Johannes Aavik töötas ka tänapäeval tuntud Postimehe toimetuse liikmena, kirjastuse toimetajana ning Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi nõuniku ja koolide peainspektorina. Oma eesmärgi saavutamiseks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist ehk keeleuuendamist. Aavik oli "Noor-Eesti" aktiivne osaline ning rühmituse albumite kaastööline (keelealased kirjutised, ilukirjanduslikud tõlked ja arvustused. Ta toimetas ajakirju "Keeleline Kuukiri" (19141916) ja "Keeleuuendus" (19251926), avaldas "Uute sõnade sõnastiku" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936).). Oma peamised seisukohad pani ta kirja 1912. aastal ilmunud Noor-Eesti 4. albumi artiklis "Tuleviku eesti keel". Ideaalis tahtis Johannes suurendada ja rõhutada keele väljendusrikkust, rahvuslikku omapära ja ilu. Selleks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt
JOHANNES AAVIK Referaat Juhendaja: Sisukord 1.Sissejuhatus......................................................................................................3 2.Lapsepõlv.........................................................................................................4 3.Keeleuuendus...................................................................................................5 4.Kokkuvõte........................................................................................................7 5.Kasutatud allikad..............................................................................................8 6.Lisamaterjal.......................................................................................................9 1.Sissejuhatus
• h kaotada, kus ebakindel (aganad, 1911 Tartus õrn, ani, ernes) • võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus • auu, nõuu, kaotada lõpust teine u • sihitise kasutamise reeglite sõnastamine J. V. Veski „Eesti kirjakeele reeglid“ (1912) 1918 rühmatööna 1910-1918 kirjakeele kokkuleppeid sisaldav „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ (käsikiri läbi arutatud Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna 167 koosolekul Johannes Aaviku keeleuuendus Radikaalne keeleuuendaja nii sõnavaras kui grammatikas „Keeleuuenduse äärmised võimalused“ 1924 siin: keel kui instrument, mis vajab pidevat täiustamist, vajadusel ka kunstlikku rikastamist Ses raamatus tarvitet tähtsamad keeleuuendused Aavik ü asemel y; 1910 lõpetanud -nud asemel -nd (lugend);
1870 Eesti teatri sünd 1872 Eesti Kirjameeste Selts ; Aleksandrikooli idee 1878 Sakala Jakobson ; Jakobsoni 2 isamaalist kõnet 20. saj algus · Kultuuriline iseseisvus · Kirjandus ja teater arenesid jõudsalt · E. Vilde, E. Särgava · 1905 . aastal hakkas tegutsema noorte rühmitus ,,Noor-Eesti" ( Gustav Suits, Tuglas) ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Uued kirjandusvoolud : uusromantism (sümbolism, impressionalism, ekspressionism); keeleuuendus- ettepanekud ; rõhk raamatu kujundusele ; rahvuslik kunst Euroopasse 1906 Tartus Eesti esimene kustinäitus, kutseline teater ,,Vanemuine", esimene eestikeelne gümnaasium 1909 Eesti Rahva Muuseum 1913 Teater ,,Estonia"
tsaarivalitsuse korraldusi, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusse minekust. Detsebrikuus algas mõisate massiline rüüstamine ja põletamine, kuid selle lõpetasid karistussalgad. Eesti ajalehed suleti, avaliku elu tegelased põgenesid välismaale. Saavutused: hoogustus ühistegevuslik liikumine, loodi suurema tulu saamiseks piimaühistuid, asutati esimene rahvuslik pank,asutati eestikeelne gümnaasium, loodi Eesti Kirjanduse Selts, Rahva Muuseum, ühing Noor Eesti (kunst, keeleuuendus, teadus) Milles seisneb eestlaste rahvusliku ärkamisaja tähtsus? Rahvusliku tunde suurenemine, eeldus iseseisvumisele.
see andis ka positiivset mõju. Näiteks hakkas arenema eestlaste haridus, keel jms. Arvan, et ristiusu Eestisse sissetoomine oli vajalik, muidu poleks eestlaste kultuur arenenud. Linnade ja kiriku, hiljem ka mõisate kaudu jõudis maale uusi kultuurimõjusid, millest annavad tunnistust rikkalikud keelelised laenud. Saksa keele abiga arenes ka eesti keel tänapäevasemaks, laenati selliseid sõnu nagu näiteks trepp, pööning, torn, müür, võlv, klaas, pood, lamp jpt. Arvan, et just keeleuuendus on üks suurim positiivne mõju Eesti kultuurile, sest algselt oli eesti keel vaene. Samuti on tõi kultuurimõju ka uusi nimesid eestlaste nimede hulka. Uued nimed tulenesid pühakute nimedest, näiteks Jüri (Gregorius), Peeter (Peetrus), Kadri (Katariina), Tõnn (Antonius). Koos ristiusuga jõudsid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Tallinnas ja Tartus (dominiiklased) ning Viljandis, Tartus ja Rakeveres (frantsisklased). Nende
tsaarivalitsuse korraldusi, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusse minekust. Detsebrikuus algas mõisate massiline rüüstamine ja põletamine, kuid selle lõpetasid karistussalgad. Eesti ajalehed suleti, avaliku elu tegelased põgenesid välismaale. Saavutused: hoogustus ühistegevuslik liikumine, loodi suurema tulu saamiseks piimaühistuid, asutati esimene rahvuslik pank,asutati eestikeelne gümnaasium, loodi Eesti Kirjanduse Selts, Rahva Muuseum, ühing Noor Eesti (kunst, keeleuuendus, teadus) Milles seisneb eestlaste rahvusliku ärkamisaja tähtsus? Rahvusliku tunde suurenemine, eeldus iseseisvumisele.
: trahteri . Aavik soovitab kasutada ka instruktiivi, „...seda nii elegantset käänet....”. Aavikul endal esineb instruktiivi ülimalt harva: „Naine langes lõhestet kolbi surnult maha” . Muidugi pole see elegantne vorm süstemaatiline kääne, vaid keele arhailistest kihtidest välja kaevatud määrsõnavormide ümbertõlgendus käändevormiks. ( Hint, M. Hilise Aaviku radikaalne keeleuuendus http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/2/129 ) Kasutatud kirjandus Aavik Johannes, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html Hint Mati, Erinevad mitmuse vormid ja sõnamuutmissüsteemi meelevaldsus http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/2/129 Rätsep Huno, Johannes Aavik 1912- Emakeele Selts http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2013_1/OK_2013-1_01.pdf
maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks ning kultuuid segunevad rohkem. Eesti nagu ka teiste väikerahvaste kultuur ja keel muutuvad kõige rohkem. Kas eestlased suudavad 21. sajandil säilitada eesti keelt? Eri aegadel on eesti keelt mõjutanud erinevad keeled. Kuni 20. sajandini mõjutas meie emakeele arengut kõige rohkem saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku eestvedamisel läbi maailmas üsna ainulaadne keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju, mis pole lakanud tänaseni. Meil on olnud poolkeelsed kadakasakslased ning pajuvenelased. Uued ajad, uued eeskujud. 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Inglise keele oskus on Eestis kiiresti kasvanud, selle kasutamine on muutunud igapäevaseks. Inglise keelest võetakse üle palju sõnu, ning tihti kohandatakse nende hääldust ja kirjapilti eesti
Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Esimesed teadaolevad fraasid on kirja pandud juba 13. saj I poolel Henriku Liivimaa kroonikas. Eesti keele kujunemist on mõjutanud mitmed tegureid, nagu näiteks erinevad murded Suurt mõju on kujunemisele avaldanud ka võõrvõimude all elamine. 20. sajandini mõjutas selle arengut enim saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning sõnad
Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Esimesed teadaolevad fraasid on kirja pandud juba 13. saj I poolel Henriku Liivimaa kroonikas. Eesti keele kujunemist on mõjutanud mitmed tegureid, nagu näiteks erinevad murded Suurt mõju on kujunemisele avaldanud ka võõrvõimude all elamine. 20. sajandini mõjutas selle arengut enim saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning sõnad
lauselühendite propageerimine ja sõnajärje degermaniseerimine. "Ei tohi unustada, et Aavik lansseeris oma keeleuuenduse ja selle menu algas võõra võimu all. See oli algul puhtalt ühe mehe üritus, ilma igasugu välise abita. Hiljem sai Aavik ainult moraalset toetust nooremalt intelligentsilt ja kirjanikelt. Aavikut ei toetand ei valitsus, ei ükski autoriteetne organisatsioon ega asutus." [Tauli 1982, lk. 37] Eesti keeleuuendus on maailma radikaalsemaid, seda teadis Aavik isegi, võrreldes oma töid-tegemisi keelereformidega Norras, Soomes ja Ungaris (XIX saj.). Soome ja Eesti juhtumi puhul algas kõik poliitiliste muutustega ning rahvuskeele staatuse muutumisega: tuli hakata rahvuskeeles riigiasju ajama, kõrgharidust andma jne. Nii seal- kui siinpool Soome lahte tähendas see tohutut vajadust uue sõnavara, eriti kõikvõimalike
Novellis ,,jumala saar" on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks. Siuru-(marie under, henrik visnapuu, johannes semper, artur adson, friedebert tuglas, august gailit) , reg ametlikult 1917 juulis. Oma kirjastuse rajamiseks ja raamatute reklaami reenisid Siuru avalikud kirjandusõhtud. järgiti estetismi põhimõtteid(taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust). Individualism(enesekesksus ja subjektiivsus). Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest mitte väljaspoolt saadud kaalutluse tulemusel. Isiklikud tunded ja elamused
esseenovell "Ruth". "Noor-Eesti" oli ennekõike küll kirjanduslik rühmitus ,kuid taotles laiemaid kultuurilisi eesmärke. Nooreestlased andsid kunstnikele tegutsemis- ja esinemisvõimalusi, saades omakorda toetust nende töödelt. "Noor-Eesti" rühmituse liige Johannes Aavik tõdes, et eesti kirjakeele sõnavara on kesine ja tegi ettepaneku seda täiendada murdeist võetud sõnadega, laenata võõrkeeltest ning kasutada võõrsõnu. Nii tõusis Noor-Eesti üheks tegevusvaldkonnaks ka keeleuuendus. Aavik rõhutas vajadust puhastada eesti keel saksa mõjudest. "Noor-Eesti" rühmituse ja sellega seotud autorite looming vastandus hilisemas arengujärgus teravalt ülejäänud eesti kirjandusele. See väljendus kõige selgemini Noor-Eesti kolmandas albumis (1909).Mitmed kirjanikud said kriitika osaliseks ja nende luulet peeti kunstiliselt vähenõutuks ning ebaühtlaseks. Siiski ei taunitud kõigi varasemate kirjanike töid.Näiteks avastasid ja tõstsid nooreestlased klassikaväärsena
kõike rahvapärast, nüüd hakati eesti keele erinevust hindama. Eestlased ise hakkasid seda sealt peale arendama. Uus kirjaviis, mille arendasid välja E. Ahrens ja kasutusele julgustas võtma F. R. Kreutzwald võeti vastu 19. sajandi teisel poolel ning on kasutusele siiani. Siiski tänapäevastele keelenormeeringutele pandi alus 20. sajandi esimesel poolel, kui Noor- Eesti liikumine mõistis, et eesti kirjakeel jääb paindlikkuse ja väljendusrikkuse poolest alla suurtele kultuurkeeltele. Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. Mõningaid tähelepanekuid eesti keelest: Eesti keeles on 14 käänet, eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning võõrsõnadel on põhirõhk esimesel silbil. Võõrapärastel võõr- ja laensõnadel on rõhk vastavalt lähtekeelsele sõnale. Vältus on hääliku hääldamise suhteline kestus
perioodiks. Keskungari keelekuju ei erine ei häälikuliselt ega morfoloogiliselt enam oluliselt tänapäeva ungari keelest. Sel perioodil tugevnes saksa keele mõju, siia langeb piiblitõlke ilmumine ja koos sellega ungari kirjakeele regionaalsete keskuste tekkimine. 18. sajandi lõpp tähistab uusungari perioodi algust. 1830. aastail sai ungari keel seadusandluse keeleks, vahetades välja senise riigikeele ladina keele. Selle perioodi kõige märkimisväärsem keeleline sündmus oli keeleuuendus, millele aitasid kaasa mitmed tuntud kirjanikud-luuletajad. Sündis ühtne ungari kirjakeel. Kuigi keeleuuenduse erinevatel perioodidel püüti võõrsõnade sissevoolu tagasi tõrjuda, võib tänapäeva ungari keelest leida rohkesti uuemaid rahvusvahelisi rändsõnu (rádió `raadio', tévé `televiisor'). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungari keele murded
tema elulugu palju suuremal määral kui üldse kellelgi aimu on“. GUSTAV SUITSU ROLL EESTI LUULES Gustav Suits on üks silmapaistvamaid isiksusi 20. sajandi esimese poole Eesti kultuuriajaloos, eriti kirjanduses. Ta elutöö on avaldanud tugevat mõju oma aja suundmustele. Temata oleks see ajaperiood meie luules küllaltki hõredalt ja kustiliselt nõrgalt esindatud. Koos Gustav Suitsu ja teiste nooreestlastega tuli ka keele-Aavik ning keeleuuendus seisis ukse ees. „Elu tule“ aegne Eesti luulemaastik on silmapaistvatest värsiraamatutest nii hõre, et ilma selle koguta oleks pilt sajandi esimese kümnendi luulest äärmiselt nukker. „Tuulemaa“ lähiümbrus on aga lüürikaraamatutest isegi vaesem, kui „Elu tule“ oma. Gustav Suitsu viimane ehk neljas põhikogu oli Eesti luule üldises arengus küllaltki vähem oluline kui tema varasemad luuleraamatud. 20
Aavik kuulus Noor-Eesti tuumikusse ja avaldas Noor-Eesti väljaannetes olulisi töid keeleuuenduse tutvustuseks ja kaitseks, aga ka kirjandusarvustusi ja esseid. “Aavik propageeris aktiivselt oma ettepanekuid brošüürides ja artiklites, loengute ja ettekannetega, kasutas uusi sõnu ja vorme ilukirjanduslikes tõlgetes soome, prantsuse ja inglise keelest (Juhani Aho, Guy de Maupassant, Paul Bourget, Edgar Allan Poe jt). Ta toimetas ajakirju Keeleline Kuukiri (1914–1916) ja Keeleuuendus (1925–1926), avaldas "Uute sõnade sõnastiku" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), ning "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936). Ta oli Noor-Eesti üks aktiivsemaid liikmeid, selle rühmituse albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusartiklid, tõlked, värsikatsetused ja 1909. aastal estetistliku programmiga esseelaadne jutustus "Ruth" (varjunime all J. Randvere)
läinud eesti keelepõhisõnavara hulka. Osad sellised sõnad on näiteks embama, laip, mõrv, laup, lünk, meenutama. Kodumurdest tegi ta ka eestlastele tuttavaks päris mitmeid sõnu. (nt. kipakas, jõhker, tarima). Aavik propageeris aktiivselt oma ettepanekuid brošüürides ja artiklites, loengute ja ettekannetega, kasutas uusi sõnu ning vorme ilukirjanduslikes tõlgetes soome, prantsuse ja inglise keelest. Ta toimetas ajakirju "Keeleline Kuukiri" (1914–1916) ja "Keeleuuendus" (1925– 1926), avaldas "Uute sõnade sõnastiku" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936). Ta oli "Noor-Eesti" rühmituse aktiivsemaid osalisi, selle albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusalased artiklid, tõlked, värsikatsetused. Ta on avaldanud kriitilis-poleemilised tööd "Eesti luule viletsused" (1915), "Puudused uuemas eesti luules" (1922), saatesõnu tõlketeostele
Keeleuuenduse 20.sajandil algatas NoorEesti liikumine, kuna mõisteti, et Eesti kirjakeel jääb alla suurtele kultuurikeeltele. 27. Milliseid uuendusi tõi eesti kirjakeelde Johannes Aavik? Johannes Aaviku uuendusettepanekud on Eesti keelde juurdunud. Ta mõtles välja uusi sõnu (laup, embamine jpt.), lühikese mitmuse ja ülivõrde vormide elustamise ning kõrvallause saksapärase sõnajärje asendamine V2 sõna järjega. 28. Milline oli keeleuuenduse roll eesti kirjakeele kujunemisel? Keeleuuendus muutis Eesti kirjakeele mitmekesisemaks. 29. Millal tegutses Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon ja millal Emakeele Seltsi keeletoimkond? Mis on nende tegevuses sarnast ja mis on erinevat? VÕK tegutses 20.saj. teisel poolel ,ES tegutseb 20.saj. lõpust tänaseni.ES teeb samat tööd,mida VÕK omalajal,kuid on muutunud keelekorralduse põhimõtted. 30. Mitmeks suureks piirkonnaks jaguneb Eesti murrete järgi? Eesti jaguneb kaheks suureks piirkonnaks murrete järgi: Põhja ja LõunaEestiks.
kultuurkeeltele. 27. Milliseid uuendusi tõi eesti kirjakeelde Johannes Aavik? Johannes Aavik mõtles välja sõnu (roim,laup,tõik,sark,süüme, veenma jpt.) Morfoloogias on tema suurimaks uuenduseks lühikese mitmuse ja ülivõrde vormide elustamien (õnnelikke, vorme, kohti, mustim, lõdvim jne). Süntaksi alal on aga J. Aaviku olulisim uuendus kõrvallause saksapärase sõnajärje (SOV) asendamine V2 sõnajärjega. 28. Milline oli keeleuuenduse roll eesti kirjakeele kujunemisel? Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. 29. Millal tegutses Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon ja millal Emakeele Seltsi keeletoimkond? Mis on nende tegevuses sarnast ja mis on erinevat? 30. Mitmeks suureks piirkonnaks jaguneb Eesti murrete järgi? Murdeliselt jaguneb Eesti 2 suureks piirkonnaks : Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel? Põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32
Tekkisid uued terminid: kääne, käänamine, pööre, pööramine, lihtajad, liitajad, ainsus, mitmus, käändenimetused jne. 20. sajandi algukümnendeil oli eesti kirjakeele arendamises kolm suunda: 1) uuenduslik (Aavik, Grünthal) eesmärgiks oli keelt rikastada kõigil võimalikel viisidel ning saada materjali selleks ka väljastpoolt; 2) konservatiivne (Jõgever, Leetberg) püüti uuendustest hoiduda; 3) mõõdukas üritati arendada keele enda vahenditega; süstemaatilisus. Keeleuuendus: Johannes Aavik. 1912-1924. aastal oli keeleuuenduse kõrgperiood. 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused": keel kui tööriist, mis vajab pidevat täiustamist: esteetilisus, omapärasus, otstarbekus ja lühidus. ,,Keele kaunima kõlavuse poole," ,,Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Sõnavara rikastamine: laenamine, eriti soome keelest ja murretest, sõnamoodustus ja tehistüved. (näiteks sõnad aurik, päevakord, tuletissõna kattuma, tehissõna
Hermanni tegevus. Ta võttis kasutusele eestikeelsed grammatikaterminid ( nim, om jne).Tänapäevastele keelenormingutele oandi algus 20 saj I poolel. Keele uuendus- üheks juhtivaks eesti keele korraldajaks kuj J. Aavik. Ta jätkas keeleuuenduse propageerimist, kuigi uuenduslik keel ei levinud enam nii hoogsalt kui esimese paarikümne a jooksul. Mõtles välja sellised sõnad nagu: roim, laup, tõik, sark,süüme,embama, veenma jpt. Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. Keelekorraldus 20.saj II poolel- hakkas taanduma murdeerinevusest tingitud varieerumine. Nõukogude keelekorraldus oli range, tänapäevane keelehoole annab keelele hingasmisruumi. Eesti keele murded-murdeliselt jag eesti kaheks suureks piirkonnaks : P-eesti ja L-eesti. Nende murrete erinvused on nii suured, et neid võiks pidadada ka eri keelteks. Murderühmade
Eesti haritlaste jaoks usk eesti keele tulevikku pigem kasvas kui kahanes. Eesti keele kirjeldamine ja korraldamine sai uue hoo sisse pärast 1905. a revolutsiooni, mil tsaarivalitsus oli sunnitud venestushaaret lõdvendama ja eesti keelele suuremaid õigusi lubama. Eriti aktuaalseks muutus eesti kirjakeele normide ühtlustamine ja eesti kirjakeele arendamine euroopalikuks kultuurkeeleks. Noor-Eesti liikumisest välja kasvanud keeleuuendus Johannes Aaviku ja Villem Grünthal-Ridala juhtimisel seadis eesmärgiks eelkõige eesti üldkeele, eriti ilukirjanduskeele arendamise, kasutades selleks peale oma keele vahendite muidki vahendeid tehistüvede ja -vormide loomiseni välja. Soome haridusega ja soome keelt ihalevate Aaviku ja Grünthali keeleloometegevuses avaldus väga tugev soome mõju, mida õigustati keeleajaloolise vanemuse põhimõttega. Eesti keelde toodi palju soome laene (neist
sajand Eesti kirjakeel muudeti 19.sajandil soome kirjakeele eeskujul enam häälduspäraseks. Uue kirjaviisi põhimõtted sõnastas sajandi keskel Kuusalu kirikuõpetaja ja keeleteadlane Eduard Ahrens. See sai valdavaks aastail 1872-1875 ning on tänapäevani eesti kirjakeele aluseks. 1.2.6 Eesti kirjakeel 20.sajand 20. sajandil algas kirjakeele kiire ühtlustumine ja rikastumine. Keele arendamisel tekkis kaks suunda. Johannes Aaviku algatatud keeleuuendus seadis eesmärgiks eeskätt ilukirjanduskeele rikastamise. Aavik lõi ise palju sõnu ning tõi keelde soome laene. Johannes Voldemar Veski juhitud keelekorraldusliikumine oli aga huvitatud teaduskeele arendamisest ja reeglipärasest kirjakeelest ning piirdus keele rikastamisel keele enda vahenditega. Eesti kirjakeele normid kujunesid välja nende kahe liikumise ettepanekutest. 1920.-1930. aastatel omandas eesti kirjakeel ühtse normitud kuju. 2. Eesti sugulasrahvad
US G.Suits, Fr. Noorterühmitus, muutis I 1905 Tuglas, B.Linde, eesti vaimsust ja kultuuri, II 1907 NOOR- 1905 -1915 ,,Olgem J.Aavik, V. suunatud haritud rahvale , III 190 EESTI eestlased, aga Grünthal - Ridala, keeleuuendus, raamatu IV 191 saagem A. Kallas, J. Oks väljanägemise V 1915 eurooplasteks!" tähtsustamine, taotleti vormitäiust, looming sünnib sisemisest
soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keele põhisõnavara hulka. Aavik propageeris aktiivselt oma ettepanekuid brosüürides ja artiklites, loengute ja ettekannetega, kasutas uusi sõnu ning vorme ilukirjanduslikes tõlgetes soome, prantsuse ja inglise keelest (Juhani Aho, Guy de Maupassant, Paul Bourget, Edgar Allan Poe jt). Ta toimetas ajakirju "Keeleline Kuukiri" (19141916) ja "Keeleuuendus" (19251926), avaldas "Uute sõnade sõnastiku" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936). Ta oli "Noor-Eesti" rühmituse aktiivsemaid osalisi, selle albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusalased artiklid, tõlked, värsikatsetused ja 1909. aastal estetistliku programmiga esseelaadne jutustus "Ruth" (varjunime all J. Randvere)
Muuk. 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused Veski moodustas kümneid tuhandeid termineid, paarsada üldkeele sõna. Murdesõnu (kodumurre: idamurre, nt käpik), Wiedemanni tüvesid. Tuletised, liitsõnad. Võttis kasutusele ebaproduktiivseid liiteid. Õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne. Tegelik eesti kirjakeel. Juhatas ka KKI sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit. 11. Johannes Aavik ja keeleuuendus. 1912-1924 keeleuuenduse kõrgperiood. 1913 ,,Keele kaunima kõlavuse poole" (artikkel Eesti Kirjanduses). "Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus." 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused" (kirjutatud 1914-1918). "Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt. Parandada, arendada kõikvõimalike vahenditega. Sõnavara rikastamine sõnavara rikkus määrab keele väärtuse. Väljenduse lühidus.
Keerulisem ja modernsema väljendusviisiga kui vanaromantism. Noor- Eesti ei olnud ainult kirjanduslik rühmitus, vaid taotles laiemalt eesti kultuurilisi eesmärke. Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst. Noor- Eesti andis kunstnikele tegutsemis- ja esinemisvõimalusi, need omakorda toetasid rühmitust oma töödega.( kujundasid ja illustreerisid Noore- Eesti väljaandeid). Noor- Eesti oluline tegevusvaldkond oli ka keeleuuendus( Johannes Aaviku eestvedamisel). Eesti kirjakeele sõnavara täiendamiseks ja puhastamiseks saksa mõjust. Johannes Aavik andis välja Keelelist Kuukirja, tõlkis raamatuid ning kirjutas kriitikat eesti luule keele-jakujunduskasutuse kohtsa. Enamik inimesi ei võtnud uusi sõnu siiski koha kasutusele, see jäi mõõdukuse piiridesse. Tema tegevus innustas ka hilisemaid luuletajaid. Kuulus üleskutse ,, Olgem eestlased, aga saagem europlasteks" jt. sarnased ütlused kuuluvad Gustav Suitsule
· Estetism, kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ning iseseisva väärtuse rõhutamine. · Väljendasid selgesti ühiskondlikke, sealhulgas rahvuslikke ideid. · Uusromantism seadis esiplaanile kirjaniku subjektiivse, kujutuskiku nägemuse, vastandades nõnda realismi objektiivsele elukujutusele. Erines keerulisema maailmapildi ning modernsema väljendusviisi poolest. · Uueneva kirjandusega pidas sammu eesti kujutatav kunst. Nikolai Triik · Noor- Eesti oluliseks tegevusvaldkonnaks keeleuuendus. · Noor-Eesti IV albumis rõhutab Aavik vajadust puhastada eesti keel saksa mõjudest · Alates Noor-Eestist võib rääkida asjatundlikust kirjanduskriitikast. Siuru rühmitus · Jätkas Noor-Eesti uusromantilist stiili, järgiti ka estetismi põhimõtteid, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust, individualism- enesekesksus ja subjektiivsus väljendus kõige tugevamini. · Nad ei avaldanud programmilisi artikleid, kuid nende kunstivaated tulid kirjandusliku
nakkama eL, sõltuma, sõltus. 3) Tuletised, liitsõnad 4) Võttis kasutusele ebaproduktiivseid liiteid, nt. mu (songermu) 5) N pinnas, õisik, võistkond, rohtla, ravim, majand; toime, juhe, näriline, mahuti, eritis, veos; tagasituletised ravi, eelis; 6) Adj: tehis-, sulgjas, pärilik, taimne 7) V: kiiritada, kõrguda, tarbida, loendada; Liitsõnu: hulgimüük, jaemüük, teatmeteos, kinnisvara, valuvaigisti, vääriskivi 10. Johannes Aavik ja keeleuuendus. 1880-1973 Keeleuuenduse kõrgperiood: 1912-1924 1913 ,,Keele kaunima kõlavuse poole" (artikkel Eesti Kirjanduses). "Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus." 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused" (kirjutatud 1914-1918). "Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt. Parandada, arendada kõikvõimalike vahenditega XX saj. algus: euroopalikkus eestlus. Noor-Eesti. Keeleuuendus: J. Aavik, V
vastupidi (Nietzsche lugemine) 3. on opositsioonis rahvuslikkusega eemale matsist ja tema jumalast - tuglas 4. järgiti puhta kunsti ideaali 5. Vormikultus sisu korval tähtis vorm . 6. alahinnati kunsti ideelisust idee on surelik kuid stiil ei vanane Jaan oks 7. tuntakse ära Juhan Liivi ja Petersoni talent 8. Luuakse asjatundlikkku kirjanduskriitikat - kirjuattakse retsensione 9. levib uusromantis kirjandusvooluna 10.oluline oli keeleuuendus. Esimene maailmasõda tuli ja toimus kainenemine, tekib masendus ja ängi tunne- noor eesti laguneb, tekivad ka Noor eesti sisesed arusaamatused. Arusaamad muutuvad. 4. Johannes Aabiku keele ueendus ja novell ,,Ruth" mille poolest on see oluline Keeleuuendus e ideed: ܭY Nud nd I ä ülivõrre Lühike mitmuse osastav -ism ismuse asemel - mask vorm -tet lõppudega sõnad -tatud asemel - no genitiv Uued sõnad: relv, siiras, laup, süüme, kolp
Uudissnad: Aeglema tillima, hngima Digistama digitaalselt allkirjastama Eestilane eestimaalane Hiiul kontrabass e hiidviiul Isettaja FIE Joomik inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki Jtla prgila Kamul kondoom, preservatiiv Koval kohalik omavalitsus Krakk tehnilise ssteemi kiline kokkuvarisemine Kuriraha kuritegelikul teel saadud raha Kuuling bowling Ktvus kttevrtus Lobinik lobit tegija Lharid ortsid, lhikesed pksid Massinnetus humanitaar-katastroof Meitla sotsiaalne vrgustik Moder moderaator Muinastama muinasjuttu rkima vi lugema Muskeldamine fitness Nha nohu ja kha Olesk lounge Ohjur mneder Omavalimised kohalike omavalitsuste valimised Peipar peibutuspart poliitikas Pikaron spagett ehk pikk makaron Pruunlane mustanahaline inimene ehk neeger Pulktuhlid friikartulid Rahard rahakas ja lbe inimene Tuulu tolmuimeja Vabakaasa elukaaslane rgplahvak Suur Pauk tsik indiviid TI lithtis inimene ehk VIP
ja muust noorele luuletajale iseloomulikust. Sinijärve voorus oma esimeste kogude ilmumise ajal oli just pidev areng, pidev avaliolek ja uue väljapaiskamine. Ta muutus ise tohutu kiirusega ja sama kiiresti muutusid tekstidki. Intensiivsemaks ja virtuooslikumaks ennekõike. Tal ei puudu traditsiooniline uusromantiline stiilikiht, mis avaldub eeskätt tundelüürikana. Tema "sinijärvelikes" luuletustes põimuvad erinevad stiilikihid: ajalooline keeleuuendus, autori uusmoodustised, kõnekeel, paatoslik retoonika jne. Ka võiks viidata veel Sinijärve puhul tema suhtele angloameerika kultuuriga ja hard rockiga. Sinijärv on üks neid, kelle puhul see mõju on olnud vaieldamatu. Lisaks vihjelistele tsitaatsõnadele, siia-sinna sisselipsavatele ingliskeelsetele lausejuppidele, on Sinijärve luulel teatud mõttes ka sarnane tonaalsus omaaegsete parimate rockibändidega. "Varjus ja viisnurgas" on Sinijärv avaldanud
9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. 1912 ,,Eesti kirjakeele reeglid": keelekonverentside kokkuvõtted Keel kui muutuv ja arenev elusorganism; keelekorraldaja kui aednik. Informatsiooni, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. Arenguks vajaminev aines keeles endas olemas. 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat": esimene eesti õigekeelsussõnaraamat 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat": toimetaja Elmar Muuk oskussõnaraamatud 10. Johannes Aavik ja keeleuuendus. 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused": keel kui inimtegevuse abivahend, instrument, masin, mille ülesandeks on mõtete väljendamine, esteetilise mõju saavutamine. Kuna keel on eeskätt vahend, tuleb seda pidevalt täiustada, arendada, parandada kõigi käepäraste vahenditega kuni tehislikeni välja tõi eesti kirjakeelde hulga materjali rahvakeelest, soome keelest ja teistest võõrkeeltest, moodustas tuletisi ja lõi
Murdesõnu, W tüvesid. Tuletised, liitsõnad. · Võttis kasutusele ebaproduktiivseid liiteid, nt mu. · Õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne. Tegelik eesti kirjakeel · 1938 (65.a) pensionile, 1944 kutsuti ülikooli tagasi, oli eesti keele kateedri juhataja kuni 1965. · Juhatas ka KKI sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit 10. Johannes Aavik (1880-1973) ja keeleuuendus. · Õppis Helsingi ülikoolis romaani ja soome filoloogiat · Keeleteaduslikud artiklid Noor-Eesti elbumites, Eesti Kirjanduses · 1912-1924 keeleuuenduse kõrgperiood · ,,Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus" · Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt. Parandada, arendada kõikvõimalike vahenditega. · Sõnavara rikastamine: sõnavara rikkus määrab keele väärtuse
Välja hakati töötama mitmeid eri terminoloogiaid. Loodi oskuskeelekomisjone erinevate valdkondade tarvis nt zooloogia, geograafia, matemaatika, õigusteadus,kehakultuur, filosoofia, keemia, agronoomia, botaanika, arstiteadus, metsandus jne. Väga paljud tol ajal loodud sõnad , on siiamaani igapäevaselt kasutusel, nt haigla, ravi, valk, nakkus, lahkamine, kivi, elamu, hagi, kehtima jne. 10. Johannes Aavik ja keeleuuendus. (1880-1973) Sündis ja käis koolis Saaremaal. Õppis Tartu Ülikoolis, kust siirdus Venemaale ja hiljem Helsingi ülikooli. Lõpetas selle romaani filoloogi ja soome keele ja kirjanduse magistrina. Ülikooli ajal hakkas Noor-Eestis avaldama keeleteaduslikke artikleid. Tema eesmärgiks oli eesti kirjakeele otsustav muutmine. 1924 avaldas ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused". Selle järgi tuli keelt mõista kui inimtegevuse abivahendit
Enne oli seal vangla, mis 1917 hävis. Olevat odavalt ehitatud. Arhitektid: H. Johanson, E. Habermann. Tallinna linnavalitsuse hoone Funktsionalism ehk moodne arhitektuur, mis lähtus praktilisusest: Tallinna Kadrioru staadion Munamäe vaatetorn (1939) Eriti palju funktsionalistlikku oli elamute ehituses (Tähtvere) Esindustraditsionalism (1930-ndate stiil) Presidendi kantseleihoone (nn uusbarokkpalee) Kadriorus 1938. Tartu turuhoone Eesti keeleuuendus Keelt, ka teaduskeelt, arendati. Kõvasti tööd tegi Johannes Aavik (1880-1973), kes tõi keelde umbes 1000 uut sõna, laene soome keelest, murdesõnu jne. Idee oli muuta keel väljendusrikkamaks, lasi rahval endale soovitusi tuua, makstes iga eest viis krooni. Olevat olnud korrektne mees hea huumoriga. Johannes Voldemar Veski oli keelekorraldusliikumise üks eestvedajatest. Tõi kirjakeelde nt sellised sõnad nagu kümblema, roiskuma, meelas, valuvaigisti, kinnisvara, lindprii Raadio
Loodus korraldas palju kirjandusvõistlusi. 29.Muusika- ja kunstielu I vabariigi ajal (olemus, esindajad) - Kujutav kunst 1919 Tartu kunstikool Pallas. Olulisemad kunstnikud Viiralt, Laikma, Triik, Mägi, Erik Adamso, Koot. Muusika 1923 Tallinna Konservatoorium. Zanridest pannakse alus eesti ooperile (Evald Aav ,,Vikerlased). Olulisemad heliloojad Eller, M. Saar, E. Tubin, Kapp. 1926 saavad alguse järjepidevad raadiosaated. Johannes Aaviku keeleuuendus Noor-Eesti raames, jätkus veel pikalt peale rühmituse lagunemist. 1920-ndatel aastatel eesti kirjanduses tugev saksa ekspressionismi mõju - püüti vaatajat/lugejat teadlikult sokeerida, moonutati esemeid ja kasutati tumedaid toone. 30.Teatrielu I vabariigi ajal (üldiseloomustus, esindajad, põhiteosed) 1920-ndatel on Eestis ~20 kutselist teatrit (Estonia, Tallinna Töölisteater). Olulisemad näitlejad Paul Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter (,,Mehed ei nuta"), Mari Möldre, Liina
300 GHz kuni 30 MHz. Ultralühilained levivad otsenähtavuse ulatuses, sest läbivad ionosfääri, kuna peegeldus puudub. Rakedatakse peamiselt raadiosides, raadiolokatsioonis, ringhäälingus ja televisioonis, aga ka meditsiinis (elekterravi ). Rahvusvaheline lennukatastroofide hädakanal töötab sagedusel 121,5 MHz, uuemate laevade avariipoid töötavad sagedusel 406 MHz, militaarpääste sagedus on 243 MHz. 3) Infravalgus (keeleuuendus) ehk Infrapunane kiirgus (endine nimetus) (soojuskiirgus) on eletromagnetkiirgus Lainepikkusega 4×10 -5 kuni 7,8×10 -8 m. Sagedus 7.5× 1011 kuni 3,8×1014 Hz. Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad seda rohkem, mida kõrgem on nende temperatuur. Võimas infrapuna kiirguse allikas on Päike ( umbes 50 % kogu kiirgusest). Olulisemad tehiskiirgurid on eleltrihõõglambid ja -spiraalid, laserid ning gaaslahendus- ja kaarlambud. Inimsilm ei taju infrapunast kiirgust. Soojuskiirgusega
tegemist. Ta anti mitmel korral kohtu alla ning viibis 18911893 korduvalt koduarestis. Sellele vaatamata jätkas ta rahvusideede aktiivset levitamist. ·Johannes Aavik- 1880-1973. Keeleteadlane. Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keele põhisõnavara hulka. Ta toimetas ajakirju "Keeleline Kuukiri" ja "Keeleuuendus", avaldas "Uute sõnade sõnastiku", "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku", "Keeleuuenduse äärmised võimalused", "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika". ·Johannes Voldemar Veski- 1873-1968. Oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog. Koostas õigekeelsussõnaraamatu. ·Jaan Tõnisson- 1868-1941. Oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Postimehe peatoimetaja. Jaan Tõnissonist
Kunstivormide mitmekesisuse nõue, võib kasutada erinevate ajastute kunstivorme (nt keskaja luule). tuleb võtta omaks kõik, mida erinevatel ajajärkudel on loodud (hiljem Schlegeli teooriad). Rõhutatakse rahvuskirjanduse tähtsust. Eeskujuks mitte enam Milton, vaid Shakespeare. Huvisfääris draamazanr, taotluseks luua teater, mis toimiks ka ühiskondlikul tasandil. Saavutuseks nt Goethe teostes konkreetsuse ja eluläheduse suurenemine, draamateoste keeleuuendus (Voltaire'i eeskuju). Elavdati keelt, rahvakeele ja kõnekeele elemendid. Nõuti ka heroiliste asjade kujutamist, see ei tähendanud ilmtingimata antiikheeroste kujutamist. Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju.
Progümnaasium v reaalkool Gümnaasium õppemaksuga (poeglaste ja tütarlaste) Eragümnaasiumid (Treffneri Trt, Westholmi Tln; Tln Saksa lütseum, Tln Prantsuse Lütseum, Vene Lütseum) Tartu Ülikool 1919 1. dets eestikeelne autonoomia õppemaks e, vene, saksa, soome professorid) Kuulsaimad teadlased: I rektor J.Kõpp L.Puusepp neurokirurgia T.Lippmaa taimkatte klassifitseerimine J.V. Veske keeleuuendus G. Suits kirjandusteadus Teised kõrgkoolid 1930.a Tallinna tehnikainstituut (insenerid) Riigi Kõrgem Kunstikool - tarbekunst Tallinna Konservatoorium Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas" - graafika, maal, skulptuur) K. Mägi (ekspressionistlikud maastikud), A. Starkopf (skulptuur, kooli juhataja), N. Triik, E. Wiiralt jt Kutseliste teatrite areng "Estonia" algupärane ballett E.Kapp "Vanemuine" sõna- ja tantsulavastused
euriiplasteks". Esimeses albumis Suitsu saateartikkel ,,Sünnisõnu". Suits meenutab seal ka minevikku. Ilmus luulet, proosat, ei kujutanud endas programmilist albumit, oli kokku pandud teostest, kus olid esindatud erinevad kirjanikud 1905 ilmub ,,Võitluse päevil" kogumik N-E. 1907 II album. Tähistab N-E I perioodi lõppu. Käivitumiseaegne. 1908 radikaalne suund. Kolm programmilist ppunkti: - Kirjanduse esteetilise taseme tõstmine - Kõrgema kriitika nõudlus - Keeleuuendus Kaks esimest olid esindatud juba ka ,,Kiirte" albumis, 1909 ilmus N-E III album. Selgelt näha toimunud metamorfoos, muutused. Juba väga radikaalselt võttis suuna uuendustele kirjanduses, mille eest nooreestlased võitlesid. Impressionism ja sümbolism - ühise nimetusega uusromantistlik suund. Nooreestlaste hulka kuulusid ka kunstnikud. Kunstnikud ja kirjanikud läksid Euroopasse. Esimene põlvkond, keda saab käsitleda põlvkonnana. Varem
Keele abil on võimalik/tuleb norme tundma õppida mitte-lingvistiliselt. Kõneaktiteooria annabki selleks lähtekohti. 5. Eesti õigussõnavara kujunemise loost Karl Ferdinand Karlson, Johannes Voldemar Veski. Oskuskeele aluseks ja eelduseks on üldkeele teatav tase. 20. saj alguseks oli üldkeel läbi teinud suurema arengu. Keele põhjalikum reformimine ja rikastamine algas 20.saj alguses keeleuuendus (J.Aavik) + keelekorraldusliikumine (J.V. Veski). 1920. moodustas Tartu Õigusteadlaste Selts oskussõnade komisjoni, kuhu kuulusid K.F. Karlson ja J. V. Veski - need kaks meest kandsid põhiraskust emakeelse õigussõnavara väljakujundamisel. Alguses võeti ette nuhtlusseadustik, kuid siis otsustati, et tuleks ette võtta ka teiste õigusharude sõnavara. Oskussõnade loetelud avaldati ajakirjas Õigus. Kõigepealt ilmus siis nuhtlusseadustikku
konteksti sobivad ja sobimatud kujundid. Tarbetekstide koostamine ja vormistamine: elulookirjeldus, seletuskiri, avaldus, taotlus. Õigekeelsus ja keelehoole Õigekeelsus ja keelehoole väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja Üldteemad maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult, Keeleuuendus. Kirjakeele areng tänapäeval: tajub nende erinevusi; võimalused ja ohud. edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot Keelesugulus, soomeugri ja indoeuroopa korrektses eesti keeles ja arvestades eesti keeled. keele kasutuse väljakujunenud tavasid; Eesti keele eripära, võrdlus teiste keeltega. leiab oma sõnavara rikastamiseks keeleallikatest sõnade konteksti-tähendusi, Häälikuõpetus ja õigekiri
Debüütkogus pole alati täpsed riimid: valevus-hardumus, naeratus-armastus, mättad-võtad, 16 kiha-üha, põllu-ellu. 1917 "Sonetid" debüteerib, sokeerib vanameelseid vabameelsusega, toob sensuaalse armastuse kujutamise uuele tasandile. Elurõõm ja armuküllus. Tehti palju maha. Sõnakasutus ja keel on kujundirikkad. Palju võib leida metafoor, võrdlusi. Näha, et keeleuuendus on loomingut mõjutanud. Tujud- teadlikkus oma naiselikust veetlusest ja igatsus võita vastssugupoole tähelepanu, ka Päikesevann, Sina ütled, Ehtides. Looduses eelkõige kevad ja suvi, täis elu, liikumist ja kirkaid värve- Sinine terrass. 1918 "Eelõitseng" sisaldab varasemaid katsetusi aastaist 1904-13. peale armastuse muid teemasid ei mahu, kuid seda korvab tundesiirus ning harva vaid nukrad toonid. Õnne ootel-
Kogu "Õnnevarjutus"- ballaadide tippkogu sel ajal. Leebusest pole enam midagi järgi jäänud. "Nahakaupleja Pontus" "Porkuni preili" LOOMING 1917 I kogu "Sonetid" Peateema armastus ja loodus. Rõõmsameelne luule. Palju ootust, pilget armastusest kirjutada väga avameelselt. Ilu looduses käib kaasa tunnetega. Looduse suhtes väga erksa taibuga (pisidetailid). Meenutab renessansiaegset luulet. Keelekasutus läbi mõeldud, efektne, palju sõna- ja kõlamänge. Näha, et keeleuuendus on loomingut mõjutanud. Samas luule küllaltki vastuoluline. Tõmbab täpse piiri, kus lõpevad romantilised unistused, kus algab reaalsus. 1918 "Eelõitseng", "Sinine puri". Meeleolult samad, mis esikkogu. "Eelõitsengu" luule tehtud varem kui sonetid. Järgnevas loomingus tulevad suured muutused: "Verivalla", "Pärisosa". Sarm, sõda, Under muutunud naturalistlikuks, luuletaja tunneb elu heidikutele kaasa, igatsus rahuliku töö ja elu järele.
ning püüd luua midagi täiesti uut ja teistsugust, katsetada ja eksperimenteerida. Mõnes käsitluses peetakse ka sümbolismi modernismiks. Futurism püüdis leida vastavaid väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu ning tehnikasajandil elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Oli suunatud tulevikku, agressiivne ja ründav, militaarne, patriootlik, anarhistlik. Luulet iseloomustavad käsklaused, hüüatused, kõnekeel, kaashäälikute kuhjamine, keeleuuendus. Luuletus võis olla geomeetrilise kujundina, trükitud tapeedile või pakkepaberile. Juhtmaadeks Venemaa ja Itaalia, mis olid sotsiaalselt, majanduslikult ja poliitiliselt mahajäänud. Futuristid toetasid vastavalt bolsevismi ja fasismi, kuid just nende võimule tulles sattusid futuristid põlu alla, sest neile oli iseloomulik pideva hävitamise idee. Olid eeskujuks järgnevatele kirjandusvooludele, kuna formuleerisid esmakordselt ebatraditsioonilise poeetika
Kunstivormide mitmekesisuse nõue, võib kasutada erinevate ajastute kunstivorme (nt keskaja luule). tuleb võtta omaks kõik, mida erinevatel ajajärkudel on loodud (hiljem Schlegeli teooriad). Rõhutatakse rahvuskirjanduse tähtsust. Eeskujuks mitte enam Milton, vaid Shakespeare. Huvisfääris draamazanr, taotluseks luua teater, mis toimiks ka ühiskondlikul tasandil. Saavutuseks nt Goethe teaostes konkreetsuse ja eluläheduse suurenemine, draamateoste keeleuuendus (Voltaire'i eeskuju). Elavdati loodava keelt, rahvakeele ja kõnekeele elemendid. Nõuti ka heroiliste asjade kujutamist, see ei tähendanud ilmtingimata antiikheeroste kujutamist. Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Nt Wilhelm Tell. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju
annaabi.ee 
