Need vanad armastuskirjad Film, mis pole filmimaastikul kuigi tuntud, tehtud aastal 1992, mängivad väga head näitlejad, ülesehitus on Eesti kohta üllatavalt suurepärane ning mis kõige tähtsam lugu armastatud heliloojast Raimond Valgrest, kelle elutee oli keerukas ja jäi kahjuks liiga lühikeseks. Nagu juba mainisin, on filmil sisu ja kokku on kontsentreeritud huvitav ülesehitus. Veniva mõttelisuse ja kandvate pauside asemel on palju laulu, tantsu ja seltskonnamelu. Nagu elust ikka ei puudu nali, pidu, armastus ega raskus ja ebaõnn. Algab sellega, kui noor Raimond ennast avastab ning saab aru et on muusikuks loodud. Noor kena poiss, ei joo, ei suitseta. Ta kirjutas väga paljuid laule koheselt. Ühes Pärnu lokaalis hakkab tuntust koguma noor helilooja, kes lennutab klaverilt tuulde romantilisi meeloodiaid. Tema tärkavat andekust toetavad hoolitsev ema, kena väliseestlane Alice ja teised muusikud, lokaalitöötajad ning mõned mõjuvõimsad isi...
heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides Raimond Valgre tuntumad laulud ● ´´Helmi´´ https://www.youtube.com/watch?v=WX6Wc3T3piU ● ´´Muinaslugu muusikas´´ https://www.youtube.com/watch?v=NcQGJtijqqA ● ´´Mul meeles veel´´ https://www.youtube.com/watch?v=OS2bkOd2npA ● ´´Ma loodan, et saan sellest üle´´ https://www.youtube.com/watch?v=xIHz1r5jhWk ● Ja palju tuntuid laule veel ´´Need vanad armastuskirjad´´ ● Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, esietendus 6. märtsil 2013). Mälestusmärk ● Aastal 1988 Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel, 2003. aastal avati Pärnus Raimond Valgre mälestusmärk Lingid ● http://et.wikipedia
siis osades neist on palju laule, mida teavad kõik, teistes jälle ei meenu filmidest ühtegi helilõiku, mis jääks kummitama või kõlaks tuttavalt. See näitabki, et Suur Film iseenesest vajab ka Suurt Muusikat, mis lisaks visuaalsele naudingule toob esile seal mängitava helilõigu või lauluteksti. Eesti filmi sajandat sünnipäeva tähistaval kontserdil tulid ettekandele eesti filmimuusika silmapaistvaimad teosed meie tuntuimatest filmidest ,,Nukitsamees", Siin me oleme", ,,Need vanad armastuskirjad", ,,Detsembrikuumus", Nipernaadi jpt. Kuulmata ei jää ka Tõnu Naissoo surematud laulud filmist ,,Viimne reliikvia" ja Grünbergi legendi staatusesse tõusnud muusika filmist ,,Hukkunud alpinisti hotell". See viimane on minu isa suur lemmik. Filmimuusika pärleid esitasid Eesti Draamateatri alati särtsakad ja vaimukad laulvad näitlejad
Looming: luule Viidingu loomingule saavad tähenduslikuks teatri ja kirjanduse seosed. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1. Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) -"Käekäik" (1973) -"Selges Eesti keeles" (1974) -"Armastuskirjad" (1975) 2. Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi -kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) -"Elulootus" (1980) -"Tänan ja palun" (1983) -"Osa" (1991) 1978. aastaks oli Jüri Üdi vaheldunud Juhan Viidinguga. Viiding on 1970. aastate kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust.
Raimond Valgre Merilin Lutsar 9b Elulugu Sündis 7. oktoober 1913 Riisiperes Suri 31. detsember 1939 Oli helilooja ja muusik Ta oli üks tuntumaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks Veel eluloost Mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933 G. Dieseli varjunime all Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes Tuntuimad laulud Saaremaa valss Sinilind Suudle mind Viimne valss Muinaslugu muusikas Muusikanäited
· 1980 andis allkirja 40 kirjale · Oma elutee lõpetas 21.veeburaril 1995 enda soovil LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: · Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi: · esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" · Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm · üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) · "Käekäik" (1973) · "Selges Eesti keeles" (1974) · "Armastuskirjad" (1975) · Pinge range vormi ja liikuva sisu vahel · Eneseeitus · Alguse paljundamine · Allegooria · "Peiariluule" · Kõikehõlmav iroonia · Huumor · Mäng keelega · Teatraalsus · Üksiku ja üldise ühendamine · Tasapinnalisus · Ootamatus "Armastuskirjad" · 1975. a · Viimane Jüri Üdi nime all avaldatud teos · Hüvastijätt "peiarirolliga" · Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas
Töölisnoorte Keskkoolis O 1968-1972 – Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti eriala Kirjanikukarjäär O Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1965. aastast. O 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu O Loomingu tippaeg oli 70-ndad ja 80- dnad O Pseudonüüm Jüri Üdi (1968) Looming(Jüri üdi) O Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming„ O Luulekogu "Närvitrükk" O "Detsember" (1971) O "Käekäik" (1973) O "Armastuskirjad" (1975) Looming(Juhan viiding) O "Ma olin Jüri Üdi" (1978) O „Elulootus“ (1980) O "Tänan ja palun" (1983) O "Osa" (1991) O https://www.youtube.com/watch? v=xroYkXoilpE Luule O Ma olen pannud segast ka selget olen pand mind peetud on kui segast ja antud armuand ma olen saanud raha ja riided söögi toad on tihti väga paha jalg märg või nürid noad ma kardan sisekorda ja tolmulappisid ei suuda teha korda ka seinakappisid
· Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · Viiding on 1970. aastate kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. luulekogud Närvitrükk (1971). Realistliku ingli laul (1968) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused". Muu looming Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid
Arvo Kruusement ''Suvi'' ''Kevade'' Sulev Nõmmik ''Siin me oleme'' ''Mehed ei nuta'' Asko Kase ''Detsembrikuumus'' Veiko Õunpuu ''Sügisball'' Andres Maimik, Rain Tolk ''Jan Uuspõld läheb Tartusse'' Arko Okk ''Ristumine peateega'' Mikk Mikiver ''Indrek'' Elmo Nüganen ''Nimed marmortahvlil'' Mati Põldre ''Need vanad armastuskirjad'' Helle Karis-Murdmaa ''Nukitsamees'' Arvo Iho ''Karu süda'' Theodor Luts ''Noored kotkad''
Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil oli ta varjunimeks Jüri Üdi. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. Aastal. Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga. (Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega) Sellele järgnesid juba tema üksikkogud: " Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada
nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas ,,Looming". 1971 - Luulekogu ,,Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa ,,Aastalaat". 1971 - ,,Detsember" 1973 - ,,Käekäik" 1974 - ,,Selges Eesti keeles" 1975 - ,,Armastuskirjad" Juhan viiding 1978 - ,,Ma olin Jüri Üdi" 1980 - ,,Elulootus" 1983 - ,,Tänan ja palun" 1991 - ,,Osa" TUNNUSTUSED 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1979 Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 - Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind.
samuti kirjanik. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 1995. aastal. 4 Looming Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1) Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) -"Käekäik" (1973) -"Selges Eesti keeles" (1974) -"Armastuskirjad" (1975) 2) Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi -kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) -"Elulootus" (1980) -"Tänan ja palun" (1983) -"Osa" (1991) Lavastusi T. Rätsep/ J. Viiding Olevused, 1980 H. Raudsepp Vedelvorst, 1981 S. Beckett Oodates Godot'd, 1986 S. Beckett Õnnelikud päevad, 1989 S. Beckett Mis Kus, 1990 M. Betsuyaku Väljakäik, 1990 E. Ionesco Kiilaspäine lauljanna, 1991 M
trumme ning laulis. Elulugu ● Aastal 1931 lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. ● Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Valgre on maetud Tallinna Metsakalmistule. Elulugu ● Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" (lavastatud Noorsooteatris 1985) ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, esietendus 6. märtsil 2013). ● Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. 2003. aastal avati Pärnus Raimond Valgre mälestusmärk (skulptor Rait Pärg). Looming ● Tema loomingu võib jagada kolmeks etapiks: - Restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1941
lugejatega • Loomingu tippaeg oli seitsme-ja kaheksakümnendatel • Luuletamispõli jagunes kaheks • Tundlik ja dramaatiline • Üks suurimaid noorte mõjutajaid peale G.Suitsu Jüri Üdi looming • Luulekogu “Närvitrükk“ koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa “Aastalaat“ (1971) • “Detsember“ (1971) • “Käekäik“ (1973) • “Selges Eesti keeles“ (1974) • “Armastuskirjad“ (1975) Jüri Üdi looming • Oli ainulaadne • Ei sõltunud eeskujudest • Üdi sai eeskujuks teistele • Range vormi ja liikuva sisuga • Hõlmas palju irooniat • Ilmutas modernistlikku huvi eesti keele vastu • Teatraalne esinemisviis ja vorm Juhan Viidingu looming • “Ma olin Jüri Üdi“ (1978) • “Elulootus“ (1980) • “Tänan ja palun“ (1983) • “Osa“ (1991) • Näidend “Olevused“ • Filmistsenaarium “Nipernaadi“
olemas keegi, kelle nimel elada, tuli ta elutahe tagasi ning ta soovis väga oma armastatut (Tatjanat) tagasi võita. Toonased, 19. sajandi keskpaiga tüdrukud olid tänapäeva omadest natuke erinevad. Nad unistasid rohkem romantikast. Väga olulisel kohal oli kurameerimine ning see, kuidas paar kokku saab. Tänapäeval võivad noored teineteist leida suvalisel peol ning arvavad kohe, et kuuluvad kokku. Armastuskirjad on tänapäeval üsnagi välistatud. Ma arvan, et tegelikult tahaksid ka tänapäeva tütarlapsed armastuskirju saada, kuid kuna nüüd on olemas internet ning suhtlusprogramm MSN, siis ei tule poisid vast selle pealegi, et tüdrukule postiga kirja saata . Ma arvan, et kui Jevgeni Onegin elaks tänapäeval, siis ta oleks üsnagi üksildane inimene. Tänapäeva poisid on üksteise suhtes küllalti õelad, ning ma arvan, et Jevgenit hakataks tema romantilise mõtteviisi pärast narrima
palju uuemate vahendite ja viisidega. Raamatus mängis suurt rolli ka Hamleti ja Ophelia armastus. Ophelia oli kantsler Poloniuse tütar. Kanslerile ja ka tema pojale Laertesele(Ophelia vennale) ei meeldinud Hamleti ja ophelia vahelina armastus. Nad üritasid seda igati ära kasutada, leides Hamletis selle armastuse näol nõrkuse. Ophelia oli väga sõnakuulelik noor naine, ta kuuletus oma isale ja seega oli ta ka oma isa mõjuvõimu all. Laertes sundis Opheliat, et ta Hamletilt saadud armastuskirjad tagasi saadaks ja ei laseks nende suhtel kaugemale areneda. Tegemist on ühe väga ilusa keelatud armastus looga, mis lõppeb aga kurvalt. Mingil määral meenutab mulla nende armastus ka Shakespear'i teise maailma tuntud armastusloo ,,Romeo ja Juulia't". Tänapäevalgi on selline armastuslugu täiesti võimalik. Paljud noored armunud ei saa olla koos, sest vähemalt üks nende peredest on selle suhte vastu ja tihti ei julgeta oma tunnete eest välja astuda ja vanematele vastu hakata.
Esimesel perioodil oli tal pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Loomingud Jüri Üdi looming Esimesed luuletused avaldas 1968. aasatl ajakirjas "Looming". Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa "Aastalaat". (1971) "Detsember" (1971) "Käekäik" (1973) "Selges eesti keeles" (1974) "Armastuskirjad" (1975) Juhan Viidingu looming "Ma olin Jüri Üdi" (1978) "Elulootus" (1980) "Tänan ja palun" (1983) "Osa" (1991) Tunnustused 1975 - Teatriühingu preemia vabariiklikul nõukogude dramaturgia ülevaatusel Poeedi rolli eest ("Mängi, pillimees") 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. Teatriühingu preemia Ynioldi rolli eest ("Pelleas ja Melisande") Mälestusmedal "Eesti NSV noorte lavajõudude ülevaatus" Ynioldi rolli eest. 1978
(1953) luuletuse ,,Soov" eest. 1990. aastal sai Eesti Teatriliidu eripreemia. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor- Trio"). Tema luulet on viisistanud Veljo Tormi, Arne Oit, Rein Rannap ning esitanud seda nt ansambel Ruja. Temalt ilmunud luulekogud: Realistliku ingli laul (1968) Närvitrükk (1971) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused", mille pani kokku Hasso Krull. Aastal 2004 ilmus 5-st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. 5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3. detsembril 1984 Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989
Viisistatud luuletused: · ,,Maa tuleb täita lastega"- Justament · ,,Kel on laulud laulda"- Maarja · ,,Ei mullast"- Ruja · ,,Kodu"- Tajo Kadajas · ,,Jaanipäev"- Fix · ,,Kaua sa kannatad"- Justament · ,,Kivid, lambad"- Tajo Kadajas ja Margus Vaher JUHAN VIIDING Kirjutas Jüri Üdina: · ,,Närvitrükk" (1971) · ,,Detsember" (1971) · ,,Käekäik" (1973) · ,,Selges eesti keeles" (1974) · ,,Armastuskirjad" (1975) Ta kirjutas süngusest, huumorist, loodusest ja armastusest. Leidus üksiku ja üldise ühendamist; ootamatusi; maskide vahetumist; huumorit; keelemängu. Kirjutas Juhan Viidinguna: · ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978) · ,,Elulootus" (1980) · ,,Tänan ja palun" (1983) · ,,Osa" (1991) Kirjutas õpetlikkusest; olemishirmust; püsimistarvest see muutus hamletlikuks, esines vabavärssi, segavormi, porrsaluulet ja aforsime. Loetelu
reliikvia" (1969). Nende heliloojateks on isa ja poeg Uno ja Tõnu Naissoo. ,,Viimse reliikvia" lugudest meeldis mulle eriti ,,Pistoda laul" Mait Malmsteni esituses. Olen seda kuulnud ka paljude teiste lauljate ja näitlejate esituses, kuid minu arvates sobis tema hääl selle loo jaoks just kõige paremini. Lisaks eespool nimetatule, tuli kontserdil esitusele veel mitmeid laule sellistest Eesti filmidest nagu ,,Siin me oleme" (muusika autor Ülo Vinter), ,,Need vanad armastuskirjad" (Tõnis Kõrvits) ja ,,Nipernaadi" (Raimo Kangro ja Andres Valkonen). ,,Nipernaadist" meeldis mulle eriti ,,Rändaja õhtulaul". Ma ei ole ise kõiki neid filme näinud, kuid sellest hoolimata olid kõik esitusele tulnud laulud mulle tuttavad. Orkester tegi väga hea töö, mulle meeldis, et mõne loo ajal laulsid nad isegi kaasa (ka dirigent laulis paar lauset). Ka näitlejad ning lauljad, kes olid valitud muusikapalu esitama said sellega fantastiliselt hakkama
väärtuslikumaks, ka armatsuse jaoks. Mehd ootavad ka naiselt võrdset osavõttu igapäevases kodutöödes, aga kui mehe tegemisi ei hinnata, siis on naise panus peaaegu mõttetu ning mehe jaoks tähtsusetu. Kui mees on eksinud, kimbatusesm kahetseb või tunneb häbi, siis vajab ta rohkem naise armastust. Kui mees on negatiivses seisundis, siis kohtle teda kui mööduvat tormi ning tõmbu lihstalt varju. Tunnete üleskirjutamine on oluline. (armastuskirjad) Tunnete kuulatmine, üleskirjutamine ning vebraalne väljendamine aitavad armastada! Veensuel kehtib moto: ,,Armastust ei paluta!" Kui naine ei palu tuge, arvab mees, et naine on seda küllap saanud. Mehelt ei tohi küsita nõutavalt. Ja kui paluta abi(ilusti), siis eeldage, et teda ei tule selleks veenda. Tuleb küsida lühidalt, ilusti ja otse. Nt:" Kas sa leiaksid pisut aega, et minuga vestelda?" mitte ,,Me peame rääkima"
tõsisem ning taotleb harmooniat. Luulekogud Jüri Üdina ning Juhan Viidinguna... ,,Realistliku ingli laul" Valikkogu ,,Ma olin Jüri (1968) Üdi" (1978) Ühiskogu ,,Närvitrükk" ja Elulootus (1980) varsti pärast seda Tänan ja palun (1983) debüütkogu ,,Detsember" (1971) "Osa" (1991) ,,Käekäik" (1973) ,,Selges eesti keeles" (1974) ,,Armastuskirjad" (1975) Suvest sügisesse,mitte ainult mina Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha. Jälle kukub asju diivanite taha. Liikumatult istun iseenda süles, pole mingit soovi võtta asju üles. Raamat. Ei ma ava. Vihik. Ka ei sulge. Hirm on see, kui enam kartagi ei julge, kui on ühes päevas kümneid kordi surdud. Ära ole ülbe, nii ka sina murdud. Kelle sahtliprahti turule ma tõin?
.. ja vastan: ,,Mul on kõik juba olemas: armastav elukaaslane, lokkispäine poeg, palju sõpru, hubane kodu, hea tervis ja triibuline kass Justin." Sel hetkel tunnen end tõeliselt rikka ja õnnelikuna. Kuid mis teeb siis ühest inimeset rikka või vaese? Rikkuse ja vaesuse tähendus varieerub ilmselt sedamööda, millised on inimese väärtushinnangud. Kes peab rikkuseks materiaalseid, kes hingelisi väärtusi. Rikkus võib peituda ka päevinäinud plekkpurgis, kuhu on peidetud vanad armastuskirjad või ajalehe väljalõiked. Rikkus võib olla ka elukeskkond: puhas õhk, puhas vesi, haljendav rohi... Või nagu vanasõna ütleb: ,,Olgu kuhi kulda vai mägi hõbedat, kui tervist ei ole, ei massa kõik midagi." Rikkuse juures mõtleme ikka rahulolule ja headele asjadele, kuid kui mängu tuleb vaesus, siis sellega seondub meile alati midagi negatiivset. Kindlasti ei tähenda rikkus ja vaesus ainult ühte poolt materjaalset või siis hingelist.
alla ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud · üle 100 laulu · kirjutas laule Eesti linnadest ning igaühega neist oli tal omamoodi suhe. Siia kuuluvad näiteks "Narva valss", "Viljandi serenaad", "Pärnu ballaad", " Pühapäev Kadriorus" jt Mida on tehtud Valgre lauludega? · on loodud muusikal "Muinaslugu muusikas" · Raimond Valgre elu ja loomingut käsitlevad telefilm "Igavesti Teie", näidend "Valge tee kutse" ning mängufilm "Need vanad armastuskirjad". Töö koos viiuldaja Artur Rannega · koos Rannega algas Valgre töö elukutselise muusikuna · lauluvihik "Modern Lööklaulud", kus ilmus seitse Valgre laulu, esimene neist tango "Blond Aleksandra" · romantilistele lauludele konkreetne adressaat - Deddy Åkesson - kellele Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga" ("Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää", "Mul meeles veel").
Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Looming · Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". · Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kahe teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi ja Joel Sanga. · Sellele järgnesid juba tema üksikkogud "Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). · Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. · Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). ,,Elulootus"
1. Kogemus õpetab meile, et kogemusest ei õpi inimene midagi. 2. Pilgud on esimesed armastuskirjad 3. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 4. Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu 5. Ainult lahkumisel või jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse 6. Armastus on nagu palavik: ta sünnib ja kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist 7. Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole 8. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 9
Elulugu Raimondi isa oli kingsepp. Tal olid ka õde ja vend. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Peale kaitseväeteenistust pioneeripataljonis, algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgre elust on tehtud autobiograafiline film "Need vanad armastuskirjad". Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Laule · "Aegviidu valss" · "Pärnu ballaad"
avaldas 1968. aastal ajakirjas "Elulootus" (1980) "Looming,, "Tänan ja palun" (1983) "Närvitrükk" "Osa" (1991) "Aastalaat,, 1978. aastaks oli Jüri Üdi "Detsember" (1971) vaheldunud Juhan Viidinguga. "Käekäik" (1973) Viiding on 1970. aastate kõige "Selges Eesti keeles" (1974) väljapaistvam, viljakam ja selge "Armastuskirjad" (1975) eripäraga luuletaja, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. ,,Esimene" ,,Kiirus" Tean, et läbi irvituse, Kiirus läbi teineteisepiina peale sunnitud, kaotame me ligimese. müra Sinagi. peale sunnitud, Iseennast ma ei talu vale peale sunnitud , talutavana.
Ave räägib juba raamatu alguses, et see raamat ei räägi nii väga Kolumbia kultuurist, kirjandusest või ajaloost, aga see raamat on pigem eneseotsingust ja inimestest, kes teda muutnud on. Ta räägib pikalt ja laialt erinevatest inimestest, kes teda muutnud on ja keda ta on armastama hakanud. Madellinis käib Ave palju erinevaid filme vaatamas, mis tekitab talle hea mõtte. Ta korraldab Eesti filmide nädala. Kõige suuremat eufooriat tekitas inimestes film ,,Need vanad armastuskirjad", kus filmi lõpus neidudel pisarad silmis olid. Ave tegi loomulikult head tööd, sest ta tõlkis kõik filmid ise hispaania keelde ära. Ta saab teada, et sama programmi tahetakse näidata Uruguays ja Argentiinas. Lisaks aitas see nädal tal leida uue töö, uusi tuttavaid, uue usaldusisiku jne. Ave räägib, et kui keegi küsib sinult hispaania keeles ,,Kuidas läheb?", siis iga vastus ei sobi, sest oluline on säilitada vestluse positiivne aura. Ehk siis tuleb käia välja kõik hea, mis
range vormi ja liikuva sisu vahel. Selles tuleb ette ootamatuid pause, katkestusi, lühikesi lauseid ja järske mõttepöördeid, nihkeid lause- ja värsiehituses. Ta muudab oma hõlmava Irooniaga kahtlaseks peaaegu kõik nähtused, millest räägib. Üdi luule ilmutab modernistlikku huvi keele vastu, kuid säärast teatraalset esinemisviisi ja vormi pole just sageli kasutatud Luulekogud ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978) ,,Armastuskirjad" (1975) ,,Käekäik" (1973) ,,Detsember" (1971) ,,Selges eesti keeles" ,,Tänan ja palun" (1983) (1974) Näidisluuletused " Hetk'' ''Väljas lõõmab juuli'' Teadsin, et sina, surmale kalduv, Väljas lõõmab juuli mõistmise sisse püsima jääd. õhus lendab vikat Nii ma suudlesin jalataldu, mis suures südalinnas elab olid külmad. Täiesti jääd. Rubanovitsch
lugeda inimest, kes on loonud vähemalt ühe meloodia, mida rahvas armastab ja laulab". Raimond Valgre on eestlastele nagu mingi kaunis mälestus, kui konkreetne isik, helilooja. Ta elab oma lauludes, tema viise teatakse peast ja igaüks on loonud endale oma kujutluse temast kui legendist. Tema laulud püsivad igihaljaina, leiavad ühe uusi kuulajaid ja uusi esitajaid. Huvitavad faktid Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad". Valgre unelmate linn ja inspiratsiooniallikas oli Pärnu, kus ta veetis oma kõige romantilisemad aastad. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Raimond Valgrel oli mitmeid armusuhteid ja ta oli abielus Evi Hannusega kuid väga lühikest aega. Raimondile said saatuslikuks sõjakannatused, millest ta lõplikult ei toibunudki. Vaid 36
Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel neist oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Ilmusid sellised üksikkogud nagu: "Aastalaat", "Detsember" (1971) ; "Käekäik" (1973) ; "Selges eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). Üdilikke luuletusi on 1970- ja 80-ndatel eesti luules nii palju, et need moodustavad peaaegu omaette zanri. Raskusi valmistaks ainult zanripiiride määramine. Kogu Juhan Viidingut ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, kes Üdi avatud võimalusi kasutas mõnevõrra kitsamas mahus, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Ta on 1970. aastate põlvkonna kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja
Paaril oli viis last Olga, Tatjana, Maria, Anastassija ja troonipärija Aleksei. Nikolai Aleksandrovits krooniti 18. mail 1896. Moskva lähedale Hodõnka väljakul. Nikolai II abikaasa Aleksandra Feodorovna põhiliseks iseloomuomaduseks oli häbelikkus, mida soosis tema viktoriaanlik kasvatus, kuid, mis tundus õukondalstele ükskõiksuse ja üleolekuna. Suhted Nikolaiga olid väga head, mida kinnitavad siiani säilinud lõputud armastuskirjad. Paari esimesteks lasteks olid 4 tütart. Muret tekitas, et siiani polnud sündinud troonipärijat. Kauaoodatud poisslaps sündis 1904. aastal. Paarinädalasel lapsel avastati ravimatu haigus vere hüübimatus, mille haigusekandjateks on naised, kuid veritsustõbi esineb ainult poisslastel. Troonipärijat Alekseid ohustas iga väiksemgi kriimustus ja kukkumine. Poiss võis pikka aega terve olla kui järsku tabas teda ninaverejooks, mis aheldas ta kuudeks voodisse.
Ta tahtis kätte maksta inimestele, kes olid ta armastatud isa surmas süüdi ja neile, kellele ei paistnud see korda minevat. Teine asi, mille nimel Hamlet võitles oli kantsler Poloniuse tütar Ophelia, keda prints armastas. Nende armastus aga polnud kerge, sest Ophelia kuulas oma isa sõna ja kuna ei isale ega ka Ophelia vennale Laertesele ei meelinud nende kahe vaheline armastus, siis Ophelia ei lasknud sellel suhtel suuremaks minna ja tagastas ka Hamletile tema saadetud armastuskirjad. Nende kirjade alusel peeti ka Hamleti vaimset seisundit mitte just kõige stabiilsemaks, vaid arvati et ta on hull. Kolmas asi, mille eest Hamlet just ei võidelnud, aga vähemalt üritas näidata, et sealne riigikord on ebaõiglane ja üldse mitte aus. Pärast kuningas Hamleti surma oleks pidanud ainukeseks troonipärijaks saama prints Hamlet, aga ometi see nii polnud. Võib olla ka, et Hamlet tahtis seada õigluse jalule, et riigiasjad lähtuksid reeglitele, mitte ei tehta
Ainult nähtu võtan kaasa. Ta mu ära viiski. See ei ole äraminek. Algav tulemine? --- Valgus paistis. Ja ma kuulsin: Ela, inimene. (,,Tänan ja palun") Tema värvideks olid kõige vastandlikumad must ja valge, mis iseloomustavad ka tema vastuolulist loomingut ja isiksust. Nende värvidega olid kujundatud ka kõik luulekogud: Närvitrükk (1971). Realistliku ingli laul (1968) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5- st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. 5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3. detsembril 1984 Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989
Ela, inimene. 4 Tema värvideks olid kõige vastandlikumad must ja valge, mis iseloomustavad ka tema vastuolulist loomingut ja isiksust. Nende värvidega olid kujundatud ka kõik luulekogud: Närvitrükk (1971). Realistliku ingli laul (1968) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5-st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. 5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3. detsembril 1984 Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989
Juba lapseeas huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Valgre on maetud Tallinna Metsakalmistule. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" (lavastatud Noorsooteatris 1985) ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, RAIMOND VALGRE esietendus 6. märtsil 2013). aastani 1937 Raimond Tiisel; 7. Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. oktoober 1913 Riisipere – 31. 2003
Luuletus kodukohast... Kusagil, kusagil kodu: on kusagil mäe peal mu maja, õlgkatus peal. Kord siin lumi, kord siin pori, külakoerad igavusest hauguvad. Ah kuidas rõhub mind traatide üksildus, hämar mets mu silmis mustub valust. Ja jälle tal tõusta on vaja mäe tippu, kus taevas must. Päikese saatuse, märksõnad + viisistatud, Juhan Viiding Jüri Üdi nime all avaldas ta ,,Närvitrükk", ,,Detsember", ,,Käekäik", ,,Selges eesti keeles" ja ,,Armastuskirjad". ,,Detsembris" hakkavad silma sünged palad, mitmed palad sisaldavad sõnu haud, kirst. ,,Selges eesti keeles" Võib kasutada mõisted ,,üdilikkus". Leidub humoristlikke luuletusi, kuid ka loodusluulet ja veidi armastust. Jüri Üdi luules leidub: · Üksiku ja üldise ühendamist · Ootamatusi · Maskide vaheldumist · Huumorit · Keelemängu Juhan Viidingu nime all avaldas ta kogumiku ,,Ma olin Jüri Üdi", ,,Elulootus", ,,Tänan ja palun" ning ,,Osa".
kirja. Mürk hakkas mõjuma ning Emma sattus kohutavate piinade kätte. Ta sureb arsti ja apteekri oskamatusest õigeid meetodeid kasutada. Ka linna arst kutsutakse kohale, kuid on juba liiga hilja. Charles oli meeleheitel, ta ei suutnud kuidagi uskuda, et Emma surnud oli. Kohale sõitis vanaproua Bovary, kes plaanis majaidamise üle võtta, kuid peale tüli pojaga sõitis ta jälle minema. Charles idealiseeris Emmat peale tema surma, kuni leidis siis viimase armastuskirjad nii Leoni, kui Rodolphe'ga ning pidi tõde tunnistama. Ta sulges end oma majja ning ühel ühel hommikul ka suri seal. Maja läks vara arestimisele ning Berthe saadeti vanaema juurde, kes aga samuti peagi suri. Peale seda anti laps ühte vaesesse perre kasvatada, kus ta pidi leiva teenimiseks puuvilla tehases töötama.
Kogu Juhan Viidingut ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, kes Üdi avatud võimalusi kasutas mõnevõrra kitsamas mahus, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. aastal. Realistliku ingli laul (1968) Närvitrükk (1971). Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5st CDst koosnev kogumik "Juhan Viiding" I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet II plaat 3. detsember 1984 Juhan Viidingu luuleõhtu III plaat 1989. aasta ,,Öötöö" materjal IV plaat ,,Amor Trio"
Ta mu ära viiski. See ei ole äraminek. Algav tulemine? --- Valgus paistis. Ja ma kuulsin: Ela, inimene. (,,Tänan ja palun") 6 Tema värvideks olid kõige vastandlikumad must ja valge, mis iseloomustavad ka tema vastuolulist loomingut ja isiksust. Nende värvidega olid kujundatud ka kõik luulekogud: Närvitrükk (1971). Realistliku ingli laul (1968) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5-st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega 7 Luuletused SÜGISÖÖSEL VENNA UKSE TAGA sügisöösel venna ukse taga öö nii pime veel ei laula kukk vend seal magab aga me ei maga venna uksel ees on snepperlukk
aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: Esimesel perioodil oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas “Looming”. Kuulsust kogus ta ka luulekogu “Närvitrükk” tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud “Aastalaat”, “Detsember” (mõlemad 1971), “Käekäik” (1973), “Selges Eesti keeles” (1974) ning “Armastuskirjad” (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas - Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega. Viidingul ilmus lisaks “Ma olin Jüri Üdi”-le (1978) veel kolm kogumikku: “Elulootus” (1980), “Tänan ja palun” (1983) ning “Osa” (1991). Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Tema
Juhan Viidingut ennastki võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Viiding oli 70.-80. aastate iseloomulikumaid, andekamaid ja viljakamaid luuletajaid. Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming". Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Järgnesid luuletuskogud ,,Detsember" (1971), ,,Käekäik" (1973), ,,Selges eesti keeles" ja ,,Armastuskirjad" (1975). Esikkogu oli humoristlik. Luulekogu ,,Selges eesti keeles" peetakse parimaks koguks, mis Jüri Üdi nime all on välja antud. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli esimene, mille ta avaldas Juhan Viidingu nime all. Aastal 1980 ilmus "Elulootus" . Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Järgnesid "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). 5 Nimemuutusega tuli luulesse:
6 erinevat üldhariduskooli II. Tallinna 21. keskkool (väga lühikest aega) III. Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkool (ehk õhtukool) IV. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunsti eriala (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1968-1972 Perekond: isa Paul Viiding ja ema Linda Viiding 3 õde naine Riina Kiisk tütar Elo Viiding Looming: Jüri Üdi I. "Detsember"(1971) II. "Käekäik"(1973) III. "Selges Eesti keeles"(1974) IV. „Armastuskirjad“(1975) Juhan Viiding I. „Ma olin Jüri Üdi“(1978) II. „Elulootus“(1980) III. „Tänan ja palun“(1983) IV. „Osa“(1991) Kes oli Juhan Viiding? Või võiks hoopis küsida, mis oli Juhan Viiding? Just mis, sest minule tundub Juhan Viidingu olemasolu kuidagi äärmiselt paradoksaalne. Ma ei tea miks, aga vaadates Eesti filmiarhiivi pilti, kus Juhan Viiding koos Jaan Tätte ja Marko Matverega laulab, tekib umbusk
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry)
andes talupoegadele maad asustamata aladel Siberis. Majanduslik toodang tõusis tunduvalt ning Venemaa saavutas 1914. aastaks teiste Euroopa riikidega võrreldava elatustaseme. Nikolai II perekond Nikolai II abikaasa Aleksandra Feodorovna põhiliseks iseloomuomaduseks oli häbelikkus, mida soosis tema viktoriaanlik kasvatus, kuid, mis tundus õukondlastele ükskõiksuse ja üleolekuna. Suhted Nikolaiga olid väga head, mida kinnitavad siiani säilinud lõputud armastuskirjad. Keiserlik paar pelgas intriige ja kuulujutte levitavat õukonda. Selle eest põgeneti Peterburist Tsarskoe Selosse, kus nauditi perekonna kitsast ringi. Paari esimesteks lasteks olid 4 tütart. Muret tekitas, et siiani polnud sündinud troonipärijat. Kauaoodatud poisslaps sündis 1904. aastal. Paarinädalasel lapsel avastati ravimatu haigus hemofiilia ehk vere hüübimatus, mille haigusekandjateks on naised, kuid veritsustõbi esineb ainult poisslastel
ootab elult enamat, kui armusuhet abielus naisega. Emma on teinud kõik, et muuta oma unistused tõelisuseks, aga ta ei suuda anda neile kindlalt alust ega tulevikku. Unistused haihtuvad olematuuse. Emmal on suured võlad kaasas, mis tõttu tahetakse kogu tema ja mehe vara ära võtta. Emma ei suuda sellega leppida, ja ei oska mehele sellest kuidagi rääkida, ta tunneb end kõigi poolt hüljatuna, tappes end mürki võttes. Naise surma tõttu on Charles meeleheitel, ta leiab naise armastuskirjad teistega, mis teeb väga haiget. Mees on muserdunud ja pettunud, lõpuks sureb ka tema meeleheitlikult. 8 Ma arvan, et autor tahab selle teosega tõestada seda, et kunagi ei tohi midagi teha kiiruga ning tagajärgedele mõtlemata. Raamatus on selgesti välja toodud naise elu, kes abiellus armastuseta. Ja kuna mehe Charlesi elu oli ka kiire tänu töökohale, ei suutnud ta naisele pakkuda seda, mida viimane ootas
· 1865 a. Revalia esimene lauluselts · 1865 a. Estonia Kuulamine · ,,Uni tule silma sisse" (äiu-äiu /.../ uni tule /.../ kägu sisse /.../ lapse silma sisse /.../ kui ei anna uut kuube) · ,,Une sulased" (ta astu sisse akenast /.../ kuku lapse kulma peale /.../ maga jalga poisika /.../ kena kimbu keskeella) · ,,Kasvab karjaseks" · Raimond Valgre ,,Need vanad armastuskirjad" · mardilaul Kuusalu kihelkonnast · mardilaul Viljandi kihelkonnast · kadrilaul Jõelähtme kihelkonnast · kadrilaul Kuusalu kihelkonnast · hingesandi laul · hingesandi laul Paistu kihelkonnast · Järva-Madise kihelkonna jõululaul · Paistu kihelkonna jõululaul · vastlalaul · Kuusalu vastlalaul · Kihnu saare vastlalaul · Kuusalu kiigelaul · Viljandi kihelkonna kiigelaul · ,,Tulge tuld hoidma"
Sellest järeldub, et Julieni tegi nõrgaks see, kui ta oma eesmärke ei saavutanud kusjuures need eesmärgid ei pruukinudki olla elutähtsad. Mida vähem naine teda armastas, seda rohkem Julien teda tahtis. Veider. Markii saadab Julieni pikale reisile välismaale, mingi salajase asjaga ja too peab kaua ära olema. Kohtab oma venelasest sõpra vürst Korasoffi, see annab talle head nõu, kuidas Matilde' endale võita. On terve peensusteni väljaarendatud skeem, isegi armastuskirjad saab Julien endale, kellegi kirjaniku kirjutatud, võitmaks kveekerlanna südant. Raskelt pikad, ligi 6lk ja 53 tükki. Whatta pain...Julien peab Mathilde' kohtlema nagu kõiki teisi, ja temaga võimalikult vähe tegemist tegema nagu poleks tal temaga üldse tegemist. Järgmiseks peab ta hakkama piirama (kirjade abil) kombekat leske marssaliprouat Fervaques'i. See suhe on läbini imelik. Kui Mathilde on läheduses, püüab Julien neile mõlemale oma ilukõnega muljet avaldada
● Alates 1997.aastast korraldatakse Jõgeval temanimelisi muusikapäevi. LEVIMUUSIKA Raimond Valgre: ● Elas 36-aastaseks; ● Konservatooriumi ei võetud; ● Kirjutas ca 100 laulu, mis räägivad enamjaolt armastuse puudumisest, paljud laulud naistenimedega; ● Dzässiliku harmooniaga ja keerukate viisidega laulud; ● Mängis hästi akordioni, oli seltskonnahing kõrtsides; ● Tehtud film– „Need vanad armastuskirjad“. ● MK – Muinaslugu muusikas, Saaremaa valss. Valter Ojakäär: ● Eesti popmuusika „isa“; ● On kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti levimuusikutest; ● MK – Olematu laul, Oma laulu ei leia ma üles, Sõit pilvelaeval. Uno Naissoo: ● Eesti jazzmuusika „isa“; ● Helilooja pedagoog ja interpreet; ● Kogu aeg kiirustas kuhugi, väga töökas; ● Muusika filmile „Viimne reliikvia“; ● MK – Laul pistodast, Mu kodu. Arne Oit:
annaabi.ee 
