Juhan Liivi luule põhiteemad olid: Isamaa ( "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole") Loodus (,,Järv") Luuletaja enese saatus ("Helin") Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas ( ,,Rändaja") Armastus Loodusluule - nukker ja luuleline, annab edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Pühendas palju luuletusi aastaaegadele, eriti sügisele, mis oli tema lemmikaastaaeg. Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses. Nii kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja ihkas kogu elu pääseda merele. Ka veekogude- teemalise luule võib piltlikult kaheks jaotada: üks grupp luuletusi kirjeldavad veekogu ilu ja kaunidust, teine grupp aga veekogude salakavalust ning süngust. Näiteks luuletus ,,Järv" : Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga
"Ärge küsige mult luuletusi" üks olulisemaid luuletusi. Tunnistab oma hullumeelsust ja kokkuvõte ka loomingust, ei taha, et teda kiidetakse, luuletab, sest tal pole midagi paremat teha "Andke andeks nõdrameelsele, Kellel paremat ei olnud teha, Vaeva teistel, häbi endale" 2. loodusluule Mahuliselt kõige suurem osa loomingust, kuulub eesti loodusluule paremikku. Lemmikaastaaeg sügis, kuid kirjutab kõigist neljast. Tihti nukratoonilised, pessimistlikud, valulikud. Oskab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edasi inimtundeid. Looduspildid ilustamata, kirjeldab lihtsat ilu, motiivikordused, toob siis ka inimtunded, need tihedalt omavahel seotud. Palju kirjeldab kodukoha maastikke. Kasutab palju sõna- või fraasikordusi "Lumehelbeke tasa, tasa
Romantiline kangelane oli üksik, kahtlev, mässumeelne, vastuolus rahvaga. Tegelane on elus pettunud, õrnad illusioonid, spliin. Väliselt võis tegelasel olla mingi puue. Teostes vastandatakse armastus- truudusetus. Mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse (ülistatakse talupoja lihtsat elu, samas ei peeta talupoegi mitte millekski). Tunded mõistusest kõrgemal, deemon kehastab mässumeelset isikut (Lermontov "Deemon"). Kirjanike lemmikaastaaeg sügis, lemmikvärv sinine. Romantilise luuletaja sünged arvamised: armastus on õnnetu. kaasas reetmine, üksildus, egoism. Arvati, et õnnelikud on vaid labased, tavalised inimesed mässumeelsus korra eitamine, maailma põlgamine ja jumal = halb; deemon = hea vastuoluline suhtumine rahvasse. Ise oldi võitleja, prohvet, rahvajuht, aga põlgati rahvast. tunded on mõistusest kõrgemal, kunst on suurem väärtus kui teadus. Tihti väliselt inetu, ihupuue.
noormehepõli ning isegi ta kurb armastusromaan. Kirjutas ka miniatuure ehk laaste, näiteks ,,Varblane", ,,Ilus suvepäev oli" ja ,,Ega me ometi sellepärast vihased ole?..." Luule Liivi luules võib eristada nelja tüüpi luulet. Luulele on omane lühike värss, kordused, vähesed sõnad ja lihtsus. 1.Looduslüürika-pildisari kõigi aastaaegade kohta. Tundeskaala on äärmisest kurbusest äärmisesse rõõmu. Lemmikaastaaeg oli sügis, ta sidus selle oma meeleoluga. ,,Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsind metsa sarnane!-,,Sügis". Loodusest räägib piltide kaudu, näeb ehedat ilu. 2.Isamaalüürika-Liiv samastab oma raske saatuse kodumaa saatusega. ,,Sa oled seesama elu, mis sinult pärinud maa"-,,Isamaale". Kodumaa ja luuletaja sulavad sageli üheks. 3. Armastusluule-kuulub ta luule helgemasse poolde. ,,Üle vee" 4. Mõtteluule-kajastuvad ta enda tunded, mõtted ja meeleolud, hirmud ja ängid
liiga palju tähelepanu talle üheks läbivaks motiiviks surm. Emast ja Liivi enda kirjanikusaatusest, masendus, on aimata surma. Liiv tajub selgelt oma vaimuhaigust ("Kerjaja", "Rändaja"). Liivi loomingut on uurinud Aarne Mikkel ja Friedebert Tuglas. Mõte: Juhan Liiv ei ole oma isamaaluulet mitte kirjutanud, vaid ta on selle läbi kannatanud. Loodusluule - kõikidest aastaaegadest, kuid ise on väitnud, et tema lemmikaastaaeg on sügis, kevadluuletustes ootusärevus ja salapära, suveteemaline luule on tihedalt seotud inimese tööga. Loodusluule üleminekuks romantiliselt suunalt realistlikule. Sügis on kahesugune: kirgas, kirev ja kuldne sügis, teisalt porine ja masendas, mis on Liivi kõige hingelähedasem, tõmbab paralleele oma eluga. Talveluule karge, napi sõnastusega saavutatud huvitavaid rütmi- ja kõlaefekte. ,,Sügisene kodu" ,,Külm" ,,Sügisetuul"