Hispaania teater ja Lope de Vega Mario Jurn MTT2 Lope de Vega Sündis 25.nov 1862 aastal Suri 27.aug 1935 aastal Oli kirjanik Hispaania draamakirjanduse suurkuju Kirjutas umbes 1500-2500 näidendit Säilinud on 425 näindedit Näidendeid "El perro del Hortelano" ("Kadekops") "La viuda de Valencia" ("Lesknaine Valenciast") "El maestro de danzar" ("Tantsuõpetaja") "Peribáñez y el comendador de Ocaña" "Fuente Ovejuna" "El mejor alcade, el Rey"
(,,Talvemuinasjutt", ,,Cymbeline", ,,Tormis"). ,,Hamleti" loo algallikaks oli keskaegse ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne ,,Taani kroonika". Tragöödia peamotiiv on surm. Romeo ja Julia lugu on pärit Bandello novellist. Armastuslugu sarnaneb Tristani ja Isolde looga. W. Shakespeare on kirjutanud 154 sonetti. Shakespeare pühendas oma sonetid naisele, keda nimetab tumedajuukseliseks, ülejäänud sonetid aga heledale sõbrale. 17. Lope de Vega. - Tema looming oli Hispaanias ainuvalitsev XVI sajani lõpul. Lope de Vega arvates ei sobinud antiikteatri põhimõtted Hispaanias, kus publik nõudis teistsugust, elavat ja liikuvat, kiire sündmuste arenguga vaheldusrikast teatrit. Samuti ei pidanud ta vajalikuks range piiri tõmbamist ,,kõrge" ja ,,madala" zanri vahele. Lisaks eelnevale pole tarvis kinni pidada mingeist aja- ja kohapiiranguist, sest need muudaksid näidendi kohmakaks ja kängitsetuks
eestlane) seotud ärkamisaegse liikumisega. Tõeline idealist, aus võitleja vaimse maailma nimel. Kuni 1930ndateni, need tõlked, mis tehti, olid ilmselt kaugtõlked. Üks juhtivaid kirjanikke oli Vicente Blasco Ibanez. 1898. Aasta põlvkond paistis silma modernistlike otsingute poolest. Tema romaane tõlgiti sel ajal ilmselt palju saksa või vene keelest. 19. sajandi lõpu Hispaania väga oluline kirjanik (aga Eestis põhimõtteliselt tundmatu) - Emilia Pardo Bazàn. Lope de Vega ,,Fuenteovejuna" on Eestis lavastatud nime all ,,Naiste mäss". Fuenteovejuna on ise ühe küla nimi, aga eestlastele ei ütleks see nimi kuigi palju. 1923 lavastati. Samuti on olnud ,,Elu on unenägu" ja ,,Nähtamatu daam" (üks populaarsemaid Calderoni komöödiaid) 1934- esimene otsetõlge hispaania keelest. Blasco Ibanez- ,,Neetud maa"/ ,,La Barraca" (Aleks Sepp) Esimene hispanist, kes juba ka uurib hispaania kirjandust- Aita Kurfeldt (1901-1979)
· Barokk tekkis Itaalias, arenes hoogsalt Hispaanias ja Saksamaal. · Tunnused: 1) Liikuvus, rahutus 2) Teatraalsus 3) Tundepaisutatus 4) Väline hiilgus · Barokikirjanduses on teravad kontrastid, dramaatilised situatsioonid, erakordsed kangelased, raskepärane stiil, reegleid ei tunnistata. · Vastandite kunst- ühendab ilu ja inetust, voorust ja pahesid. · Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)- suure menu osaliseks sai tänu tema näidendi ,,Sevilla pilkaja ja Kivist külaline", kus peategelane võrgutaja, jumalateotaja on Don Juan. Naistevõrgutaja kuju loomiseks sai tõuke hispaania folkloorist. Sama teema hiljem Moliere'i, Puskini, Shaw loomingus. c
Goffredo de Borullon. Sõdalased vallutavad Jeruusalemma, aga nende tähelepanu on armastusest hajutatud. Rinaldo Armida. Tantredi Clarinda. Lõpuks on ka naised kristlased. Tasso eepos "Vallutatud Jeruusalemm" kirjutas ta eelmise eepose kriitika matmiseks, aga see oli esimesest palju nõrgm. "Tasso murelaul" keegi teine kirjutas tema elu- ja loomelugu. (eesti k. 1974 "Loomingu Raamatukogu") Hispaanias Lope de Vega oli küll näitekirjanik, aga kirjutas ka väga palju luulet. 1498 Vasco da Gama oli India ekspeditsioonil. 1520 Magalhaes tegi esimesena ümbermaailmareisi. Algas Ameerika avastamine ja vallutamine üheaegselt, rööbiti. Selle käigus heideti alla kesk- ja lõuna-ameerika alad. 1521 vallutati Mehhiko alad. Paganaid pöörati ristiusku, alati olid vaimulikud kaasas. Vanad kultuurid hävitati. Vallandus julmus gongistedoride seas, ei alltutud enam Euroopast tulnud käskudele.
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada
Barokk on mõtteline ja mänguline. 1) Hispaania baroki kirjanik Baltasar Gracian oma raamatus ´´ Vaimuteravus ja loovuse kunst``- hindas vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, paradokse ja antiteese. 2) Barokk oli skeptiline ja pessimistlik. Barokk ühendas vastandid. 3) Kirjanduse lemmikkujundid: Elu kui unenägu, teater, laat, vangla 4) hüüd laused :Memento mori!, Carpe diem !, elu on teater. 5) Kirjanikud: Lope De Vega(500 komöödia näidendit),Cervantes(,,Don Cuijote´´), Tirso De Molina(,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline´´), Calderon Hispaaniast(Tema looming on opereti sünd) KLASSITSISM 17 saj 1 pool -18. saj Prantsusmaal. Iseloomulikud jooned: Au sisse tõsteti mõistus. Toetuti antiigi esteetikale, väditi juhuslikkust ja segadust. Suur vahe oli kõrgel ja madalal kunstil. Dramaatikas
*kontrastne kujutamine vähenemine lased ja sündmused kriitiline käsitlemine *kaootiline *võitlus mõistuse ja *teaduste areng *suured tunded *kangelasteks *maise elu tühisus tunnete vahel *kontrastid harilikud inimesed *ratsionalism Lope de Vega Nicolas Boileau Nikolai Karamzin Walter Scott Stendhal „Kadekops” „Luulekunst” „Vaene Liisa” „Ivanhoe” „Punane ja must” „Lesknaine Valenciast” Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert
*kaootiline *võitlus mõistuse ja *teaduste areng *suured tunded *kangelasteks *maise elu tühisus tunnete vahel *kontrastid harilikud inimesed *ratsionalism Lope de Vega Nicolas Boileau Nikolai Karamzin Walter Scott Stendhal ,,Kadekops" ,,Luulekunst" ,,Vaene Liisa" ,,Ivanhoe" ,,Punane ja must" ,,Lesknaine Valenciast" Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert
kogu renessansskultuuri maailmavaatelin Shakespeare e algus . Tuli esile kirjalik poeetiline vorm, mis eksisteeris ilma taustamuusikata. Dialoog oli humanistide armastatuim kõnepidamise ja suhtlemise viis Barokk 17 saj ja Vastandlikud nähtused, erakordsed Lope de 18 saj kangelased, teravad kontrastid, Vega ,,Sevilla tähed" esimene metafoorsus ja sümbolid, maise elu pool tühisus, vastuolu kõrgete ideaalide ja karmi madala tegelikkuse vahel, Detailide rohkus. Klassitsism 17 saj ja Toetus antiigile, loogiline, mõtlemine, 18 saj piiritlemine, mõistuspära, selgus,
Tema tuntuimad komöödiad on ,,Tõrksa taltsutus" (1593), ,,Suveöö unenägu" (1595), ,,Veneetsia kaupmees" (1596), ,,Palju kära eimillestki" (1598), ,,Nagu teile meeldib" (1599), ,,Windsori lõbusad naised" ja ,,Kaheteistkümnes öö" (1600). Osa tema komöödiaid, nagu ka hilisemad nii nimetatud tragikomöödiad (,,Suveöö unenägu", ,,Talvemuinasjutt" ,1610, ,,Torm" ,1612,) on loodud nii nimetatud maski ehk maskimängu zanris. Hispaania rahvusdraama (Lope de Vega) Inglise rahvusdraamaga umbes samal ajal kujunesid näitekirjandus ja teater ka Hispaanias. Sealgi saadi mõjutusi antiigist kui ka hiliskesakajast. Kuigi hispaania rahvusdraama kujunemises on osa paljudel nimekatel kirjanikel seal hulgas Cervantesel (kes on kirjutanud väga naljakad raamatud Don Quijote seiklustest), tõusis 16. sajandi lõpul sealseid lavasid ainuvalitsema Lope de Vega (1562-1635). Temast on säilinud enam kui pool tuhat näidendit kõikvõimalikes zanrites
KOERTE KÕNELUS- Cervantes Donja Estefania de Caicedole- naine, kellega lipnik Campuzano oli abiellunud ja, kes talle süüfilise andis. Lipnik Campuzano- sõjaväelane, kes hospidalis süüfilist ravimas käis (peategelane) Donja Clementa Bueso- donja estefania maja ja vara tõeline omanik Don Lope Melendez de Almendarez- clementa mees Duenja Hortigosa- clementa teenija Litsentsiaat Peralta- mees, kellele Campuzano seda lugu jutustab Cipion- üks koer Berganza- teine koer Nicolas Tömpnina- berganza esimene omanik, lihunik Cariniosa vms- nõid Novell algab sellega, kuidas Campuzano hospidalist välja lonkab, kus ta enda süüfilist just ravimas käis. Ta näeb juhuslikult vana sõpra Peraltalt, kellele jutustas oma petisest naisest
Renessansiaegne teater Teater levis paljudes euroopa maades, kesksed olid inglismaa, hispaania (lope de vega, caldenog), itaalia teatri eripära comedia dell'arte. Oli ampluaa teater, näitlejatel olid kindlad rollid, mida nad esitasid. Tekst oli kirja pandud skemaatilise stsenaariumina mille põhjal näitlejad improviseerisid. zuseed kordusid. Väga palju kasutati keskaegsete frasside motiive. Lood keerlesid ümber noorte armastajate, nutikate teenijatüdrukute ja sarvekandjast abielumeeste ümber. Sagedased tegelased olid ka sarlatanist arst või hooplev sõjamees. Inglise teater
Barokk ja klassitsism 17.sajand Barokk- Hispaania, Itaalia, Saksamaa kontrastid, vastandid ja äärmused Teatraalsus ja dramaatislised situatsioonid Fantaasia, mäng Metafoorsus ja sümbolid Erakordsed kangelased Tunded ja kirg Pessimism ja skeptilisus Segadus ehk reeglite eiramine Juhuslikkus Mitmemõtteline, mänglev Kirjanduses lemmikkujunditeks-elu kui unenägu, kui teater, kui vangla jne. Lope da Vega draama "Sevilla täht"(1623) Moto: Carpe diem!(kasuta päeva) Memento mori!(mäleta surma) Arhitektuur: Kadrioru loss Klassitsism-Prantsusmaa ja Inglismaa Mõistuspärasus, selgus ja loogika Range täpsus, reeglid ja kord Eeskujuks antiik Etikett ja moraal Kirjandus kui kasvatus vahend Teadmised ja haridus Välditi juhuslikkust, segadust ja tundeid Elu tõepärane kujutamine Lihtsus Elulised ja tõetruud kangelased Moliere komöödia "Tartuffe"(1664,1669) Moto: Cogito, ergo sum
sajandi keskel. Barokk ei ole uus kunstivool, vaid renessanssi täiustus. 17. sajandil valdav Hispaanias, Itaalias, Saksavürstiriikides. Baroki kirjandus on nii sisult kui vormilt rajatud teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusse, stiil on sageli iseäratsev ja ülepingutatud. Mingeid reegleid peale oma fantaasia ei tunnistata. Lõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni Hispaania draamakirjanuses, mille esindajad on Lope de Vega ja Pedro Colderon. Lope de Vega. XVI sajandi lõpul lavade ainuvalitseja. Temalt on säilinud enam kui pooltuhat näidendit kõikvõimalikes zanrites. Tänu tema erakordsele villjakusele jõudis hispaania draama varakult küpsuseni. 1609. aastal avaldatud ,, Komöödiate tegemise uus kunst" kinnitas ta esteetilised põhimõtted, mida Hispaania ,,kuldse ajastu" draama vastavalt jälgis. Tema arvates ei sobinud hispaania teatrisse antiikteatri põhimõtted,
Entre 1616 y 1618 estuvo en Santo Domingo, en cuya universidad fue profesor de teología durante tres años y donde además intervino en asuntos de su Orden. En 1625 la Junta de la Reforma le prohibió escribir. Pero seguió escribiendo, pero en 1626 el pasó a residir en Madrid y fue nombrado comendador de Trujilo. Entre 1632 y 1639 estuvo en Cataluña Vivió sus últimos años en Soria. Es uno de los grandes dramaturgos del Siglo de Oro español. Su obra dramática se mantuvo fiel a Lope de Vega. Tirso de Molina fue un autor muy fecundo : dejó a unas 300 comedias, que se imprimieron en cinco partes: Primera parte Sevilla, 1627 Segunda parte Madrid, 1635; Tercera parte (Tortosa, 1634); Cuarta parte (Madrid, 1635), Quinta parte (Madrid, 1636). Como dramaturgo religioso él escribió varios autos sacramentales (El colmenero divino, No le arriendo la ganancia, El laberinto de Creta), comedias bíblicas (La mujer que manda en casa. La mejor espigadera
teatrit. Judsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast prineb Euroopas tavapraseks jnud nn. karplava. Rmekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mngis philiselt vljas; rndnitlejad, kellest igaks kehastas ht kindlat tpi, improviseerisid: mtlesid teksti vlja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes itsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks. Hispaania nitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19.
Renessansi kultuuri jätkuna arenes välja kaks kultuuri tüüpi. Barokk ( 16 saj lõpp Itaalias) ja klassitsism ( 17 saj algus Prantsusmaal). Barokk avaldus teravates kontrastides erakordsetes tegelastes,dramatilistes olukordade. Kujutas lõhestunud hingega inimest. Maailma võrreldi näitelavaga kus miski pole püsiv ja au sisse tõsteti mõistus. Hispaania luules Louis de Gongora, Francisco de Quevedo, Pedro Calderon. Draama luules Lope de Vega. Filosoof Baltasar Gracian. Klassitsism rõhutas tasakaalukust korrastatus, vastandudes barokkile. Selgepiir üleva ja madala vahel, ranged normid. Tragöödia pidi inimest õilistama, komöödia õpetama. Kummagis ei tohtinud olla labasust. Klassitsismi pm Nicolas Boileau ,, Luulekunst". Moliere ( 1622-1673) Euroopa suurim komöödia kirjanik. Saavutas tuntuse etendustega ,, Naeruväärsed eputised". Kuulsaim näidend" Tartuffe". Tuntumad: ,,Don Juan", ,,Ihnus". Molire uskus, et
Kirjanikud: Shakespeare 16) Klassitsism 17.saj, Matkis kõiges antiiki, sel ajal hinnati kergemat sorti luulet, mõistus, selgus, korrapära, ranged reeeglid. Hästi iseloomustab Descartes tsitaat ,,Mõtlen, järelikult olen olemas." Tragöödias ei tohtinud olla labasust. Kirjanikud: Moliere 17) Barokk 17.-18.saj, kujundite peenus, sümbolistlik, allegooriline, vastandid, kontrastid, pessimistlikum kui renessanss. ,,Näiliku" ja ,,tegeliku", ,,keha" ja ,,hinge" vastandamine. Autorid: Lope de Vega, Tirso de Molina, Calderon 18) Sentimentalism 18.saj. Omane liialdused, lopsakas looduse kujutamine, päevikuvorm, enne romantismi. Liiane tundelisus, nutulisus 19) Valgustus 18.saj. kodanluse kujunemise aeg, absolutismi kriis. Teaduse, hariduse ja kultuuri arendamine. Ideaaliks loomulik inimene. Hinnati kõrgelt romaane, teatrit ja draamat. Luule areng aeglustus. Demokraatlike ideede levik. Kirjanikud Rousseau, Swift, Montesquieu, Voltaire, Defoe 20) Romantism 18
Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis. Teater: · Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Ooper tekkis 16. sajandi lõppus. · 1637. a. avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater · XVII saj. Nim. Hispaania ja Prantsusmaa teatri kuldseks ajastukas · Kuulsamad näitekirjanikud: Lope de Vega. Muusika: · Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkisid kiiresti uued zanrid, eel kõige ooper , samuti algas solistide vokaal ja instrumentaal muusika ning orkestrimuusika võidukäik. · Itaalia k. Basso contiuo ehk saksa k. Generaalbass mis oli Barokki ajastu muusika alustalaks. · Uued zanrid : Ooper, Balett , Süit , Pastion , Triosonaat (kirikusonaat, kammersonaat) , Soolokontsert ,kantaat, prelüüd ja fuuga.
situatsioonid. Kirjutamise stiil on raskepärane, mitmemõtteline ning kasutatakse palju sümboleid. Kõige rohkem barokseid jooni on Hispaania kirjanike luules ning draamakirjanduses. Tol ajastul oli palju elukutseliste näitlejate rändtruppe ning avati palju avalikke teatreid, kuhu sai väikese raha eest minna. Näidendid olid 3-vaatuselised ja nende vaheaegadel esitati laulu- ja tantsunumbreid. Ka näidenditesse põimiti palju laulu ja tantsu. Lope Felix de Vega Carpiot (1562-1635) peetakse rahvaliku draama loojaks. Ta kirjutas väga palju näidendeid (arvatavasti üle 2000). Tema teostest kujunesid välja Hispaania teatri põhilised näidendiliigid, milledest populaarseimaks said põnevad ja lõbusad mõõga- ja mantlikomöödiad ("Koer heintel"). Peategelased olid julged ja hakkajad neiud, kes julgesid võidelda enda iseseisvuse ning tundevabaduse eest.
Kelmiromaanid levisid peaageu kõikjal Euroopas. Pastoraalse romaani rajaja oli hispaania kirjanduses Jorge de Montemayor teosega 'Diana'. Teisena pälvib esiletõstmist Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) lamburromaan 'Galatea', mis on Dianat matkiv teos. Hispaania draama esiisaks sai Juan del Encina (1468- 1529), kes kirjutas rahvaliku sisuga ekolooge. Antiigi ja itaalia mõjusid tõi hispaania draamasse Bartolome de Torres Naharro. Ajastu suurimaks dramaturgiks sai Lope de Rueda (1510-1565), kes lõi ulatuslikke komöödiaid, ja lühifarsse. Hispaania draama õitsenguaeg oli 17. sajandi esimene pool, millal tegutsesid andekas kirjanikud Lope Felix de Vega Carpio (1562- 1635), Tirso de Molina (1570, 1584- 1648), Juan Ruiz de Alarcon y Mendoza (1581-1639), Pedro Calderon de la Barca (1600-1681). Sellesse ajastusse ulatub ka Cervantese looming, kes viljeles draamat ja proosat. Draama valdkonnas on tema
Shakesbeare. I perj. Ajalookroonikad, tragöödiad: ,,Julius Caesar" ,,Romeo ja Julia". Komöödjad ,,Tõrksa taltsutus" , ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees". II perj. Tragöödiad ,,Hamlet", ,,Othello". III perj. Tragöödjad: ,,Talvemuinasjutt" ja ,,Torm" Barokk Hispaania, Itaalia, Saksamaa. Vastandlikud nähtused, erakordsed kangelased, teravad kontrastid, metafoorsus ja sümbolid, maise elu tühisus, vastuolu kõrgete ideaalide ja karmi madala tegelikkuse vahel, Detailide rohkus. Lope de Vega ,,Sevilla tähed" Colderon ,,Elu on unenägu" Klassitsism Prantsusmaa, Inglismaa. Toetus antiigile, loogiline, mõtlemine, piiritlemine, mõistuspära, selgus, täpsus. Descartes ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Boileau ,,Luulekunst". Moliere Komöödiad: ,,don Juan", ,,Ihnus". Valgustus Mõttevabadus, demokraatia, teadus, haridus. Russeau. Põhimõte: lasta vaimul endaga areneda. ,, Julie e. Uus Heloise", ,,Ühiskondlik leping", ,,Julie", Emilie" . Voltaire. Filosoofilised
Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava. Rämekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mängis põhiliselt väljas; rändnäitlejad, kellest igaüks kehastas üht kindlat tüüpi, improviseerisid: mõtlesid teksti välja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes õitsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molière'i peetakse tänini üheks säravaimaks komöödiate autoriks. Hispaania näitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lõplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse ühtsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad näitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mõjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19
Suurepäraseks näiteks loomulikult Kadrioru loss ja park. Barokk-kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmustesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega). Barokk-kirjandus sai valdavaks samuti Itaalias. Kasutatud kirjandus: 1.www.uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/konspekt.htm 2.www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid 3.http://gymn.paide.ee/kunstiajalugu/barokk.htm 4. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm 5. http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm 6. ENE nr.1
Mis sellele voolule eelnes, mis järgnes? Rahvad, kellele barokk/ klassitsism /valgustus /sentimentalism /romantism on kõige omasem. 1.1. Barokk on 17. sajandi kirjandusvool Hispaanias ja Itaalias. Kirjanduses rõhutatakse tegelaste kõlbelisusele, kritiseeritakse kuningat, esinevad konfliktid (kire tõttu), irratsionaalsus, keeruline, inimesed muutuvad järsult, konfliktid on teravad. Kirjanikest Lope de Vega, Pedro Calderon, Cervantes. Barokile eelnes renessanss ja järgnes . 1.2. Klassitsism on 17. sajandi kirjandusvool Prantsusmaal. Seda iseloomustasid ratsionalism, kindel kord, tsensuur, äärmine kõlbelisus, kuningat ei kritiseerita, tugev kuningavõim, inimeste ei muutu ja arene. Kirjanikest oleks Corneille (,,Cid"), Moliere (,,Tartuffe", ,,Don Juan" jt), Racine. Klassitsismile eelnes renessanss ja järgnes . 1.3. Valgustus on kirjandusvool 18
armastuspoeem Uus mahe stiil- "Utoopia". More, U G.Guinizelli, ss väljamõeldud ideaalne Cavalcanti, nt Dante ühiskond Utoopia ,,Uus elu", rõhutas saarel armastuse filosoofilist käsitust Lope de Vega- lamburiteema, ,,Vabastatud Valtemand-,,Hamlet", V ,,Arkaadia" Jeruusalemm"- Tasso saadik, kes eepiline poeem, 20 saadetakse Norrasse laulu, Jeruusalemma vallutamine ristirüütlite poolt. Antiikeeposte eeskuju, avaldati nõusolekuta
Olid tekkinud teatrimajad ja hooned, mis võimaldasid etendusi mängida ka halva ilmaga ja talvel. Etenduses oli õpetlik ühendatud mängulisusega. Väga palju esitati tragikomöödiaid, see on kerge sisuline etendus, milles tegelased on lihtsad inimesed, kelle abil väljendatakse igavikulisi probleeme. Inglaste kodusõda pani inimesed teatri unustama ning rikkus teatris käimise traditsiooni. Hispaania teater Lope de Vega Hispaania rahvusliku teatri rajaja. Etendusi ei peaks mängima rangete reeglite järgi. Mõõga- ja mantli komöödiad.
suht vähe. See zanr väljendas pigem arisokraatliku vähemuse maitset ja ideaalide kujutlusi. Teadlik, kokku lepitud utopism. Lembeellu süüvimine, armastuse nukrus ja valu, traagiline motiiv. · Lamburiteema oli toonud renes. Proosaromaani Boccaccio, kuid suurmoe algatas J. Sannazaro ,,Arkaadia". Nii proovisid samalaadset asja viljeleda veel Jorge de Montemayor, Cervantes, Philip Sidney, Lope de Vega, John Lyly (viimane lõi lillelise ja iluseva stiili mida hakati nimetama eufismiks tal oli teos ,,Eupheus ehk Teravmeelsuse Anatoomia"). · Manerism aritokraatlik üleminek hilisrenessansilt barokile ja klassitsismile. · Paralleelselt Boccacciost alates jooksis ka realistliku romaanini viiv suund. Sellistes romaanides näidati elu sõltuvust maistest teguritest ja ühsikonnast. Kui rüütli ja
Arvukalt põimis Cervantes luuletusi oma proosateostesse. Üle kõige on luuleline esikromaan "Galatea". Uusaegne Euroopa pastoraalromaan oli oma tekkest peale lüüriline romaaniliik; Sannazaro "Arkaadia" eklooge imiteeris järgnevalt kogu Euroopa renessansi luuletajaskond. Üksikuid Cervantese luuletusi on tema romaanidest ja näidendeist võetud hispaania luule üldantoloogiatesse; siiski ei ole neil sellist kaalu, et Cervantes luuletajana tõuseks Góngora, Quevedo või Lope de Vega kõrgusteni. Muidugi, oma hingelt oli Cervantes poeet, ja poeesia, mis muu, on tema "Don Quijote" - ülemlaul inimese hingesuurusele. Poeet oli sel ajal kirjaniku sünonüüm. Kui Cervantes räägib kirjandusest, otsib ta sellest kõikjal poeesiat. "Galatea" 6. raamatusse paigutas Cervantes nümf Kalliope laulu, mille rohkem kui 100 oktaavi on Cervantese esimene katse hinnata oma aja hispaania kirjandust, väljendades ühtlasi oma esteetilist maitset ja kriteeriume
ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt: Hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega). Barokk kirjandus sai valdavaks samuti Itaalias. Klassitsism sai valitsevaks kirjandussuunaks absolutistlikul Prantsusmaal, kus see muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Kuningas Louis XII mõjuvõimas kardinal Richelieu (võimul 1624-1642) asustas 1635 aastal 40- liikmeline Prantsuse Akadeemia, mis peale prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemise suunas kuningakojale meelepäraselt kogu avalikku kultuurielu. Absolutism võitles nii poliitilise
Essee "Printsess de Cléves" Kursuse raames lugesin kuut teost. Lope de Vega "Tantsuõpetaja", Pedro Calderóni "Nähtamatu daam", Dante Alighieri "Vita Nova", Michel de Montaigne'i "Esseed", Cervantese "Koerte kõnelus" ja Madame de la Fayette'i "Printsess de Clèves". Mu tähelepanu äratas just viimane teos, sest loenguid kuulates jäi meelde, et see on psühholoogiline romaan ja kuna mind huvitavad inimestevahelised suhted otsustasin sellest essee kirjutada. Tegemist on silmapaistva renessansiaegse teosega, sest Fayette on suutnud Henry
mahlaka rahvaliku kõnepruugi ja vürtsikad kõnekäänud. Täiendab romaani sümboolikat. Kujutab endale ette südamedaami, kellele kangelastegusid pühendada. Enamik ettevõtmisi lõpeb äpardumistega, Kurva Kuju rüütel. Paeluv mäng struktuuris. Rõhutab teadlikult muljet loo müütilisusest (isegi kujutluslik loo autor). 13.Renessansi draama ja teater (XV-XVI saj.): Christopher Marlowe (Tragöödiad), Shakespeare (Kogutud teosed), Lope de Vega (Sevilla täht; Tantsuõpetaja valimikus „Hispaania pärand“, Cervantese vahemängud valimikus „Hispaania pärand“), Niccolò Machiavelli (Mandragora valimikus „Itaalia maskid“) Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hilisem. Varaseim uusaegne rahvusdraama kujuneb välja XVI saj lõppveerandis, renessansi loojangul. Itaalias matkiti antiikteatrit. Machiavelli peegeldas kriitiliselt kaasaegset Firenzet proosakomöödias „Mandragora“
Martin Opitz(1597- 39)- ,,Raamat sks poeetikast"1624.( peaks klassitsistlik luule välja nägema, millised on luule moraalsed alused) luule peab olema selge,loogiline; kinnitas silbilis-rõhulise värsisüst. Paul Fleming(1609-40) 17saj suurim Sks poeet. Opitzi õpil; käis Tln, armus Elsasse; suhtles Eestis kaupmeestega, kõrg- ja keskkihiga. Draama- arenes kiiremini Ing ja Hisp-s. Draama kuldne sajand kestis 16.s keskpaigast 17.s keskpaigani. Hisp rahvusdraama rajaja oli Lope de Vega. Bteater- mitmekesine temaatika, palju liikumist, uhked dekoratsioonid; tekkis ooper ja operett. Tirso de Molena- teosed annavad edasi tegelaste mõtte ja tundevarjundi; kuulsaim näidend "Sevilla pilkaja ja kivist külaline". Pedro Calderón de la Barca- Eur suurim baroki dramaturg; esindab küpset barokki; ülistab inimese sisemist vabadust; sümbolid, allegooria esipl; peateos "Elu on unenägu". Klassitsism- Tekkis barokile vastukaaluks Pr-l; eksisteeris Eur kultuuris 17.& 18s
Saatvaks muusikaks oli ragtime. Selline muusika ja tants said populaarseks ka New Yorgis ja Chicagos. 20. sajandi algul kui valgete ühiskonna käitumisnormid muutusid vabamaks, võtsid valged üle mõned energilisemad tantsud, mida seni olid tantsinud vaid mustanahalised - yankee tangle, texas rag, fanny bump, funky butt, squat jt. Paljud tantsud olid loomanimelised, algselt ilmselt pantomiimilise iseloomuga: turkey trot, horse trot, eagle rock, crab step, buzzard lope, fish walk, camel walk, lame duck, bunny hop, kangaroo hop, grizzly bear, bunny hug. Kõiki neid tantse tantsiti 4/4 taktimõõdus sünkopeeritud rütmiga ragtime'i järgi. 1910. aastast alates hakati neid tantse tantsima järjest suvalises järjekorras; rõhuasetus läks sammudelt rütmile. Samal aastal sai menukiks Irving Berlini "Alexander's Ragtime Band". 1920. aastatel arenes ragtime swingiks; tantsudest said populaarseks fokstrot ja charleston, 1926 ka Detroidist pärinev black bottom
16.sajandi I poolel viljeldi peamiselt lühinäidendeid:1)ekloogid; 2)autosakramentaalid (1-vaatuseline Piibli-aineline lühinäidend); 3)intermeediumid. Hispaanias ei pööratud klassikalise draama teooriatele erilist tähelepanu, hispaania rahvuslik näidend oli vabam, värvikam ja romantilisem kui prantsuse näidend. Aines: 1) rahvajuttudest: 2)Hispaania ajaloost; 3)Hispaania kaasajast. Tähtsamad teemad: 1)au; 2)ustavus kuningale. 16.sajandi lõpus hakati rajama püsivaid teatriehitusi. Lope de Vega (1562-1635) . loomupärane luuletajaanne (u 3000 sonetti, romanssi, poeemi, eleegiat jne), romaanid, novellid, näidendid (kirj u 1800, säilinud u 470) Hispaania teatris ei eristatud traagilisi ega koomilisi näidendeid. L. de Vega näidendid on eelkõige intriigidraamad, intriig keskendub 1)auküsimusele; 2)armastusküsimusele. Tüüpiline situatsioon: suursugusest seisusest mees on tähelepannus madalamast
Miguel de Cervantes. · Sündmused arenevad eranditult · Levinumad autorid: Mateo Aleman ja privaatelu tasandil Francisco de Quevedo. · "Galatea"- 1585. aastal · Baltasar Gracian - didaktilise proosa · 65 tegelast kirjutaja. · Näitekirjanik Lope de Vega Carpio · Armastuse analüüs kirjutas väga palju draamasid, · Lõpetamata teos komöödiaid ja usuliste teemadega Luule ja näitekirjandus etendusi. · Cervantes ei olnud luuletajana väga · Calderon de la Barca. tuntud · Hispaania müstikud: St. Theresa Avillast · luuletused proosateostes ja näidendites ja St. John of the Cross
Miquel de Cervantes. Sevilla vanglas olles sündis tal idee kirjutada ,,Don Quijote". Oli loodud rüütliromaanide paroodiaks. Oma teose loomisel kasutas ta rüütliromaane, pastoraal.- ja kelmiromaane ning itaalia armastusnovele. Rüütliromaani ei pilganud ta kui kirjandusliiki, vaid selle kangelaste elukanget ja sisutut askeldamist. C toob välja palju vastandpaare. Materjal on mitmekesine, süzee arened suuruneb jutustajate hulk. ,,Galatea" pastoraalromaan. Hispaania barokkdraama. 17 saj. Lope de Vega üldpõhimõtted. Kuid peamine erinevus on siiski sümboolika ja allegooria jõuline laienemine, teadlik püüdlus suurtele üldistustele. Näidendite tegelased muutuvad sisemiselt keerulisemaks (filosoofiline vastuolu) Peegeldavad kriisiaja ühiskonna inimese moraalset lõhestatust või allakäiku. Väga omane on ,,näiliku" ja ,,tegeliku", ,,keha" ja ,,hinge" vastandamine. Ajastu religioossed konfliktid ajendavad usuteema süvenemist draamas. Prantsuse klassitsistlik tragöödia
ka Sancho Panza seda näeks. Ei saa öelda, et ka Sancho oleks olnud täielikult rumal. Temalgi olid oma kavalused. Näiteks ühel ööl kuulis Don Quijote mingeid imelikke hääli ja tahtis seiklusesse tormata , kuid Sancho kartis. Ta köitis kavalalt oma peremehe hobuse Rocinante jalad kokku, et nad kuhugi liikuda ei saaks. Ja nii jäigi tol õhtul seiklusesse tormamata.. Sancho õnneks. Sancho Panzaga teeb Cervantes seda, mida tegi esmakordselt oma kirjutistes Lope De Vega. Ta toob sisse Sancho Panza näol gracioso ehk naljanumbri, kes on teosesse vaimukusi ja nalja toov tegelane. Enamasti on tegemist härrasmehe (peategelase) teenriga nagu ka ,,Don Quijote" loos. Seda, et Cervantes tahtis Sancho Panza kulul nalja teha, näitab ka nimevalik- Sancho Panza nime võib tõlkida umbes ,,kõht" või ,,vats". Kas Cervantes tahtis Sancho kulul nalja teha või mitte, kindel on aga see, et kannupoiss oli väga reaalne tegelane. Samuti
(15.-16. saj) 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid) 12) Renessansi romaan ja novell (15.-16. saj). (Rabelais Gargantua, Pantagruel; Tormese Lazarillo elukäik, Cervantes Don Quijote, Koerte kõnelus) 13) Renessansi draama ja teater (15.- 16. saj) (Marlowe' Tragöödiad (Doktor Faustuse traagiline lugu), Shakespeare'i komöödiad (Georg Meri tõlked enamuses). Ajaloodraamad ja tragöödiad, Lope de Vega Sevilla täht, ka valimik Hispaania pärand: Cervantese vahemängud, Lope de Vega Tantsuõpetaja.) 14) 17. saj ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism. 15) 17. saj proosa. (Garcian Käsioraakel. Bunyan Palveränduri teekond (kõige varasem inglise kirjanduse tõlge eesti keeles, soovitab Anne Lange tõlget.). La Fayette Printsess de Cleves (peetakse uuema psüholoogilise proosa alguseks), Maailma kirjanduse lugemikust La Rouchefoucauld Maksiimid ja veel midagi.)
usklik); jumal=inimene. : leiti, et ta on katoliku usule ohtlik PARADOKS kuulutati ketserik (põletati) * Mikro- (inimene) ja makrokosmos kattuvad * utoopia * Itaallane Galileo Galilei : maa-keskne süsteem... tegi kõige PARADOKS raskema patu reetmise, kuid jäi ellu. inimese avastatud teadus...avastused teadus&usk lahutamatult koos ,,Sevilla täht" Lope de Vega: ... Sünd...mäss (~12-30)...rahunemine...surm. (,,Elu on unenägu" Calderón) Richelieu * Üks salongiründajaist * Riikliku mõtlemise kaasaegsete põhimõtete rajaja * Prantsuse absolutismi rajaja * Võttis poliitilise terminina kasutusele mõiste ,,kodumaa" * Juhtis Louis XIII nõukogu * Avaldas kuningale olulist mõju * Ajaloolistes romaanides kujutatakse teda salakavala intrigaanina
Plautuse näidendid kuuluvad nn mantlikömöödia liiki, mille kreeka päritolul pole kahtlust. Tegevus toimub alati mõnes kreeka linnas ning tegelased kannavad kreeka nimesid, kuid miljöösse on segatud rooma olustikulisi seiku. Pearõhk on asetatud koomikale: nii karakteri-kui situatsioonikoomika ning dialoogid. Dialoog on jantliku iseloomuga, teravmeelne, palju on sõnamänge, hüperboole, kõnekäände, jämedakoelist nalja. Plautuse komöödiad andsid ainest Shakespeare'i, Lope de Vega, Molière'i, Holbergi, Lessingi loomingule. Terentius kirjutas arenenumale maitsele ning püüdis säilitada kunstilist omapära. Tema komöödiates puudus jämekoomika, aga ka laulud, mistõttu ta ei olnud nii populaarne. Terentius esindas oma komöödiatega humaanset suhtumist. Tema komöödiate kesksel kohal oli taibuka orja tegelaskuju. Ta loobus vaataja proloogis informeerimise traditsioonist. Terentiuse ,,Andria" oli esimene teadaolev teatrietendus Eestis (1529.a Tallinnas). 30
religioon, haridussüsteem. Pealisehitus mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Väärteadvus teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda väärteadvus maailmast ja iseendast. Konflikti roll ajaloo kujunemisel ajaloolise muutuse mudel baseerub majandussüsteemis toimuval pideval võitlusel tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel ja see ei lope enne kui kõik õhiskonna liikmed on koos tootmisvahendite oamnikud. Weber Versteheni (mõistmise ) meetod- see termin viitab võimele kujutleda maailma sellisena millisena võiksid näha seda teised inimesed ning mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad. Parsons struktuur- funktsionalistlik teooria tähtsaks elemendiks idée,et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia ja tasakaal strukutuuri osade vahel, mida nim funktsionaalseteks suheteks. Grupisisene
kodulinnas Alcal de Henareseses. 1609 suri tema õde Andrea, üks lähedasemaid hingi, kes tal oli. 1611 suri teine õde Magdalena. Arvatavasti üheaegselt "Don Quijote" 2. osaga töötas ta uue romaani, "Persilese ja Sigismunda kannatused" kallal. Selle ilmumist tema silmad enam näinud. Ta suri 22. aprillil 1616 Madridis ja maeti sealsamas Trinitaari ordu kloostrisse. Näidendid Kahtlemata sai Cervantese näidendid ainestikku tollasest Hispaaniast. Samuti kais ta tihedalt läbi Lope de Vegaga. Hispaania draama eneseleidmises oli tähtis osa Cervantesel. Ta avaldas "Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi" küll 1615. aastal, kuid ilmselt olid need kirjutatud märksa varem, võimalik, et veel enne 1610. aastat. Oma varajaste (ja antud tsüklist välja jäänud) näidendite seas mainib ta eessõnas "Numancia piiramist" (Cerco de Numancia) ja "Alziiri tehingut" (Trato de Argel). "Numancia piiramine" on ajalooline tragöödia
seaduskogu, mis koostati läänegootide seaduskogu Lex Visigothorum baasil). Alfonso Tark (valits. 1252-84) entsüklopeedilise Crónica general koostamine Toledo (pealinn) “poeg” port. k. filho, Aragoonia ja Leóni dialektis fillo, katalaani k. fill, aga kast. k. hijo(kõige erilisem) Vanahispaania periood kuni 14. saj. Alates 15. saj. kaasaegne hispaania (e. kastiilia) keel 15. saj. Jorge Manríque; 16.-17. saj. Teresa d’Ávila, Góngora, Quevedo, Cervantes, Lope de Vega, kelmiromaan jne. Esimene hispaania k. grammatika 15. saj. lõpust (1492) – Antonio de Nebríja Grammática castellana 16. saj. Antonio de Valdés Diálogo de la lengua (1535-6, esmakordselt avald. 18. saj.) 1714. a. Hispaania Kuninglik Akadeemia (Real Academia) (Prantsusmaal 1634, Itaalias 1583) 1726. a. Diccionario de Autoridades 1771. a. Grammatica de la lengua castellana 32. Portugali keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine
-klassitsism: on iseloomulik eelkõige Prantsuse ja Inglise kirjandusele -barokk:iseloomulik Hispaania ja Portugali kirjandusele -barokk on eelnevalt olnud juveliiride mõiste: tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit -barokkkirjandusele on iseloomulikud tugevad kontrastid -eelistatakse dramaatilisi situatsioone, erakordseid kangelasi, julmust jne. -tegelaste omavahelisi äravahetamisi on palju( toatüdruk vahetab osa aadlipreiliga) -Iseloomulik on ka muusika ja tants(barokk näitemängudele) Lope de Vega -Hispaania baroki tähtsamaid esindajaid -teadaolevalt on tema lavateoste hulk sirka 2000 näidendit, säilinud neist on üle 400 -oli pärit Madridist kullatikkija perest -teostele on iseloomulik, õilsus, kirjutab rahva elust ja ajaloost -tähelepanu ka Hispaania rahvaluulele, eitab keskaja õpetlikkust ja moraalilugemist 1)tõi Hispaania kirjandusse mõista mõõga ja mantlikomöödia: ,,Tantsuõpetaja" ja ,,Sevilla täht"
tegevuspaika: maa, taevas ja põrgu. Tegevus toimus igas küljes kogu aeg. Olulisem esindaja Pierre Gringoire. IV. Renessansi teater – 16-17. sajand. Paneb aluse tänapäeva teatrile. Kujuneb välja žanr commedia del arte – rahvalik komöödia, - kus segunevad sõnad, muusika ja tants. Tekivad kindlad tegelastüübid, mis jagunevad kolme gruppi: 1) kaks armastajapaari, 2) koomilised vanamehed ja 3) teenijaskond. Olulisemad esindajad on Shakespeare ja Lope de Vega. V. Klassitsistlik teater – 17. sajand. Alguse sai Prantsusmaalt, eeskujuks oli antiikteater. Omane on rangus ja lihtsus, kehtib kolme ühtsuse nõue: aja-, koha- ja tegevusühtsus – tegevus toimub lühikese aja jooksul, vähe tegevuskohti ja vähe tegevusliine. Olulisemad esindajad olid Moliere, Racine ja Corneille. VI. Kodanlik draama – 18. sajand. Saab alguse Saksamaalt. Püüab kajastada oma kaasaegseid probleeme või ajaloosündmusi. Põhitähelepanu pööratakse tegevusele
34b) Joonis 1. Kontsentratsiooni sôltuvus ajast esimest järku reaktsioonile A produktid. Poollogaritmilises teljestikus kirjeldatav sirgena. c ln( c c ) 0 c0 lnc=lnc0 - kt c 2 lnc0 s lope = -k t half life-tim e: t 1 = ln2 - does not depend 2 k t on initial concentration 5. II - järku reaktsiooni kiiruse vôrrand juhule r = kcA2( dif. vôrrandi lahend on antud) (T = constant and V = constant) 2A produktid, kus A = -2, kiiruse võrrand r = k cA2 (1.38)
,,Taanlaste teod", läbib surma-teema. Hispaania näitekirjandust mõjutasid antiik ja hiliskeskaeg. 16.saj algul kirjutati seal lühinäidendeid. Lavastati autosakramentaale (miraaklitesanased pühad toimingud), müsteeriume, eklooge, intermeediume (argielu naljakatel seikatel põhinevad farsilaadsed lood, mida pandi draamavaatuste vahele publiku lõbustamiseks). Algul toimusid etendused siseõues ja platsil, 16.saj hakati teatreid rajama. Publiku seas oli nii ülikuid kui lihtinimesi. Lope de Vega on hispaania näitekirjanik. Vega kirjutas ~500 näidendit eri zanreis. Ta määratles draama esteetilised põhimõtted. Komöödia tähendas näidendit Hispaanias. Vega meelest pole aja- ja kohapiirangud head, ka antiikteatri eeskuju ei sobi Hispaaniasse, kuna on vaja kiiremat ja elavamat sisu. Vega ei eelista tragöödiat madalale komöödiale, kurb peab segunema lõbusaga, ülev banaalsega. Vega näidendeil on 3 vaatust see põhimõte hakkab Hispaanias levima.
läänegootide seaduskogu Lex Visigothorum baasil). Alfonso Tark (valits. 1252-84) entsüklopeedilise Crónica general koostamine Toledo (pealinn) "poeg" port. k. filho, Aragoonia ja Leóni dialektis fillo, katalaani k. fill, aga kast. k. hijo(kõige erilisem) Vanahispaania periood kuni 14. saj. Alates 15. saj. kaasaegne hispaania (e. kastiilia) keel 15. saj. Jorge Manríque; 16.-17. saj. Teresa d'Ávila, Góngora, Quevedo, Cervantes, Lope de Vega, kelmiromaan jne. Esimene hispaania k. grammatika 15. saj. lõpust (1492) Antonio de Nebríja Grammática castellana 16. saj. Antonio de Valdés Diálogo de la lengua (1535-6, esmakordselt avald. 18. saj.) 1714. a. Hispaania Kuninglik Akadeemia (Real Academia) (Prantsusmaal 1634, Itaalias 1583) 1726. a. Diccionario de Autoridades 1771. a. Grammatica de la lengua castellana Portugali keel Lusitaania põhjaosas galeegi-portugali keel kesk-portugali variant Coimbra ja Lissaboni vahel
annaabi.ee 
