· 19281934 Koeru algkool · 19351939 Tartu Kaubanduskool · 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium · 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · Aastal 1943 astus ta Eesti Leegioni, 1944 põgenes Rootsi. Õppis lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat. Looming · Lepiku esimestes kogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid ja groteskne, õrritamislustlik või sisemist rahutust ja trotsi kandev võllahuumor. · Hilisemas arengus Lepiku luule lihtsustub ja muutub läbipaistvamaks · Ajalooline skepsis ja rõhuv kodumaatusetunne on toonudLepiku luulesse kibestumist, eriti viimastes kogudes, kus leidub ohtrasti juhuluulet. Luulekogud · "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) · "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949)
aastate teisest poolest. Teose tekst pärineb Robert Burnsi luuletusest "My Heart's in the Highlands". Teose tempo on mõõdukas, aeglane ja ei muutu eriti. Rütm kogu teose jooksul on ühtlane ja ei muutu. Meloodia on sujuv, voolav. Tämber on pehme. Dünaamika on vaikne. See on väga harmooniline, heakõlaline. Faktuur see teos on ühehäälne. Vorm on ühe osaline teos on otsast lõpunisarnane. See on kontratenor/alt, klaverikvartett. See teos on on väga ilus ja rahulik. Meeleolult on pigem kurb. Mulle väga meeldis see teos, kuna see on väga ilusa meloodiga ja sellel on väga ilusad sõnad. Tekitas minus kurba tunnet. Aga kuna mulle meeldib sellist sorti muusikia siis see oli väga hea. Tahaks ka ise minna mägismaaale. Kuulasin teost mitu korda sest alguses ei saanud veel kõikidest sõnadest aru. Teisel korral juba sain ja avastasin, et all on sõnad kaa. Aga see teos läks iga korraga järjest paremaks. Minu arust on see teos liigapikk ja natuke üksluine
Kalju Lepik Kalju lepik sündis 7. Oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, kontoriametniku pojana. /--Uus slaid--/ Hariduskäik 19281934 Koeru algkool 19351939 Tartu Kaubanduskool 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. /--Uus slaid--/ o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni...
Kalju Lepik Kalju Lepik 1920- 1999 o Kalju lepik sündis 7. oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, konoriametniku pojana. Hariduskäik Õppeasutus Aasta 1928- Koeru algkool 1934 1935- Tartu Kaubanduskool 1939 1939- Tartu Kommertsgümnaasium 1941 Tartu Ülikool (Filosoofiataduskonna Põhjamaade ajalugu 1942- ja arheoloogia.) 1943 o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjav...
Stepihunt 8. Sündmusi kujutatakse tegelase vaatenurgast, tema mõtte- ja tundemaailma kaudu.See võimaldab kujutada inimese käitumise keerukamaid ja varjatumaid külgi. Kujutatakse inimese sisemaailma- tunded ja emotsioonid. Peategelast saadavad mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus ja pidetus. Meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik 9. Harryt häiris pilt Goethes, sest pildil oli kujutatud Goethet liiga kenana ning arvas, et kunstnik, kes tegi selle oli Goethe liiga üles mukkinud. Ta arvas, et selle pildi vaim on Goethe vaimu otsene vastand. 13. Minule meeldis väga see raamat, kuid seda oli raske lugeda, sest pidi keskenduma, et täpselt aru saada, mis toimub. Eriti raske oli lugeda seda, kui olin natukene väsinud, sest mõtted läksid kuskile mujale rändama lugedes
teede peal. Refrään: halasta ja kannata! Üldiselt stiilikujundite kohta: Epiteedid: neid on üldiselt vähe, nelja rea kohta keskmiselt 12 tükki. Võrdlused: neid on ülimalt vähe ja põhimõtteliselt võrdlused puuduvad. Metafoorid: neid on omajagu, metafoore võib leida armastusluulest. Hüperbooli ja litootest minu meelest ei esinenud. Kordused ja refrään: väga harva, ülistusluules peamiselt. Onomatopäo: esines loodusluules(linnud siristavad, vesi suliseb jne) Leian meeleolult vastandlikke ja sarnaseid luuletusi ,,Mu isamaa on minu arm!" ja ,,Kaugelt koju tulles" on sarnased. Isamaalised ja näitavad, kui palju tähendab enda kodumaa. ,,Ma olen mu armukest näinud" ja ,,Kevade tulek" on sarnased, sest need jutustavad kevade tärkamisest. ,,Noormehe igatsemine" vastandiks on ,,Laulupisarad". Esimeses luuletuses Koidula igatseb müstilist poissi, aga teises luuletuses ta hoopis süüdistab kedagi, ilmselt oma eksmeest selles et ta on kurb. Midagi on juhtunud.
RÕNGU KESKKOOL LUUULEKOGU ANALÜÜS Referaat Koostaja: Carmen Kass 8.klass Juhendaja: Rutt Viljaste Rõngu 2012 Betti Alver Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talvik, aastast 1956 Elisabet Lepik oli Eesti luuletaja. Ta on sündinud 23. Novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Tema elutee jõudis lõpule 19.juunil 1989 Tartus. Haridust on ta omandanud Tartu Puskini tütarlase gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas ta aastal 1924. Lisaks õppis ta Ta...
eitavalt. Põhjuseks on see, et mulle ei meeldi tunne, kui ma asjadest aru ei saa. Ma arvan, et iga inimene mõistab selle raamatu sisu erinevalt. Positiivne selle teose puhul on eelkõige autori geniaalsus, sest sellist teost ei suuda kirjutada tavaline inimene. Esineb vihjeid teistele autoritele ja nende teostele,et luua mõtteavarust. Kujundirohked,sagedasemad võtted on grotesk,absurd,sümbol,paradoks. Meeleolult pessimistlikud,peategelast saadab mingi seletamatu äng,hirm,hingeline lõhestatus,pidetus. Palju monoloogi,sisekõnet,minategelase mõtisklust. Arvatavasti loen seda teost uuesti kümne aasta pärast, kui mu intelligents on piisavalt kõrge selle raamatu täielikuks mõistmiseks.
keeruline harmoonia. Milliseid muutusi tõi ooperiZanri Christoph Willibald Glucki ooperireform? Üksikute vokaalinumbrite asemel lõi ta ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi tseene, loobus cla- capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koorija balletifunktsiooni: barokkooperis olid need staatilised, nüüd aga hakkasid sekkuma tegevustikku, lõi avamängu, mis muutus iseseisvast pidulikust orkestriteosest nii muusikaliselt kui ka meeleolult ooperiga seotud ning esimest lavastseeni sissejuhatavaks avanumbriks. Miks kujunes Viini klassikute tegutsemispaigaks just Viin? Sest Franz Joshep Haydn tutvus Viinis Mozartiga.Viinis kutsuti ka Teda kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda,see oli üks rikkamaid õukondi. Leia Haydni sümfooniate ja keelpillikvartettide iseloomustuse põhjal, miks peetakse teda nende zanrite alusepanijaks? Haydni on muusikalukku läinud eeskätt instrumentaalmuusika loojana
Maal on väga tungivalt orienteeritud esiplaanil toimuvale tegevusele. Taust kui selline ei tundu olevat oluline. Kompositsioon on küll ideaalne, kuid ta paikneb maa ja taevaga veidi ebasümmeetriliselt, või siis on tausta lihtsalt liiga vähe näha, et me ei saa aimu kuidas see tegevuspaik looduse suhtes paikneb. Antud kompositsiooni, inimeste pooside ja siiski saavutatud see, et töö on liikumises, ei seisa paigal. Muidu väga emotsioonirikas ning dramaatiline, meeleolult rahutu. Rembrandti maal on veidi laialivalguv, kuid reaalsem, elujaatavam. Oluliselt melanhoolsem, kurvem ning paneb mõtisklema. Rubensi teos on väga tungivalt orienteeritud esiplaanil toimuvale tegevusele. Taust kui selline ei tundu olevat oluline. Üleüldse jääb veidi ebaloomulik mulje. Kompositsioon on küll ideaalne, kuid ta paikneb maa ja taevaga veidi ebasümmeetriliselt, või siis on tausta lihtsalt liiga vähe näha, et me ei saa aimu kuidas see tegevuspaik looduse suhtes paikneb
novell mehest, kes põetab hävinenud silmaga maailma. vanameest. Mehe üdini valge ja suur silm muutub 13. Modernistliku romaani tunnused, suunad : tema jaoks väljakannatamatult hirmuäratavaks, modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mistõttu põetaja vanamehe linadega lämmatab. mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga; meeleolult 6. Realism on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, *19 sajand, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, *põhizanr - romaan, hingeline lõhestatus; kujundi keel ja vorm on raskesti *eesmärk - loobuda väljamõeldistest ja kujutada mõistetav sündmustik ebareaalne, aja ja ruumi suhted
ideaalselt edasi ja olid laulus väga sees. Iga noot oli täpselt omal kõrgusel ja ükski viga kõrva ei kriipinud. Hortuse ansambli meeshääled on väga võimsad ja kõlalt ka väga puhtad. Nad on kõik väga jõulise, täpse ja kõlava häälega. On näha, et inimesed teavad, mida nad teevad, tunnevad end laval mugavalt ning tunnetavad üksteist. Etenduse ülesehitus oli osavasti läbi mõeldud. Paarile mõtlikule loole järgnes alati lõbusama sisuga laul ja vastupidi. Lood olid sätitud meeleolult nii, et kuulajal oleks huvitav ning et põnevust, keerukust ja sügavust jätkuks kontserdi lõpuni. Kuna esitajad nii emotsionaalslet ja täpselt selle aja muusikat edasi andsid, jõudis lugude sisu tunduvalt paremini kohale, kui mõnes koolitunnis. Enne kuulama asumist ootasin ma kontserdilt midagi palju üksluisemat ja igavamat. Hortus Musicus aga pööras minu arvamuse renessansi ja keskaegse muusika kohta täiesti pahupidi.
Futurism (ld k tulevik) 20 saj alguses Itaalias.(1909 maniseft) Kujunemist mõjutas Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Algataja oli itallane Filippo Marinetti. Tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Laadilt agressiivne, ründav, poliitiliselt äärmuslik. Futuristid on kogu vana vaimse maailma vastu. Eesmärk oli kirjanduse toomine tänapäeva. Uued teemad : tööstus,hulkurlus, masinakultus,linnaülistus, patriotism,sõja ja vägivalla ülistamine(sõda kui puhastaja). F-stid harrastasid kärarikast enesereklaami. Tõdemusi kuulutati avalikel esinemistel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed. F eksperimenteerisid sõna ja vormiga, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid reegleid ja vältisid kirjutusmärke (asendasit ma v mu märkidega ). Värss oli mehine ja plahvatuslik. Väljenduslaad närviline, kasutati kollaazitehnikat. Oluline luuletuse graafiline pilt. Futurism hääbus 1920. Kubism(kr keeles kuup) tekkis 2...
Huvitus ka merest ja taevast. Ta maastikud on unistavalt-õhulised, realistlik- värvitoredad või visionäär-fantastilised. Hilisemates töödes kaotas ära piirjooned, esines valgus ja vari. William Turner "Fregatt ,,Temeraire'i" viimne teekond Preraffaeliitide koolkond Meistrid, kes tahtsid uuesti elustada naiivset ja siirast käsitlusviisi. Ideaaliks oli Botticelli, Gozzoli ja Fra Angelico kunst. Nende kunst oli romantiline nii meeleolult kui ka sisult. Nõudsid kunstilt moraalset tõsidust ning sügavamat hingestatust. Preraffaeliitide koolkond Preraffaelismi juhtivad meistrid olid Brown, Hunt, Rossetti ja Millais. Preraffaelism oli inglise kunsti viimane omapärane avaldus. Ford Madox Brown (1821 - 1897) Preraffaelismi üks meistritest. Imiteerib oma töödes osalt Madalmaade vanu meistreid. Taotleb üksikasjade karakteriküllast teostamist ja siirast tunnete väljendust.
15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate avavärssidest. Soneti riimiskeem on abab abab cdc dcd. Autorinäited : Eisen, Verev, Tungal, Lättemäe, Shakespeare, Under, Reiman jt. b) Ballaad Kujunes välja keskajal Prantsusmaal, kaotades seal Dante ja Petrarca loomingul oma refräänilise kuju. Hiljem on arengut mõjutanud kõige enam soti rahvaballaadid. Ballaad on lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Meeleolult enamasti sünge. Ballaadide kirjutamiseks on pakkunud ainet veritasu, ajalooepisoodid, legendid, õnnetu armastus jms. Ballaadide sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid ja iseloomujooni, üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse kahekõnet. *lüroeepiline luuletus (jutustav sisu), kurb lõpp. Autorinäited : Goethe, Heine, Dante, Puskin, Schiller, Burns, Tamm, Bergmann, Kärner, Under.
Ott ja Aino. Ott sai 1958 aastal õnnetult surma. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö" hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt hajusamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Domineerib assotsiatiivne struktuur, mida iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu
Nii luulesse kui ka proosasse murrab sisse ühelt poolt esseelikkus, mis püüab mõtestada toimuvat, teiselt poolt banaalne, suulisel argikeelel põhinev tavaelu kirjeldamine ja keelemänguliste tekstide loomine. Keelt ei peeta vahendiks,millega saab elusügavusi ammendavalt kujutada. Seetõttu hoidutakse ka kindlapiirilistest üldistustest postmodernistliku teose vaatlemisel, sest see, mis jääb üldmõistetava taha varju, pole keeleliselt alati väljendatav. Meeleolult on postmodernism sageli anarhilistlik ja negativistlik. Vanad väärtused religioon, humanism, teadus jne muudetakse pilaks.Paljune ja hajuv uus temaatika, millest kirjutatakse, jõuab probleemide nõiaringi ja jätab lugejale hulgaliselt küsimusi ning mõtlemisruumi. Zanripiirid ähmastuvad, ühendatakse erinevaid stiile ja moonutakse tsitaate. Moodi on läinud mõne suuna või autori teadlik imiteerimine. Luule ja laulupiir hajub.
Raamatut lugedes jääb selline mulje ,et elu tulekski elada isamaa jaoks. Kuna siin raamatus ei kirjutata eriti ajast ,siis ma tunnen et ma ei saagi sellekohta eriti kirjutada. Loodust näeb ikka ilusana , kuna tema isamaa on ilus. · Luuletus on pigem ..... Tõsisem / Naljakam Igavam / Põnevam Mõistetav / Arusaamatuv Must-Valge / Värvilisem Vaikseim / Helilisem · Leia mõni luuletus, mis teemalt või meeleolult haakub mõne episoodiga sinu elus. Näiteks raamatu teine luuletus meenutab kohe mulle eelmist suve. *** Mu üle Eesti taevas On nõnda sinine, Ja Eestimaa päike paistab nii selgesti, soojasti!
üksikasju,tuginedes hetkeseostele. Tähtis koht mälestustel ja assotsiatsioonidel.Ei lähtu meile arusaadavatest aja ja ruumi suhetest. Tegelaste metamorfoos,kahestumine,nimede vahetumine. Maailma ei suudeta seletada,kõik tõed on suhtelised,omavahel sõltuvuslikkuses seoses. Nauditavad filosoofiliste mõtiskluste poolest,aforismirohked. Esineb vihjeid teistele autoritele ja nende teostele,et luua mõtteavarust. Kujundirohked,sagedasemad võtted on grotesk,absurd,sümbol,paradoks. Meeleolult pessimistlikud,peategelast saadab mingi seletamatu äng,hirm,hingeline lõhestatus,pidetus. Palju monoloogi,sisekõnet,minategelase mõtisklust. Mitmetasandiliselt mõistetavad. Liikidena eristatakse absurdiromaani,eksistentsialistlikku romaani,süreealistlikku romaani ja uusromaani.
modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga 2. traditsioonilise romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modernistlikus romaanis inimese sisemaailma. Et inimese sisepingeid avada, kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Mälestustest ja hetkeseostest vallanduvad kõikvõimalikud assotsiatsioonid alateadvusega 3. meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus 4. maailma ei suudeta seletada, kõik tõed on suhtelised, omavahel sõltuvuslikus seoses 5. modernistlik romaan on võrreldes traditsioonilisega palju suurema üldistusjõuga, intellektuaalne, filosoofilisi mõtisklusi ja aforisme sisaldav 6. kujundi keel ja vorm on raskesti mõistetav 7. sündmustik ebareaalne, aja ja ruumi suhted segipaisatud 8
last Ott ja Aino. Ott sai 1958 aastal õnnetult surma. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu „On tuuline öö“ hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas „Tuleviku rajad“. 1946 ilmus debüütkogu „Nägu koduaknas“. Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt hajusamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Domineerib assotsiatiivne struktuur, mida iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab
"Tartu" (1962) "Kivisild" (1963) "Must raamat" (1965) "Keeristuli" (1969) "Joonatan, kadunud veli" (1971) "Öö astmes x" (1973) "Puu saarel on alles" (1973) "Kuus päeva" (1980) "Seitsmes päev" (1984) NÄIDENDID Näidendid on loomingus teisejärgulised, kuid stiililiselt ja ideestikult tema teiste teostega tihedalt seotud Enamasti on konflikt rajatud eetilisele valikule, tegelased on joonistatud pastelselt ja tihti jääb tekst staatiliseks Kõik 5 trükis ilmunud näidendit on meeleolult sünged, osalt realistlikud, osalt muutub sümbolismi mõju domineerivaks Lisaks pagulasteatritele on Kangro näidendeid lavastatud ka Eestis "Hunt", "Merre vajunud saar", "Kohtumine vanas majas", "Üle jõe" TÄNAN KUULAMAST!
Ott suri 1958. aastal. Kalju Lepik suri 30. mai 1999. Tallinnas. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö" hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku luuletusi avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt vabamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Luulet iseloomustavad järsud kontrastid ja üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid
Arhailises ajajärgus loodi enamasti alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure. Laiaõlgsed noormehed seisid sirgelt valveseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ette poole astumas. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega kontraposti rakendamine. 4.saj eKr taandub pidulik enesekindel rahu skulptuurid muutuvad vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Pea pikkuse moodustas 1/7 kogupikkusest Polykleitose ,,Odakandja" ja 1/8 Lypsippose ,,Kaapijal". Rooma arhitektuur. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas
kõndimas, suudlemas jne. Inglismaa Kaks nimekat romantikut, ühed kuulsamad inglise kunstnikud üldse: * John Constable (1776-1837). Maalib lihtsaid kauneid maastikke. * William Turner (1775-1851). Armastab eriti merevaateid, taevast. Need mõlemad kunstnikud on teatud määral impressionismi, 19. sajandi lõpu moodsa suuna eelkäijad, sest juba nende töödes on tunda vaba, värsket pintslilööki, õhu värelust. Romantiline nii meeleolult kui sisult oli Inglismaal 19. sajandi teisel poolel tegutsenud prerafaeliitide koolkond (ühendas nii kunstnikke kui kirjanikke). Võtsid eeskujuks Raffaeli-eelse Itaalia kunsti, selle naiivse ja siira käsitluslaadi. Eelistasid ka keskaegset ainestikku. Nimekaim kunstnik neist oli Dante Gabriel Rossetti (1828-1882). Hispaania * Osaliselt romantismiperioodil elas ja tegutses üks maailma kunstiajaloo omapärasemaid
mõlemais taas paratamatult igatsus üksteise järgi ja läbi udu justkui paistab taas lootus leppimiseks. Puhtalt laulutsitaadi impressionistliku meeleolukujutamisega kokku sobiv on mu kolmas valitud luuletus ,,Täiskuu külma kulla alla jäin." ,,Täiskuu külma kulla alla jäin./ Lõhnavad levkoid ja oleandrid./ Helded, sõbralikud sinitandrid vaikses mõnutundes läbi käin." Too luuletus, mis siis et hoopis ööst rääkiv, tundub kuidagi meeleolult väga hästi sobivat. Viimases luuletuses ,,Pole tarvis palvet, kurtmist, nuttu!" on tähtsal kohal kõige kauni ja eheda ajutisuse tajumine, Jessenini kirjutab surmast ääretu alistumuse ja leplikkusega võib-olla, et isegi vähese ootusega. ,,Mis siis sellest, et meid ees ootab kõdu,/ kui ta eel käib õndsus, puhkeb hurm. /Vaikselt vahtralehilt nõrgub mõdu.../ Kui õitseng lõppend, tulgu surm." Ühesõnaga see luuletus kirjeldab justkui kõige romantika, müstilisuse ja muu seesuguse
Taust on ühetooniliselt tumehall ning mere ja taeva piir puudub. Jääb mulje nagu sõidaksid meremehed õhus. Meremehed veavad kotiga taimi, puid, sõnajalgu jms. Taimelehed on väga täpselt välja kujutatud ning on tugevad kontuurid, taimed on väga tõepärased. Paadi kõrval ujuvad kolm kuldkollast parti. Graafikast meeldis mulle Eduard Wiiralti ,,Viljandi maastik". ,,Viljandi maastik" väljendab kunstniku armastust ja kiindumust oma kodumaa vastu. Pilt on meeleolult kurb ja sünge. Taevas on pilvine. Maastik paistab sügisene ja veidi tuuline. Pildi keskmes on suur ja võimas tamm. Tamm on Eesti rahvuspuu, mis sümboliseerib Eestimaa tugevust. Tamme all on väike tüdruk, kes on nagu jätaks kellegagi hüvasti. Tüdruk on noor ja pilti vaadates ei pruugigi kohe tüdrukut näha, kuna ta jääb suure tamme alla varju. Muuseumis meeldis mulle ka Kaarel Liimand´i õlimaal ,,Poiss punastes pükstes". Poiss maalil on noor, umbes 11.aastane
ilutsema ma. -Armastus- Oh ära karda, kallis, ei ma sind tülita! Ei iialgi su armu sult taha kerjata: võin uhkelt, külmalt, võõralt su silmi vaadata - või vaikselt nagu vari sust mööda minna ka; võin lahkelt rannal' sõuda ka ilma sinuta, - võin aga põue põhjas sind kanda keelmata. · Leia mõni luuletus, mis teemalt või meeleolult haakub mõne episoodiga Sinu elust. Kirjelda, kuidas seostub. "Kui sa tuled, too mul lilli, lillekesi armastan. Sügisel neid vähe leida? - Ühestainsamast küllalt saan. Ehk vast juhtud nurmelt leidma veel üht hilist lillekest - kõige kallim, oh kui väga
Tsaikovski- Sümfoonia nr. 6 Sümfooniline muusika on sageli psühholoogilise sisuga, väljendab inimese hingelisi läbielamisi, suudab väljendada inimtunnete hapramaid, peidetumaid varjundeid. Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga. 6. sümfoonia h-moll, Pateetiline. Peetakse loomingu tipuks. "Sellesse sümfooniasse panin ma kogu oma hinge, kõik siin on subjektiivne." VI sümfoonia on meeleolult kõige traagilisem. Selle esiettekanne toimus 9 päeva enne Tsaikovski enesetappu tema enda dirigeerimisel. Teoses võttis helilooja kokku oma elu rõõmud ja kannatused. Teine osa: on hästi kirglik valss, hästi ilus ja meloodiline, sai ainest ka eesti laulust ,,kallis Mari" 4 osa: eluga hüvasti jätmine, lein Üleüldse võttiski oma elu kokku ( oma elu head ja halvad osad),
Palju autobiograafilisi jooni. Mõjutatud oma haigusest tingitud eomotsioonid ja kokkupuuted. ,,VARJUNDID" novell Kaukaasia muljetest. Traagiline lugu kahes haige inimese armastusest. ,,NOORED HINGED" ,,PIKAD SAMMUD" ,,ÜLE PIIRI" on kolmest novellist koosnev üliõpilasnovellide tsükkel, mis on üks parimaid. Vaatluse all üliõpilaselu, eneseotsimine haridusteel, paralleelselt probleem- naiste emantsipeerumine- meestega võrdsete õiguste nõudmine poliitikas ja majanduses. ,,KÄRBES" meeleolult kõige vastandlikum jutustus. Tartu õppivast noorsoost- läbiv teema on keerulised armastussuhted, raha ja eneseotsimine. Tüdruk Tiksi on põnev tegelane, kellel seisukoht, et pere ja lapsed on põhieesmärk, milleni jõudmiseks on ta kõigeks valmis. Kirjanik Meriheina mõte- töö on elus tähtsamaid asju ja seotud armastusega. ,,POISS JA LIBLIK" miniatuur, kõige impressionistlikum. Lugu väikesest poisist, kes püüab aasal liblikaid ja märkab siis, et on hulga lilli maha trampinud
mõttes. Peale lühiteoste on Chopin loonud kaks klaverikontserti, 4 skertsot ja 3 sonaati klaverile. Klaveritoeste kõrval on Chopini loomingus ka laule, mis on loodud nooruseas sünnimaal. Nende hulgas on surima populaarsuse võitnud soololaul "Soov" ("Oleksin päikene"). 24 prelüüdi Chopinil ei esine prlõõd enam sissejuhatusena, vaid eraldi teosena. Ta lõi prelüüde tsüklina, mis haarab kõiki tonaalsusi ("24 prelüüdi klaverile"). Selline ehtromantiline tsükkel sarnanaeb paljudest meeleolult kontrastsetest peatükkidest lkoosneva jutustusega. Avaprelüüdi kevadiselt puhanguline, värskusest ja rõõmust pulbitsev meeleolu asendub teises prelüüdis monotoonse ja rusutud tundeseisundiga. Igas järgmises prelüüdis on Chopin osanud näidata uut kluge inimese tundeelus. On prelüüde, kus meeleolu meisterlikuks väljenduseks on piisanud vaid mõnest taktist. Näiteks võib tuua masurkarütmis prelüüdi A- duur. On ka ulatuslikult arendatud ja
Kurosed seisavad sirgelt, käed ruskas kõrval, vasak jalg veidi ees. 1PLASTIKA ÕITSEAJAJÄRK nimetatud kõrgklassikaks, skulptuur saavutab täieliku vabaduse, pole enam rangeid poose , ideaalitaotlus. ,*peloponnesose koolkond-500-430, tegutses ateenas ja olümpias ja Pheidias valdas kõiki k.a krüselefantiintehnikat. Polykleitose kasutusele võetud kontrapost on ,,odakandja" kastusel, myroni"kattaheitja"2PLASTIKA ÕITEAJAJÄRK skulptuuris taandub pidulik enesekindel rahu, muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Hakati kasutama rahutumat, pateetilisemat laadi. *Lysipposele on omistatud palju töid aga vist enamus üpilaste tehtud, tema armastas pronkstehnikat. Ta muutis proportsioone, pea väiksem, jalad pikemad. *praxiteles eelistas marmorit, ja kujutas üksikfiguure ja ka naiste figuure hakkas tegema. HELLENISTLIK 3-1 saj Aleksander suure vallutustega levis kultuur ka mujale ja emamaa jäi varju. Kunst oli seotud valitsejate tahtega
periood 19. saj lõpu uus romantism ja 2. periood 20. saj esimese kümnendi lõpu avangardism. Modernism avaldus eelkõige luules ja proosa lühivormides, kuid 20. saj esimesel poolel kujunes välja ka nn mod romaan, mis erines traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Mod romaan erineb ka selle poolest et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogidega. Mod romaanis kujutatakse inimese sisemaailma. Meeleolult on mod enamasti pessimistlik, peategelast saadab seletamatu hirm, äng, hingeline lõhestatus. Tähtis koht on mälestustel ja hetkeseostel. Romaanid on tavalugejale raskesti mõistetavad. Sündmustik on sageli ebareaalne. Aja ja ruumi suhted tavatähenduses mõistetamatud. Teostes puudub ühtne järjepidev tegevuse arendus. Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922
otsingud. Sel ajal on kirjutatud "Eesti neiu palve pärast Paala lahingut 1217. a." ja "Eesti neiu troost orjapõlve algusel" (J. Bergmanni tekst, 1880. a.). K. A. Hermanni kooriloomingu parim saavutus on 1880. a. kirjutatud laul "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni koorilaulud on eranditult homofoonilised, harva on kasutatud üksikuid imitatsioonivõtteid. Harmoonia on lihtne, isegi primitiivne, toetudes peamiselt põhiastmetele. K. A. Hermanni soololaulud ei erine temaatikalt, meeleolult ja helikeelelt millegagi tema koorilauludest. Klaverilooming on kirjutatud saksa salongiheliloojate ajaviitepalade otsesel eeskujul ning neil pole muusikalist väärtust. K. A. Hermanni viiuli- ja ansamblipalad kujutavad endast lühikesi, arendamata eesti rahvatantsuviise. Nad olid mõeldud tantsude saateks ja koduseks musitseerimiseks. Lavalis-muusikaline teos "Uku ja Vanemuine" on kirjutatud rahvamuistendi aineil. Naiivsele süzeele vastab diletantlik muusika. Ehkki K. A
Postmodernism Modernism sündis 19. sajandi II poolel ja kestis tinglikult määratledes 1960. aastateni. Kirjandust, mis pärast Teist maailmasõda hakkas traditsiooniliseks saanud kirjanduse kõrval uudsust taotlema, nimetatakse postmodernistlikuks. Mõiste võeti kasutusele 1980. aastate alguses. Selle mõistega võib tähistada väga laia nähtuste ringi. Nähtusena on postmodernism amorfne, tal puuduvad nii ranged ajalised piirid kui ka üheselt määratletavad tunnused. Postmodernism on elulaad, mis peegeldub kultuuris, kirjanduses ja kunstis. Taustaks on ühiskondlikud muutused, globaliseerumine nii majanduses kui ka kultuuris. 20. sajandi lõpul toimus põhimõtteline murrang kõiges, endine elulaad ja elutõdemus hakkas maad andma uuele (globaalne kommunikatsioonivõrgustik, geenitehnoloogia jne). Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides. Postmodernism paneb inimes...
KIRJANDUS MODERNISMI II POOL Futurism Tekkis 20 saj alguses Itaalias. Algatajaks oli itaallane Filippo Marinetti, kes oli ka peamine teoreetik. Futurism eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Futurism oli agresiivne. Futuristid olid kogu vana vaimse maailma vastu (muuseumid, raamatukogud). Nende eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale. Teemad tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linnaülistus, patriatism, sõja, vägivalla tegevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile ja tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid püüdsid luua uut keelt ja stiili, nad tõid luulesse tänavakeele ja ignoreerisid kirjavahemärke. Oluline oli luuletuse greaafiline pilt. Esindajad Majakovski, Marinetti, A.Kivikas, H.Visnapu. Kubism Tuleneb kreeka keelest, tähendab ,,kuup". Tekkis 20 saj alguses Prantsuse maalikunstis, hiljem arenes ka kirjanduses, kuid ei arenenud omaette kirjandusvooluks. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, va...
Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga. 6. sümfoonia h-moll, Pateetiline. Peetakse loomingu tipuks. "Sellesse sümfooniasse panin ma kogu oma hinge, kõik siin on subjektiivne." I osa- Elu. Sonaadivormis Sissejuhatus algab rusutult. Peateema rahutu, 2 kõrvalteemat - üürikesed õnneunelmad. Igatsetud hingerahule järgneb ahastav karje, vallandub draama, millele järgneb kurbus. VI sümfoonia on meeleolult kõige traagilisem. Selle esiettekanne toimus 9 päeva enne Tsaikovski enesetappu tema enda dirigeerimisel. Teoses võttis helilooja kokku oma elu rõõmud ja kannatused. Tsaikovski- Klaverikontsert nr. 1 b-moll Tsaikovski kolmest klaverikontserdist on populaarseim esimene kontsert, eriti selle esimene osa. Virtuoosne ja efektne, üks mängitavamaid klaverikontserte üldse. I osa sonaadivormis. Sissejuhatuses on majesteetlik klaveripartii saateks orkestri esitatud pidulikule teemale
muuseumi. Parthenoni metoopidel kujutakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Võitlus on tasavägine ja raiske, kuid metsikud stseenid on jaotatud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. Naose linditaolisel, algselt 159 m pikkusel friisil on kujutatud ateenlasi oma jumalate vastu austust avaldamas. 4. sajand e.m.a. 4. sajandil e.Kr. taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, näiteks Skopas. Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena, aga 5.sajandil e.Kr rõhutati rohkem jumalikkust, 4. sajandil e.Kr. inimlikkust. Aktina hakati kujutama ka naisi. Praxiteles on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid. Praxiteles, Hermes Dionysos lapsega
kõleda ja tühja, elutu tundega, kuid kasvab läbi ridade valuks ja lõpuks ka lootuseks. Kareva on oma teose ilmselgelt kirjutanud nii, et lugeja tunneks sellest õhkavat kirge ja janunemist, tundeid, mida naine ilmselt ise luuletades tunneb. Runneli ,,Täna ma luuletan" on ehtne näide sellest, kui meisterlikult kirjanik suudab ühte luuletusse kokku pakkida nii rõõmu, kui ka nukruse, näilise ükskõiksuse, kui ka lõpmatu kire ja elujanu. Näiliselt on kõik luuletused meeleolult erinevad, kuid siiski jääb kõrvu kumama mingi ühine noot. Kõik luuletused, olgu nad kuitahes erinevad, kannavad ühtset sõnumit- loometöö on enamat, kui vaid tühjade sõnade paberile kandmine, see on miski, mis vajab pühendumist ja armastust, ning mis kõige tähtsam- vaimset tugevust. Sageli ohverdavad luuletajad endast liiga palju ning saavad sellest aru alles siis, kui on juba liiga hilja.
raamatud ilmusid hiljem. Ta on kirjutanud omapärasedi muinasjutu- ja legendilaadseid novelle (kogud "Nõjasõrmus" ja "Hõbelinik"). Tassa oli Siuru liikmete lähedane mõttekaaslane ning kuulus Tarapita rühmitusse. Siuru ja Tarapita ilmet kujundas rohkem luule, ent proosaski valitses endiselt uusromantism. Tuglase ja Tassa kõrval tõusis esile noor August Gailit. Tema varasemates novellides on küll tunda Tuglase mõju, kuid Gailiti novellid on mängulisemad, meeleolult kirevamad, impressionistlikumad. Uusromantilisele proosale on iseloomulikud lühizanrid, eeskätt novell. Olulisel kohal on lüüriline esitluslaad, mida kõige puhtamal kujul esindab laast ehk miniatuur. Väljapaistvamad on Tuglase "Liivakell" ja Tammsaare "Poiss ja liblik". Friedebert Tuglase kõrval esindavad rühmituste aja proosat eriti ilmekalt Jaan Oks ja Oskar Luts, kumbki talle eriomasel viisil.
Sonett kindla ülesehitusega luuletus, mis pärineb 14.sajandi Itaaliast. Sonetizanri loojateks peetakse kahte Itaalia luuletajat : Dante Alighieri ja Francesco Petrarca. Sonett on enamasti : armastusluuletus, mis koosneb 14 värsireast Klassikaline ehk itaalia ehk Petrarca sonett : 4+4+3+3 Inglise ehk Shakespeare'I sonett : 4+4+4+2 Prantsuse e. Ronsand'I sonett Ballaad Lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Meeleolult tihti sünge. Sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline. Sisus on tihti legendid, rahva pärimused ja ajaloosündmused (F.Schiller "Kinnas", M.Under "Kolmteist ("ballaadi Poeem pikem mitmeosaline luuletus, mida iseloomustab jutustav süzee. (A.Puskin (""Mustlased", B.Alver "Lugu valgest varesest Haiku väike jaapani loodusluuletus, mis on välja kasvanud idalikust elutunnetusest ja kunstimõistmisest. Sünniajaks peetakse 16.sajandit. Koosneb 3 värsist, milles on silpe
1. 5.saj eKr Polykleitos "Odakandja" sõdalane, atleedi ideaaltüüp 1/7 Myron "Kettaheitja" Eelistati kõrgreljeefi friisidel, viiluväljadel võistlussteenid mütoloogiast või ajaloost. Parthemoni templi ehitusdetailid ja naose friiisil PHEIDIASe reljeefid Athena kuju (12m) Ateena Akropolis Zeusi kuju Oümpias Zeusi templis 2. 4.saj eKr taandub enesekindel rahu vormidelt ja meeleolult mitmekesine dramaatika rõhutamine "ÜLEV" erinevate vanuste kujutamine SKOPAS Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena. Naisi aktina PRAXITELES "Hermes Dionysos lapsega"; "Aphrodite" armastuse ja ilu jumalana skulptuurid saledamad, kergemad, graatsilisemad, seisak tihti õõtsuvamaks, ja ebakindlamaks hakkasid levima portreekunst isikupärasemad näojooned
Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20.saj algul Saksamaal. Eristadakse varasemat ekspressionismi, mis oli vormikeskne, võrrekdav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu kesmeks on ühiskonnaga seonduv, eelkõige I maailmasõja üleelamised. Ekspresionism on spetsiifiline suund saksa kirjanuses, mille eesmärgiks on sama, mis futurismilgi : kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule- närvilist kaasaega. Stiililt oli ekspressionism eksalteeritud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taolev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Suhe maailmasse oli traagiline, sageli lootusetu, küüniline ja nihislik. Esindajad: austria kirjanik G. Trakl (1887-1914); saksa luuletaja J.R. Beher (1891-1958), draamakirjanik B. Brecht (1898-1956). Imazism Modernistlik kirjandusvool ingliskeelses luules, tekkis 20.saj algul (1912-1917) Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu. Imazism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni: pööratakse
hellenistlikku laadi, kuid tehniliste uuendustena on silmad veel rohkem viimistletud ja väljendusrikkamad(see saavutati pupillide väljapuurimisega). Soengud mitmekesisemad, juuksed laines, kujutatakse habet. Täielikuma ettekujutuse tolle ajastu kujutamise laadist annavad arvukad reljeefidega kaunistatud sarkofaagid. Keiser Hadrianuse ajast asenduvad ornamentaalsed kaunistused figuraalsetega, kus lahkunuid on sageli esitatud lamavas poosis. Meeleolult on reljeefid traagilised, jutustades surmast ja kannatustest, siiski leiab ka rõõmsamasisulisi kaunistusi, samuti lahingustseene või igapäevaelu toimetusi kujutatavaid pilte. Sarkofaagid on eriti väärtuslikud ajaloolisest vaatenurgast, sest annavad selge pildi erinevatest kunstisuundadest ja suundumustest tol ajal. Velletri sarkofaag, 2, saj. algus. Selle reljeefid on ilmekaks näiteks tolle ajastu rooma
Kui külalised on ära läinud, on ka lastel aeg magama minna ja siis alles tõeliselt salapärased lood juhtuma hakkavad. 7 Muud teosed Tsaikovski kuuest sümfooniast võib leida mõndagi huvitavat. Näiteks IV sümfoonia III osas - skerzos - mängivad keelpillid pizzicatos (sõrmega keelt tõmmates). V sümfoonia skerzo on asendatud valsiga. VI sümfoonia on meeleolult kõige traagilisem. Selle esiettekanne toimus 9 päeva enne Tsaikovski enesetappu tema enda dirigeerimisel. Teoses võttis helilooja kokku oma elu rõõmud ja kannatused. Tsaikovski kolmest klaverikontserdist on populaarseim esimene kontsert, eriti selle esimene osa. Tuntud on ka tema klaveripalade tsüklid "Laste album" ja "Aastaajad". Kolmandat tsüklit "Mälestusi Haapsalust" tuntakse kõige vähem. 8
luuletajana ja tõlkijana. Emigreerub 1944 septembris Rootsi. 1945-1953 töötas Dvottinghami muuseumis arhiivitöötajana. Suri 1980, maeti Stockholmi metsakalmistule. Underi looming jaguneb kolme perioodi. a) Siuru - 1917 esikkogu ,,Sonetid", 1918 ,,Eelõitseng", 1918 ,,Sinine puri" - valdavalt loodus-ja armastusluule, luule on julgelt avameelne meeleilnem sensuaalne, kujunditele on iseloomulik intensiivsus ja hämmastava aistilisus. b) "Tarapita" 1920 ,,Verivalla", 1923 ,,Pärisosa" - Meeleolult haakuv kogu ülejäänud Eesti ajaluulega, palju ülekohatud hävingut, ja kaose pilte, mis on seotud lõppenud sõjaga, stiililt on luule appihüüdev ja moralisseriv. c) Kõrgperiood 1927 ,,Hääl varjust", 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast", 1929 ,, Õnnevarjutus", 1930 ,,Lageda taeva all", 1935 ,,Kivi südamelt", 1942 ,,Mureliku suuga". 1954 ,,Sädemed tuhas", 1963 ,,Ääremail" - ,,Hääl varjust" kajastab elu tumepoolt, inimeste eluviletsust
Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine, seda veel eriti suurtes kogustes. Alkohol mõjub ajule tuimetavalt, mille tagajärel inimese eluks vajalikud oskused lülituvad välja ( nagu kontroll enda käitumise üle). Alkohol võimendab inimese meeleolu, milles ta oli ennem selle tarvitamist. Seega paljud õnnetused ja käitumiste tagajärjed tulevad alkoholi liigsest mõjust meeleolule. Kui inimene on meeleolult juba ennem alkoholi tarbimist depressiivne siis alkoholi tarbimise tagajärjel see võimendub. Selles seisundis tehakse palju valesid otsuseid ja tegusid, mis võivad lõppeda ka inimses surmaga. Antud seisundis me sellepeale ei mõtle, kuid hiljem langeme veel suuremasse depressiooni, mida võime uuesti leevendada alkoholiga. Ja nii see ring hakkabki pihta, tekib sõltuvus. Kui inimene kohest abi sellel ajal ei saa, hakkab kõik minema alla.
küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning nende näod on tõsised ja rahulikud. · Kreeklased eelistasid kõrgreljeefi. · Dooria stiilis templitel olid reljeefid metoopidel, joonia templitel katsid reljeefid katkematu lindina kogu friisi. · Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlusstseene. Võitlused olid tasavägised ja rasked · 4. sajandil eKr taandub skulptuuris pidlik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat vormi, teised lisasid inimlikku, maist ilu. · Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena aga, 5. sajandil eKr rõhuti tohkem jumalikkust, 4 sajandil inimlikkust. Aktina hakati kujutama ka naisi. · Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemas ja graatsilisemaks. Seiskas õõtsuvamaks. · 4.sajandil e Kr Hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati inimeste
m.a. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud "Odakandja" (rakendanud kontraposti). Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI "Kettaheitja". 4. saj. e.m.a. muutub käsitluslaad rahutumaks, skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Kujutama hakati rohkem naisi (kanaisakte) ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles
SISUKORD Avangardism 2 Futurism 2 Kubism 3 Ekspressionism 3 Imazism 4 Akmeism 4 Dadism ja sürrealism 5 Kasutatud kirjandus 7 AVANGARDISM Avangardism tekkis 20.sajandi esimese kümnendi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspressionismi, imazi(ni)smi, akmeismi. Need voolud vatandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, jätkus hilisekspressionism. 20. sajandil hakati neid mitterealistlikle ja uusromantismile vastandavaid tendentse nimetama modernistlikeks. FUTURISM Varaseimaks vooluks modernistlike voolude hulgas loetakse üldiselt futurismi. See tekkis 20. saj algul Itaalias. Futurism on suunatud tulevikku, nagu ütleb ka voolu nimetus (lad k futurum "tulevik"). Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli itaallane Filippo Tommaso Marinetti (1844 1900), kes avaldas mitu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
