hääbumist, surma kohalolu kõiges. Kirjanikke huvitab kirg, elus pettumine, inetu pool elust, mida püütakse kujut. ilusana ning pahelisus. Põlgavad tavapärast, rutiinset elu. Looming on valdavalt melanhoolne või irooniline ja üleolev. Edgar Allan Poe oli esimene dekadentsi esindaja. Sümbolism -19saj teine oluline kirjandusvool, mis tekkis Prantsusmaal. Keskenduvad spirituaalsele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Esindajad: Charles Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme. Sümbolistide loomingus on oluline osa seostel ja fantaasial. Tähtis pole kujut. reaalsust, vaid tundeid, mis inimene reaalsusest saab. Oluliseks sai luule keel, värsiilu, sõnade kõla. Kirjanduses taandusid ühiskondlikud teemad, esiplaanil oli ilu ja kunst. Charles Baudelaire läks Pariisi õppima juurat, elas boheemlaslikku elu. Kuulsaim luulekogu on ,,Kurja lilled" süüdistatakse avaliku kõlbluse teotamises, palju sümboleid, üllatavad võrdlused
........5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud...................................................................................................10-11 6 Guillaume Apollinaire...............................................................................................12-13 7 Ilmar Laaban...................................................................................14-15 Kokkuvõte......................................................................................16 Kasutatud kirjandus................................................
dändielu. Perekond sekkus Baudelaire'i ellu veel korra: et ta pärandust kergekäeliselt läbi ei lööks, kuulutati Baudelaire teovõimetuks ning talle määrati äraelamiseks kindel pajuk. See sundis Baudelaire'i kirjutama. Baudelaire'i elu armastuseks oli mulatist näitlejanna Jeanne Duval, kes kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane ning kelle vahetut mõju Baudelaire'i luules on lihtne leida. Arthur Rimbaud sündis vaesuses Prantsusmaal Charleville'is. Isa oli sageli kodunt ära. Emal olid ranged põhimõtted. Selles provintsilinnakeses oli Rimbaud'l igav. Ta oli rahutu, kuid andekas õpilane. 13- või 14-aastasena oli ta saanud kirjanduse ja kirjandusloomingu alal palju auhindu. Ta kirjutas virtuooslikke ladinakeelseid luuletusi. 1870 jooksis Rimbaud kodunt ära ning jõudis välja Pariisi. Seal hakkas ta kirjutama osalt Charles Baudelaire'ist inspireeritud luulet
A J A T E L G 1870ndad u 1880-1910 1910-1925 1920ndad- 1930ndad - alates 1960nd 1899 1930ndad 1950ndad tänapäevani Baudelaire T.Mann Nietzsche Freud Kirkegaard U.Eco Mallarme Brod Breton Camus J.Baudrillard Verlaine Rimbaud Kafka Aragon Sartre Rimbaud J. ja E.Goncourt
Sümbolism oli kirjanduses alguses, 19. sajandil eelkõige prantsuse nähtus, mille esimesteks juhtkujudeks olid poeedid Charles Baudelaire (1821 – 1867), Stéphane Mallarmé (1842 – 1898), Arthur Rimbaud (1854 – 1891), Paul Verlaine (1844 – 1896), Jules Laforgue (1860 – 1887) ja romaanikirjanik Joris-Karl Huysmans (1848 – 1907), kes oma proosas siirdus naturalismist üle sümbolismile. Sümbolismi varaseks tähtsündmuseks võib pidada Baudelaire’i luulekogu „Kurja lilled“ (Les Fleurs du mal) ilmumist 1857. aastal. Baudelaire’i luulet iseloomustavad avatud sümbolid, sõnaliselt edastatud heli- ja lõhnatajud. Kõik sümbolistid kirjutasid vihjelises, mõistatuslikus,
2. Impressionism (mulje) kirjanduses ei olnud oluline sisu, vaid mulje, mille teos lõi. Autor kirjeldas värve, lõhnu, emotsioone jms, mille varjus sisu oli vähetähtis, vahel hoopis olematu. 3. Sümbolism Kirjanduses tekkis sümbolism 19. saj viimasel veerandil prantsuse luules vastukaaluks parnaslaste loomingule ja naturalismi ning realismi olustikulisusele. Pinnase selleks valmistas ette Baudelaire`i looming, edasi arenes see Verlaine`i , Rimbaud`, Mallarme loomingus. Sümbol (kr symbolon - tunnus, märk) on sümbolistidele kujund, mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada. See ei kirjelda siinset maailma, vaid esindab teispoolsust, ideaalset maailma. Sümbol on kui igavese olemise salapärane märk. Sümbol on emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik, see sisaldab seletamatut. Sümbolis peituvat ideed pole võimalik lõpuni ära seletada. Sümbol peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema see
5. Impressionism, sümbolism Impressionism: · Enne väljendus maalikunstis kui kirjanduses · Sündis Prantsusmaal 20. saj 60-70ndatel · Esikohal tunde- ja mõttemaailm ja nende varjundid · Toodi välja miljöö · Seostati oma vahel vastandid · Väga tähtsal kohal olid tunded · Autorid: - Villem Grünthal Ridala (saarlane) - Anton Hansen Tammsaare ,,Varjundid" · Uus romantism- impressionismi ja sümbolismi segu Sümbolism: · Tekkis Prantsusmaal 19. saj 80ndatel · Nähtava maailma taga on nähtamatu ideede maailm - Kahe maailma vahel kasutati sümboleid · Kirjanduses hakati erinevaid sõnu kasutama sümbolitena - Tol ajal oli ankur lootuse sümbol, vikat surma sümbol · Kasutati palju metafoore · Luules kasutati palju sümboleid · Novellides oli palju sümboleid - Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" (räägib võimust, mitte koerast) - Marie Underi luules - Aleksandr Blok (venelan...
sajandil kaheksakümnendate paiku Prantsusmaal. Sümbolistid arvasid, et meie nähtava maailma taga oli veel üks nähtamatu ideede maailm. Kirjanduses hakati sõnade asemel sümboleid kasutama. Sümboolset tähtsust üritati anda isegi häälikutele. Luules rõhutati värsi sisu ja musikaalsust. Proosas kalduti müstikasse. Sellele andsid tuge ka Sigmund Freudi uuringud, mis rõhutasid alateadvuse suurt osa inimese tegevuses. Silmapaistvad sümbolistid olid prantslased Arthur Rimbaud ja Paul Verlaine, venelane Aleksandr Blok ja eestlastest Friedebert Tuglas. Impressionism: Impressioon on mulje. Impressionism tekkis 1860-1870 aastatel Prantsusmaa maalikunstis. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte-ja tundemaailma varjundeid. Püüti hetkemeeleolude kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid olid Kellerman, Tuglas, Tammsaare, Ridala
20. Sajandil tunnistatakse meisterteoseks Mned aastad belgias, avaldab teoseid, peab loenguid LUULET ISELOOMUSTAB Kunsti mte on kunstis ja ilus Surma, kaduvuse, kurjuse kohalolek kiges Esteetilise ja naturalistliku hendamine LUULE TEEMAD Pariisist Inetusest, udusest, lootusetus, pessimism, vrandumine Julge erootilisus, kirg meeleheite ja naudingi allikana THNEDUS B.-ga algab modernismiajastu Smbolismi eelkija Verlaine ja Rimbaud pidasid teda oma eeskijuks Olma mttemaailma j luulega on mjutanud lne-euroopa kirjandust Smbolism Smbolistlik luule Viimistletud kujundid Pettumus hiskonnas Kunsti eesmrk on kunst Mngulisus, iroonia, huumor Muljed, elamused Elu mttetus Surmameeleolud Riimitud vabavrss, musikaalsus smbolistlik draama teg. Aeg ja koht ei ole mratud sndmustik on tinglik, vhene, sageli muinasjutuline lhikesed repliigid tegel
v Tourist attractions (Eiffel tower, Notre Dame, Disneyland, 3900 museums, 4400 cinemas, 38 879 historic monuments, 50 000 theatrical productions every year) v Mediterranean (Vahemeri) beaches v Vineyard Famous about...... v Fashion and luxury (Chanel, Louis Vuitton, Dior- couture, perfumes, cosmetics) v Art and artists (Monet, Renoir), v Films( Amelie) v Literature and authors (Balzac, V. Hugo, Rimbaud) v Modern culture v Tour the france v Beautiful languaege v Air bus(Renault, Citroen, Peugeot) Famous Landmarks of Paris Click to edit Master text styles v Eiffel Tower Second level v The Louvre Third level
oma tagamõte. Dali piltidel olid paljud asjad väga välja venitatud. N: ,,Püha Antoniuse kiusamine". Teised sürrealistid aga vältisid üksikasju. Joonistasid nagu lapsed või haiged. Sürrealismi lõppu seostatakse II maailmasõja algusega. Kuid sürrealistlikud näitused toimusid ja väljaanded ilmusid ka hiljem. André Bretoni surm 1966.a. on teiseks tinglikuks lõpudaatumiks. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Fovism: Mis on fovismi maalidele isloomulik ? (värviti erksalt, suured laigud, suured pinnad, säravad segamata värvid). Kelle eelkäijateks peetakse foove? (ekspressionismi). Ekspressionism: Kubism: Mis oli kubistide eesmärk? (eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Millised olid värvid kubistide maalidel
Tõi kõnekeele ja isikliku ning sotsiaalse rõhumise teema. Sarnanes keskaegsele Villonile. Sümbolismi rajaja v eelkäija. Väärtustas kunsti üle kõige, olulisemaks kui isegi loodust. Rõhutas omapära, kuulutas uut esteetikat (tavatraditsioonide eiramine). Tema luules on samasugust pihtimuslikkust, nagu Villonilgi. Oli isiklik, ehe. Tekkisidki vastuolud: ühelt poolt naeruvääristamine ja üleolek, teisalt siirus. 12. Sümbolism, Verlaine ja Rimbaud Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpul Lääne-Euroopas. Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Kirjandusvool, mis tugineb dualismile filosoofiline nähtus, mis väidab, et reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm. Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest lahus: loodus ja inimhing on sõltumatud. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol)
iseloomulik. Tõi kõnekeele ja isikliku ning sotsiaalse rõhumise teema. Sarnanes keskaegsele Villonile. Sümbolismi rajaja v eelkäija. Väärtustas kunsti üle kõige, olulisemaks kui isegi loodust. Rõhutas omapära, kuulutas uut esteetikat (tavatraditsioonide eiramine). Tema luules on samasugust pihtimuslikkust, nagu Villonilgi. Oli isiklik, ehe. Tekkisidki vastuolud: ühelt poolt naeruvääristamine ja üleolek, teisalt siirus. 12. Sümbolism, Verlaine ja Rimbaud Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpul Lääne-Euroopas. Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Kirjandusvool, mis tugineb dualismile filosoofiline nähtus, mis väidab, et reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm. Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest lahus: loodus ja inimhing on sõltumatud. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele
iseendale. Seal astub vastu valguse säda sellest tulest ja valgusest, mis kõige aluseks on". Filosoofiliste arusaamade kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eriti selle belglasest esindaja M. Maeterlinck. Sümbolism tekkis 19. sajandil prantsuse kirjanduses. Nagu impressionism, vastandus ka sümbolism realistlikule ja naturalistlikule suunale. Sümbolistide teenäitaja oli Ch. Baudelaise, esindavaid autoreid on P. Verlaine, A. Rimbaud ja S. Mallasmi, kelle tõlkeid leidub ,,Noor Eesti" väljaannetes. Tee: · ..tee nii pikk ja tolmune (,,Kojuigatsus") elutee on vaevaline, mälestetee · ..ja läks siis oma teed (,,Ta tuli") arvamused lähevad lahku · ..ma läksin oma teed (,,Ta tuli") arvamuste lahkuminek · ..ma kõnnin hallil lõpmata teel (,,Rändaja õhtulaul") eluraskused · .
Vaimsed hoiakud ei avaldunud nii tugevalt kui romantismis Kasutati mängulisi võtteid, mille tulemuseks elegantne kergus seejuures huumor ja iroonia Viidati elu mõttetusele surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on. 19saj. Lõpu sümbolism nim. Dekadentlikuks(mandunuks) Sümbolism eksisteeris Paralleelselt naturalismiga Vabavärss Sümbolismi sünnimaa prantsusmaa Esindajad: verlaine, rimbaud, baudelaire, Mallarmee Whitman Ameeriklane Ameerika luule ei peegeldanud nii palju maailmavalu ja elutüdimust kui euroopa oma Ülistas Ameerika suurust ja avarust, majanduse ja tööstuse võimsaid rütme, loodust, kõikide inimeste võrdsust, lihtsaid inimesi, inimese kehalist täiuslikkust-ilus(Laul iseendast) Sokeeris üldsust armastuse erootilise kujutamisega( Ülistan ilus elektrilist) Hilisem looming-elu pühadus, surm
Sürrealism: Tekkis 20. sajandil. Olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Maailmas tuntud: Charles Baudelaire, Arthur Rimbaud Eesti kirjanikud: Andres Ehin Eksistentsialism: Tekkis 20. sajandi keskpaigas. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Negatiivne kuid põhjalik. Maailmas tuntud: Albert Camus, Karl Jaspers 3
varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Tumtuimad kirjanikud: 1. Friedebert Tuglas 2. Villem Grünthal-Ridala Sümbolism Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal. Kirjanduses hakati kasutama sõnu sümbolitena (näiteks ankur on lootuse sümbol). Sümbolism vastandas romantismile ja realismile, käsitles maailma kui salapärast, sümbolite varal tunnetatavat reaalsust. Väljapaistvamad sümbolistid: 1. Paul Verlaine 2. Arthur Rimbaud 3. Aleksandr Blok 4. Friedebert Tuglas Futurism Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Ladina keeles tähendab tulevikku. Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust.
· Esteetilise ja naturalistliku ühendamine, "elu õite" roiskumine, lagunemine surmas Luule teemad · Tõi luulesse Pariisi linnamiljöö, seni mitte- poeetilise aine · Inetus ja õudus, spleen, lootusetus, pessimism, võõrandumine · Julge erootilisus, kirg naudingu ja meeleheite allikana Tähendus · Baudelaire'ga algab modernismiajastu · Baudelaire on sümbolismi eelkäija · Luuletajad, nagu Stephane Mallarmé, Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, pidasid teda oma eeskujuks · Oma luule ja mõttemaailmaga on ta mõjutanud kogu Lääne-Euroopa kirjandust Kasutatud kirjandus · C. Baudelaire. Kurja lilled. · C. Baudelaire. Väikesed poeemid proosas. (M. Underi eessõna "Meenutuseks lugejale") · A. Lunter. Kirjanduse modernistlikud suunad. · Jüri Talvet. Maailmakirjandus 2. osa. Lisalinke · http://www.veinotte.com/baudelaire /baudelaire2.htm · http://baudelaire.litteratura.com/?rub=galerie
Omistati igale objektile sümboolse tähenduse. Sümbolism oli reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdis haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümoblism alguse. Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid- sünd, surm, saatus, armastus, patt. Kirjutasid/joonistasid seda kasutades mitmetähenduslikke sümboleid. Sümbolistid Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok, Friedebert Tuglas. Naturalism Kunsti- ja kirjandusvool. Sai alguse Prantsusmaal. 19.s. Naturalistid tulid tagasi argielu probleemide juurde. Naturalistide sõnastus oli detailirikas. Tegelikust ei illustreerutud. Kujutati elu mustemat poolt julmus, alatus, kuritegevus. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Eelistati proosat draamale ja luulele. Lemmikzanrid olid romaan ja novell.
· Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism SÜMBOLISM - Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal. Näiteks ankur on lootuse sümbol. Väljapaistvamad sümbolistid on Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok ja eestlane Friedebert Tuglas. Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega peeti sidet sümbolite keeles; kirjanduses kasutati sõnu sümbolitena, võrdkujudena; sümboolne tähendus ka häälikutel; luules rõhutati sisu ja vormi seotust, värsi musikaalsust; proosas kalduti müstikasse. FUTURISM- Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi
Armastus on üürike ja tunnetatakse pidavalt surma kohalolekut. Neid paelub kurjus, sellega seoses saatan ja ebamaisus. Surm ei ole ainult hirmus, vaid huvitav. Kõik mis on hirmus on ka huvitav. Kujut allakäigumeeleolu. Julge erootika. Sümbolism Tekkis Pr.maal 19.saj lõpul. Hakkas tähele panema spirituaalsust e. vaimude maailma, kujutlusvõimet ja unenägusid. Sümb sai tõuke Charles Baudelaire'i luulekogust ,,Kurja lilled". Esindjad : Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme. Nad kujut reaalsust sümbolite ja kujundite kaudu. Oluline oli, mis seosed in-l erinevaid nähtusi kogedes tekivad. 19.saj lõpu luules oli oluline ilus taotlemine, luule kõla, keel, ühiskond tagaplaanil, teemad : ilu, kunst, tunded. Charles Baudelaire 1821-1867 Pidi õppima Pariisis juurat, aga elas boheemlase elu, jõi, laaberdas ja kirjutas oma teoseid. Prantuse luuletaja. Kuulsaim luulekogu ,,Kurja lilled" seda peeti amoraalseks, palju
· Tihti · Loogika! Saatusel polnud väljamõeldis(historism) osa · George Gordon Byron · Detailirohke ->sümbolid · Stendhal, Balzac, Merimée Sümbolism · 19. sajandi lõpukümnendil lõhestatus ja vastuolulisus · Peamiseks suunaks sümbolism (kr symbolon- märk, tunnusmärk) · Polnud ühtne koolkond · Lüürika · Rajajad Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud · Eelkäija ja õpetaja Charles Baudelaire Sümbolismi erinevus realismist · Luule süvenes inimese subjektiivsesse maailma · Kujundite määramatus, mõtte aimatavus, tundevarjundid · Kunst elust kõrgemaks · Luuletaja rolli muutus poeet erakordsete võimetega; tajus ebamaist ja kõrgemat tõde · Ühisjooned impressionismiga : konkreetsete kujundite asemel meeleolu, mulje Claude Monet, "Impressioon. Päikesetõus " (1873) Claude Monet oli üks kuuest kõige tähtsamast
Dirk Wood, who is a carpenter, told me that he did not see the accident but right now is more important to catch all the chickens as soon as possible. I caught another witness John Burke, who is a retired teacher walking with his granddaughter Cindy Burke. Mr. Burke told that he did not saw this accident well, but he thinks that it was truck driver fault. Next I found witnesses in front of cafe. There were a bank manager, who was waiting for his coffee, Philip Scott, a waiter Francois Rimbaud and Mavis Biggles, who is a waitress in that cafe. They told me that first some crates on the top fell down and then truck driver hit brakes and made an accident. Philip Scott added that chickens might be diseased and that people could catch the infection, but Mavis Biggles did not agree with that idea, because truck driver was on the way to market to sell all his birds. I left these two there to argue and found another witness Lee Post, a letter carrier, was
10.2013) Sürrealism, dadaism, kubism, futurism, art-deco Sürrealism Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton. Kunstis üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhusest lähtuvat joonistamist-maalimist. Sürrealism on fantaasiakunst, kus olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii unenägusid meenutavaid kujutluspilte. Eelkäijateks olid prantsuse luuletaja Arthur Rimbaud ( tema poeemid on nagu unenäod), eeskujuks olid ka Francisco Goya, samuti kunstnikelt-sümbolistidelt ja rühmituselt ''Dada''. 1924. a. avaldas kirjanik Andre Breton Pariisis sürrealismi manifesti, tuginedes psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistid: 1.) Salvador Dali kuulsaim sürrealist, vahel sooviks ta nagu vaatajais võigastust tekitada: kord maalib toore liha karva monstrumeid, kord roiskuvaid korjuseid. Tema pintslitöö oli ääretult täpne ja korrektne.
Modernismi iseloomustavad eelkõige uue otsinguid nii väljendusvahendites kui ka ühiskonnas. 4. Dekadents-kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE. Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik, sümbol on kui igavese olemise salapärane märk, sümbolismis nähti kunstilise mõtlemise uut tasandit. RIMBAUD,VEHAREN, MALLARME Impressionism- hetke meeleoludest tekkinud tunded, sai laguse maalikunstist,peen hingeelu kirjeldamine, kirjuanduses eelistati lühi zhanri, värvi-ja meeleolu küllus. TUGLAS, GUSTAV SUTS,EDMOND JA JULES de GONCOURT. 5. Futurismil on ja ekspressionism eitavad mõlemaid tavapäraseid tradistioone, kuid samas ekspressionist ei hoolinud nii väga luuletuse graafilisest pildist. 6. Kubism- väljendus pigem luuletuste ülesehituses, ei püüdnud tegelikust jäädvustada, sisul
Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi
lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Max Ernst Max Ernst on saksa maalija, skulptor ja graafik, keda on peetud üheks suuremaks dadaistiks ja sürrealistiks. Palju prooviti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist. Ernst tegi näiteks frotaaze, mis on migilt koledalt pinnalt, näiteks põrandalaudadelt, saadud jäljendid paberil. Seda tehnikat kasutab ta näiteks oma kuulsas töös ,,Mets ja tuvi" (ing.k. Forest and Dove). Samuti lõi ta tehnika (ing.k.
Sümbolistlik luule (filosoofiline taust, vormilised uuendused,
tähtsamad esindajad)
Vastand realismile
Romantilisema elutunde
Süntees
Kõik on omavahel seotud, platonistlik idee maailma
Luuletaja nagu vaataja
Tahti sõnumi meile saata
Esindajad:
Paul Verlaine
Freidrich Creutzer – allegoria / sümbol, irratsionaalsed tunned, müstline
sügaus, saladuslik
Arthur Rimbaud – saturnilised poeemid, melanhoolia, visionaarsed
proosapoeemid, raske aru saada, mis autor tahtis öelda
Sümbol – mingi materiaalne/ abstraaktne asi, mille kaudu väljendab tundeid ja
emotsioone
Allegooria – perfenifitseeritud ja abstraaktne, seotud kogu narratiiviga
Aho (1861- 1921) Sümbolism Tekkis prantsusmaal 19.sajandi lõpul (manifest ilmus 1886.aastal ajalehes Le Figaro). Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma- reaalse ja ideaalse- olemasolust. Reaalne maailm on näiline ja ajutine, see peegeldab täiuslike ideede maailma. Ideaalset maailma ei saa tunnetada. Seda suudab edasi anda vaid kunstnik, kes oskab luua sümboleid.Esindajad: prantsuse luuletajad C. Baudelaire, P. Verlaine ( 1844-1896), A. Rimbaud (1854-1891); belgia draamakirjanik M. Meterlinck (1862-1949). Sümbolistlik draama Tegevuse aeg ja koht ei ole konkreetselt määratud, sündmustik on tingitud ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriigid on napid, dialoog lakootiline, tegelased on allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid interpreteeriumis- ja üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja pildid, sümoltähendusega tegelased ja situatsioonid.
1. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ning patoloogilised seisundid. Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire, ideeliseks eelkäijaks võib lugeda ka Arthur Rimbaud, kelle poeemid ,,Hooaeg põrgus" ja ,,Illuminatsioonid" on nagu jada fantastilisi unenägusid. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andrè Breton, kes koondas enda ümber sürrealistide koolkonna 1924. aastal. Ta kutsus kunstnikke
Kuna Sveits on mõlema maailmasõja ajal olnud neutraalne ja pole neis osalenud. Seega oli samal ajal sõda. Dadaistid protesteerisid vana kunsti vastu Kollaaz- pinnaline kleebing; kunstis mitmesuguste materjalide, ka paberi kleepimine teose pinnale, Assamblaaz-mitmest esemest või materjalis kokkupandud ruumiline kunstiteos. Juhtivad dadaistid olid F. Picabia, M. Duchamp. Sürrealistid said eeskuju prantsuse luuletajast A. Rimbaud ja kunstnik F. Goyalt. Sürrealismi seos arstiteadusega oli näiteks S. Dali maalis toorest liha, roiskuvat korjust.Ka S Freudi võib liigitada arstiteaduse alla kelle psühhoanalüüs pani aluse sürrealismile. Tuntum sürrealist on S. Dali. Sürrealistide maalidel esemete omavaheline seos enamaltjaolt puudub, on abstraktne seos. S. Dali sooviks oma teostega nagu väigastust tekitada, aga pintsli töö on äretult täpne ja korrektne.
aastatel Prantsusmaal. Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega sai sidet pidada sümbolite keeles. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas. Impressionism Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis. Hiljem avaldus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine.
1821-1867 · Prantslane · Eeskujuks oli Poe, kes kirjutas peale luuletuste veel ka õudusjutte · Naturalistlikud sugemed · Tajus teravalt maise elu masendust · Värsikogu ,,Kurja lilled" · Müstilisus, ükskõiksus Paul Verlaine 1844-1896 · ,,Luulekunst" luuletuse vormis, kuidas luuletust kirjutada ja vormistada · Lüüriline ja sageli melanhoolne · Meeleheide ja valu · Erinevad kõlavarjundid · ,,Sõnadeta romansid" tuntuim luulekogu Arthur Rimbaud 1854-1891 · Eluajal oli tundmatu · Ekstaatilised ja kaootilised kujutelmad · Natuke ,,hull" · Narkar pidevalt pilves · ,,Vokaalid" andis erinevatele vokaalidele tähenduse (a must jne) · Tuntuim teos on ,,Illuminatsioonid" · Sürrealistide vaimne isa Anton Tsehhov (1860-1904) · Vene kirjanik · Kirjutas novelle ja draamasid · Õppis arstiteadust · Tegeles eneseavastusega · Tahtis väikekodanlike seast tõusta intelligentide hulka
looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismi teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud ´d ja Guillaume Apollinaire´i. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM (1940ndad 1950ndate lõpp) Abstraktne ekspressionism on 1940. aastatel Ameerika Ühendriikides abstraktsionismist väljakasvanud kunstivool. Uue kunstivoolu alusepanijateks ja viljelejateks olid 19301940. aastatel Euroopast Ameerika Ühendriikidesse siirdunud kunstnikud. Sarnast voolu Euroopas nimetatakse informalismiks. Kunstnikud · Mark Rothko · Jackson Pollock · Franz Kline · Willem de Kooning
alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Ekspressionism (prantsuse keeles expression 'väljendus, ilme' < ladina keeles expressio 'väljapigistamine') on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas.
intellektuaali. Modigliani töötas väga intensiivselt, kohati isegi ligi sada sketsi päevas, kuid enamus neist pole säilinud, sest kunstnik hävitas neid ise, jättis kolides ateljeedesse või kinkis tüdrukutele, kes neid alles ei hoidnud. Esimestes pariisi-aastate töödes on näha avangardistlike kunstmike mõjutusi (Picasso, Toulouse-Latrec), talle avaldasid mõju ka sümbolistid ning Baudelaire'i ja Rimbaud' luule. 1914. aastal puhkes Esimene maailmasõda nind Modigliani oli üks neist, kes oli nõus vabatahtlikult esirindele minema, kuid nõrga tervise tõttu lükati ta tagasi. Ta jäi sõja ajaks Pariisi. Just siis vähenesid teiste kunstnike mõjud ning välja hakkas kujunema talle omane isikupärane stiil. Kui välja arvata üksikud maastikud ja aktiseeria, pühendas kunstnik end täielikult portreedele. Ta on palju kujutanud tolleaegseid kuulsaid kunstnikke ja luuletajaid
1. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ning patoloogilised seisundid. Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire, ideeliseks eelkäijaks võib lugeda ka Arthur Rimbaud, kelle poeemid ,,Hooaeg põrgus" ja ,,Illuminatsioonid" on nagu jada fantastilisi unenägusid. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andrè Breton, kes koondas enda ümber sürrealistide koolkonna 1924. aastal. Ta kutsus kunstnikke
Mul pole vähimatki tahtmist jätta kellelegi muljet, et ta millenigi ei küüni. Ma teen asja nii lihtsaks, kui oskan. Mina kui teatrivaataja ei mõtle teartisse minnes, kas mul on sealt midagi õppida, kas ma saaksin selle kaudu oma silmaringi avardada. Ei, teater on minu meelest kas hea või ei ole ta seda mitte. Kui asjal on tõde sees, pole vähimatki tähtsust, kas teksti on kirjutanud näiteks Shakespeare või keegi teine". Milan Kundera (sünd. 1929) Kunagi kirjutas Arthur Rimbaud: ,,Kindlasti peab olema modernne". Milan Kundera on arutlenud, et lõppenud aastaajal (20. sajandi) jooksul saigi kõigi sooviks olla modernne, ent see mõttelaad, nagu ka usk progressi, viibib tegelikult kriisis, mille tõttu on tänapäeval ainus modernismi vorm, mis väärib seda nime, antimodernnne modernism. Tsehhi-prantsuse kirjanik Milan Kundera on sündinud Brnos ning õppinud Prahas Karli ülikoolis muusikateadust, kirjandust ja esteetikat, hiljem filmikoolis ka reziid ja stenaristikat
Vormilt täiuslik ,ajatu, puhas luule. Objektiivne ilu taotlus. Maailm vahendati sümbolite e võrdkujude abil lugejaile ja kunstihuvilistele. Kunstilise käsitluse objektiks said inimese kujutelmad, unenäod, hälbinud meeleseisundid. Luulet iseloomustab täielik vabadus vormi valikul. Märgilised tähendused ei olnud vaid kujunditel ja sõnadel, vaid ka häälikutel. Charles Baudelaire -> (1821-1867) Prantsusmaa. ,,Kurja lilled" Paul Verlaine-> (1844-1896) ,,Luulekunst" Arthur Rimbaud -> (1854-1891) ,,Illuminatsioonid" Stéphane Mallarmé -> (1842-1898) ,,Fauni pärastlõuna" Walt Whitman-> (1819-1892) Ameerika. ,,Rohulehed" loodust kirjeldav. Modernism 19. ja 20 sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku,
Sümbolistide arvates on nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm. Kunsti ülesanne on avada tegelikkuse taga peituvat ideedemaailma, kasutades selleks sümboleid võrdkujusid. Sümboolne tähendus anti kujunditele, sõnadele ning isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas tuli esile müstikasse kaldumine. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine (1844 1896), Arthur Rimbaud (18541891) ja Stéphane Mallarmé (18421898), belglane Maurice Maeterlinck (18621949), venelane Aleksandr Blok (18801921) ning eestlane Friedebert Tuglas (18861971). sürrealism 20. sajandi kunsti- ja kirjandusmeetod, äärmuslik vastasseis ratsionalismile (mõistuslikkusele). Sürrealism tekkis 1920. aastate alguses rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülireaalsusega sür- reaalsusega
Raamatuaasta 1935-36 (400 a eesti raamatut). 1938 arbujad (Alver, Talvik, Kangro, Masing, Sang, Merilaas, P. Viiding, Raud) e uus põlvkond. Ühiseks on vaimuvabaduse kaitsmine ja vastandumine nn ametlikule tellimisele. Näitekirjandus: kutselised teatrid nüüd ka Ugala ja Narva. Näidendivõistlused, esimesed vabaõhulavastused (I Ugalas, lossivaremetes). Peamiselt komöödiad (,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst") · Modernismi mõiste, Maeterlincki ,,Sinilind", Rimbaud, Verlaine Baudelaire'i looming on aluseks 20. sajandi modernismile. Modernism on kultuuriline liikumine, mis tekkis pärast 1914. aastat. Modernistid protesteerisid 19. sajandi akadeemilise ning ajalooliste traditsioonide. Maeterlincki peateos "Sinilind" (1908) muinasjutuvormis, tegevus jõuluööl. Otsitakse sinilindu ehk ülimat õnne.
uuendused (raadio, televisioon jne) uutsid elu ja koos sellega ka muutus kirjandus. Zanri kirjandus ja kirjanduslik e taskurätikirjandus Üheltpoolt zanrilisus (detektiivid, fantaasia, põnevus jne) ja teine vanemas mõttes kirjandus mida iseloomustab huvi psühholoogia vastu. Zanrikirjandusel on väga palju fänne ja lugejaid, kirjanduslik kirjandus tundub igavam aga samal ajal prestiizikam. Sama toimus ka muusikaga. Sümbolism Antiiksed kujundid. C. Baudelaire, P. Verlaire, A. Rimbaud 19.saj. Hilissümbolism 20. sajand. Sinna kuulub ka Apollinaire (kubism). Sinna kuulub veel R. M Rilke. E. Leino ja G. Suits Eestist. Juhan Liiv leidis omal käel sama mis E. Pound leidis ta on iseavastatud imazist. 20 sajandi kirjandus zanrite kaupa (luule, proosa ja näitekirjandus) Tähelepanu on igasugustel uuendustel. Frederico Garcia Lorca (1898-1936) Erakordne sürrealist, seostab moodsed uuendused vanade rahvalauludega. Hispaania mustlaste romanssidega. Thomas S
(7) Punane väljendab erutuvust ja liikuvust, seepärast ka tuld, armastust, uhkust, verd, võimu, võitlust, kirge, vaenu ja hädaohtu. Võib tajuda ohuna, seetõttu värvitaksegi ohtu tähistavad esemed punaseks: punane tuli valgusfooris sunnib juhti peatuma, tuletõrjevahendite punane toon on häiresignaaliks. Punane erutab ja kütkestab vaatajat. Kuningarüüd on sageli olnud punased.Teatrites on toolid ja kardinad pidulikkuse röhutamiseks tihti purpurpunased. Prantsuse luuletaja Rimbaud ütles, et naist, kes on riietatud punasesse, on kerge võrgutada. Punane võib siin tähendada kihku tunnete järele. Vanas Indias sümboliseeris punane kirge ja naiselikkust.(7) Punane on kõige silmatorkavam ja tähelepanunõudvam kõigist värvidest. Lapsed armastavad säravpunast sageli oma ego maksmapaneku eas. Täiskasvanuilegi annab see virgutava energialaengu
1898 (Breton). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. xi. postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus ning kindla teemaderingi eristamatus. postmodernistlik kunst üritab taas läheneda
(7) Punane väljendab erutuvust ja liikuvust, seepärast ka tuld, armastust, uhkust, verd, võimu, võitlust, kirge, vaenu ja hädaohtu. Võib tajuda ohuna, seetõttu värvitaksegi ohtu tähistavad esemed punaseks: punane tuli valgusfooris sunnib juhti peatuma, tuletõrjevahendite punane toon on häiresignaaliks. Punane erutab ja kütkestab vaatajat. Kuningarüüd on sageli olnud punased.Teatrites on toolid ja kardinad pidulikkuse röhutamiseks tihti purpurpunased. Prantsuse luuletaja Rimbaud ütles, et naist, kes on riietatud punasesse, on kerge võrgutada. Punane võib siin tähendada kihku tunnete järele. Vanas Indias sümboliseeris punane kirge ja naiselikkust.(7) Punane on kõige silmatorkavam ja tähelepanunõudvam kõigist värvidest. Lapsed armastavad säravpunast sageli oma ego maksmapaneku eas. Täiskasvanuilegi annab see virgutava energialaengu. Erkpunased detailid muudavad ka kõige neutraalsema ümbruse pilkuköitvaks,
Kauss trükimustaga minu ees ma niisutan oma sõrmeotsi nuusutan neid 13 Aknast mu kukla taga hakkab nõrguma aoeelset ilma Ma karjatan 2.5. ,,Magneetiline jõgi" 2001. aastal ilmunud kogu sisaldab värsitõlkeid prantsuse ja rootsi luulest. Autoritest on esindatud Charles Baudelaire, Arthur Rimbaud, Paul Eluard, Jean Cocteau, Gunnar Ekelöf, Ragnar Thoursie, Karl Vennberg ja Erik Lindegren. (,,Ilmar...",18.01.09) 2.6. ,,Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 2004. aastal ilmunud koondkogu. Teos annab Laabanist terviklikuma pildi kui kunagi varem. Klassikalisele ,,Ankruketi" kogule eelneb seekord tsükkel algusaastate luulest ja ,,Rroosi Selaviste" mitte-terad, eesti luule ajalugu, anagramm-portreed ja, limerikud ja nastiksõnad on saanud tublisti täiendust
M?jutusi saadi Sigmund Freudi ps?hhoanal??si?petusest, mille kohaselt looming l?htub alateadvusest, n? gemustest, unen?gudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. S?rrealistid v?tsid ?le freudismist teesi, et ?hiskondlikke konflikte on v?imalik lahendada alateadvuslike j?udude vabastamise teel. S?rrealism ?ritas avardada inimese t?elisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.S?rrealismi eelk?ijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud?d ja Guillaume Apollinaire?i. 1930.aastate s?ndmuste t?ttu muutusid kunsti- ja kirjandusvoolud.Autoritaarsetes riikides sundisid riigijuhid kunstnikel kujutama oma teostes valitsevat riigikorda ja v? imukandjaid.Need kunstnikud, kes polnud n?us seda tegema pidid riigist lahkuma. Suur osa kunstnikest suundus New York'i ja t?nu sellele muutus see linn maailma kultuurikeskuseks. Itaalias tulid võimule faistid.Nende juht Mussolini seadis eesmärgiks luua Itaaliast
Ideaalide kättesaamatus, surm ja kaduvus tsükkel "Spliin ja ideaal" (spliin maailmavalu). Alalhoidlikud süüdistasid teda a moraalsuses, algatati kohtuasi ja ta pidi maksma rahatrahvi. Edaspidi muutus ühiskonnakriitilisemaks, eemaldus teistest prantsuse sümbolistidest, muutudes isiklikumaks ja hakates kasutama luuletustes kõnekeelt. Viimane tähtsam teos oli "Luuletusi proosas" (1869 postuumselt). Euroopa luulet mõjutasid enim Paul Verlaine (1844-1896), Arthur Rimbaud (1854-1891) ja Stéphane Mallarme (1842- 1898). Verlaine ja Rimbaud olid seotud Pariisi Kommuuniga, lahkusid seetõttu riigist, elasid boheemlaseelu, pruukisid uimasteid, neil olid homoseksuaalsed suhted. Ometi lõid nad sel ajal oma parimad teosed, nt Verlaine'i lüürilis-melanhoolne luulekogu "Sõnadeta romansid" (1874), kus on eriti rõhutatud kõla- ja helivarjundeid, ja Rimbaud' "Illuminatsioonid".
funktsioon. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon, Paul Éluard jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Kui enamik kunstnikest olid juba osalenud dadaistlikes liikumistes ja tõid sürrealismi kaasa juba tuntuid võtteid siis Andre Masson, Joan Miro ja Yves Tanguy mängisid otsustavat osa sürrealistliku automatismi väljatöötamisel
ei loeta." ,,Senikaua kuni sõda kujutatakse kuriteona, säilitab ta oma veetluse. Kui muutub inimeste silmis veetlevaks, kaotab ta oma populaarsuse." ,,Ainus vahe pühaku ja patuse vahel on see, et igal pühakul on minevik, patusel tulevik." ,,Alati peab mängima ausalt, kui sul on võidukaardid." ,,Kohusetunne on asi, mida nõutakse alati teistelt, mitte iseendalt." See, kuidas Wilde lõpetab Dorian Gray romaani, näitab, et kirjanik ise tema ideedega nõus pole. 14. Sümbolism, A. Rimbaud' ja P. Verlaine'I elu ja looming, ühe luuletuse analüüs 70ndad ja 80ndad aastad, kus Pariisi päevalehtede artiklitesse hakkas ilmuma selline sõna nagu ,,dekadents" mandumine. Rühmitus ütlebki, et loojangu ja hävituse kirjanikud. Nemad siis väga mitmetes väljaannetes ja mitut moodi avaldavad oma manifeste. Kõigepealt ütlevad, et on äärmiselt ükskõiksed sotsiaalsete probleemide suhtes. Kunstil puudub kasvatuslik mõju. Rõhutavad äärmuseid, individualismi
annaabi.ee 
