...4 Ajalugu...........................................................................................5 Fasism ja Saksamaa......................................................................5-6 Itaalia fasism...................................................................................6 Benito Amilcare Andrea Mussolini........................................6-7 Mussolini võimuletulek.......................................................7-8 Itaalia fasismi tunnusjooned.................................................8-9 Fasismi sümbolid...........................................................................9 Hispaania kodusõda......................................................................9 Antifasism...................................................................................10-11 Neofasism...................................................................................11-12 Fasism Eestis......................................
mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees. Fasism (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu. Algses tähenduses on see autoritaarne liikumine ning ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. Fasismi on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ning teistele taolistele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fasismiks omane just Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Jossif Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja sundis seetõttu neid nimetada fasistideks. Olemus Fasismi kirjeldavad autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud
Kooli nimi Sinu nimi IX c klass BENITO MUSSOLINI Referaat Juhendaja: õp nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus: Viimastel aastatel on nähtud ja kuuldud, kuidas eestlastele ekslikult fasismi pähe määritakse, mis seostub paljuski Benito Mussoliniga. Paljud inimesed ei mõista fasismi tegelikku tähendust. Teatmeteosed defineerivad fasismi kui juhikultust, militarismi ja rassismi propageerivat poliitilist voolu, mis sai oma äärmusliku vormi Itaalias ja Saksamaal. Tänapäeval jaguneb itaallaste arvamus Mussolinist enamasti kahte gruppi: ühed arvavad, et Mussolini oli kurjategija, ühiskonna saast, ehkki ta tegi mõningaid üksikuid asju, mis ei olnudki nii kohutavad (mõningane sotsiaalabi, teatud riigitöökohad - aga see oli nagunii juba tekkiv trend), siis on olemas see teine pool, kes arvab, et
tulevat kasu. Järelikult hülgab ta patsifismi, mis peidab endas loobumist võitlusest ning eelistab argust ohvrimeelsusele. Ainult sõda viib inimenergiad maksimaalse tõusuni. Järelikult doktriin, mis lähtub rahu eelpostulaadist, on võõras fasismile; samuti kui on võõrad fasistlikule vaimule (kuigi vastuvõetavad selle osalise hüve pärast, mis nad teatud poliitilistes situatsioonides võivad omada) kõik internatsionalistlikud ja sotsietaarsed konstruktsioonid. Fasismi tunnusjooned · Äärmuslikult natsionalistlik, populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega,üliinimese kultus.Riigi huvide seadmine esikohale. · Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fasism futurismist. · Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine.
· SB sisepoliitiline olukord jäi siiski stabiilseks, tänu millele suutsid inglased palju edukamalt toime tulla Suure majanduskriisiga. SB väljus majanduskriisist kiiremini kui teised Euroopa riigid. Mida selleks tehti? · Inglismaa välispoliitika? · Prantsusmaa majandus tugevnes, sest sai endale suured tööstuslikud piirkonnad (millised?). · Mida tehti uute investeeringutega? · Sisepoliitika? Välispoliitika? Fasistlik Itaalia (1922-1939) Fasismi mõiste? Fasismi tekke põhjused: 1) Solvumine Antantis, eelkõige SB-s; 2) nõrk keskvalitsus; 3) sotsiaalsed pinged. Fasismi algus: tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Rühmitusse kuuluvaid inimesi hakati kutsuma fasistideks. Edasi sai Võitlusliidust Rahvuslik Fasistlik Partei, mida hakkas juhtima Benito Mussolini. Rahvas uskus Mussolinisse: 1) lööb korra majja; 2) aitab majandusel tõusta; 3) Itaaliast saab
Väike-Maarja Gümnaasium Külli Urb 12. klass Benito Mussolini Referaat Väike-Maarja 2009 SISUKORD 1. Benito Mussolini...........................................................................lk 3 2. Ajakirjanik ja sõdur................................................................................................lk 4 3. Fasismi loomine......................................................................................................lk5 4. Benito Mussolini surm............................................................................................lk6 5. Itaalia 1920-1930....................................................................................................lk7 Benito Mussolini Mussolini sündis Dovia di Predappios, väikelinna provints Forlì Emilia Romagnas
Benito Mussolini asutas 1919 Itaalias Võitlusliidu, millest 1921 sündis Rahvuslik Fasistlik Partei. Et Mussolini oli varem osalenud sotsialistlikus liikumises, leidsid mitmed sotsialistlikule ideoloogiale iseloomulikud seisukohad hiljem tee ka fasistlikku liikumisse, andes osaliselt põhjust pidada fasistlikku liikumist ja ideoloogiat kommunismi eriliigiks. Vene filosoof Nikolai Berdjajev pidas näiteks Stalini-aegset kommunismi Venemaal fasismi venepäraseks vormiks. Nende voolude teatud lähedust kinnitab ka asjaolu, et 1945, pärast fasismi sõjalist lüüasaamist, kutsus Itaalia Kommunistlik Partei oma liikmeid otsima üles endisi fasiste ja lubama neile amnestiat juhul, kui nad ühinevad kommunistliku parteiga. 1919 asutati Saksamaal Fasistlik Saksa Töölispartei, millest 1920. aastal sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. 1921. aastal tõusis selle partei juhiks Adolf Hitler.
tagalas: vastupanuliikumine, tsiviilisikud. Vägivaldne kord vallutatud aladel. ,,alamrassid" nagu juudid, mustlased pidi hävitama. Vangistati, tapeti, saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. Koonduslaagritesse saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, seal hukkus vähemalt 12 miljonit inimest. 14. juuni 1941 küüditati Baltimaadest Siberisse 50 000 inimest. Vastupanuliikumine Vastupanuliikumine kõikjal Euroopas vallutatud aladel; nii fasismi kui kommunismi suunas. Põrandaalused vastupanurühmitused: häirisid vägede varustamist; tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi; kutsusid elanikke keelduma koostööst anastajatega. Sissi ehk partisaniliikumine: väikesed relvastatud rühmad ründasid ootamatult. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Mõisteti kohut natsikurjategijate ja Saksamaa liitlaste üle: Euroopa puhastamine natsisimist ja fasismist.
suri. Talvikut eristab teistest arbujatest teravam ajastutaju ning ühiskondlike ebakohtade kriitika. Tõlkis Puskini luulet, avaldas mõned retsensioonid. Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes ,,Looming". Esikkogu ,,Palavik" 1934-sümbolismist ja ekspressionismist kantud, traagiline ja vaimse vabanemisega, boheemlaslik ulaelu ja võllahuumor, laenatud motiive Baudelairelt ja Heinelt; ,,Kohtupäev" 1937 fasismi eitav (julge), ühiskonnakriitika, lakooniline, ideaale otsiv, sisenduslik, pingestatud, eitab orjameelsust ja kaitseb vaimset vabadust. Tsüklid ,,Pohmelislikke mõlgutusi"1931, ,,Jumalate hämaras", ,,Dies irae" Postuumselt avaldati valimikud ,,Väike luuleraamat "(A.Sanga koostatud)," Luuletused", ,,Kogutud luuletused". Mõjutas oma loomega J.Kaplinskit, H.Runnelit, V.Luike, J.Viidingut, D.Karevat. Vaatamata loomeaja lühidusele, kuulub H
Sken Selge Fasismi peamine idee oli, et kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, ning et rahvuse areng on riigi kõige tähtsam ülesanne. Inimelude väärtus on väike ning nende ohverdamine riigi või rahvuse jaoks on õigustatud. Selle idee tulemusel tekkis Võitlusliit, neid hakati nimetama fasistideks. Hakkati looma relvastatud salku, kelle tunnuseks olid mustad särgid seepärast hakati neid kutsuma mustsärklasteks. Eesotsas Benito Mussolini. Benito Mussolini sündis 1883. aastal. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, ning tal ei olnud võimalust heaks hariduseks. Algul töötas ta ajalehes siis sõdurina, rindel sai ta haavata ning pärast sõja lõppu asus ta aktiivselt tegelema poliitikaga. Mussolini õpetuses oli tähtsamal kohal rahvus. Seega oli tegemist natsionalistliku õpetusega. Mussolini väitis, et rahvus on jääv ja kõikehaarav. Üksikinimene on rahvuse osa. Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvu...
FUTURISM Tulevik tähtis > futurism. Futurismi programm sündis enne kunsti. Esitasid plaane manifestidena rahvakogunemistel ja ajakirjanduses. F. T. Marinetti (poeet) · 1909. avaldas esimese futuristliku manifesti Prantsusmaal (ajakirjas ,,Le Figaro") kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on omapärased, nõuavad uut tüüpi kunsti, vana kunst kõlbmatu. Tehnika uudsus inimhingestatusest olulisem. Kunsti ülesandeks väljendada dünaamikat ja liikumist 1910. futuristlike maalikunstnike manifest loobuti traditsioonilistest motiividest (nt. aktimaal). Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Kriiskavad ja teravad värvikombinatsioonid, mis mõjuvad jõulisemalt. Liikumise kujutamiseks 1) kujutati üht eset erinevas asendis mitmel erineval pildid 2) kubismilik - nähtav maailm lammutati kildudeks, kriiskavavärviline mosaiik, esemed hajuvad ümbrit...
sünge, meeleheitlik, vähe illusioone, palju viirastusi, surma, luukeresid, palju boheemlikust. Armastus on petepilt. Sügise motiive palju. 1928 "Pohmeluslikke mõlgutusi", Mu mõtted, Paaria- väljatõugatud inimesed, üle haudade- mõtleb neile, kes on maetud, oli sügis- kõrtsist tulek , laip rannal-raibe, vabanemine- surm Kohtupäev- minakesksus ja grotesksus väheneb, usub uuestisündi, ajakriitiline luule, iroonia. Luuletsüklid ,,Dies irae" (34)- vihapäev, pikim luuletus, fasismi vastane. ,,Jumalate hämaras"; ,,poeet" - lõpp optimistlik; ,,jõuluöö"; ,,eleegia"-kurblaul; ,,sügise laul"- lihtne olupilt; ,,fööniks"- vaim on see mis jääb (1945) ,,Milleks mulle tiivad..." 1926 Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, Kui mu tähe matnud pilve pime kiht? Milleks mulle kuub, mis lausa kullast näib, Kui ju katkulehk mu kurgukoopast käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, Kui mind jalust rabab iga priskem sõõm?
lähtuma otstarbest. L.Conbusier Kunstikool Bauhaus W.Gropius Ludwig Mies van der Rohe L. MoholyNagy Abstraktne ekspressionism hoogsate pintslitõmmetega abstraktsed pildid J.Pollock F.Kline Dadaism eesmärk lüüa väikekodanik lüüa tavaelust välja sokeerimise ja absurdi teel H.Arp M.Duchamp kasutas tavalisi tarbeesemeid, kunstivõõrastest materiaalidest konstruktsioone, "L.H.O.O.Q" Saksamaal K.Schwitters 20ndatel J.Heartfieldi fotomontaazid tärkava fasismi vastu sürrealism üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, alateadlikku eneseväljendust. Tuginesid Sigmund Freudi õpetusele. Eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. eesotsas A.Breton J.Miro Veristlik sürrealism unenägudest, hallutsinatsioonidest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Giorgio de Chirico eelkäija S
majandusse. Sümboliks punane roos või punane nelk Eesmärk Inimeste võrdsed võimalused sõltumata sotsiaal-majanduslikust olukorrast Progressiivne tulumaks (tulude ümberjaotumine) Heaoluriik "Kolm noolt" Click to edit Master text styles Second level Monarhia, Third level Fourth level fasismi ja Fifth level kommunismi vastu, kuna need töötavad õiglase demokraatia vastu Ajalugu Tekkis 19. sajandi lõpus Tekkis vastukaaluks kapitalismile(kehvad olud, vaesus, maj ja sots ebavõrdsus,
korralduse määramises. Ma usun, et see on selle tõttu, et pea igal inimesel on erinevad huvid ja eesmärgid ja muidugi peetakse kõige õigemaks seda, mis on oleks soodsaks pinnaseks nende realiseerimisel. Seega on kõik individuaalne. Näiteks eriti varasematel aegadel, kui pea iga riigi eesotsas oli ainuvalitseja, lähtus valitseja siiski mitte nii väga rahva huvidest, vaid pigem enda isiklikest vaadetest ja eesmärkidest. Näiteks fasismi esinemine Mussolini-aegses Itaalias. Minu maailmavaade poliitilise ideoloogiana oleks segu mitmest ideoloogiast. Kuid kui määratleda väga üldiselt, oleks see ilmselt liberalism. Liberalismist kõlab minule kõige hingelähedasemalt nende peamõte: indiviidi vabadus. Sotsiaaldemokraatiast aga näiteks võrdsuse ja võrdsete võimaluste tagamine kõigile. Ka kommunismi põhiloosung "Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele
leia teda. Albert Uustulnd ,,Tuulte tallermaa"- 2osaline, meenutab Tammsaare ,,Tõde ja õigust" (töörügamise ja iseloomude poolest), peategelased rajavad oma kodu saarele, sündmustik keerleb saare elu ümber (tülitsetakse, minnakse paari, saadakse lapsi jne). Ülo Tuulik ,,Sõja jalus"- 1944. a küüditasid fasistid Sõrve sääre rahva (Saaremaa vabastuslahingute ajal), räägib sõrulaste traagilisest elust, romaanis on palju mõtisklusi ja mälestusi, millega autor näitab sõja ja fasismi läbinisti vihkajat. Jüri Tuulik ,,Vares"- Lugu üheksa-aastasest poisist Mardust, kelle igapäevaste toimingute, läbielamiste ja mõtete kaudu on käsitletud tänapäeva olulisi sotsiaal- eetilisi probleeme; ,,Külatraagik"- minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada; ,,Haab"- raamat sisaldab valiku humoristlikke Abruka-lugusid ja jutustust «Punajalg tilder».
Võimu õiguspärasus Tulemuslikkus e. Efektiivsus Läbipaistvus Kodanikke kaasav iseloom, mis vähendab mässumeelsust. 10. Miks võime öelda, et tugeva keskklassiga riik on stabiilne? Inimesed usaldavad riiki rohkem ja näevad tulevikus perspektiive. 11. Milliseid probleeme toob kaasa ühiskonna vananemine? Iive on negatiivne, maksumaksjate hulk väheneb, maksud suurenevad, tööjõu puudus. 12. Nimetage demokratiseerimise lained? (1826-1922) Perioodi lõpetas fasismi võimulepääs Euroopas (1945-1956) Lääne-Euroopas taastati demokraatia (1974-1991) Demokraatia areng. Kaasajal elab maailmas u. 40% maailmarahvast demokraatlikus riigis. 13. Kas võime öelda, et majanduslikult edukas riik on demokraatlik? Ilmtingimata mitte, kuna Saudi-Araabia, nafta tootja, pole demokraatlik riik. Hiina samuti. 14. Mis on siirdeühiskond? Ühiskond, mis on teel ebademokraatlikult valitsemiselt demokraatlikule. (Baltimaad 1990ndate algul) 15
8. Luulekogud: „Palavik“ 1934 "Kammisseppade" kirjastuse väljaandel – (närviline, sünge, igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb koike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja vollanali.) „Üle haudade“, „Sügis“, „Laip rannal“, „Pohmeluslikke mõlgutusi“, „Kohtupäev“ 1937 (maailma probleemid üldisemalt, taunib fasismi, kultuuriväärtuste hoidmine, Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki ) „Poeet“, „Jõuluöös“,Pihtimus kilde“, „Lauliku hommis“, „Surma tants“, „Eleegia“ (kurblaul), „Sügise laul“, „Dies irae“ (vihapäev), „Jumalate hämaras“ 9. Luule väljendub: suuri filosoofilisi üldistusi, ajakriitikad (inimese hingeelu) väljanduselt: kindla vormiline, lakooniline, tabav,
Eelistatud juhuslikud väärtusetud materjalid. Mässumeeleolud levisid pärast sõja lõppu. Siis omandas dada raevuka propagandakunsti maine. Sellelt pinnalt võrsusid pisut hiljem, 1920-ndail sakslase John Heartfieldi sapised fotomontaazid, mis olid suunatud juba tärkava fasismi vastu. John Heartfield (1891-1968) Adolf - supermees. 1932. Duchamp kasutas sageli oma töödena tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone. Üpris tuntuks on saanud tema töö "L.H.O.O.Q", mille puhul Duchamp Mona Lisale pliiatsiga vuntsid ja habeme ette joonistas.
Võttis osa vastupanuliikumisest. Samaaegselt kirjutas ta esikromaani "Võõras" (1942; ek. 1966, 1989) ja essee "Sisyphose müüt" (1942; ek. 1972, 1989). Camuse "Katk" sai tema menukaimaks teoseks (ek. 1963, 1989) "Mässav inimene" avaldas Camus 1951.a (ek. 1996) näidend "Caligula" (1944; ek. 1989) romaan "Langus" (1956; ek. 1989) Katk Romaani "Katk" sümbolid otse kutsuvad nägema teose taustana Teise maailmasõja katastroofi ja seda põhjustanud "pruuni katuku" - fasismi. Sündmustiku äralõigatus muust maailmast ja sümbolite tugev rõhutamine annavad romaanile põgusalt ulmeliku ilme. Katku sümbolite peegelduses võib näha nii maailmasõda kui ka mis tahes suurt tabanud õnnetust, olgu möödanikus või tulevikus. Ulmelisusele räägib vastu ka teose kroonikaline laad - konkreetsus faktides, kunstikavatsuslik asjalikkus. Et tegemist on objektiivusst taotleva kroonikaga, siis õigustab koguni formaalne vastuolu.
nimetama Itaaliast tulnud sõnaga maffia. Eriti kuulsaks sai Al Capone kuritegelik sündikaat Chicagos. Al Capone / Maffia Tihti võisid maffiarühmituste juhid (ristiisad) tegutseda peaaegu avalikult. Nende palgatud advokaadid ning äraostetud riigiametnikud aitasid kurjategijatel pahatihti vältida vastutust oma tegude eest. President Roosenvelt ja uus kurss . 1929. aastal alanud suur majanduskriis oli USA'le suureks tagasilöögiks. Franklin Roosenvelti süüdistati kord fasismi, kord sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetootmises USA majandusellu. Kriitikast hoolimata hääletas 1936. aasta presidendi valimistel enamik taas Roosenvelti poolt. Isolatsionism välispoliitikas . Isolatsionism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat aeti Ameerika Ühendriikides juma 13. sajandi esimesest poolest alates. Osavõtt Esimesest maailmasõjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. Isolatsionism välispoliitikas .
Ernst Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella'' Arutlus Lugesin Ernst Hemingway sõjaromaani ,, Kelle lüüakse hingekella''. Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus aastatel 1936-1939. Raamatu peategelane on Ameeria Ühendriikidest pärit hispaania keele õpetaja Robert Jordan, kes on "antifasist, sellest ajast peale, kui ma fasismi mõistma hakkasin". Selle tõttu võitleb ta vabatahtlikuna punaste poolel, ent ei oma samu poliitilisi veendumusi. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisantide ülesanne on strateegiliselt tähtis sild õhku lasta. Silla õhkimine on eluohtlik ja tarbetu ülesanne, sest vaenlane on plaanist juba teadlik. Jordan laseb silla sellegipoolest õhku. Jordan saab raskesti haavata ja katab kaaslaste taganemist. Partisanide juures kohtas ta
edasi; f) R lubab a/ü õigusi laiendada (leevendas poliitilist seisu); g) töötati välja sotsiaalhooldusteenuste süsteem e maksti toetusi, töötuabiraha (esmakordselt maailmas), pensione; h) töölaagrid 18-25-a; i) kontroll monopolide üle e anti kvoodid, üle mille ei tohi teatud valdkond toota/teha; j) ,,kuiva seaduse" e alkovastase seaduse tühistamine (lisatulu riigile). 3. Fasismi tekkimine Itaalias: põhjused (maj raskused ja tööpuudus tekitasid rahulolematust, mida kasutasid ära kommunistid, kes korraldasid streike ja väljaastumisi, nende vastu astusid välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, juht Benito Mussolini) fasistlik ideoloogia (tähtsaim: rahvuse kui terviku heaolu; üksikisikul polnud mingit tähtsust, klassihuvid ja teised
,,Teatajas" töötamise ajal saavutas EV suurima produktiivsuse. Vilde kirjutas palju nalja ja proosajutte. Peale suurt streiki 1905 aastal kolis Vilde Helsinki ja hakkas toimetaja ajakirja ,,Kaak", mille toimetamine ei kestnud kaua, kuna Vilde pidi põgenema. Pärast pagulusperjoodi ja Veebruari revulutsiooni kolis Vilde tagasi Eestisse. Siin ootas teda pidulik vastuvõtt. Vilde hakkas 1933 hoiatama kõiki uue liikumise, fasismi vastu. Tema silmahaigusele lisanuds veel haige süda ja 26dets 1933 Vilde suri. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. ( Mahtra Sõda, Jutustused, Mäeküla piimamees, Tabamata ime, Pisuhänd, Side ) Alustas loomingulist teed põnevus-ja naljakirjanikuma. Oli üks viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed koosnevad 33 köitest. Siinkohal tuleks ära mainida ja Vilde romaan
Armastuse paraad Meie aja vaim Dada võidab! Schwitters. Merzbild Schwitters. Heartfield. Adolf - nr. 29a Merzbau supermees Eriti levisid mässumeeleolud pärast sõja lõppu. Siis omandas dada raevuka vasakäärmusliku propagandakunsti maine. Sellelt pinnalt võrsusid pisut hiljem, 1920-ndail sakslase John Heartfieldi (1891-1968) sapised fotomontaazid, mis olid suunatud juba tärkava fasismi vastu. Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks. Paljud dadaistid liitusid sürrealistidega. Kuid dada ühiskonnavastane mässumeelsus mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole, eriti 1960-ndate aastate neodadaismi ja popkunsti. Georg-Rainer Treufeldt 12B
väliskaubandusega. Saavutused: · Tööstust toetati riigi poolsete dotatsioonidega. · Raua ja terase toodang kahekordistus ja ka elektrienergi tootmine. · Laialdane avalike tööde programm tööpuuduse vähendamiseks. Maanteede, sildade ja kortermajade ehitus. · Maaparandus programm (soode kuivandamine). · Programm ,,Lahing nisu eest" · Töötajate vaba aja eest võtlemine. · Fasistlik noorte liikumine. · Fasismi toetasid kõik futuristid. · Fasistlik arhitektuur. · Mussolini tõrjus salapolitseiga Maffia välja. Põhiväärtused: · Fasismi põhiväärtus on rahvus, mida vastandatakse klassidele ja klassivõitlusele. · Üksik indiviid ja klass on osa rahvusest, nad tuleb allutada rahvusele. Suhtumine fasismi: · Itaallased ise suhtuvad hästi. · Välismaailma positiivne suhtumine, leiti, et anarhism on lõpuks kukutatud.
Kool Hispaania kodusõda Ajaloo referaat Koostaja: Juhendaja: Klass: Koht ja aasta Sissejuhatus Hispaania oli kõrvale jäänud Esimesest maailmasõjast ja hiljem ka Teisest, tema kodusõda (1936-1939) peetakse aga ka fasismi ja sotsialismi vaheliseks võitluseks, millest edu saavutas esimene nimetatuist ning uueks diktaatoriks sai Francisco Franco (1892 -1975). Kuid 1975. aastal, kui Franco suri, taastusid ka monarhia ja demokraatia. Vahepeal toimus aga nii maailmas kui ka Hispaanias palju muudatusi - lääneriikid boikoteerisid Hispaaniat ega võtnud teda NATO-sse, kuna võimul oli diktaator. Siiski oli riik erinavalt sotsialismimaadest avatud, mille tõttu
· Pärast Abessiinia ja Albaania vallutamist sai Itaalia impeeriumiks · Saksamaa liitlane NSVL Majandus · Indrustaliseerimine, loobuti NEPist · Plaanimajandus Sisepoliitika · Interventsioonijõud · Vene valged (kommunismivastased) · Punaarmee Välispoliitika · NKVD- sisejulgeoleku organ · Küüditamine · GULAG · Ettevalmistused pealetungisõjaks Kommunismi, natsionaalsotsialismi ja fasismi ideoloogia põhiseisukohad. Fasism · Tähtsaim on rahvas · Üksikinimene on rahvuse osa · Ühiskonnaklassid on ajutised · Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne · Inimelude ohverdamine riigi nimel Kommunism · Kõik on võrdsed · Egalitaarne ühiskond Natsionaalsotsialism · Sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki · Antikommunism · Diktatuur
riigikorras ja Versailles´ süsteemis ning kergesti manipuleeritavate kaasamine poliitilisse ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fasismi. 1918. aastal tuli NSVLiidus võimule Jossif Stalin, kes rakendas NSVL kommunistlikku ühiskonnakorraldust. Natsism, fasism ja kommunism- need kõik on poliitilised ideoloogiad, kus võimu teostatakse vägivalla ja hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm riigijuhti väga karismaatilised liidrid. Nad olid juhid, keda vaadati, usuti ja kuulati. Nad oskasid inimestega väga hästi manipuleerida. Läbiviidud muudatustes viidi läbi uus valitsuskorraldus, kus võimu sai enda kätte üks
nööriga ning tulemust kasutati metsloomade jahiks. Mõned pallid olid seest tühjad, mis võimaldasid visates teha palju helisid. Mõndadel inimestel pakkus heli mõnu ja õppisid, kuidas visata pall õhku. Järk-järgult "meteoorkivist" sai muusikainstrument, mida me teame kui "Xun". Arheoloogid on avastanud laeva-flöötidel, nagu xun, ühist Xia dünastias. Puhkpillil oli kolme sõrme augud ja sel saab mängida do, mi, so, la ning fasismi. Kuju vahend ja mitmeid sõrme augud xun nagu me teame seda täna standardiseeriti ajal Shang dünastia. Enamikul selle ajastu xunidel oli viie sõrme augud ja toodeti heli palju parem kvaliteediga. Nad olid võimelised tootma kõiki toone ja pooltoone ühes oktaavis. Zhou dünastias oli see tavaline vahend ja mängiti imperialistlikus kohtus. Xuni disaini erinevus sõltub sellest, kas seda mängitakse naudinguks või pühitsemiseks. Kultuuri tähtsus
Maffiarühmade tegevusvaldkondadeks olid alkoholi salamüük, väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. President Roosevelti tegevus majanduskriisi ületamiseks. 1932. a presidendiks valitud Franklin Delano Roosevelti uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülesmäge. Kuid mõne aja pärast asusid suurettevõtjad nõudma riikliku reguleerimise lõpetamist, nimetades seda vabamajanduse piiramiseks. Roosevelti süüdistati kord fasismi, kord sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetoomises USA majandusellu. Kriitikast hoolimata hääletas enamik 1936. aastal Roosevelti poolt. President otsustas jätkata ümberkorraldustega. Kuid osa eelnõusid lükkas tagasi kongress, osa tunnistas Ülemkohus seadusega vastuolus olevaks. Valijate toetus ning USA-d 1928. a tabanud majanduskriis sundisid siiski kongressi ja Ülemkohust oma suhtumist presidendi algatustesse muutma
Sergei Lavrovi sõnu. «Me peame astuma tõsiseid samme, mis näitaks meie tõelist seisukohta selle ebainimliku teo suhtes. Arvan, et just nii me teemegi,» ütles Lavrov. Agentuur ITAR-TASS tsiteeris samuti Lavrovi, kes väitis, et Eesti valitsus sülitab ajalooväärtustele. «Ma ei saa aru nende riikide poliitikast, kes püüavad asetada süüd ajaloosündmuste eest kellegi peale. Seda enam, kui üritatakse tõmmata võrdusmärki kommunismi ja fasismi vahele,» märkis Lavrov. Venemaa juhtiv netiväljaanne Lenta.ru kirjutas Rossija Molodaja aktivistide Eesti lipu põletamisest Eesti Moskva saatkonna ees. Põletamist ja protesti jälgis bussitäis miilitsaid, kes eelistasid mitte sekkuda. Kasutatud kirjandus: http://vaher.blogspot.com/2007_10_01_archive.html http://www.postimees.ee/141007/esileht/siseuudised/tallinn/289295.php http://riigikogu.postimees.ee/030407/esileht/majandus/253425.php
Kahtlemata sobinuks vähemalt mõned neist põhimõtetest (etatism, elitarism) rakendamiseks ka Suurbritannia ühiskonnas, kuid näiteks hüpernatsionalismi ja antiparlamentarismi viljelemine ei tulnuks toonases koloniaalimpeeriumi pidanud ja 13. sajandisse ulatunud parlamentarismiga riigis kõne alla. Fasistlikud liikumised Suurbritannias 1920. aastail Fasistlikke liikumisi Suurbritannias maailmasõdade vahelisel perioodil on ajaloolased hinnanud erinevalt. Mõned autorid on fasismi kui ideoloogia mõju kasvus näinud üht suurimat ohtu 1930. aastate Briti poliitilise süsteemi stabiilsusele (Branson & Heinemann 1971, 281), seevastu teised (nt Benewick 1972, 51) on leidnud, et fasistlikud liikumised olid Briti poliitikas marginaalse tähtsusega. Läbi aegade tuntuim Suurbritannia fasistlik liikumine British Union of Fascists (B.U.F.) loodi sir Oswald Mosley poolt 1932. aasta oktoobris. See ei olnud esimene seltskond Albionil, kes tituleeris end fasistideks ja mis
Ta nimetati Mussolini ettepanekul kuninga poolt ametisse. Itaallased tegid vahet Mussolini ja tema partei vahel. Mussolinit nad toetasid või talusid, aga fasism oli neile vastumeelne. Kuni reziimi lõpuni oli Mussolinil piiramatu võim kõrvaldada parteiametnikke, sageli said viimased alles ajalehte lugedes teada, et nende asemele on määratud keegi teine. Organiseeriti ka opositsiooniliidrite tapmisi (1924. aastal tapeti sotsiaaldemokraat Matteotti). 1922. a dets asutas Mussolini Fasismi Suurnõukogu. Ta määras ise selle liikmed, kutsus ise kokku. Aja jooksul andis ta üha vähem küsimusi Suurnõukogule arutamiseks ja alates 1939. aastast ei kutsunud seda üldse kokku (1943. a. oli ta opositsiooni survel sunnitud seda siiski tegema). 1920-ndate aastate lõpul oli Suurnõukogul veel suur mõju. Selle salajastel istungitel arutati läbi tähtsaid 9 projekte, enne kui need toodi laiema parteiringkonna ja avalikkuse ette. Konstitutsioonis oli aga säte, mis tegi
Ta nimetati Mussolini ettepanekul kuninga poolt ametisse. Itaallased tegid vahet Mussolini ja tema partei vahel. Mussolinit nad toetasid või talusid, aga fasism oli neile vastumeelne. Kuni reziimi lõpuni oli Mussolinil piiramatu võim kõrvaldada parteiametnikke, sageli said viimased alles ajalehte lugedes teada, et nende asemele on määratud keegi teine. Organiseeriti ka opositsiooniliidrite tapmisi (1924. aastal tapeti sotsiaaldemokraat Matteotti). 1922. a dets asutas Mussolini Fasismi Suurnõukogu. Ta määras ise selle liikmed, kutsus ise kokku. Aja jooksul andis ta üha vähem küsimusi Suurnõukogule arutamiseks ja alates 1939. aastast ei kutsunud seda üldse kokku (1943. a. oli ta opositsiooni survel sunnitud seda siiski tegema). 1920-ndate aastate lõpul oli Suurnõukogul veel suur mõju. Selle salajastel istungitel arutati läbi tähtsaid projekte, enne kui need toodi laiema parteiringkonna ja avalikkuse ette
katsetamiseks.Suurbritannia,Prantsusmaa ja teised lääneriigid kuulutasid ennast aga täielikult neutraalselt mis tuli kasuks Francole, kuna tema sai Saksamaalt ja Itaalialt tunduvalt rohkem sõjalist abi kui vabariiklased Nõukogude Liidult.Hispaania kodusõda lõppes vabariigi langemise ja Franco poolt kehtestatud diktatuuriga.Franco sai diktaatoriks ja võttis võimu Rahvuslikult Valitsuselt üle ning sai nii Hispaania riigipeaks.Ta oli poliitilistelt vaadetelt pigem traditsionalist kui fasismi pooldaja, tema reziimi on nimetatud ka klerikaalseks autoritarismiks. Oma kommunismipõlgust, mida mõni ta biograaf on võrrelnud vaid kinnismõttega vabamüürlusest, oli Franco (ise muide ristitud juut) endas kandnud juba terve kümnendi enne võimuletulekut. Märtsis 1940 valas ta selle ka seadusesse, pannes Kommunistliku Partei ja vabamüürlased Hispaanias karmi keelu alla. Pärast sõja lõppu hakkas Franco järk-järgult tegema muudatusi monarhia taastamiseks. Ent
ühiskonnale on nii natsismi kui ka kommunismi vaimne isa tänapäevase eksistentsialismi alusepanija, taani filosoof Kierkegaard, lõi oma filosoofia teatavas mõttes vastukaaluks Hegeli omale marksismi filosoofilise külje alusepanija B. Russell ja G.E. Moore astusid heegelluse vastu välja; analüütiline traditsioon, mis valitses ingliskeelses filosoofias enamuse 20. sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed:
6)Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks 7)Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala ja julgeolekuteenistused Kuidas need avaldusid? a) Itaalias 1) 1925. Aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine 2)Mussolinist sai duce, võimul oli ainult Benito Mussolini 3) Nt ajalooõpikuid oli ainult üks. Ajalehtedes võisid ilmuda vaid fasismi meelsed artiklid. 4)Kõik inimesed pidid teenima riiki, üksikisik ei olnud tähtis, tähtis oli vaid rahvus. Töölised jagati korporatsioonidesse 5)Inimesi hirmutati kommunistidega, inimesi vahistati, inimesi saadeti koloonialaagritesse. 6)Vallutati Abessiinia, Albaania. 7) Inimesi jälgis salapolitsei b) Saksamaa 1)1933. Aastal kehtestati üheparteisüsteem. Võimule jäi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
hakkas jaheda objektiivsusega kujutama linna kui kitsarinnalise ühiskonna peeglit. ,,Öö" (1919) Prantsusmaa Tekkisid 1920-ndail aastail eespool kirjeldatud PURISM ja SÜRREALISM. Siiski oli avangardi pealetung siin nõrgem kui vahetult enne sõda. Tihti kasutasid nad mõningaid avangardi kogemusi, kuid eelistasid lihtsat, ilusat, loodust jäljendavat, kuid isikupärase käekirjaga kunsti. Fasismi- ja sõjaohu väljendusega on seotud aastakümne lõpu kuulsamad teosed Prantsusmaa Looduslähedase kunsti hulka kuulus ka naivism. Isegi Matisse ja Picasso töötasid ajuti traditsioonilisemas laadis. Picasso kasutas klassitsistlikult üldistavat ja selget joonistust. Matisse maalib natuuritruusid figuure ning modelleerib valguse ja varjuga. Pablo Picasso Pablo Picasso "Guernica" Iseseisev suurkuju oli
Mussloni, loodi vallutati Abessiinia, Ettevõtted riigi kontrolli salapolitsei ja rajati Albaania; Itaaliast sai all, töölised jagati koonduslaagreid Saksmaaa liitlane erialade järgi kutsekogudesse, tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone KOMMUNISMI, NATSIONNASOTSIALISMI JA FASISMI IDEOLOOGIA PÕHISEISUKOHAD Kommunism- klassivõitlus ehk võitlus vaeste ja rikaste vahel, kommunismi levitamine kogu maailmas Natsionaalsotsialism-rassilise puhtuse tagamine (juutide, mustlaste, saavlaste jt hävitamine). Aaria rass kuulutati valitsevaks Fasism- kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne.
Võitlusliit, sinna kuulusid põhiliselt endised sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Natukese ajapärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlukuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Kuna paljude arvates oli Mussolini just see, kes suudab Itaalia korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua, oli tal tuhandeid toetajaid. Varsti oli Mussolini juba Itaalia eesotsa tõusnud. Tema vaadete kärgi on tulenenud fasismi peamine idee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele rahvuse areng on riigis tähtsaim ülesanne. See õpetus õigustas diktaatorliku riigi tekkimist Itaalias. Juba enne Lenini surma algas võimuvõitlus liidri koha pärast Nõukogude Lidu juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin ja Lev Trotski . Pärast Lenini surma valiti Stalin Nõukogude Liidu peasekretäriks ja riigijuhiks, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine
töökat elu ning USA regioonide omapära, nostalgiline meeleolu. 3. 1930. aastate seinamaalikunstile andsid olulise tõuke mehhiko monumentalistid. Mehhiko kunstis oli ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutanud enneolematu koha ja taseme. Tormiliste revolutsioonisündmuste järel võimul olnud vasakpoolsed valitsused andsid mehhiko kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. Sotsialistlik suunitlus leidis ka USA kunstis 1930. aastatel rohkesti pooldajaid. Kriis, deprekas, fasismi tõus, Hispaania kodusõda muutsid paljud haritlased vasakpoolse ideoloogia pooldajateks. Seetõttu näis mehhiko kunst hästi sobivat eeskujuks USA monumentalistidele. Mitmed mehhiklased töötasid ka ise USA-s, kuid nende teoste ühiskondlikest ideedest püsivama tähendusega oli ameerika kunstnike ja publiku harjutamine julge, euroopalikust realismist erineva vormikeelega. 4. Saksamaal ja Nõukogude Liidus keelustati avangardistlik kunst 1930. a alguses.
kitsarinnalise ühiskonna peeglit. ,,Öö" (1919) Prantsusmaa Tekkisid 1920-ndail aastail eespool kirjeldatud PURISM ja SÜRREALISM. Siiski oli avangardi pealetung siin nõrgem kui vahetult enne sõda. Tihti kasutasid nad mõningaid avangardi kogemusi, kuid eelistasid lihtsat, ilusat, loodust jäljendavat, kuid isikupärase käekirjaga kunsti. Fasismi- ja sõjaohu väljendusega on seotud aastakümne lõpu kuulsamad teosed (,,Guernica", ,,Nuttev naine", ,,Kass ja lind" jne.). Prantsusmaa Looduslähedase kunsti hulka kuulus ka NAIVISM. Isegi MATISSE ja PICASSO töötasid ajuti traditsioonilisemas laadis. Picasso kasutas klassitsistlikult üldistavat ja selget joonistust. Matisse maalib natuuritruusid figuure ning modelleerib valguse ja varjuga. Picasso Click to edit Master text styles Second level
· Inglise ja USA suur vastupanu · USA sõtta astumine, II rinde avamine 9. II MS tagajärjed · Väga suured inimkaotused ja purustused (60mlj. in). · Ei saadud õiget riigikorda. · Maailm lõhestus kaheks. Toimus maailma polariseerumine. NL ja tema marionetid = USA ja tema pooldajad. · Külm sõda (Jalta 1945- Malta 1989). · Rahvuslike liikumise hoogustumine ja koloniaalsüsteemi lagunemine, tekivad iseseisvad riigid. · Fasismi välja juurimine. · Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. · Kommunimi levik ja seoses sellega ulatuslike kriiside teke. · ÜRO loomine. · Tuumaajastu algus. · Keskkonna saastamine. · Raudse eesriide rajamine Euroopasse. · NATO ja VLO loomine. · Võidurelvastumise hoogustumine.
uusi töökohti looma. RAHVARINNE- Diktatuuriohuga võitlemiseks loodud pahempoolsete erakondade liit. 2. ISIKUD Al Capone- Kurikuulus U.S.A. maffiarühmituse juht e. ristiisa kes läks vangi maksupettuste eest ja 7 a. pärast vabanes ajukahjustuse pärast. F. D. Roosevelt- U.S.A. president kes päästis Ameerika majanduslangusest HITLER- Saksamaa diktaator, kes lasi hukata ligi 6 miljonit juudiinimesi MUSSOLINI- Diktaator Itaalias, kes õpetas Hitlerile fasismi põhimõtteid STALIN- Diktaator ja kommunistliku partei esimees Venemaal. W.CHURCHILL- Inglismaa poliitik kes mõistis millist ohtu kujutavad endast diktatuurid, ning pani tangid massitootmisele- 3. DATEEERI! EESTI NAISED SAID VALIMISÕIGUSE- 1919 SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS- 1929-1933 4. MIKS SUURENES DEMOKRAATLIKE IDEEDE POPULAARSUS PÄRAST 1. MS- Sest saadi aru, et monarhia on oma aja ära elanud. 5. KUIDAS MÕJUTAS VALIMISÕIGUSTE LAIENDAMINE
VALDKOND Eesti ja Eestil on oht Peame Peab tundma Jäädes eestlased saada kõigepealt eestlase eestlasteks, lilleneiuks, kes mõistma, et hingeelu, et saagem on Euroopa oleme siin mõista fasismi eurooplasteks! maantee ääres maailmas mõttetust meil. (Gustav Suits) ja pakub üksinda. Eesti Eesti rahvas on ennast. rahva tulevik vabadusearmast (J.Kaplinski) on ainult meie aja. Ta ei alistu kätes. (Lennart diktatuurile. Meri) (Artur Sirk)
viitab kutsungile-teekonnale, millele asumine on tähtsam kui ütlemata jätab, kui see, mida ütleb. Pearõhk alltekstil. päralejõudmine! -Autobiograafilisus-Kadunud põlvkonna autor. Sõjas saadud JAMES JOYCE hingehaavad ei paranenud.-Humanism- vihkab sõda ja fasismi. Valmis Uudne tehnika-teadvusvoolu meetod tapmise vastu relvaga võitlema.-Kõikumine piirsituatsioonides- Elu on Traditsioonilise romaani eiraja võitlus. Olulisim on lõpuni võidelda. Biheivoristlik meetod- kirjeldab Peateos:romaan: ,,ULYSSES" 1922 tegelaste käitumist, annab edasi kõnet, kuid välise külje kujutamise
oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsiooniga pealesurutud reziimi abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollaboraator, kollaboratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st reeturlik kodanik, kes oma riigi vaenulikul hõlvamisel ja ohjamisel välisvaenlast abistab. Kommunistlikud entsüklopeediad (must ENE IV kd, Tln, 1989, lk 649) on piiritlenud 'kollaboratsionisti' II maailmasõja ning "saksa fasismi" abil, lisades teisal (punane ENE IV kd, Tln, 1972, lk 66), et kollaboratsionist on "reetur". Selline osalt Kominterni antifasismi doktriinile ja Prantsusmaa resistance'i kogemusele rajatud definitsioon oli juba viimase, musta ENE koostamise aegsete (1987-1988) ühiskondlike muutuste taustal pooleldi ebaaus ning on tänaseks seda enam aegunud. Uuemates teatmikes peetakse kollaborandiks aga kodumaa vaenlastega või vastaspoolega
"Ulyssese" (1915) HERMANN HESSE: tema looming kujutab isiksuse lõhestumist. Ta on loonud intellektuaalsed mitmetasandiliselt mõistetavad ja sümboolikarohked teosed. Tema looming otsib vaimse ja hingelise täiuse kooskõla. "Stepihunt" (1973 ek) ALBERT CAMUS: on kujutanud inimese olemuse avanemist piirsituatsioonides, võõrandumise probleeme ja vabaduse ning vastutuse olemuslikku seost. EKSISTENTSIALISM! "Katk" (1947) (fasismi võrdkuju. Teos sai Nobeli preemia) JEROME DAVID SALINGER: On kirjutanud noorte anarhistlikust protestist täiskasvanute maailma vastu ja kujutanud noore inimese mõttemaailma ebakindlust, kergesti haavatavust, maksimalismi. Tema noored otsivad oma elu eesmärki vahel tagajärjetult, sest neil puudub elukogemus ja nad ei suuda kohaneda. Autoron oma loomingus tõstnud olulisele kohale noore inimese headusepüüdluse ja valuleva vajaduse armastuse ning mõistmise järele. "Kuristik
rahvuse ülistamine. Õnneliku elu saavutamiseks, tuli neil vaenlased hävitada. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad võimu, üheks selliseks oli Itaalia. Sõjajärgsetel aastatel tekkis seal väike rühmitus nimega Võitlusliit, eesotsas Benito Mussoliniga. Fasistid kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaks, nagu oli kord Rooma keisririik. Mussolini õpetuses oli tähtsamail kohal rahvus. Sealt tuleneb ka fasismi peamine idee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Varsti oli tal juba tuhandeid toetajaid ja kuna Itaalia president oli ka fasistlike vaadete pooldaja, siis võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast ei saanud mitte lihtsalt valitsuse, vaid kogu Itaalia rahva juht. Üheskoos Itaaliaga muutus ka Venemaa riigivõim kommunistide käe all
annaabi.ee 
