Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8-
Lektüürileht Varesele Valu Leelo Tungal 95 lk Illustraator: Cathrine Zarip Tegelased: Toomas Tarm, Marge Manoff, Iisi Pärn, Katrin, Andres Pärn, Kalev, Cathy , Merle, Väike Kairi, Vares Pedro, Mariin, õp. Hõbemägi, Robert, Marko Kalmer, Aleksandr Bernstein 1. Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida? Raamat vöiks rääkida, mingisugusest varesest kel on väga raske elu ja kellele kogu aeg haiget tehakse. Millest tegelikult rääkis? Rääkis ühest tüdrukust Iisist, kes elab üksinda oma korteris, ta on alles 14 aastane, kuid juba on ta isa surnud ja ema käib välismaal tööl. Et kellegiga rääkida , südant puistata hakkab ta oma kõnelusi linti võtma ja seal kõnelustes ta vötab oma kujutlusisikuks oma ema Marge.Ükspäev leiab ta omale varsese Pedro ja hakkab tema eest koos Robiga hoolitsema. Samuti satub Iisi ka haiglasse nin...
Varesele valu Leelo Tungal Alex Kivak Iseloomustused • Iisi (Isadora Pärn) oli heasüdamlik, sõbralik, kuid vahel veidi üksildane. Ta oli väga iseseisev ja usaldusväärne. • Robi (Robert Bernstein) oli sõbralik ja lõbus, lahke ja hooliv. Ta oli lisile hea sõber, nad said väga hästi läbi. • Marge Pärn-Mannoff (ema) oli hoolitsev, armastav, lõbus ja jutukas. • Katrin Pärn (võõrasema) oli vaikne ja tagasihoidlik, kuid oma moodi hooliv. Algselt ei saanud nad hästi läbi, kuid hiljem kõik laabus. Probleemid • Iisi isa Andres oli oma elu lõpetanud. Sellega lihtsalt lepiti. • Iisi ja Katrini rasked suhted olisd pärast Andrese surma veel halvemad. Hiljem aga nad said jälle lähedaseks. • Iisi ema elas Inglismaal. See Iisile ei meeldinud, aga ema otsustas siiski ka vahel Eestis Iisi juures käia. Iisile see meeldis. • Iisi võttis enda hoole alla abitu varesepoja Pedro. Pedro võ...
hunnik väga maja moodi välja. Ta üritas sinna sisse pugeda, et maja järgi proovida, kuid maja lagunes laiali ja karu oli üleni okkaid täis . Ta puhastas oma karva okastest ning sai aru , et sellest majast ei saa asja. Karu istus kännule ja jäi nukralt mõtlema selle üle, mida ta küll valesti tegi. Pärast pikka mõtlemist märkas karu oksakuhjale lennanud varest. Ka vares nägi nukrat karu ja küsis temalt: ,,Mis sind vaevab ,vana karu?" Mesikäpp ohkas seepeale ja vastas varesele, et ta tahab endale talveks maja ehitada. Ta rääkis varesele, kuidas tal okastest maja ehitamine ebaõnnestus. Selle peale kostis vares: ,,Kes siis okastest maja ehitab? Tee oma maja okstest nagu on tehtud minu pesa!" Karu leidis, et see on väga hea mõte. Ta tänast varest hea nõu eest ja läks metsa oma maja jaoks oksi korjama. Ta korjas endale suure kuhja oksi ja ehitas varese õpetuste kohaselt ümmarguse okstest pesa
Leelo Tungal ``Tedremäng`` Leelo Tungal v Leelo Tungal on luuletaja, prosaist, liberist, lastekirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. v Sündinud 22. juunil 1947.a. Tallinnas. v On kasvanud õpetajate perekonnas ja oli oma pere ainus laps. v Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972.a. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). v Abielus helilooja Raimo Kangroga, peres on kolm tütart. v Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana, Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana ja alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. v MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine aastast 1997. v Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. v Teda on palju tunnustatud erinevate kirjandusauhindadega. Looming v Ta on kirjutanud laste luuleraamatuid, proosaraamatuid, lastenäidendeid, ...
tunnust olemas. Katse planeerimiseks on vaja lindu (nt varest). Teeme varesega läbi kolm katset. 1. Vaatleme, kas vares liigub. Teeme maha punase täpi ja vaatleme 10 minuti jooksul, kas ta liigub. 2. Uurime, kas vares reageerib ärritustele. Paneme varese uuesti punase punkti peale ja puudutame teda vähemalt 3 korda ja vaatame, kas ta reageerib. 3. Vaatleme, kas vares sööb valmis orgaanilisi aineid. Siin kasutame kahte varest, ühele varesele paneme toiduks valmis orgaanilise aineid ja teisele mitte orgaanilisi aineid. Vaatleme poole tunni jooksul, kumb vares sööb ja kas sööb. Katse tulemused: 1. Vares liigub punktist eemale. 2. Vares reageerib puudutustele ja tõmbub puudutajast eemale. 3. Sõi ainult esimene vares, kellele oli pandud valmis orgaanilisi aineid toiduks. Teise varese toit jäi puutumata. Meie püstitatud hüpotees, et lind on loom, peab meie tulemuste põhjal paika. Looma tunnused on olemas ka linnul
Lauldav luule Jaan Tätte Lauldav luule O Muusika saade O Lüürika O Ott Arder O Peep Ilmet O Leelo Tungal O Aapo Ilves O Jaan Tätte Ott Arder O 24 veebruar 1950 O Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija O Vabakutseline kirjanik O Eesti Kirjanike Liidu liige Peep Ilmet O 30 oktoober 1948 O Kirjanik ja tõlkija O ''Tuulekanne'' O ''Matsalu mailt'' O ''Mõraseks mõistetud meel'' O ''Ajastaja'' Leelo Tungal O 22 juuni 1947 O Luuletaja, prosaist ja libertist O 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu O ''Jõuluvana, kes kartis lapsi'' O ''Mirjami lood'' O ''Varesele valu'' Aapo Ilves O 20 oktoober 1970 O Luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik O Kirjutab eesti, võru ja setu keeles O Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige O ''Isa sokk on matkasell'' ja ''Tulen öösel sulle koju'' Jaan Tätte O Sündinud 24. märtsil 1964 aastal O Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilav...
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirj...
Kui nad peenra lõppu jõudsid, oli vares kõik kaalikad peenrast välja sikutanud. Mihkel oli solvunud, kui ta peenramaalt ära viidi. Ka edaspidi oli nii, mis ripakil see oli Mihkli noka vahel. Ühel päeval tuli Leemet koos Kaarliga ja kaasas oli neil tort. Sellist ilusat torti polnud sealperes veel nähtud. Leemet tuli emale kosja. Kuna Mardu keeldus Leemeti toodud torti söömast, lubas Leemet Mardu osa anda linnule. Leemetil polnud kahju ja ta andis ka varesele õlut. Mihkel jäi õllest purju. Äkki nähti lindu jalgutpidi tordis sonkimas. Leemet sai maruvihaseks, haaras linnust ja tahtis tal kaela murda. Viimasel minutil peatas teada ema hüüd, kes just koju jõudis. Lepituseka linnuga andis Leemet varesele veel õlut. Mardu sai pahaseks, kui Leemet koos linnuga tuppa jalutas. Ikkagi ju tema lind. Mardu jooksis kodust ära mere äärde. Meri oli see, mis teda rahustas. Ta loendas just purjekaid, kui Leemet tuli teda peole kutsuma. Kuid
Risti Põhikool Andri Meister UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA Loovtöö Juhendaja: Marina Laurits KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Marina Laurits 17.03.2017 Risti 2017 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................................. Elulugu..................................................................................................................................................... ...
Robert Annus Robert Annus on sündinud 19.mail 1984 Tallinnas, ta on eesti näitleja ja lavastaja. Robert õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja oboed ning lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal. Ta töötas Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana, aastatel 2008-2013. Ta oli ansambli Chupacabra solist ja ETV saatejuht.Tema elukaaslane on näitleja Maria Soomets, kes sündis 21.veebruaril 1979 ning ta on Eesti näitleja. Neil on tütar Noora, kes sündis 5.juunil 2010.Robert Annus tunnistas, et kuigi tal oli valida nii näitlemise kuimuusiku karjääri vahel, valis ta lavakunstikooli astudes esimese tee."Klassikalise muusiku elus on rohkem üksindust, teater on oma olemuselt kollektiivsem, kuid meistriks saamisel määrab tegelikult ikka harjutatud tundide hulk - kui palju oled pilli harjutanud," arvas Annus Kroonikale antud int...
võtmine ning uuesti jalga panemine. Trass oli tekstidega mänginud nii, et nad mõjuksid sügavalt ning iga paus andis aega nende üle järele mõelda. Indrek Apinis oli varese rolli ülimalt hästi sisseelanud. Suurepärane töö, mis tehtud oli. Lindu võis ära tunda näitleja olekust, liikumisest ja häälitsustes. See uudishimulikult puuriv pilk ning hetkegi ühel kohal mitte seista suutev olemus, kavalus varastada ning samal ajal teha süütu nägu on ju varesele nii iseloomulikud. Pilkavalt oli ka jäljendatud inimeste omavahelisest jutust nopitud sõnu ja neil hetkedel oligi kaheldav, kas tegu on inimese või linnuga, sest tihitpeale oli nonni inimestega dialoogis. Mardu rollis oli Rauno Kaibiainen, kes on vägagi innuka noormehe moodi. Süütu, toreda ja heasüdamliku abrukamehe mängimine tundus talle nii loomulik. Ta oskas välja näidata nii uudishimu, teadmatust, pettumust, imestust ning endastväljaminemist. Kui alguses oli
Varese luuletused ilmusid sageli tema hea sõbra Johannes Semperi toimetatud ajakirjas "Looming". Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ka ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismivastase koguteose "Vastutusrikkal ajal" (1933). Aastal 1940, Eesti okupeerimise järel, esitas Moskva emissar Andrei Zdanov Varese üsna ootamatult "rahvavalitsuse" (Nõukogude okupatsioonivõimude meelse valitsuse) peaministrikandidaadiks. Pakkumine võis tulla ka Varesele endale ootamatult, ehkki on ka vastupidiseid väiteid. Igal juhul võttis ta pakutud koha vastu: 21. juunil 1940 kell 22.20 andis ta president Konstantin Pätsile ametivande. Võimalik, et tema ja mõned ta ministrid lootsid, et nad suudavad vähemasti formaalsegi iseseisvuse säilitada (nn. Mongoolia tee), kuid tegelikkuses polnud neil pea mingit tegevusvabadust. Okupatsioonivõimud dikteerisid sisuliselt kogu nende tegevuse ning sundisid Varest
women's bane) in case of a tumour and at the beginning of a cold, Lichen Islandicus for fever, cold, tuberculosis, calendular salve on wounds, trefoils' tea for cough and put a hop inside a pillow in case of a sleep deprivation, if our ancestors hadn't taught that to us. When my stomach hurt, my mother used to read those lines to me: '' Kiirmus-kaarmus Varesele valu Harakale haigus Mustale linnule muu tõbi Meie laps saab varsti terveks.'' And beside human knowledge and cultural heritage, we will lose a knowledge of human cognition and our ability to understand how the mind organizes and processes information. We don't know how our mind works. We only know its thoughts by what comes out of it in a form of a speech
· Kristiina, see keskmine(1989) -4- · Barbara ja suvekoerad(1992) · Vaesed jõulud, rikkad jõulud(1993) · Vampiir ja pioneer(1993) · Humanitaarmõrv Bestoonias(1993) · Barbara ja sügiskoerad(1994) · Ema Luule jõulukaardid(1995) · Nagu kass ja koer(1995) · Krutski linna lood(1997) · Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval(1997) · Varesele valu (2002) · Juku, Kalle ja kotermann Tallinnas(2002) · Appi, appi, Triibu-Liine ehk Metsik kassitamine Vana.Inimlas(2002) · Anna ja Aadama lood(2003) · Siiri Siiruselt(2003) · Siil Felix ja päkapliks Kerli(2004) · Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) · Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) · Hernetont Ernestiine(2005) · Väike draakon ja päkapilud(2005) · Koer tunneb koera(2006) · Seltsimees laps ja suured inimesed(2008)
• Katrin Reimus: Eilset pole olemas (2002) • Melvin Burgess: Saast (ek 2000) • Robert Swindells: Jääme püsima (ek 1999) • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Birk Rohelend: Mina, Mortimer (2007) Täiskasvanute maailma ohud 1.Sotsiaalne viletsus, inimkaubandus, prostitutsioon, rahvuslikud konfliktid, perevägivald, vanemate viibimine eemal (nt töönarkomaanlus, töötamine välismaal jne) • Leelo Tungal: Varesele valu (2002) • Reet Made: Iseseisvasse ellu (kogumikust “Miljoni-poiss” (2003)) • Renate Welsch: Rasked päevad (ek 2001) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Katrin Reimus: Haldjatants (2003) • Reet Made: Tuhin tiibades (2007) • Ene Jaaniste: Elu on ilus (2009) • Nirti: Ja anna meile andeks meie võlad (2009) Täiskasvanute maailma ohud 2.Depressioon, hedonism, vegeteerimine • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007)
TARTU ÜLIKOOL Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õppekava LEELO TUNGAL Referaat Juhendaja: Malle Reidolv Tartu 2009 Sisukord Elulugu ja looming..............................................................................................3 Looming ja tekstinäited.......................................................................................4 Tekstinäited.........................................................................................................5 Tekstinäited ,kokkuvõte, kasutatud kirjandus...................................................
Teater ja ühiskond Teatri suhestumine ühiskonnaga on põnev teema, mis pakub kõneainet ning on avatud paljudele lähenemistele ja arvamustele. Ka mina teatrikülastajana ei leia enese jaoks diskussioonile missugune suhe valitseb nende kahe kultuurinähtuse vahel lõplikku ja ühest vastust, seda metatõde. Essees püüan avada ja analüüsida nimetatud relatsiooni semiootika kaudu, uurida, mil moel nad üksteist mõjutavad ning lisada juurde enda subjektiivsed mõtted. Antud essee jääb tänase Eesti konteksti. Arvan, et on olukordi (mida ma olen ka ise kogenud näiteks kellegagi mõnest lavastusest rääkides), mil mõnd lavastust tõlgendades, enese jaoks lahti mõtestades, otsitakse liigselt seda ühiskonna ja teatri suhet. Valitseb justkui avalik saladus või printsiip, et teater peab kindlasti peegeldama kas erinevaid sotsiaalseid probleeme, poliitikat, üleüldisi globaalseid probleeme vms. Ma ei soovi siin...
1. definitsioonid Aimekirjandus – ehk populaarteaduslik kirjandus, on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. lasteentsüklopeedia - lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus - kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriselt. narratiiv - ehk lugu, jutustus toimuvast, sündmuste esitamine ajalises järgnevuses kas suuliselt või kirjalikult. alltekst - kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. mütoloogia - Müütide kogum. Teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega. müüt - religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtus...
Eesti jäi kahe omavahel vaenutseva kiriku – roomakatoliku ja kreekakatoliku e õigeusu kiriku vahele. Mõjutusi saadi mõlemalt poolt. Kalme-kividest, pinnasest v muust taolisest materjalist tehtud maapealne muistne rajatis, kuhu maetakse surnuid)Kihelkond-kiriklik haldusüksusmalev-sõjaretkeks mood rahvavägi.Tarapita-saarlaste jumal.Sajatused:susi sind söögu.raviloitsud:harakale haigus, varesele valu. Tark e nõid-inimene, kellel olid erilised oskused ja võimed. ennustamine:kui pihlakas kannab sügisel palju marju, saab tüdrukuid palju mehele. Eestlaste jaoks püha mets. muinaslinnused-oli nooremale- ja hilisele rauaajale iseloomulik linnus.
( ,,Päkapiku pähklikott") Leelo Tungla loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. On kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte (Barbara-diloogia, Kollitame! Kummitame!, Anna ja Aadama lood), eetilisi ja sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale (Kirju liblika suvi, Pille, Madis ja teised), noorsoojutte (Neitsi Maarja neli päeva, Varesele valu), luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele (Väike ranits, Pururikas laps, Kristiina, see keskmine). Positiivne ellusuhtumine ja
· Pille, Madis ja teised(1989) · Kartul, lehm ja kosmonaut(1986) · Kristiina, see keskmine(1989) · Barbara ja suvekoerad(1992) · Vaesed jõulud, rikkad jõulud(1993) · Vampiir ja pioneer(1993) · Humanitaarmõrv Bestoonias(1993) · Barbara ja sügiskoerad(1994) · Ema Luule jõulukaardid(1995) · Nagu kass ja koer(1995) · Krutski linna lood(1997) · Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval(1997) · Varesele valu (2002) · Juku, Kalle ja kotermann Tallinnas(2002) · Appi, appi, Triibu-Liine ehk Metsik kassitamine Vana.Inimlas(2002) · Anna ja Aadama lood(2003) · Siiri Siiruselt(2003) · Siil Felix ja päkapliks Kerli(2004) · Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) · Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) · Hernetont Ernestiine(2005) · Väike draakon ja päkapilud(2005) · Koer tunneb koera(2006)
Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, baaside leping – Alates 1939 nõudis Mosvka Eestilt alla kirjutamist vastastikusele abistamise lepingule, mis pidi lubama NSVL-i tuua Eestisse Punaarmee üksusi ja luua siia nende baase. 28.sept kirjutas Eesti sellele ka alla., narva diktaat - 17. juuni - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat), algas Nõukogude okupatsioon, ENSV – Varesele valitsus ajal Riigivolikogu poolt välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariik, suvesõda - oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini NSV Liidu relvajõudude vastu toimunud relvastatud võitlus , leegionär – Eesti leegionisse kuulunu, kes sõdis vabatahtlikult Suur-Saksamaa eest, laskurkorpus – mobiliseeritud Moskva käsul loodud korpus 1942 aastal, mida kokku
Elu 2tk – Materiaalne aspekt, vaimne aspekt – teine elu on unenägudes – mina&teisik Surm 2tk – Materiaalne aspekt – keha funktsioonide muutus, vaimne aspekt Matus 2tk – Materiaalne aspekt – kehaga tehtavad riitused, väike matus. Vaimne aspekt – suur matus, peielaud 34. Too näiteid täiendpolaarsest mõtlemisest animismis. (st. mõeldakse kategooriates see(tavaline, igapäevane) ja too(tume, varjatud)) 35. Varesele valu, harakale haigus, mustale linnule muud mured. Arutle, kas tegemist on loitsuga. Tegemist on loitsuga, kuna sellel on vägi sees ning loitsus on helivõnked.
Põhikoolis ja gümnaasiumis analüüsitud kirjandus ja põhiideed Teosed: Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kurite...
Missuguste mütoloogiliste kujutelmadega on G. Ränk seostanud eesti regilauludes ja soome loitsudes esineva hiiehobuse? Hiies sündinud või seal asuv hobune. Eesti hiis ja soome hiisi: kultusekohad vabas looduses, seosed loodushaldjatega, ka surnutekultusega. Hiiehobuse seos haigustega. Hobune kui hiie suguluses, ka kui hiie sohilaps. Soome loitsudes soovitatakse taudil võtta hiiehobune ja sellega minema ratsutada (katkuküüditamine). Sellesarnaselt esineb ka vormel 'kiitsakale kibu, varesele valu, mustalinnule muu haigus', kus loom on justkui haiguse ülekandemeedium, kes viib halva eemale. Siberis ja Lapimaal olnud selleks loomaks põder või koer, hiljem aga ka hobune seal kus oldi sellega üldse tutvutud (ka kukkesid kasutati). Laplased matnud ühe surnud hobuse, et Ruto (vana katku/pidalitõve? nimetus) tema seljas siis minema ratsutaks. Ruto hobune kerkib esile ka nõiatrummide rikkalikus pildimaterjalis. Fenomenide avaldusvorme tuleb hinnata jooksva aja taustal:
teada peatselt saabuvast, enamasti halvapoolsest sõnumist (käsk mõisa ilmuda, kohtu- teade, surmasõnum, halvad uudised). Seda välditi sõnadega: ,,Häid sõnumeid, häid sõnumeid, linnuke!" või ,,Pipart sulle keele peale!" 2. Õnnetused, mille endeks peeti haraka ilmumist elamu juurde (aiateibasse, lävele), on inimese või karilooma surm, tuleõnnetus. Halba püüti ära hoida linnule tuha või savi järeleviskamisega. 3. Kiirmus-kaarmus, varesele valu, harakale halu, musta linnule muu tõbi. Rebasele reetäis, soele suutäis, karule kapatäis - lapse kõht sai terveks. Mõistatusi harakast: 1. Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirikutorn, madalam kui ristikhein. 2. Kiir-kaar katusel, must Mihkel muru peal (harakas ja vares). Harakaga seotud nimed: LILL: Harakal on lennus uljust, hääl kui rikkis uksekell. Laane peidus harakkuljus, sihvakas ja hell.
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
Johannes Vares Barbarus, peaministi asetäitja ajalooprofessor Hans Kruus, välisminister Nigol Andersen, sideminister Maksim Unt, haridusminister Johannes Semper. Esialgu polnud ühtegi kommuniti. Vares sai Zdanovilt korralduse lõpetada revolutsioonilised aktsioonid ja ära korjata demonstrantide kätte sattunud relvad, ei tahetud suurejoonelist ja välise käraga riigipööret. 22. juuni hommikuks lehvis jälle riigilipp, pealelõunaks oli uus valitsus võtnud asjaajamise üle. Zdanov andis Varesele uue valitsuse deklaratsiooni, mida serveeriti kui "rahvavalituse" esimest pöördumist, selles lubati omariikluse jätkumist ja rahva healolu tõstmist majandusliku elu edenemise teel. 11. Riigikogu ennetähtaegsed valimised 5.juulil otsustas Zdanov laiali saata Riigikoja ning korraldada valimises uue Riigivolikogu moodustamiseks Töölisorganisatsioonid koondusid formaalseks valmisblokiks --- Eesti Töötava Rahva Liiduks, mis seadis oma kõigis 80-s valimisringkonnas üles oma kandidaadid
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
käima (,,Lumememm"); luuletuses ,,Katus sõidab" kohtume katusega, kes on otsustanud linna peal ühe tiiru teha ja liikluses suurt segadust tekitada Isikustatud on veel tedretäppe, kes kaovad õe ninalt ja lipsavad venna ninale (,,Tedretäpid"). Julgemalt katsetab autor ka sõnamängu vallas: ihnuskoist papagoist saab vanatoi papa koi luuletuses ,,Vanatoi papagoi"; luuletuses ,,Varesejalgadest" joonistab laps tähepostide peale ka varese ja varesele jala. Looduse ilu jääb kirjeldamata ka nendes kogudes. Suvi on sellenimelises luuletuses vaid vabaduse ja hullude tempude võimaldajaks. Uudne on mõnedes luuletustes esinev õpetlik eesmärk: luuletuses ,,Emme ja arvuti" kaob ema arvutimaailma, kuni noorim tütar märkab juhtme seinast tõmmata, mis viib perekonna järelduseni, et mõni mõnus raamat teeb hoopis vähem perele paha; luuletuses ,,Rahapisik" haigestuvad aplad inimesed veidrasse tõppe.
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
