi üksildane. Ta oli väga iseseisev ja usaldusväärne. • Robi (Robert Bernstein) oli sõbralik ja lõbus, lahke ja hooliv. Ta oli lisile hea sõber, nad said väga hästi läbi. • Marge Pärn-Mannoff (ema) oli hoolitsev, armastav, lõbus ja jutukas. • Katrin Pärn (võõrasema) oli vaikne ja tagasihoidlik, kuid oma moodi hooliv. Algselt ei saanud nad hästi läbi, kuid hiljem kõik laabus. Probleemid • Iisi isa Andres oli oma elu lõpetanud. Sellega lihtsalt lepiti. • Iisi ja Katrini rasked suhted olisd pärast Andrese surma veel halvemad. Hiljem aga nad said jälle lähedaseks. • Iisi ema elas Inglismaal. See Iisile ei meeldinud, aga ema otsustas siiski ka vahel Eestis Iisi juures käia. Iisile see meeldis. • Iisi võttis enda hoole alla abitu varesepoja Pedro. Pedro võ...
Ta üritas sinna sisse pugeda, et maja järgi proovida, kuid maja lagunes laiali ja karu oli üleni okkaid täis . Ta puhastas oma karva okastest ning sai aru , et sellest majast ei saa asja. Karu istus kännule ja jäi nukralt mõtlema selle üle, mida ta küll valesti tegi. Pärast pikka mõtlemist märkas karu oksakuhjale lennanud varest. Ka vares nägi nukrat karu ja küsis temalt: ,,Mis sind vaevab ,vana karu?" Mesikäpp ohkas seepeale ja vastas varesele, et ta tahab endale talveks maja ehitada. Ta rääkis varesele, kuidas tal okastest maja ehitamine ebaõnnestus. Selle peale kostis vares: ,,Kes siis okastest maja ehitab? Tee oma maja okstest nagu on tehtud minu pesa!" Karu leidis, et see on väga hea mõte. Ta tänast varest hea nõu eest ja läks metsa oma maja jaoks oksi korjama. Ta korjas endale suure kuhja oksi ja ehitas varese õpetuste kohaselt ümmarguse okstest pesa
Liitu. v Teda on palju tunnustatud erinevate kirjandusauhindadega. Looming v Ta on kirjutanud laste luuleraamatuid, proosaraamatuid, lastenäidendeid, õppekirjandust ja muusikalilibretosid. v "Tedremängu" peateemaks on inimese side, kodu, perekonna ja rahvaga. v Tema loomingut iseloomustab vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus, optimism ja elujulgus. Tuntumad teosed v "Anna ja Aadama lood" v "Siil Felix ja päkapliks Kerli" v "Varesele valu" v "Kartul, lehm ja kosmonaut" Hüvasti Ma parem lähen ükskord ka ükskõikne Kõik siin on jäik käik jäljeridagi Las siinsed usuvad et teavad kõike Nad teavad et ei usu mitte midagi Kokkuvõte v Valisin Leelo Tungla just sellepärast, et olen ta luuletusi lugenud ja need on alati tundunud sõbralikud ja südamlikud.
tunnust olemas. Katse planeerimiseks on vaja lindu (nt varest). Teeme varesega läbi kolm katset. 1. Vaatleme, kas vares liigub. Teeme maha punase täpi ja vaatleme 10 minuti jooksul, kas ta liigub. 2. Uurime, kas vares reageerib ärritustele. Paneme varese uuesti punase punkti peale ja puudutame teda vähemalt 3 korda ja vaatame, kas ta reageerib. 3. Vaatleme, kas vares sööb valmis orgaanilisi aineid. Siin kasutame kahte varest, ühele varesele paneme toiduks valmis orgaanilise aineid ja teisele mitte orgaanilisi aineid. Vaatleme poole tunni jooksul, kumb vares sööb ja kas sööb. Katse tulemused: 1. Vares liigub punktist eemale. 2. Vares reageerib puudutustele ja tõmbub puudutajast eemale. 3. Sõi ainult esimene vares, kellele oli pandud valmis orgaanilisi aineid toiduks. Teise varese toit jäi puutumata. Meie püstitatud hüpotees, et lind on loom, peab meie tulemuste põhjal paika. Looma tunnused on olemas ka linnul
O Leelo Tungal O Aapo Ilves O Jaan Tätte Ott Arder O 24 veebruar 1950 O Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija O Vabakutseline kirjanik O Eesti Kirjanike Liidu liige Peep Ilmet O 30 oktoober 1948 O Kirjanik ja tõlkija O ''Tuulekanne'' O ''Matsalu mailt'' O ''Mõraseks mõistetud meel'' O ''Ajastaja'' Leelo Tungal O 22 juuni 1947 O Luuletaja, prosaist ja libertist O 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu O ''Jõuluvana, kes kartis lapsi'' O ''Mirjami lood'' O ''Varesele valu'' Aapo Ilves O 20 oktoober 1970 O Luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik O Kirjutab eesti, võru ja setu keeles O Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige O ''Isa sokk on matkasell'' ja ''Tulen öösel sulle koju'' Jaan Tätte O Sündinud 24. märtsil 1964 aastal O Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja O Abielus Margit Tättega ning tal on kaks poega O Tartu Riiklik Ülikool 1982. aastal
ÕHTU VALGUS PEHME, IMELINE. METSAD MEENUTAVAD OMA NIME. SAMBLA SEES ON LAPSESÄNGI SOOJUS SIIA, SIIA PÄIKE ÄSJA LOOJUS, SIIA VALGUS PÄEVAVALGUS MAHA MITTE SINNA MUSTA METSA TAHA. Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass" "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu" "Hunt ja seitse kitsetalle" "Luiged, mu vennad!" "Põhjaneitsi", "Nukitsamees" "Juku" "Imelaps" Proosaraamatud Varesele valu(2002) Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) Väike draakon ja päkapilud(2005) Hernetont Ernestiine(2005) Koer tunneb koera(2006) Seltsimees laps ja suured inimesed(2008) Preemiad 1986 Virumaa lasteraamatu preemia 1992 A.H Tammsaare ja E. Vilde preemiad 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden
Kui nad peenra lõppu jõudsid, oli vares kõik kaalikad peenrast välja sikutanud. Mihkel oli solvunud, kui ta peenramaalt ära viidi. Ka edaspidi oli nii, mis ripakil see oli Mihkli noka vahel. Ühel päeval tuli Leemet koos Kaarliga ja kaasas oli neil tort. Sellist ilusat torti polnud sealperes veel nähtud. Leemet tuli emale kosja. Kuna Mardu keeldus Leemeti toodud torti söömast, lubas Leemet Mardu osa anda linnule. Leemetil polnud kahju ja ta andis ka varesele õlut. Mihkel jäi õllest purju. Äkki nähti lindu jalgutpidi tordis sonkimas. Leemet sai maruvihaseks, haaras linnust ja tahtis tal kaela murda. Viimasel minutil peatas teada ema hüüd, kes just koju jõudis. Lepituseka linnuga andis Leemet varesele veel õlut. Mardu sai pahaseks, kui Leemet koos linnuga tuppa jalutas. Ikkagi ju tema lind. Mardu jooksis kodust ära mere äärde. Meri oli see, mis teda rahustas. Ta loendas just purjekaid, kui Leemet tuli teda peole kutsuma. Kuid
Leelo Tungalt iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Ta on kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte („Barbara-diloogia“, „Kollitame! Kummitame!”, „Anna ja Aadama lood”), eetilisi ja sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale („Kirju liblika suvi”, „Pille, Madis ja teised”), noorsoojutte („Neitsi Maarja neli päeva”, „Varesele valu”), luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele („Väike ranits”, „Pururikas laps”, „Kristiina, see keskmine”). Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Esiletõstmist väärib teismeliste
Robert Annus Robert Annus on sündinud 19.mail 1984 Tallinnas, ta on eesti näitleja ja lavastaja. Robert õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja oboed ning lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal. Ta töötas Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana, aastatel 2008-2013. Ta oli ansambli Chupacabra solist ja ETV saatejuht.Tema elukaaslane on näitleja Maria Soomets, kes sündis 21.veebruaril 1979 ning ta on Eesti näitleja. Neil on tütar Noora, kes sündis 5.juunil 2010.Robert Annus tunnistas, et kuigi tal oli valida nii näitlemise kuimuusiku karjääri vahel, valis ta lavakunstikooli astudes esimese tee."Klassikalise muusiku elus on rohkem üksindust, teater on oma olemuselt kollektiivsem, kuid meistriks saamisel määrab tegelikult ikka harjutatud tundide hulk - kui palju oled pilli harjutanud," arvas Annus Kroonikale antud int...
võtmine ning uuesti jalga panemine. Trass oli tekstidega mänginud nii, et nad mõjuksid sügavalt ning iga paus andis aega nende üle järele mõelda. Indrek Apinis oli varese rolli ülimalt hästi sisseelanud. Suurepärane töö, mis tehtud oli. Lindu võis ära tunda näitleja olekust, liikumisest ja häälitsustes. See uudishimulikult puuriv pilk ning hetkegi ühel kohal mitte seista suutev olemus, kavalus varastada ning samal ajal teha süütu nägu on ju varesele nii iseloomulikud. Pilkavalt oli ka jäljendatud inimeste omavahelisest jutust nopitud sõnu ja neil hetkedel oligi kaheldav, kas tegu on inimese või linnuga, sest tihitpeale oli nonni inimestega dialoogis. Mardu rollis oli Rauno Kaibiainen, kes on vägagi innuka noormehe moodi. Süütu, toreda ja heasüdamliku abrukamehe mängimine tundus talle nii loomulik. Ta oskas välja näidata nii uudishimu, teadmatust, pettumust, imestust ning endastväljaminemist. Kui alguses oli
Varese luuletused ilmusid sageli tema hea sõbra Johannes Semperi toimetatud ajakirjas "Looming". Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ka ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismivastase koguteose "Vastutusrikkal ajal" (1933). Aastal 1940, Eesti okupeerimise järel, esitas Moskva emissar Andrei Zdanov Varese üsna ootamatult "rahvavalitsuse" (Nõukogude okupatsioonivõimude meelse valitsuse) peaministrikandidaadiks. Pakkumine võis tulla ka Varesele endale ootamatult, ehkki on ka vastupidiseid väiteid. Igal juhul võttis ta pakutud koha vastu: 21. juunil 1940 kell 22.20 andis ta president Konstantin Pätsile ametivande. Võimalik, et tema ja mõned ta ministrid lootsid, et nad suudavad vähemasti formaalsegi iseseisvuse säilitada (nn. Mongoolia tee), kuid tegelikkuses polnud neil pea mingit tegevusvabadust. Okupatsioonivõimud dikteerisid sisuliselt kogu nende tegevuse ning sundisid Varest
women's bane) in case of a tumour and at the beginning of a cold, Lichen Islandicus for fever, cold, tuberculosis, calendular salve on wounds, trefoils' tea for cough and put a hop inside a pillow in case of a sleep deprivation, if our ancestors hadn't taught that to us. When my stomach hurt, my mother used to read those lines to me: '' Kiirmus-kaarmus Varesele valu Harakale haigus Mustale linnule muu tõbi Meie laps saab varsti terveks.'' And beside human knowledge and cultural heritage, we will lose a knowledge of human cognition and our ability to understand how the mind organizes and processes information. We don't know how our mind works. We only know its thoughts by what comes out of it in a form of a speech
· Kristiina, see keskmine(1989) -4- · Barbara ja suvekoerad(1992) · Vaesed jõulud, rikkad jõulud(1993) · Vampiir ja pioneer(1993) · Humanitaarmõrv Bestoonias(1993) · Barbara ja sügiskoerad(1994) · Ema Luule jõulukaardid(1995) · Nagu kass ja koer(1995) · Krutski linna lood(1997) · Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval(1997) · Varesele valu (2002) · Juku, Kalle ja kotermann Tallinnas(2002) · Appi, appi, Triibu-Liine ehk Metsik kassitamine Vana.Inimlas(2002) · Anna ja Aadama lood(2003) · Siiri Siiruselt(2003) · Siil Felix ja päkapliks Kerli(2004) · Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) · Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) · Hernetont Ernestiine(2005) · Väike draakon ja päkapilud(2005) · Koer tunneb koera(2006) · Seltsimees laps ja suured inimesed(2008)
• Katrin Reimus: Eilset pole olemas (2002) • Melvin Burgess: Saast (ek 2000) • Robert Swindells: Jääme püsima (ek 1999) • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Birk Rohelend: Mina, Mortimer (2007) Täiskasvanute maailma ohud 1.Sotsiaalne viletsus, inimkaubandus, prostitutsioon, rahvuslikud konfliktid, perevägivald, vanemate viibimine eemal (nt töönarkomaanlus, töötamine välismaal jne) • Leelo Tungal: Varesele valu (2002) • Reet Made: Iseseisvasse ellu (kogumikust “Miljoni-poiss” (2003)) • Renate Welsch: Rasked päevad (ek 2001) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Katrin Reimus: Haldjatants (2003) • Reet Made: Tuhin tiibades (2007) • Ene Jaaniste: Elu on ilus (2009) • Nirti: Ja anna meile andeks meie võlad (2009) Täiskasvanute maailma ohud 2.Depressioon, hedonism, vegeteerimine • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007)
huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Looming ja näited · Fantaasia elemente sisaldavad lood ja muinasjutud: Barbara-diloogia (1992, 1994), "Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval"(1997), "Anna ja Aadama lood"( 2003) · Eetilisi ja sotsiaalseid probleeme lahkavad jutustused: ,,Kirju liblika suvi"(1986), ,,Pille, Madis ja teised"(1989) · Noorsoojutud: ,,Neitsi Maarja neli päeva"(1980), ,,Varesele valu"(2002) · Luuletused ja värsslood: ,,Väike ranits"(1982), ,,Vana vahva lasteaed"(1988), ,,Palju õnne sünnipäevaks!"(1994), ,,Küll on hea!"(1998), ,,Pururikas laps"(2002), ,,Lätikeelne jäätis"(2006), ,,Kama üks ja kama kaks"(2009), loodusluule ,,Hundi lugemine"(1978) · Õppekirjandus: Aabits(1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile(1998) · Lastenäidendid ja muusikalilibretod: "Saabastega kass", "Krants kuuse all",
Mäng, nagu ütleb Lotman, on üks loomingulise teadvuse kujundaja, passiivsus ei ole siinkohal võimalik. Teater ei suuna täna kahtlemata heaks kodanikuks olemist, aga inimeseks olemist küll. Kui mõtlen tagasi oma teatrikülastuste peale, siis tegelikult on mitmeid neid etendusi, mis õpetavad või vähemalt juhivad tähelepanu inimlikkusele ja mõistmisele, märkamisele. Üks sellistest etendustest on kaheosaline Paavo Piigi ja Mari-Liis Lille “Harakale haigus...” ja “Varesele valu...”. Need lavastused on lood inimestest meie ümber, mis annavad justkui võimalus neile, kes ei ole läbi elanud depressiooni, seda teha teatri kaudu. Kõige selle eesmärgiks võiks olla inimlik adumine. Siinkohal võiks taas luua paralleeli Lotmani kirjeldatud mänguga, kus kohtuvad teadmine ja teadmatus. Nimelt mängu puhul on osalejatel (publikul) teada, et olukord on tinglik, kutsub see esile ikkagi emotsioone (kurbus, kaastunne jne).
Koosneb küsimusest ja vastusest. Viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Algselt maagilise mõjuga. 2. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)? Hällilaulud ja äiutused Hüpitus- ja mängituslaulud Mängulaulud Ahellaulud (sh nn lõputa laulud) Töölaulud 3. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Tii- tii tihane, vaa- vaa varbalene, lenda üle oaaia, karga üle kapsaaia, üle metsa vurrr! Varesele valu, kiitsakale kibu, harakale haigus, hundile umbevalu, musta linnule muu tõbi, suure rotile suur pikk pind taha! 4. Esitage näide liisusalmi kohta. A.Ussa-pussa, ussa maru, D.Üki, kaki, kommi, nommi, Sina oled mängus karu. Vanamees hüppas üle pommi. Pommist käis üks kõva pauk, Vanamees vaatas, püksis auk. B.Trips, traps, trull, Sina oled kull! E
Eesti jäi kahe omavahel vaenutseva kiriku – roomakatoliku ja kreekakatoliku e õigeusu kiriku vahele. Mõjutusi saadi mõlemalt poolt. Kalme-kividest, pinnasest v muust taolisest materjalist tehtud maapealne muistne rajatis, kuhu maetakse surnuid)Kihelkond-kiriklik haldusüksusmalev-sõjaretkeks mood rahvavägi.Tarapita-saarlaste jumal.Sajatused:susi sind söögu.raviloitsud:harakale haigus, varesele valu. Tark e nõid-inimene, kellel olid erilised oskused ja võimed. ennustamine:kui pihlakas kannab sügisel palju marju, saab tüdrukuid palju mehele. Eestlaste jaoks püha mets. muinaslinnused-oli nooremale- ja hilisele rauaajale iseloomulik linnus.
( ,,Päkapiku pähklikott") Leelo Tungla loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. On kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte (Barbara-diloogia, Kollitame! Kummitame!, Anna ja Aadama lood), eetilisi ja sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale (Kirju liblika suvi, Pille, Madis ja teised), noorsoojutte (Neitsi Maarja neli päeva, Varesele valu), luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele (Väike ranits, Pururikas laps, Kristiina, see keskmine). Positiivne ellusuhtumine ja
· Pille, Madis ja teised(1989) · Kartul, lehm ja kosmonaut(1986) · Kristiina, see keskmine(1989) · Barbara ja suvekoerad(1992) · Vaesed jõulud, rikkad jõulud(1993) · Vampiir ja pioneer(1993) · Humanitaarmõrv Bestoonias(1993) · Barbara ja sügiskoerad(1994) · Ema Luule jõulukaardid(1995) · Nagu kass ja koer(1995) · Krutski linna lood(1997) · Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval(1997) · Varesele valu (2002) · Juku, Kalle ja kotermann Tallinnas(2002) · Appi, appi, Triibu-Liine ehk Metsik kassitamine Vana.Inimlas(2002) · Anna ja Aadama lood(2003) · Siiri Siiruselt(2003) · Siil Felix ja päkapliks Kerli(2004) · Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) · Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) · Hernetont Ernestiine(2005) · Väike draakon ja päkapilud(2005) · Koer tunneb koera(2006)
Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, baaside leping – Alates 1939 nõudis Mosvka Eestilt alla kirjutamist vastastikusele abistamise lepingule, mis pidi lubama NSVL-i tuua Eestisse Punaarmee üksusi ja luua siia nende baase. 28.sept kirjutas Eesti sellele ka alla., narva diktaat - 17. juuni - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat), algas Nõukogude okupatsioon, ENSV – Varesele valitsus ajal Riigivolikogu poolt välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariik, suvesõda - oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini NSV Liidu relvajõudude vastu toimunud relvastatud võitlus , leegionär – Eesti leegionisse kuulunu, kes sõdis vabatahtlikult Suur-Saksamaa eest, laskurkorpus – mobiliseeritud Moskva käsul loodud korpus 1942 aastal, mida kokku
Elu 2tk – Materiaalne aspekt, vaimne aspekt – teine elu on unenägudes – mina&teisik Surm 2tk – Materiaalne aspekt – keha funktsioonide muutus, vaimne aspekt Matus 2tk – Materiaalne aspekt – kehaga tehtavad riitused, väike matus. Vaimne aspekt – suur matus, peielaud 34. Too näiteid täiendpolaarsest mõtlemisest animismis. (st. mõeldakse kategooriates see(tavaline, igapäevane) ja too(tume, varjatud)) 35. Varesele valu, harakale haigus, mustale linnule muud mured. Arutle, kas tegemist on loitsuga. Tegemist on loitsuga, kuna sellel on vägi sees ning loitsus on helivõnked.
meeldib, kergemeelne kelkija, valevorst, egoist, riiukukk, erksa kujutlusvõime ja ilutundliku meelega, kaupleja, meelitaja. Alati hoiab lahti väljapääsutee. Alkoholilembene, seikleja, lapsemeelne, suur emaarmastus. MOLIÈRE (lavanimi) 1. komöödia “Kodanlasest aadlimees” - Püüdlus olla tähtsam kui tegelikult, püüe staatuse ja tunnustuse poole. 2. komöödia “Tartuffe” - Teesklus, kahepalgelisus. Mari-Liis LILL & Paavo PIIK 1. draama “Varesele valu” - Pere ja sõprade tugi on ääretult oluline, depressiooni ei pruugi üldse ära tunda. Ene-Liis SEMPER & Tiit OJASOO 1. komöödia “Mu naine vihastas” - Inimeste vajadus kõike jäädvustada, nad ei oska reaalset hetke hinnata ja nautida. Mats TRAAT 1. draama “Tõde, mida ma olen igatsenud” - Tennessee WILLIAMS draamad 1. “Klaasist loomaaed” - Manipuleerimine, sotsiaalne ebapädevus, perekond. Puudega inimese raskused
Missuguste mütoloogiliste kujutelmadega on G. Ränk seostanud eesti regilauludes ja soome loitsudes esineva hiiehobuse? Hiies sündinud või seal asuv hobune. Eesti hiis ja soome hiisi: kultusekohad vabas looduses, seosed loodushaldjatega, ka surnutekultusega. Hiiehobuse seos haigustega. Hobune kui hiie suguluses, ka kui hiie sohilaps. Soome loitsudes soovitatakse taudil võtta hiiehobune ja sellega minema ratsutada (katkuküüditamine). Sellesarnaselt esineb ka vormel 'kiitsakale kibu, varesele valu, mustalinnule muu haigus', kus loom on justkui haiguse ülekandemeedium, kes viib halva eemale. Siberis ja Lapimaal olnud selleks loomaks põder või koer, hiljem aga ka hobune seal kus oldi sellega üldse tutvutud (ka kukkesid kasutati). Laplased matnud ühe surnud hobuse, et Ruto (vana katku/pidalitõve? nimetus) tema seljas siis minema ratsutaks. Ruto hobune kerkib esile ka nõiatrummide rikkalikus pildimaterjalis. Fenomenide avaldusvorme tuleb hinnata jooksva aja taustal:
2. Seisab nagu lastud vares sorgus, norgus, kühmus, õnnetu. 3. Kraaksub nagu vares räägib ärritunult kõva ebameeldiva käriseva häälega. 4. Nagu varesed saagi kallal valjuhäälne ja vihane millegi jagamine, endale haaramine. 5. Vares vaga linnukene omakasupüüdlike plaanidega pealtnäha vaikne kalk inimene. 6. Varesejalad halb käekiri. 7. Pea nagu varesepesa juuksed sassis. 8. Varesekarva rüü tumehallid riided. q K. Ribenis Varesele valu, harakale haigus, musta linnule muu tõbi! Kivi külge, kännu külge, roisu külge, roika külge! Härgadega tulgu, hobustega mingu, vinn-vänn, väravast välja, hilbates hiire poole, karates kaariku poole, joostes hiiriku poole, vilistades Viljandi poole ja iga nelja tuule poole! Varesest lastekirjanduse kogumikes: 1. Vares ja traktor, Raim Farhadi, Karl-Hanto Selmet, lk. 137. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Vares ja kuu, Kalju Kangur, lk. 181. Kirju-Mirju
Ulmenäidendid). Siis oli paus ja peale seda tulid: Martin Algus (klassikalisi näidendivorme kasutanud), nagu ka Urmas Lennuk. Toomas Suuman, Uku Uusberg, Jim Ashilevi, Mart Aas, Andres Noormets, Kadri Noormets (kadrinoormets) (lavastus ,,Go neo und romantix" eksperimentaalnäidend), Siim Nurklik. Dokumentaalsus ja draamakirjandus: Merle Karusoo ,,HIV" (2002), Tõnu Õnnepalu ,,Vennas" (2014), Mari-Liis Lill koos Paavo Piigiga ,,Varesele valu, harakale haigus.." (2014) ja koos Maria Lee Liivakuga ,,Väljast väiksem kui seest" (2017). Postdramaatiline teater ja teatritekst: Ivar Põllu ,,Endspiel" (2008) Kõivu ja Vahingu romaaniga seotud. Salongiteemad. ,,Ird. K" (2010) Kaarel Irdist, Vanemuise teatriuuenduse peegeldamine. Leidis uue rütmi ja lahenduse kahe viimase lavastusega: ,,Praktiline eesti ajalugu" (2017) ja ,,BB ilmub öösel" (2017) taustal Undi viimane romaan ,,Brecht ilmu öösel"
Johannes Vares Barbarus, peaministi asetäitja ajalooprofessor Hans Kruus, välisminister Nigol Andersen, sideminister Maksim Unt, haridusminister Johannes Semper. Esialgu polnud ühtegi kommuniti. Vares sai Zdanovilt korralduse lõpetada revolutsioonilised aktsioonid ja ära korjata demonstrantide kätte sattunud relvad, ei tahetud suurejoonelist ja välise käraga riigipööret. 22. juuni hommikuks lehvis jälle riigilipp, pealelõunaks oli uus valitsus võtnud asjaajamise üle. Zdanov andis Varesele uue valitsuse deklaratsiooni, mida serveeriti kui "rahvavalituse" esimest pöördumist, selles lubati omariikluse jätkumist ja rahva healolu tõstmist majandusliku elu edenemise teel. 11. Riigikogu ennetähtaegsed valimised 5.juulil otsustas Zdanov laiali saata Riigikoja ning korraldada valimises uue Riigivolikogu moodustamiseks Töölisorganisatsioonid koondusid formaalseks valmisblokiks --- Eesti Töötava Rahva Liiduks, mis seadis oma kõigis 80-s valimisringkonnas üles oma kandidaadid
Lastelauludes kasutatakse väga erinevaid viise. Vanem lastelaulude esitusviis meenutab kõnelähedasi loitse ning paljudel lastelauludel (eelkõige valusõnadel) ongi maagiline otstarve. Lastele lauldavad laulud on · äiutused, hällilaulud; · hüpitus- ja mängituslaulud, mida esitati vastavate liigutuste saatel (imiteeriti hobusega sõitu, lindude lendu, koera lontimist hommikul karja ning jooksu õhtul karjast koju); · lastele loetud loitsud valu vaigistamiseks ("Varesele valu" jm) või esimese hamba äratuleku puhul; · laulud kitsamas mõttes: kindlat piiri lastele lauldavate ja täiskasvanute repertuaari vahel pole; lastele lauldi loomadest ja lindudest, kuid ka mitmesuguseid muid laule. Laste enda repertuaaris oli palju improvisatsiooni, tähenduseta, ainult kõlaefektil põhinevat laulmist, nt · pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole ("Lepatriinu, lenda ära", "Kured ritta" jne);
käima (,,Lumememm"); luuletuses ,,Katus sõidab" kohtume katusega, kes on otsustanud linna peal ühe tiiru teha ja liikluses suurt segadust tekitada Isikustatud on veel tedretäppe, kes kaovad õe ninalt ja lipsavad venna ninale (,,Tedretäpid"). Julgemalt katsetab autor ka sõnamängu vallas: ihnuskoist papagoist saab vanatoi papa koi luuletuses ,,Vanatoi papagoi"; luuletuses ,,Varesejalgadest" joonistab laps tähepostide peale ka varese ja varesele jala. Looduse ilu jääb kirjeldamata ka nendes kogudes. Suvi on sellenimelises luuletuses vaid vabaduse ja hullude tempude võimaldajaks. Uudne on mõnedes luuletustes esinev õpetlik eesmärk: luuletuses ,,Emme ja arvuti" kaob ema arvutimaailma, kuni noorim tütar märkab juhtme seinast tõmmata, mis viib perekonna järelduseni, et mõni mõnus raamat teeb hoopis vähem perele paha; luuletuses ,,Rahapisik" haigestuvad aplad inimesed veidrasse tõppe.
Näiteks: Kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal. Kas teil on veel ruumi? Oota, sa! libisev riim vt riim. liitriim vt riim. liturgia jumalateenistus. Keskaegne draama arenes välja kristlikust liturgiast. loits nõidumissõnad. Loitsud põhinevad usul sõna maagilisse jõusse, nende abil püütakse mõjutada inimesi, haigusi, loodusjõude jmt. Näiteks: Kõhuvalusõnad. Kiirmus, kaarmus, varesele valu harakale halu mustalinnule muu tõbi, lapse kõht terveks! loomamuinasjutt vt muinasjutt. lugulaul jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula
veest, maast saadud haigused nt). Kuri silm sh on oluline veel seepärast, et seob siinse rahvameditsiini-alase käsitluse esimeses loengus käsitlemist leidva algosakeste ja harmoonia filosoofiaga. Nimelt F. Oinas (1984) kirjutab, et kurja silma fenomeni aluseks on nö ühendatud anumate printsiip ehk lähenemine, et hüvesid on maailmas limiteeritud hulk kui keegi saab juurde, tähendab see seda, et kelleltki võetakse ära (kratid, aga ka nt haiguse varesele-harakale manamine). Eesti rahvameditsiinis(-usundis) on haigustekitajaid vähe süstematiseeritud. Renata Sõukand (keda siinkohal on kasutatud) mainib Ilmari Mannineni (küll eeskätt soome materjalil ja juba 1922) tehtud üldistust. Manninen eristas haiguste puhul nende tekitajaid ja ilmumiskuju. 23 Demonoloogilised haigustekitajad (Manninen): 1. Surnutelt saadud haigused; 2. Maast ja maavaimudelt saadud haigused; 3
annaabi.ee 
