enne millegi tegemist ja natuke võõramaa keelt. Reisija võiks enne Joonis 2(paremal): Raamatukaas reisi uurida natuke sihtkoha kohta ja püüda olla leidlik reisi ajal. 8. Ma kohtasin raamatus paari enneomandatud geograafiateadmist, näiteks: Teadsin, et Eduard Vilde peab sõitma Viini juures läbi mõne tunneli, kuna seal on Alpid. Veel teadsin seda, et Konstantinoopolis on soe, sest seal on sellised kliimategurid. 9. Mina soovitan seda reisikirja lugeda, sest: • Seal on huvitavad kirjeldused • See on lühike ja huvitav • Sellest ei ole raske aru saada • Seda saab raamatukogust tasuta laenata • Selle ostmine toetab Eesti riigikassat • Raamatus pole pilte, mis segavad • Raamatus pole põhjuseta vulgaarseid sõnu • Raamatul on huvitavad kaaned, mida saab ära võtta või järjehoidjana kasutada.
1913 valikkogu “Liivakell” Tähtsamad novellikogud: • 1917 novellikogu “Saatus” 1925 novellikogu “Hingede rändamine” Romaanid • 1915 ``Felix Ormusson`` • 1937 ``Väike Illimar`` Kirjandulikud rühmitused • “Noor - Eesti” 1905-1916 (Tartus) • “Siuru” – 1917-1919 (Tallinnas) • “Tarapita” 1921-1922 Tähtsus • Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi • Tõstis uuele tasemele reisikirja • Arendas edasi romaanižanri • Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi • Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni (Looming) Huvitavad faktid • Tunnutus: Eesti NSV rahvakirjanik 1946. • Friedebert Mihkelson või Michelson aastani 1923. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistusele. • 2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. • Friedebert Tuglase novelliauhind alates 1971.aastast. Kasutatud allikad
Koolkonna rajaja Fr. Tuglast võib tinglikult pidada ühe Eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Seda iseloomustab kõrge analüüsikultuur ja mõttetäpsus, sädelev kirjutamisstiil, koolitatud esteetiline maitse ja kirjandusajalooline erudeeritus, teose sisu ja vormi, keele ning stiili hindamine. Sellel alal on ta kirjutanud teosed "Juhan Liiv", "A.H Tammsaare". Fr. Tuglase tähtsus tänapäeval Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi. Tõstis uuele tasemele reisikirja. Arendas edasi romaanizanri. Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi. Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni. Alates 1971.aastast antakse välja Friedebert Tuglase novelliauhinda. Tuglase teosed Fr. Tuglase teosed on väga kuulsad ja need on näiteks: "Hingemaa" kõige esimene raamat "Kahekesi" "Õhtu taevas" "Saatus" "Väike Illimar"
Lähtub romantismist, aga ületab hiljem selle tooni ja temaatika ehk nn romantismi viimane luuletaja ja selle ületaja Loomingus väljendub ka valgustuskirjanduse, Weimari klassikute, realismi ja sümbolismi elemente Teoste sisu/mõte eneseirooniline, lähtuvad rahvaluulest Muutis argikeele lüürikas kasutatavaks Tõstis följetoni (lühivorm, milles naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut) ja reisikirja kunstilisele tasemele Tõi saksa kirjandusse senitundmatu elegantse lihtsuse Kriitiline ja poliitikasse sekkuv ajakirjanik, esseist ja satiirik, keda imetleti ja kardeti Oma päritolu ja poliitiliste vaadete tõttu kiusasid teda pidevalt rahvuslased, see väljendub ka tema loomingus ja selle mõistmises Õppis Bonni, Göttingeni ja Berliini ülikoolis 1816 - esimesed luuletused ,,Ein Traum, gar seltsim", ,,Mit Rosen,
· 1922. aastal valiti Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. · Ajakirja ,,Looming" üks juhtidest. · Valiti Soome kirjanike liidu auliikmeks ja rahvusvahelise kirjandusklubi ,,PEN" liikmeks. · 1918. aastal abiellus ta Eloga. · Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Looming · Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. · Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi. · Tõstis uuele tasemele reisikirja. · Arendas edasi romaanizanri. · Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi. · Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni. (Looming) · Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 1. 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul")
sajandi alguse Inglismaa poliitilist ja sotsiaalset olukorda. Neli reisi: Liliputimaale, Brobdingnagi (hiidude maale), lendavale saarele Laputa ja tarkade hobuste hiihnhmide maale. Kõigil reisidel leiab Gulliver eest tsiviliseeritud ühiskonna, kus temasse suhtutakse kas koletisse või naljakasse kurioosumisse. Mõistujutt võimuihast, upsakusest, fanatsimist, alatusest ja inimloomusest. Esimene trükk müüdi läbi nädalaga. Seda loeti kui reisikirja, kui sotsiaalset satiiri ja kui fiosoofilist mõistulugu. Mäng suuruse ja väiksusega, muutis Gulliveri laste seas populaarseks. Mõistliku elukorralduse reeglid. Suri 19. oktoobril 1745 aastal Dublinis. Iirlased austavad Swifti kui rahvuslikule enesetaedvusele aluse panijat tänaseni. Tänan kuulamast!
suuri loodust mõjutavaid katastroofe nagu näiteks Araali mere kuivamine ja Semej lähedal tehtud Nõukogude Liidu Joonis 3 Kasahstani loodus suvel aegsed tuumakatsetused. Pere käis Kasahstanis matkamas Tian Shani mäestikus ja Kasahstani stepis. Kasahstani mindi isegi natuke vastumeelselt, kuid selgus, et Kasahstan on hoopis teistsugune, kui arvati Kui hakati Eestisse tagasi minema olid kõik Kasahstani eluga harjunud ja Kasahstanist lahkuda oli väga kahju. Mina soovitan seda reisikirja lugeda, sest Kasahstan on väga põnev maa, raamat on hästi kirjutatud, sisu on ka huvitav.
Romantilisse meeleollu seguneb ka autori eneseiroonia, lüürilised pildid põimuvad filosoofiliste mõtisklustega. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke. Oma esimese proosateoses ,, Reisipildid I-IV" käsitles Heine reisimuljeid vahendamise kõrvalt mitmesuguseid ühiskonnaprobleeme: kirjeldas kaevurite rasket elu ning Inglimaa sotsiaalseis vastuolusid, pilkas Saksa monarhistlikku valitsemissüsteemi ja väikekodanlaste elulaadi. Reisikirja stiil on samuti vaheldusrikas värvikast fantaasiamängust karmi otsesõnalise kriitikani. See raamat tekitas Heinele Saksamaal probleeme, ja innustatuna Prantsuse Juulirevolutisoonist, siirdus ta Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. Prantsusmaal oli Heine aktiivselt tegev radikaalse publuitsistina ja tema luules valitsesid samuti poliitilise protsessi meeleolud, Need iseloomustavad nii luuletuste ning ballaadide kogu ,,Ajalaulud" kui ka poeemi ,,Saksamaa. Talvemuinasjutt
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokume...
-inimesi, jõudis Tuglas taas realismini. o Tuglase loomingus jaotatakse ilukirjandus kolme perioodi: 1) 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. 2) 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. 3) 19251971: psühholoogiline realism. o Tõlkinud A.Kivi "Seitse venda" o Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi o Tõstis uuele tasemele reisikirja o Arendas edasi romaanizanri o Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi o Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni (Looming) o Lihtsam on teha uut regilaulu kui uut regivärssi. o Sõna on iseenesest tühine ja selle väljaütlemine on väike õhuväristamine, aga ta võib terve maailma kummutada. o On elu uni. Mina elan, kuid olen mõistmatu elu ees. o Ilus ja hirmus on inime... o Toome helbed o Popi ja Huhuu o Hingemaa o Suveöö armastus
Kolm rändurit läbisid selle raske, kuid kindlasti unustamatu teekonna, mis tõi kaasa emotsioone ja olukordi, mida paljud inimesed oma elus ei koge. Neil oli ka nõrkusehetki, kus oleks kergem olnud alla anda ja koju tagasi lennata, kuid mehed pidasid kõigest hoolimata vastu. Raamatu lugemine andis palju ideid, oli väga emotsioonirikas ja insipireeriv ning aitas kogeda pisikest osa sellest, mis nemad läbi elasid. Kindlasti soovitan seda huvitavat reisikirja ka kõigil teistel lugeda. Janika Kleemann 11c
REISIKIRJA LUGEMINE “Saladuslik saar” J.Verne Lars Markus Linnupold Tallinna Reaalkool 8.a 1. Raamat “Saladuslik saar” (J.Verne) ilmus esimest korda aastal 1874. Raamat mida mina lugesin on uuestitrukk, ilmunud aastal 2015, kirjastuses Hea lugu. 2. Tegevus toimus aastatel 1865-1869, Ameerika kodusõja ajal. 3. Tegevuskohaks oli saar, millele raamatu peategelased panid nimeks Lincolni saar. Saart pole tegelikkuses olemas. Saar asub kordinaatidel S 34’57’ ja E 150’30’ Saar asus umbes 200km kaugusel Austraaliast, kagu suunas. 4. Cyrus Smith oli raamatu peategelane. Ta oli põhjaameeriklane, kõhn, kondine, hallikate juuste ja tihedate vurrudega. Cyrus Smith oli elukutselt insener ja tunnustatud teadlane. Ta oli 45 aastat vana. Tal oli leidlik vaim ja ta oli samuti osavate kätega mees. Smith oli nii teoinimene kui ka mõtleja, ehk miski ei valmistanud talle raskusi. Ta oli suurepärase ...
Lennart Meri 1929-2006 Elas noorena mitmes välisriigis ja varakult valdas mitmeid keeli. Ta küüditati juba noorena töölaagrisse metsatööliseks, paari aasta pärast naases tagasi eestisse. Lõpetas tartu ülikooli ajaloolasena. Leiab tööd vanemuises. Tal ei lubatud töötada ajaloolasena. Teeb ekspeditsiooni reisi kesk-aasiasse ja jätab sellest ka maha reisikirja mitmes keeles. Reisib ka siberisse kus valmivad taas reisikirjad. Tagsi eestisse tulles leiab tööd Tallinn Filmis stsenaristi ja produtsendina. Lõi kokku 5 filmi ise. Tema onupoeg oli üks küüditajate organiseerijatest ning tänu sellele sisaldavad Lennarti filmid palju originaalseid materjale. Meri huvitus meie hõimurahvaste ajaloost ja kultuurist. Tema tuntuim teos on "hõbevalge". Töötas ka eesti kirjanike liidu
Referaat Friedebert Tuglas Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………… …………………………… 3 1. Friedebert Tuglas 1.1 Elukäik………………………. ………………………………………………………….4 2. Looming 2.1 Proosa…………………………………………………………………… ……………..5 2.2 Tõlkija…………………………………………………………………… ………………6 2.3 Kriitik ja kirjandusteadlane…………….. …………………………..………..6 3. Kokkuvõte …………………………………………………………………………… ……..7 4. Kasutatud allikad ………………………………………………………………………..8 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Friedebert Tuglase, sest ma ei ole tema elust ja loomingust varem eriti kuulnud. Ma olen näinud paari teatrietendust, kus Friedebert Tuglas on olnud üks tegelastest, aga tema teostest ei ole ma palju kuulnud. Esimeses sisupeatükis kirjutan ma t...
sügiseks. Rohtaed Loomingu probleemistik Ø Kasutab palju linna ja maakoha kõrvutamist (Tallinna triloogia) Ø N aiivne usk inimsuhetesse Ø Peategelase lootusetu ja hingeline ummik Ø Suured pingutused parema tuleviku poole Ø Tunne, et maailmas ollakse võõras või pagulane Rännakud Ø Rändas läbi Euroopa aja ja ruumi nii teostes kui oma elus Ø Köitis tundmatu maailm Ø On kirjutanud kolm reisikirja Ø Alguses kirjeldas rohkem loodust, hiljem meeleolusid ja tundeid Ø Tundis hirmu reisile minnes ja sealt ka tulles Ø Teda lummasid eelkõige Itaalia ja Kreeka Pagemine Ø 1943. a Soome Ø 1944. Rootsi Ø Töötas kindlustus- ja haigekassaametnikuna Ø 65. eluaasta: lootus pensionäripõlve pääseda Ø Suri 19. juulil 1977 (oletuslik) Ø Viimane puhkepaik asub Stockholmi M etsakalmistul Ø Diskussioonid põrmu asukoha teemadel
erinev kõnekeel, mis iseloomustab selle kõneleja rühmakuuluvust. Iga sugupõlv loob uue slängi, samuti on oma släng eri elualade esindajail. Referaat esitab kogu teksti kohta kokkuvõtliku ülevaate. Reisikiri sisaldab reisil läbitud kohtade kirjeldusi, ajaloolisi ja geograafilisi andmeid, märkmeid kohalikest kommetest, elanikest, samuti autori meeleolusid, tundeid ja mõtteid. Eesmärgist lähtuvalt eristatakse teadusliku, vestelist ja ilukirjanduslikku reisikirja. Resümee ehk kokkuvõte annab edasi mingi teksti keskse sisu. Retsensioon e. Arvustus on kirjandusteaduse, lavastuse, filmi, näituse, raamatu, heliplaadi või muu kunstinähtuse kriitiline hinnang. Rahvaluule e folkloor on pärimuskulturi see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest.tavaliselt kordas eeslaulja laulud värsse koor. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad
pastoreile. 1632 Tartus avatakse ülikool nimega Academia Gustaviana. 1632 Gustav Adolf hukkub Lützeni lahingus. Troonile saab tema tütar Kristiina, kes valitseb a-ni 1654. 2 1632 Galileo Galilei avaldab raamatu ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Kirik mõistab teose hukka ja paneb Galilei elu lõpuni koduaresti. 1633 Saksa teadlane ja geograaf Adam Olearius (õieti Ölschläger) kirjutab reisikirja ,,Persiaensche reyse...", milles kirjeldab mh Liivimaad ja Tallinnat. Ühel pildil on ka toonase Tallinna siluett. 1633 Rootsist saabunud trükkal Christoph Reusner avab esimese trükikoja Tallinnas (1633 allkirjastati leping trükikoja asutamiseks, reaalselt asus tööle 1634. Trükikoda asus praeguse Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi hoones) 1634 Reiner Brockmann asub Tallinna Gümnaasiumi rektor Wulpiuse kutsel Tallinnasse
"Ilo", "Odamees", "Tarapita", "Looming", "Eesti Entsüklopeedia" ja "Eesti biograafilise leksikoni" toimetamine. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega "Siil", "Hunt", "Hingemaa" ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega poeem "Meri" ja "Kätki laul". Sama tulemuslik on olnud Tuglase töö kirjaniku, kriitiku ja teadlasena. Ta arendas välja eripärase uusromantilise novelli, viis eesti kirjanduses uuele tasemele reisikirja "Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Põhja-Aafrika" III, 19281930; "Ühe Norra reisi kroonika", 1939 ning tõi uut romaanizanri arengusse "Felix Ormusson", 1915; "Väike Illimar", 1937. Tuglase nimega on seotud eesti kirjanduskriitika sisu ja vormi uuenemine (esseed Tammsaarest, Metsanurgast; marginaalia) ning süvauurimusliku kirjandusteaduse arenemine (monograafiad "Ado Grenzsteini lahkumine", 1926; "Juhan Liiv", 1927 ja "Eesti Kirjameeste Selts", 1932).
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu doku...
KIRJANDUSE KONTROLLTÖÖ 2 1. Sentimentalism valitses 18. sajandil Inglismaal. 2. Sentimentalism rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele. 3. Sentimentalistid viljelesid intiimseid ja subjektiivseid zanre nagu eleegia (kurvatooniline luuletus), päevik, kiri, ka pihtimuskirjandust, tundelist reisikirja ja looduskirjeldust. (x6) 4. Sentimentalistlikud luuletajad ja prosaistid: Jane Austen, Henry Fielding, Robert Burns, Edward Young, Thomas Gay 5. Saksamaa eluolu 18. sajandil: Saksamaa oli mahajäänud riik. Kolmekümneaastane sõda laastas maad ja halvendas märgatavalt rahva olukorda. Keiser ei suutnud riiki kriisist välja tuua, tegelik võim kuulus kirikule ja vürstidele. Puudus trüki ja sõnavabadus, rahva
Esimene kirjutis ilmus 20. novembril 1882 Tsehhonte nime all. Aastal 1886 ilmus tema esimene jutustuste kogumik ja 1887 teine kogumik. H. Heine: Christian Johann Heinrich Heine oli juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik, üks 19. sajandi olulisemaid saksakeelseid kirjanikke. Heinet peetakse romantismi viimaseks luuletajaks ning ühtlasi selle ületajaks. Ta muutis argikeele lüürikas kasutatavaks, tõstis följetoni ja reisikirja kunstilisele tasemele ning tõi saksa kirjandusse senitundmatu elegantse lihtsuse. Ta on üks tõlgitumaid ja viisistatumaid saksakeelseid autoreid. Heine oli kriitiline ja poliitikasse sekkuv ajakirjanik, esseist, satiirik ja polemiseerija, keda imetleti ja kardeti. Esimesed luuletused ("Ein Traum, gar seltsam", "Mit Rosen, Zypressen") avaldas Heine juba Hamburgis 1816. aastal, kasutades pseudonüümi Sy. Freudhold Riesenharf. H
Kehtestati viinamüügi alamhinnad,toobi viina alamhinnaks kehtestati nt. Iirimaal 1762. aastal 10 kopikat,65-ndal aastal 14 kopikat, alammäära kehtestamise põhjuseks oli see,et prooviti piirata talurahva joomist.Eestimaal tohtis olla ainult üks kõrts,mitte rohkem.Teede äärde ehitati ka veskeid aga neid kasutati enamasti kõrtsidena.1760-ndatel 1770-ndatel aastatel võttis kuberner vastu piiravad määrused,et piirata veskite ehitust. Reisikirjeldused 18-nda saj-i algusest 66 reisikirja,need omakorda jagunevad 22-ks ja 22 nendest kuuluvad 18- ndasse saj-sse ja 44 kirja kuuluvad 19-ndasse saj-sse. 25 autorit on pärit Suurbritanniast,25 Saksamaalt,5 Venemaalt,3 Prantsusmaalt, 4 Liivimaalt, 1 Itaaliast ,1 Hollandist,1 Sveitsist ja 1 Ungarist.Kõrtside kirjeldused 18-nes reisikirjas,ettekandes räägib 9-st välja valitust.Neist 7 kuuluvad 18-ndasse saj-sse ja ülejäänud kaks 19-ndasse saj-sse.Valitud said need põhjusega
getoelu. 3. Amalie Heine,Heinrich Heine onutütar ja oli tema esimene suur armastus. 4. 1819. aastal asus Heine õppima õigus- ja kameraalteadust, ehkki kumbki ala teda eriti ei huvitanud. 5. 1820. aasta talvesemestril astus ta Göttingeni ülikooli, ent pidi sealt juba mõne kuu pärast duelliga seotud sekelduste tõttu lahkuma. Looming: 1. Ta muutis argikeele lüürikas kasutatavaks, tõstis följetoni ja reisikirja kunstilisele tasemele ning tõi saksa kirjandusse senitundmatu elegantse lihtsuse. 2. Esimesed luuletused ("Ein Traum, gar seltsam", "Mit Rosen, Zypressen") avaldas Heine juba Hamburgis 1816. aastal. 3. "Prantsuse oludega" rajas Heine paljude ajaloolaste ja kirjandusteadlaste hinnangul moodsa poliitilise ajakirjanduse. 4. Ta pidas end vabaks, sõltumatuks luuletajaks ja ajakirjanikuks, ning ei tundnud end
6.Lõpplahendus ootamatu lahendus Novell nimetatakse tiheda haarava sündmustikuga, väikese tegelaste arvuga juttu, mille lõpp on enamasti ootamatu. Reisikiri Reisikiri sisaldab reisil läbitud kohtade kujundusi, ajaloolise ja geograafilise andmeid, märkmeid kohalikest kommetest, elanikest, sammuti autori meeleolusid, tundeid ja mõtteid. Eesmärk lähtuvalt eristatakse teaduslikku vestelist ja ilukirjanduslikku reisikirja. Eestlastest on palju reisikirju kirjutanud Friedebert Tuglas, Juhan Smuul ja Lennart Meri. Dramaatika ehk näitekirjandus Dramaatika on eepika ja lüürika kõrval kirjanduse üks põhiliike, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialog ehk kahekõne. Drama teosed on mõeldud laval ettekandmiseks. Teatrietenduse aluseks on näitekirjaniku, tekst, drama. Näidendid jagunevad vaatlusteks ning need omakorda stseenideks
Romantism Romantismi iseloomustus lk 79- 80 18.sajandi lõpp ja 19.sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismi- valgustuskultuuri rüpes idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantismi algeid leidus juba Richardsoni , Sternei , Rousseau ja Goethe romaanides. Nii prantsuse filosoofi Rousseau üleskutse püüelda loomulikkuse ja looduse poole kui ka saksa suurvaimu Herderi vaimustus rahvaluulest sobisid hästi romantikute aadetega- parema ja vabama ühiskonna ning terviklikuma inimese ideega. Iga uus kirjandusvool vastandab alati vanale, asub selle asemele. Romantismi vastandus üldjoontes nii klassitsismi vormirangusele ja antiigilembusele kui ka valgustuse liigsele mõistuspärasusele. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi ning mõnigi autor seadis endale Shakespearei loomingu. Siiski ei olnud romantism päris homogeenne nähtus: selle palet mitmekesistasid eri rahvaste erinevad sotsiaalsed olud, üldkultuurilised tegurid ning ki...
lüürika, sotsialismi ehitav inimene, rindeluule, töö teema, kodu- ja mälestusluule. Ilmus Underi luulekogu ,,Mureliku suuga", Barbarus ,,Relvastatud värsid", Semper ,,Ei vaikida saa". Proosas ilmusid Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda", Mälk ,,Hea sadam", Gailit ,,Karge meri", A. Kivikas ,,Karuskose". Eesti kirjandus ja kultuurielu 1950 ndatel aastatel. 1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas J. Smuul talle populaarsuse toonud reisikirja ,,Jäine raamat", vestekogu ,,Muhu monoloogid", näidendi ,,Polkovniku lesk", mille ideoloogiline suunitlus oli juba hoopis teistsugune. Riikliku poliitilise piiratuse ning raamatute odavuse ja suurte tiraazide tõttu muutus kirjandus rahva seas tavatult populaarseks, apoliitilisest kultuurist sai varjatud vastupanuvorm. Tuntud kirjanike sekka nagu Hint, Raud ja Vaarandi astusid ka nooremad, näiteks Kaalep, Siig, Niit, Kross
Ta andis ,,Postimehele" hoopis uue ilme. Töötades ajalehtede toimetuses ei jäänud tema kirjateosed tagaplaanile. Sellel ajajärgul tõlkis ta pidevalt raamatuid ning kirjutas jutte ja romaane. Tema naljajutud avaldusid tihti ajalehtedes. (Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966) Vilde loomingulises arengus tähistab Berliini-periood olulist pööret ta jõuab kriitilise realismi teele. Berliinis olles saadab ta ,,Postimehe" toimetusse reisikirja laadis kirjeldusi ,,Nähtused ja kuuldused võõrsilt ja kodunt". Lisaks kirjanduslikule loomingule ja tööle tuli tal tegeleda ka seal tõlkimistööga. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) 7 2.2 II ja III Loominguperiood Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija
Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega. 1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas varem muuhulgas "Poeemi Stalinist" kirjutanud Juhan Smuul talle populaarsuse toonud reisikirja "Jäine raamat", vestekogu "Muhu monoloogid", näidendi "Polkovniku lesk" jpm teoseid, mille ideoloogiline suunitlus oli juba hoopis teistsugune. Riikliku poliitilise piiratuse ning raamatute odavuse ja suurte tiraazide tõttu muutus kirjandus rahva seas tavatult populaarseks, apoliitilisest kultuurist sai varjatud vastupanuvorm. Tuntud kirjanike sekka nagu Aadu Hint, Mart Raud ja Debora Vaarandi astusid ka nooremad, näiteks Ain Kaalep, Arvi Siig, Ellen Niit ning Jaan Kross. J
Türgi Kirjand Juhendaja: 2011 Sisukord Riigist............................................................................................................................................3 Transport...............................................................................................................................................4 Linnad...................................................................................................................................................4 Loodus ja piirkonnad ...........................................................................................................................4 Tegevused.............................................................................................................................................4 Vaatamisväärsused...................................................................................................................
" ,,Tihti oli kuulda ka südamehääli, sest kõik näis nii haidvaikne" 4. Raamat oli huvitav ja kaasatõmbav . Seda lugedes said palju asju teada , üks asi tuli mulle kohe üllatusena, see et Jaapanis on kombeks tänaval nuudlisuppi süües lüristada kõva häälega. Raamat ei olnud lühike ega ka pikk, sest tihtipeale võivad pikkade ja igavate raamatute lugemine ebameeldivaks muutuda ning lugeja ei pruugi kogu raamatus olevat informatsioon tajuda, kuid Leo Mõtuse reisikirja oli väga hea lugeda ja soovitan seda ka teistele.
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimusteg...
Tema huvi kirjanduse ja eesti kultuuri vastu aina süveneb. Vilde töötas ,,Virulases" kolm aastat. Tööpäevad olid üsna pikad, kibedal ajal tuli öödki lisaks võtta. Säärane üksluine töötamisviisi ei meeldinud vaheldust ihkavale Vildele. Ei saa mainimata jätta seda, et ,,Virulase" rõsketes ruumides areneb edasi Vilde liigesereuma, mis sai alguse juba koolipõlves. Mainimist vajab veel 1885. aasta esimene ametisõit Soome: reisimuljete põhjal kirjutas Vilde oma esimese reisikirja ,,Majesteedid Helsingis", mis avaldati ,,Virulase" veergudel. Vilde oli suures vaimustuses Helsingi arhitektuurist, linna puhtusest ja soome suurepärasest kunstist. Näinud arengut Soomes, saab alguse Vildes idee: ,, Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. Ning arendagem kultuuri." Tööde loomiseks vajas Vilde vaikust ja rahu, kirjutamise ajal ei tohtinud keegi teda häirida. Tundide viisi töötas ta Karjaküla häärberi nurgatoas või kõndis edasi-tagasi mõisa ümbruses,
Locke’i vaated kirjandusele ja kunstile oli drastilised. Tsitaat selle kohta, kuidas Locke’i meelest on luuletajaks hakkamine üks halvimaid valikuid üldse. Locke oli puritaan (usuliselt ja kõlbeliselt väga range inimene). Suured inglise kirjanikud valgustusajastul olid näiteks Jonathan Swift, Daniel Defoe, Tobias Smollett, Henry Fielding, Samuel Richardson. Inglise kirjanduse varasemad autorid aitavad kaasa romaani kujunemisele. Daniel Defoe „Robinson Crusoe“ – reisikirja jäljendamine. Saarele jõudes tuleb mängi ka päevikuvormis kirjutamine. Põhineb tõestisündinud lool. Defoe tahab kirjeldada mooduseid, kuidas ja mida peab inimene tegema, et jääda ellu ja jääda inimeseks üksikul saarel. -> See on ka üks valgustuse motiive. Kas inimesel lahutatuna oma harjunud keskkonnast on võimalik säilitada oma nägu? Defoe vastab sellele jaatavalt. Ühtlasi vaadatakse romaanis tagasi mineviku peale ja läbivaks teemaks on ka
Tol ajal oli juhtiv zanr luule. Tänapäeval on see romaan. Populaarne zanr oli draama, see oli kõige dremokaatlikum, seda käisid kõik vaatamas. Milline oli 18.saj romaan? Esmalt hakkasid seda looma inglise kirjanikud. Mille pinnal see tekkis? Massilise lugemuse objektiks olid teosed, mis ei ole ilukirjandus. Massiliselt loeti reisikirju. Reisimine oli ju kallis, inimesed tahtsid teada kaugete maade kohta. ,,Robinson Crusoe" on võtnud eeskujuks selle sama zanri, võttis eeskujuks ühe reisikirja, kus üks mees sattus asustamata saarele. Selle pinnal tekkis kunstloome. Mõned ka valetasid, kirjeldasid seda, mida tglt ei näinud. Kirj, kuidas ta kohtas Ameerikasse reisides indiaaniprintsessi, kelle nimi oli Poccahontas. See zanr lõi aluse selleks, kuidas romaani. Henry Fielding. Ütles, et tal on vaba voli kirjutada, nii kuidas soovib, tema reegleid ei tea. Veel kasutati proosat autobiograafiates. Shakespeare kasutas oma teostes Brutaho(?) elulugusid.
Rooma. Kirjeldab Kreeka ajaloolisi piirkondi nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt (ajalugu, kirjandus, religioon, kunst, kombed). Pausaniase mõju: Pausanias mõjutas tugevalt Winckelmanni, kelle jaoks ta oli võtmeks kujuteldava Vana- Kreeka juurde. Pausanias aitas Winckelmannil mõista kunstiteoste tõlgendamist antiikajal. Pausaniasel oli mõju ka John Frazerile, kellelt pärineb tema reisikirja inglisekeelne tõlge ning selle kommentaarid. 18.sajandi reisijad kasutasid Pausaniast. Ta aitas luua sideme imaginaarse mineviku Kreeka ja tegeliku, oleviku Kreeka vahel. 19.sajandi reisijuhid toetusid Pausaniasele. 19.sajandil taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia ning taastati mõned kohanimed (Nemea). 76.Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. 77.Iseloomustada Lord Elgini rolli antiigipärandi säilimisel ja sellega tekkinud
Vt ka alliteratsioon ja assonants. Näiteks: Laula, kuni elad Laula, laula, suukene liigu, linnukeelekene, mõlgu, marjameelekene, parallelism ilutse, südamekene! Küll saab siiski vaita olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeelle, parallelism valge laudade vahele. reisikiri reisil nähtu ja kogetu põhjal kirjutatud teos. Reisikiri on tavaliselt ülesehitatud kronoloogiliselt. Liigiti eristatakse teaduslikku, populaarteaduslikku ja kunstilist reisikirja. Reisikiri esineb juba antiikkirjanduses. Esimese eesti reisikirja kirjutas Jüri Jürison (18321899) "Eestimehe teekond ümber maailma "Askoldi" laeva peal". Kunstiküpseid reisikirju on kirjutanud veel Eduard Bornhöhe (18621923), Eduard Vilde (18651933), Friedebert Tuglas (18861971), Johannes Semper (1892 1970), Lennart Meri (1929) jt. remark märkus. Draamateose remarkideks nimetatakse autori selgitavaid
olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja jalus"(1974) - Sakslaste küüditamine
kompositsioon, Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika, kulminatsioon, dramaatika tunnused. Romaani (erinevad lavastus, liigid) ja novelli tunnused. lüürika, Ulme- ja detektiivromaani tunnused. monoloog, Reisikirja olemus. motiiv, müüt, Luule vorm: värss, stroof. Oodi, haiku ja novell, vabavärsilise luule tunnused. Motiivi olemus. poploor, puänt, Tragöödia tunnused. Dramaatika mõisted: reisikiri,
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest pal...
olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: ,,Lea" usklik laps, algul usub jumalat hijjem salgab kuna ei leia teda. ,,Kihnu Jonn e Metskapten," ,,Lesk"(1960). Reisikirju: ,,Jäine raamat"(1959) Leenini preemia. Proosa: ,,Muhu monoloogid," kogumik ,,Kirjad sõgetate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alstab Smuul luuletajana ,,Karm noorus"(1946), ,,Mälestus isast." Poeem: ,,Staalinile" Aira Kaal Põidekandist. Ta suri 1980- algul. Kirj. Memuaare: ,,Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu ,,Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi Valjalast. Sündis 1916. valik kogu ,,Kauge hääl." Väga tark luuletaja. ,,Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirj luuletuse ,,Saaremaa valss." Poeem: ,,Talgud Lääne soos," ,,Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuuling Ülo kiitsakas abemeta, Jüri vastupidi. Ülo kirj tõsiseid asju Jüri jälle naljakaid
1938 ilmunud luulekogumik kannab pealkirja ,,Luuletaja õnnelik noorus"Suure Isemaasõja ajal ilmuvad kogud ,,Ma maksan kätte", ,,Mu laulud", ,,Võiduteedel", ,,Mälestussammas", ,,Saluut", ,,Kodumaa laulud", sõjajärgsel ajal ilmuvad kogud ,,Sõpruslilled", ,,Mandrid ei maga", ,,Igatsus", ,,Tulbi järv". On tõlkinud usbeki keelde Puskinit, Lermotovi, Majakovskit, aga ka mitu poeemi Firousi ,,Sahname'st". Proosat hakkas kirjutama 1940ndate lõpul. Kirjutanud kaks reisikirja, Kuubast ja Alzeeriast. Lühiproosast on tuntuim jutustus ,,Soldati ema". 1958 ilmus esikromaan ,,Esimesed pöösukesed", mis viib meid 1920ndate aastate usbeki külamiljöösse ja annab värvika pildi seal aset leidnud uue ja vana võitlusest. Teos ilmus 1967 ka eesti keeles. Romaan-dilooogia ,,Näljastepp" koosneb romaanidest ,,Firuza" ja ,,Stepikannikesed". Kesksel kohal on siin tänapäeva külaelu kujutamine, Näljastepi ülesharimise probleemid. Romaan
Pärnakad astusid samasuguse aktsiooni etteotsa: vaadake, mis venelased on meie majanduse ja Eesti loodusega teinud. Kuna seda oli päris hästi uuritud, siis kõik drastilised näitajad tehti Euroopas avalikuks. Need näited olid nii mahlakad, et said kiiresti mitmete poliitikute ja teadlaste (kuni National Geographic välja) sõnavaras stampnäideteks. Kogu emotsionaalne taust tuli kaasa. 1993. või 1994. aastal tuli suure New Yorki kirjastuse fotograaf tegema ettevalmistusi uue baltikumi reisikirja välja andmiseks, siis Pärnu kohta oli tal ajaliselt graafikus paar tundi, sest siin pidavat kõik saastatud olema ja kaua ei lähe, et see üles pildistada. Mina võtsin teda siin vastu ja küsisin, et miks Pärnusse nii lühikest aega, siis ta vastaski, et teil pole ju siin midagi. Seepeale tegin ettepaneku vaatama minna lahe vett. Peale 34-tunnist ringi palus ta aja maha võtta ja püüdis 82 Lisa 2 järg
poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja jalus"(1974) - Sakslaste küüditamine
Faber jääbki nõiduse õpilaseks, temast ei saaa kunagi nõiduse õpetajat. Novellikogu Sigtuna väravad (1968) Allegoorilisi lugusid mitme Eur. maa ajaloost, legendide iroonilised töötlused. Kolmas ajalooline triloogia kujutab paralleelseid sündmusi 2l alatasandil: kauges minevikus ja olevikus/lähiminevikus: Õilsad südamed e Kaks sõpra Firnzes1970, Lohe hambad 1970, Kahekorde mäng 1972 (kriminaalromaanina) Viimane raamat Rooma päevik (1976), reisikirja meenutav, mõnes mõttes Ristikivi ajaloofilosoofia kokkuvõte. Kokkuvõttes tegelevad R ajaloolised romaanid järgnevaga: keskaja ummikseis; väikese inimese kannatused ja irdumine oma rahvast; riigivõimu ükskõiksus kunsti ja teaduse suhtes; kahtlused helge tuleviku suhtes (näitab ka Teise maailmasõja järgset masendust); inimene ega tema poolt uuendatud ühiskonnavormid pole kaasa toonud
Eesti Vabariigi sünd ja iseseisvusaastad tõid Tuglases veelgi tugevamini esile kirjanduselu organisaatori: Eesti Kirjanikkude Liidu loomine ja Eesti Kirjanduse Seltsi juhtimine; mitme kirjandusajakirja ("Ilo", "Odamees", "Tarapita", "Looming"), "Eesti Entsüklopeedia" ja "Eesti biograafilise leksikoni" toimetamine. Sama tulemuslik on olnud Tuglase töö kirjaniku, kriitiku ja teadlasena. Ta arendas välja eripärase uusromantilise novelli, viis eesti kirjanduses uuele tasemele reisikirja (reisiraamatud "Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Põhja-Aafrika" III, 19281930; "Ühe Norra reisi kroonika", 1939) ning tõi uut romaanizanri arengusse ("Felix Ormusson", 1915; "Väike Illimar", 1937). Tuglase nimega on seotud eesti kirjanduskriitika sisu ja vormi uuenemine (esseed Tammsaarest, Metsanurgast; marginaalia) ning süvauurimusliku kirjandusteaduse arenemine (monograafiad "Ado Grenzsteini lahkumine", 1926; "Juhan Liiv", 1927 ja "Eesti Kirjameeste Selts", 1932).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
