Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha 70 kopikat igalt meeshingelt. Tavaliselt maksis mõisnik talupoegade eest pearaha ära, kuid nõudis rohkem teotööd. Sõjalistest koormistest rängim oli nekrutiandmise kohustus. 25 a. Sõjaväge. Tänu raharendile said talupojad talud endale osta. 5. Kultuuri areng 18-19.saj. Pietism Hernhuutlus e. vennastekogud Ratsionalism Kelle hulgas levis? Kirikuõpetajad e.pastorid Talupojad Mõisnikud, kirikuõpetajad Tähtsamad põhimõtted, Vastu Luteri kiriku suvenevale Usuvagadus, alandlikkus ja Kaasaegne majandamine, suhtumine ühiskondlikku korda konservatismile kõlblus, usuvabadus, sotsiaalne praktiline mõtlemine
olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale südameisakesele Zinzendorfile. Vennastekogude liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat va...
Üsnagi kiiresti sulanduvad kohalikku ellu, õpivad ära keele. Eriline vagatsemine ja avatus inimeste suhtes teeb nad väga ruttu populaarseteks, on igati oodatud inimeste sekka. Misjonitegevus on igati edukas. 1737. aastal avatakse Volmari (Valmiera) mõisas rahvakooliõpetajate seminar. Sellest käib läbi umbes 120 kasvandikku. Eestlasi oli nende hulgas siiski väga vähe. 120 on peamiselt läti päritolu. 1730. aastate teine poole on vennastekogude tõsiseks läbimurdeajaks. Vennastekogud ei saa tegutseda kogu aeg, vahepeal nad aga keelatakse ära, esimese kõrgperioodi saavutavad just 1730. aastate lõpupoole. Toimub üldine usuline ärkamine, elatakse kahte religioosset elu ühelt poolt ollakse seotud luteri kirikuga, teiselt poolt hakatakse veel eraldi omaette kogunema. Seal hakkvad sõna võtma ka jutlustajad vennad (saadetud või kohapeal välja kujunenud). Omakeskis, ilma et keegi tunneks end alama või ülemana, võetakse kogu ususõna uuesti läbi
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
Luterlus levis eelkõige Põhja-Poola saksa elanikkonnaga (hansa)linnades, kalvinism Väike-Poolas (Krakovi ümbrus) ja Leedus, toites aadli hulgas levinud vabariikluse ideed. Poola seimis olid protestandid pikka aega enamuses ning seimimarssaliks valiti alati kalvinist. Kuningas Sigismund II August [154872] tõi ametlikku asjaajamisse ladina keele kõrvale poola keele. Tervikpiibel ilmus poola keeles 1552. aastal. Protestantlikest vooludest jõudsid Poola veel vennastekogud ning kolmainsust eitavad antitrinitaarid. Vaid Masoovia (Varssavi ümbrus) jäi reformatsioonist peaaegu puutumata. Evangeelsete kirikute kõrval tegutsesid Poolas edasi rooma-katoliku ja õigeusukirik ning kaks uniaadikirikut. Kristlaste kõrval leidsid Poolas peavarju ka arvukad juudid, neist eraldunud karaiimid ning islamiusulised. Liivi sõda Läänemere idarannik kuulus varauusaja alguses Saksa ordule, mis jagunes Preisimaa ja Liivimaa haruks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
