omakasupäädlikkus, labasus Daudet ,,Kirjad minu veskilt" Provanci elanikud L-Pr ühiskonnakihtide elu kirjeldamine, novellikogu Rolland ,,Colas Breugnon" Colas Breugnon hukkamõist sõjale Verne ,,80 päevaga ümber .." P. Fogg ,,20 tuhat ljööd.." Kapten Nemo Inglismaa Jane Austin ,,Uhkus ja eelarvamus" Elizabeth, Jane, Darcey Ch. Bronte ,,Jane Eyre" Jane, Pochester E. Bronte ,,Vihurimäe" Headcliff, Catherine W.M
Realismi põhizanr on romaan.XIX sajandi realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. XIX sajandi viimastel kümnenditel ja XX sajandi algul arenes realism mitmes eri suunas, sellepärast ei saa enam rääkida ühest kirjandusvoolust.Teadusliku meetodi rakendamine kirjandusteoses viis naturalismi(Zola), realismi raames elutus filosoofiline romaan(France), tugeva inimese otsingud muutsid realistliku käsitelu helgemaks ning optimistlikumaks(Rolland), hakati suuremat huvi tundma tegelaste psühholoogia vastu(Glasworthy). Prantslane Stendhal(1783-1842)on esimene kirjanik Euroopas, kes pälvis oma romaanidega realisti kuulsuse-kuid alles XX sajandil. 3.Selgita mõistet jõgiromaan, nimeta selle viljelejad. Jõgiromaaniks on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased.Jõgiromaani ühest otsast teise nende
(romaan, jutustus) Realismi esindajaid maailmakirjanduses Prantsusmaa Honoré de Balzac (17991850) umbes 100 teosest koosnev "Inimlik komöödia" Frédéric Stendhal (kodanikunimega Marie-Henri Beyle, 17831842) "Punane ja must", "Parma klooster" Gustav Flaubert (18211880) "Madame Bovary", "Tundekasvatus" Anatole France (18441924) "Nüüdisaegne lugu", "Pingviinide saar", "Jumalad janunevad" Romain Rolland (18661944) "Jean-Christophe", "Colas Breugnon" Inglismaa Charles Dickens (18121870) "Oliver Twist", "David Copperfield", "Rasked ajad" William Thackeray (18111863) "Edevuse laat" Thomas Hardy (18401928) "D'Urbeville'ide Tess", Tähelapandamatu Jude" John Galsworthy (18671933) "Forsyte'ide saaga" (trioloogia) George Bernard Shaw (draamakirjanik, 18561950) "Püha Johanna", "Inimene ja üliinimene"; "Pygmalion" Venemaa Ivan Turgenev (18181883)
Vangid tappeti. 21)Lätlasi, 3.osa 22) Ta tundis seal olles surmahirmu ja kartis et saab surma 23) koolipoiste muutumist sõjas, algul surmahirmu tundnud poisid ja seetõttu sõda vihanud noortes ärkab aegamööda tapmise mõnu 24)Ta tunneb end väga halvasti. Ta pööras ära kui küsiti nt: miks just tema pidi? Siis Ahas vastas:,,Ah rumalus, sõjas ei küsita miks. Võibolla sellepärast, et ta oli kõige parem . . . Midagi ei saa muidu. Rolland ütleb, et isegi Jumal võitleb . . . Aidake . . . jne. 25)Ootamatul kombel aga pöördus samas üks vaenlastest ümber, tõstis kiiresti püssi ja tulistas Ahase poole. Kuul surtsatas mööda ja plaksatas kuski puusse. 26)Rongiga koos hukkunudega ja haavatudega. 27)Talle oli kõik tuttav, peale ühe. Tema parimate sõprate tindipottides on kimpud sinililli täis, sest nad hukkusid sõjas. ja see, et neid pole läks ta meel nukkraks. 28) Siis kui Käsper suri sai Ahasest rühmaülem
51. Haruki Murakami ,,Norra mets" 52. Iris Murdoch ,,Võrgu all" 53. Robert Musil ,,Omadusteta mees" 54. Vladimir Nabokov ,,Lolita" 55. Ben Okri ,,Näljutatud tee" 56. George Orwell ,,Loomade farm", ,,1984" 57. Orhan Pamuk ,,Lumi" 58. Milorad Pavi ,,Kasaari sõnastik" 59. Viktor Pelevin ,,Tsapajev ja Pustota", ,,Genaratsioon P" 60. Luigi Pirandello ,,Heinrich IV" 61. Terry Pratchett ,,Võlukunsti värv" 62. Marcel Proust ,,Swanni arnastus" 63. Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" 64. Romain Rolland ,,Colas Breugnon" 65. Philip Roth ,,Operatsioon Shylock" 66. Arundhati Roy ,,Väikeste Asjade Jumal" 67. Salman Rushdie ,,Kesköö lapsed", ,,Mauri viimane ohe" 68. Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis. Puusepad, tõstke kõrgele sarikad. Franny ja Zooey" 69. George Bernard Shaw ,,Caesar ja Kleopatra. Major Barbara. Doktori dilemma. Pygmalion" 70. Aleksandr Solzenitsõn ,,Gulagi arhipelaag", ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elus" 71. Vladimir Sorokin ,,Sinine pekk" 72
Need küsimused toovad esile keerulise diskussiooni iseendaga ning nõuavad sügavat enesesse vaatamist. Ma kardan asju, mis on keerulised või raskesti saavutatavad, seetõttu väldin iga päev väga meisterlikult neile küsimustele vastuste leidmist. Iseendaks jäämine on keeruline, sest kõigepealt peab välja selgitama, kes see 'mina' ikkagi on. Tuleb märgata erinevust olemisel ja omamisel, mille vahelised jooned on meie kultuuris tuhmunud. Romain Rolland on öelnud: "Mida vähem mul on, seda enam ma olen." Inimesed unustavad ära, et 'mina' ei ole kallis meik ja välimus ega ka kõige uuem elektroonikavidin, mida nii uhkelt kaaskondlastele eksponeeritakse. Tuleb mõista, mis on 'mina'. See on minu isiksus: mõtted, tunded, arvamused ja ideed. Need kõik kujunevad välja sõltuvalt mu kultuurist ning geenidest. Kuna igaühel on kultuur ja geenid erinevad, on maailm täis erinevaid inimesi. Teades, et arvamused on subjektiivsed, peaksin ma
19.saj. realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. Prantsusmaa realistid: Stendhal, Balzac, Flaubert. Inglismaal: Dickens, Thackeray, õed Bronted ja Venemaal: Tolstoi, Dostojevski. 2)Jõgiromaan ja selle viljelejad: Jõgiromaaniks nim. Ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. Viljelejad: Balzac, Zola, Galdosi, Proust, Rolland, Galsworthy, Baroja. 3) Realismi mõiste, aeg, tunnused: Realism oli kunstimeetodina tuntud juba antiikkirjanduses. Realism tähendab tõelist, esemelist või midagi materiaalset. Realism kui kirjandusvool paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Tunnuseks oli kujutada kaasaegset elu nii nagu see tegelikult oli, ilma liialdusteta ega ilustusteta. 4) ,,Inimlik komöödia": jaguneb kolmeks- filosoofilised-, analüütilised-,kommete etüüdid. Kommete etüüdid jagunevad veel 6- stseenid eraelust
romaanist, valmis sai vaid 90. Pealkirja jaoks sai ta kahtlemata inspiratsiooni Dante ,,Jumalikust komöödiast". ,,Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid". 24. Jõgiromaan on ulatuslik, paljudest (iseseisvatest) romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühised tegelased. Peale Balzaci on neid loonud E. Zola, M. Proust, R. Rolland, J. Glasworthy ja P. Baroja. 25. Monomaania on ühe kinnisidee, kujutelma või huviala haiglasliku ainuvalitsuse kütkeis olek. Nt Flaubert'i kirjutatud Emma Bovary kannatab selle all, sest tal lasub lakkamatu hirm, et ta teod avastatakse ja sellega kaasnev süütunne. 26. Balzaci tegelaskonda kuulub kogu tolleaegne tegelikkus, selline nagu on Balzac ise, on ka tema kangelased. Me võime näha nt Pariisi pankureid ja provintsitõusikuid,
milles oli vähem fakte ja rohkem fantaasiat. (,,Sagräännahk"). 3)Analüütilised etüüdid. Nime valis Balzac Dante ,,Jumaliku komöödia" järgi. 21. Mida tähendab jõgiromaan? Kes neid peale Balzaci veel on kirjutanud? Jõgiromaan tähendab ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. Peale Balzaci on neid kirjutanud ka Zola, M. Proust, R. Rolland, J. Glasworthy, P. Baroja. 22. Mida tähendab monomaania? Nimeta mõni tegelane, kes seda põdes ja kuidas. Ühe kinnisidee, kujutelma või huviala haiglasliku ainuvalitsuse kütkeis olemine. 23. Iseloomusta H. de Balzaci tegelaskonda. Selline nagu on Balzac ise, on ka ta tegelased. Kõigil neil on maailmavallutamiskihk. 24. Milline on Maupassant'i koht prantsuse realistlikus kirjanduses? Maupassant on 19. sajandi suurim novellist. 25. Mis teeb Maupassant'i novellid nauditavaks?
seotud ühiste tegelaste, teema või kujutatava ajastu kaudu. Jõgiromaane hakati kirjutama 19. sajandil. Tuntud on näiteks Honoré de Balzaci "Inimlik komöödia", mis koosneb ligi sajast teosest. Balzaci jõgiromaan kujutab Prantsusmaa kõigi kihtide elu ajavahemikul 1815–1848 ning selles on mitmeid teosest teosesse korduvaid tegelasi. Jõgiromaane on kirjutanud ka John Galsworthy ("Forsyte'ide saaga") ja Romain Rolland (10-osaline arenguromaan "Jean Christophe"). [http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5giromaan 18.10.12] Vormi järgi Värssromaan – Värsivormis kirjutatud eepiline teos, mida iseloomustavad romaani tunnusjooned, näiteks Aleksandr Puškini (1799–1837) „Jevgeni Onegin” (1833). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12]
kirjandusloolaena. Süvenemist eesti kirjanduse ajaloosse osutavad uurimus Kristjan Jaak Petersonist, artikkel ,,Die estnische Literatur", samuti kirjanduslooline andmestik Suitsu koostatud ,,Eesti lugemiseraamatus". ,,Eesti Kirjanduses" avaladus Suits kompaktseid lühiuurimusi eesti vanemast kirjandusest, eriti silmapaistva sarja Fr. R. Kreutzwaldi noorusest, artiklid Vildest, Tammsaarest, Underist, Barbarusest ja teistest. Väliskirjandusest köitsid ta huvi Holberg, Brandes, Rolland, Puskin ja hollandi uuemad luuletajad. Ta koostas ja varustas eessõnaga Koidula ,,Kogutud luuletused" ning Kreutzwaldi ,,Viru lauliku laulud". Elu tuli Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene, elu tuli sähvab pilvist kui äikene; valgustab välkudes hämaras ööski, sütitab mõttes, vaimustub tööski - ja kaduvikku siis kustub. Mis küll nii kohisevad kevadised veed, kes need sääl sammuvad mööda teed? Lõkendavad ihalduste tulised tunglad:
Tuleb vaid vaikselt paigal seista ja rumal välja paista. Tundmatu Naised kaunistavad end meeste pärast, aga mehed varastavad ja röövivad naiste pärast. Tundmatu Naiste kohutavaim omadus on mäletada. Mehed ainult meenutavad, aga see kujutab endast hoopis midagi muud. O. Wilde Enamasti on inetud naised need, kes uue moe välja mõtlevad. Ja ilusad on küllalt rumalad, et nendega kaasa minna. J.J. Rousseau Keha on vähim, mida naine võib mehele anda. R. Rolland Kena naine meeldib silmadele, hea naine südamele. Üks saab ilusaks asjaks, teine rikkuse allikaks. Napoleon Bonaparte Naise "Ja" ning "Ei" vahele ei mahu isegi mitte nööpnõela teravik. M. de Cervantes Armastuse vastu on mitu rohtu, kuid mitte ühtegi kindlat. F. de la Rochefoucauld Armastuse kellad käivad alati ette. W.Shakespeare Armastus on nagu kuu: kui ta ei kasva, siis ta kaheneb. Portugali vanasõna Naised mängivad oma eluga nagu lapsed terava noaga
Realismi tekkimine langeb 1820. aastate lõppu, tema õitseng 1830.-1860. aastatesse. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert, Rolland), Inglismaal (Dickens, Thackeray, Brontëd, Glasworthy, Shaw), Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov), Norras (Ibsen). Täiuslikema väljenduse leidis realism romaanis, milles kasutati kindlaid võtteid. 19. sajandi realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nimetatakse kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19
lumelauavõistlus. Võistlejate eesmärk paistis olevat "ellujäämine", sest võisteldi jäisel ning järsul rajal "The Face". Aastal 1985 oli üksnes kolmekümne üheksas suusakuurordis (ligikaudu 600st) lumelauad lubatud. 80ndatel hakati välja andma ka lumelauaajakirju - "Snowboarder" 1981, "Absolutely Radical" 1985 (hiljem muutis oma nime "International Snowboarding Magazine"). 1986 mängis prantuse lumelaudur Regis Rolland filmis "Apocalypse Snow" ning see vallandas lumelauavaimustuse Euroopas. Korraldati mitmeid kohalikke üritusi nagu Shveitsi Meistrivõistlused St. Moritz'is. Lumelauandus muutub aina populaarsemaks. 1994 kuulutati lumelauasõit olümpiaspordiks. Nüüd sai sellest lõpuks tõeline võistlussport, mitte lihtsalt mööduv hullus. 1998 taliolümpial oli lumelaud esimest korda võistluskavas. Sellega kaasnes ka skandaal. Kanada lumelaudur Ross Rebagliati võitis
ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel (nt elulähedusliikumine 1920/1930). Töötades ülikoolis ühendas prof. Suits pedagoogilised ülesanded teadusliku uurimistööga, põhiteemadeks olid eesti vanema kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas (Friedebert Mihkelson, kuni 1923) -- (1886-1971) prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks, oli pöördelist rolli mänginud rühmituse "Noor-Eesti" keskseid kujusid. Oma sotsiaaldemokraatilike veendumuste pärast oli Fr
Kirjanduspreemia üllaid ideaale taotleva kirjandusteose eest. Rahupreemiat määrab Norra parlamendi viieliikmeline komitee ja see antakse ka kätte Oslos, muidu annab 10. dets, Nobeli surma-aastapäeval Rootsi kuningas. 2004. a sai 10 miljonit Rootsi krooni igaüks. Nobeli kirjanduspreemia laureaate: Selma Lagerlöf (rootsi, 1909); Maurice Maeterlinck (Belgia, 1911); R. Tagore (india, 1913); Romain Rolland (prantsuse, 1915); Knut Hamsun (norra, 1920); Anatole France (prantsuse, 1921); W. B. Yeats (iiri, 1923); G. B. Shaw (inglise, 1925); Sigrid Undset (norra, 1928); Thomas Mann (saksa, 1929); J. Galsworthy (inglise, 1936); Ivan Bunin (vene, 1933); Luigi Pirandello (itaalia, 1934); Eugene O'Neill (Ameerika 1936); F. E. Sillanpää (soome, 1939); Hermann Hesse (Sveitsi, 1946); André Gide (prantsuse, 1947); François Mauriac (prantsuse, 1952); W
"Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel (nt elulähedusliikumine 1920/1930). Töötades ülikoolis ühendas prof. Suits pedagoogilised ülesanded teadusliku uurimistööga, põhiteemadeks olid eesti vanema kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Tolstoi Tolstoi teoste peakangelaseks oli tõde. Ta püüdles eluaeg elu tõepärase kirjutamise poole. Tolstoi loomingu väga tähtis iseärasus on selle psühhologism, mis rõhutab muutuste pidevust ja hinge dialektikat. Tema looming on enesetunnetuse ja enesekasvatuse kõrgeim kool. Faktid ei ole Tolstoi väärtus omaette, vaid
leiutisele pani tema naine). Ta kinnitas kaks suuska kokku ning pani esiosa külge nööri, et sõitja saaks sealt kinni hoida. Aastal 1985 oli üksnes kolmekümne üheksas suusakuurordis (ligikaudu 600st) lumelauad lubatud. 80ndatel hakati välja andma ka lumelauaajakirju "Snowboarder" 1981, "Absolutely Radical" 1985 (hiljem muutis oma nime "International Snowboarding Magazine"). 1986 mängis prantuse lumelaudur Regis Rolland filmis "Apocalypse Snow" ning see vallandas lumelauavaimustuse Euroopas. Korraldati mitmeid kohalikke üritusi nagu Shveitsi Meistrivõistlused St. Moritz'is. Lumelauandus muutub aina populaarsemaks. 1994 kuulutati lumelauasõit olümpiaspordiks. Nüüd sai sellest lõpuks tõeline võistlussport, mitte lihtsalt mööduv hullus. 1998 taliolümpial oli lumelaud esimest korda võistluskavas. Sellega kaasnes ka skandaal. Kanada lumelaudur Ross
Prantslased nägid ka oma balletti, mis neil oli unustusse vajunud, kuid Venemaal hoolikalt säilitatud: A. Adami "Gisselle´i". 1910. vene hooajal avanes kogu säras Tamara Karsavina anne, kes asendas Anna Pavlovat. Djagilevi trupp hakkas üha enam teisenema, sest Djagilev täiendas truppi järjest välismaa tantsijatega, jättes vene tantsijad kõrvale. 2.2 "Vene hooaegade" mõju Euroopa balleti arengule Vene balleti ideed mõjutasid välismaa balleti arengusuundi. Näiteks R. Rolland ja A. Rodin tunnistasid hiljem, et ,,Vene hooajad" olid nende elu silmapaistvamateks sündmusteks. Vene balletikunstist sai etalon, mille järgi püüti joonduda. Vene tantsukool, repertuaar, tantsijad, balletipedagoogid, kunstnikud, muusikud, kriitikud said hooaegadest peale vaieldamatuteks autoriteetideks rahvusvahelisel tasandil. Kuulsamad vene tantsijad, kunstnikud, heliloojad said enneolematult kuulsaks Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias, Saksamaal ja teistes maades
(O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. (C. Baudelaire) *Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures sellepärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) *Inimene ei peaks oma komplekse alla suruma, sest need juhivad tema käitumist põhjendatult. (S. Freud) *Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (Beaumarchais) *On kaks valguse andmise viisi: olla küünal või peegel, mis seda peegeldab. (E
realistid, kusjuures realismi tuleks seejuures mõista laua ja kunstiliseltki rikka, mitmekülgse hoovusena, nagu see ulatub Euroopa kirjanduses renessansist kui mitte just otse kirjaniku vahetusse kaasaega, siis umbkaudu 20. Sajandi keskpaigani. Selles loetelus on Shapespeare ja Cervantes, Moliére ja Fielding, Flaubert ja Stendhal, Smuulile ulgumerd meenutava loominguga L. Tolstoi ja Tehhov oma huumori ning ainulaadse kurbusega, France ja Rolland, Thomas ja Heinrich Mann. Niisugune oli selle Smuuli kirjanduslik maitse, keda ennast loeti juba paarikümnes keeles Nõukogude Liidus ja väljaspool Nõukogude Liitu. Nendest eelistustest summeerub mitte üksnes küpsetesse loomisaastatesse jõudnud kirjaniku käsitus heast kirjandusest, vaid selguvad ka arusaamad kirjanduse tähendusest ja missioonist, piirjoonestub iseenda loominguline programm. Selleni jõudmiseks oli tulnud läbi käia pikk tee.
Loominguline inimene ,,Ta oli väike ning jändrik, atleedi kehaehitusega. Nägu oli tal lai, telliskivipunane. Erakordselt tihedad mustad juuksed, mis poleks nagu kunagi kammi näinud,hoidsid igasse külge harali. Silmadest hõõgus imelist jõudu. Nina oli lühike, kandiline ja lai, nagu lõvi koon. Hirmuäratavad lõualuud oleksid võinud pähkleid purustada...". Nõnda kirjeldas üht muusika ajaloo huvitavamat isiksust Beethovenit - kirjanik R. Rolland. Beethoven oli süngevõitu endassetõmbunud vanapoiss, esimene helilooja, kes loobus paruka kandmisest. Vanemas eas kirus ta avalikult keisrit, Viini aadlit ja riiki. Iga teine oleks selliste ütlemiste eest tol ajal kongi heidetud.Beethoven imetles Goethe luulet ja Goethegi soovis Beethoveniga tuttavaks saada, kuid paraku olid need kaks suurvaimu liialt erinevad, et nende vahel oleks võinud sõprus. Beethoven kirjeldab nende kohtumist 1812. aastal nõnda: "Eile kohtasime koduteel
(O. Wilde) Parem raisata oma noorus kui mitte midagi teha. (Tundmatu) Olla täiskasvanud tähendab olla üksi. (E. Rostand) Täiuse tingimus on laiskus, täiuse eesmärk on noorus. (O. Wilde) Mehed teevad seadusi, naised kombeid. (Voltaire) Kes ei armasta naisi, veini ja laulu, on tuhandekordne tola. (M. Luther) Naised kaunistavad end meeste pärast, aga mehed varastavad ja röövivad naiste pärast. (Tundmatu) Keha on vähim, mida naine võib mehele anda. (R. Rolland) Kena naine meeldib silmadele, hea naine südamele. Üks saab ilusaks asjaks, teine rikkuse allikaks. (Napol on Bonaparte) On vaid üks, ei midagi enamat. Aga kaks loovad ühe alguse. (R. Tagore) Pole olemas teist niisugust taevast, nagu seda on vastastikune armastus. (G. Granville) Naine veendub mehe armastuses paremini siis, kui ta seda ise aimab, mitte kui talle seda öeldakse. (A. de Lenclos)
USA's Woodstocki lähedal Suicide Six kuurordis esimene siseriigiline lumelauavõistlus. Võistlejate eesmärk paistis olevat "ellujäämine", sest võisteldi jäisel ning järsul rajal "The Face". Aastal 1985 oli üksnes kolmekümne üheksas suusakuurordis (ligikaudu 600st) lumelauad lubatud. 80ndatel hakati välja andma ka lumelauaajakirju "Snowboarder" 1981, "Absolutely Radical" 1985 (hiljem muutis oma nime "International Snowboarding Magazine"). 1986 mängis prantuse lumelaudur Regis Rolland filmis "Apocalypse Snow" ning see vallandas lumelauavaimustuse Euroopas. Korraldati mitmeid kohalikke üritusi nagu Sveitsi Meistrivõistlused St. Moritz'is. Lumelauandus muutub aina populaarsemaks. 1994 kuulutati lumelauasõit olümpiaspordiks. Nüüd sai sellest lõpuks tõeline võistlussport, mitte lihtsalt mööduv hullus. 1998 taliolümpial oli lumelaud esimest korda võistluskavas. Sellega kaasnes ka skandaal. Kanada lumelaudur Ross Rebagliati võitis slaalomi kuldmedali
preriaalil aastal II (8. juunil 1794) aset leidnud Ülima Olendi püha ülepakutuna, sest jättis mulje, et Ülim Olend pole keegi muu kui Äraostmatu ise; Giljotineeriti 9. termidoori riigipöördele järgnenud päeval 21 Roland [ro´la(n)] de La Platière, Jean Marie (1734-1793) siseminister zirondiinide valitsuses enne ja pärast Tuileries' vallutamist; oli abielus endast 20 aastat noorema Jeanne Manon Philiponiga (Madame Rolland), kellest sai tema isiklik sekretär ja tegelik zirondiinliku valitsuse aju ning hing; Konvendis hääletas kuninga surmamise vastu; peale zirondiinide mahahääletamist Konvendis põgenes naise palvel Pariisist; lõpetas elu enesetapuga, kui kuulis abikaasa hukkamisest 22 Roland [ro´la(n)] de La Platière, Jeanne Manon (1754-1793) nn. Madame Roland; siseminister Roland'i noor ja tark
Naiste kiusamise teema tuleb esile hispaania näidendites. Hakkab tekkima ka protest ja mäss sellise ebaõigluse vastu. Mässu kehastus on nt see näidend. Eestis on seda 20.saj alguses mängitud nime all "Naiste mäss". Pulmad. Feodaal röövib neiu ja vägistab ta. Üles tõuseb kogu küla Fuenteavejuna (Lambaallikas) ja lähevad feadaali vastu oma vikatite ja harkidega ning panevad tema lossi põlema ja tapavad feodaali. Sarnast teost on üritanud kirjutada ka prantslane Roman Rolland, kes rõhutas rahva osa näidendites. Toob rahvast lavale, kuid see oli erandlik, teised väga nii ei teinud. Küla enda maine on rikutud, kollektiivne kättemaks feodaalile. Rahvas läheb kohtu alla ja kui küsitakse igaühe käest eraldi, kes selle mässu algatas, siis kõik vastasid Fuenteavejuna. Õigus jääb rahvale. "Peripañez ja Oceaña kontuur". Näidend. Au eest kättemaks on väga verine. Noor abielupaar. Külasse tuleb kontuur/feodaal, kellele hakkab naine meeldima, ning
preriaalil aastal II (8. juunil 1794) aset leidnud Ülima Olendi püha ülepakutuna, sest jättis mulje, et Ülim Olend pole keegi muu kui Äraostmatu ise; Giljotineeriti 9. termidoori riigipöördele järgnenud päeval 21 Roland [ro´la(n)] de La Platière, Jean Marie (1734-1793) – siseminister žirondiinide valitsuses enne ja pärast Tuileries’ vallutamist; oli abielus endast 20 aastat noorema Jeanne Manon Philiponiga (Madame Rolland), kellest sai tema isiklik sekretär ja tegelik žirondiinliku valitsuse aju ning hing; Konvendis hääletas kuninga surmamise vastu; peale žirondiinide mahahääletamist Konvendis põgenes naise palvel Pariisist; lõpetas elu enesetapuga, kui kuulis abikaasa hukkamisest 22 Roland [ro´la(n)] de La Platière, Jeanne Manon (1754-1793) – nn. Madame Roland; siseminister Roland’i noor ja tark
ning tüüpilise rõhutamist, ebaoluliste seikade esitamist ja kirjandusväliste zanride matkimist. Läbimurret seostatakse Stendhali romaaniga "Punane ja must"". Lääne Euroopas kujunes kriitiline realism, arutletakse ka probleeme ja puudusi ühiskonnas. Eesti kirjandusse jõudis 19 saj. lõpuks, alusepanija on Eduard Vilde romaaniga "Külmale maale" (1896). Olulisimad kirjanikud Prantsusmaal. ( Balzac, Stendhal, Flaubert, Rolland), Suurbritannias ( Dickens, Shaw), Venemaal (Turgenev, Dostojevski, Tolstoi , Tsehhov), Norras ( Ibsen), USA's (Hemingway) ja Saksamaal (Mann). Sümbolism: tekkis 19 saj. lõpul, kirjandusvool, mis tugineb dualismile ( filosoofia õpetus, mis väidab, et reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm). Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest sõltumatud. Alguse saab 80-ndate aastate Prantsuse luulest. Eelkõige Baudelaire, Mallarme, Rimbaud ja Verlaine.
G. Santayana Elu on üksainus pikk väsimine. S. Butler Elu on liiga lühike, et kulutada seda tühistele asjadele. B. Disraeli Eluredel on täis pinde, ja nad torkavad kõige valusamini siis, kui libiseme allapoole. W. Brownell Elust tuleb lahkuda nagu pidusöögilt: tänada perenaist ja siis kompsud kokku panna. Tundmatu Kui kurb on see, et ma ei saa nautida üheaegselt hauarahu ja päikesesoojust. Tundmatu INIMENE JA ÜHISKOND Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. R.Rolland Häda inimesele, kelle nimi on suurem kui ta tegu. E. Canetti Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. C. Baudelaire Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. A. Schopenhauer Iga inimese mälu on tema erakirjandus. A. Huxley Me mõtleme vastavalt loomusele, räägime reeglite ja tegutseme tavade järgi. F. Bacon
2)põhjuse ja tagajärje seose ning tüüpilise rõhutamist; 3)ebaoluliste seikade esitamist; 4)kirjandusväliste zanride matkimist. Lühivormide ja novellistika osas on olulisemaks autoriks Maupasant. Ta on saanud tuntuks puändiga lõppevate novellidega. Tema teostes on palju irooniat, tekst on voolav ja kergesti loetav. Tuntum novell ,,Nööpnõelad". Romaanikirjanikuna kerkis esile Honore de Balzac. Kirjandus: Pr. Balzac, Stendhal, Flaubert, Rolland; Sb. Dickens, Shaw; Vm. Turgenev, Dostojevski, Tolstoi, Tsehhov; Norras Ibsen; USA Hemingway; Skm. Mann. Impressionism: tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon hetkemulje. Hetke muljele tuginev kunst, ei eelda, et edastataks reaalsust, vaid autori muljet. See suund on subjektiivne. Tekkis 19. sajandi 60-, 70-ndatel prantsuse maalikunstis. 1874 toimus Pariisis esimene impressionistide näitus. Seal pani Monet välja pildi ,,Impressioon. Tõusev päike." nimetus
1922); järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel (nt elulähedusliikumine 1920/1930). Töötades ülikoolis ühendas prof. Suits pedagoogilised ülesanded teadusliku uurimistööga, põhiteemadeks olid eesti vanema kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Antiikteaterteke, lavastus, korralduslik külg. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest on välja arenenud karnevalid
Creator spiritually only then do they get satisfaction, only then the demand for high art may take root in them. And that means, you need an accord: a highly elevated consciousness. And this can be of your own making only. Paramahamsa Yogananda, Indian master Yogi and philosopher, has put down remarkable thoughts about the connections between music and the human spirit: 1 La Mara. Bach. Leipzig, Breitkopf und Härtel 1921, p.19 2 Romain Rolland. “Beethoveni elu” (The Life of Beethoven). Tallinn, “Eesti Raamat” 1970, p.75. 3 Santeri Levas. Jean Sibelius. Tallinn, “Eesti Raamat” 1971, p.275 4 Unto Tähtinen. Indian Philosophy of Value. Turun Yliopisto, Turku 1968, pp.82-83 5 Bhagavadgitā X; 20, 41. Loomingu Raamatukogu. Kirjastus Perioodika. Tallinn 1980. 6 Plotinus. The Six Enneads. Encyclopedia Britannica Inc., Chicago, London, Toronto 1952, pp.243,246.
annaabi.ee 
