Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha 70 kopikat igalt meeshingelt. Tavaliselt maksis mõisnik talupoegade eest pearaha ära, kuid nõudis rohkem teotööd. Sõjalistest koormistest rängim oli nekrutiandmise kohustus. 25 a. Sõjaväge. Tänu raharendile said talupojad talud endale osta. 5. Kultuuri areng 18-19.saj. Pietism Hernhuutlus e. vennastekogud Ratsionalism Kelle hulgas levis? Kirikuõpetajad e.pastorid Talupojad Mõisnikud, kirikuõpetajad Tähtsamad põhimõtted, Vastu Luteri kiriku suvenevale Usuvagadus, alandlikkus ja Kaasaegne majandamine, suhtumine ühiskondlikku korda konservatismile kõlblus, usuvabadus, sotsiaalne praktiline mõtlemine
olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale südameisakesele Zinzendorfile. Vennastekogude liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas
selges vähemuses. 19. sajandil jõudis Eestisse juba pietismi teine laine uuspietismi näol (Laur, 2003). Pietismi levik Baltikumis langes kokku ajaga, mil Liivi- ja Eestimaal tuli taastada Põhjasõja-aastatel kokkuvarisenud kirikuelu. Tänu pietistidest vaimulike tegususele ja energiale kulges see kindlasti kiiremini ja tulemuslikumalt, kui olnuks võimalik konservatiivse luterluse tingimustes(Laur, 2003). Vennastekogud Rahvaharidusega seoses mainitud pietismi ja sajandi lõpupoole levinud ratsionalismi kõrval oli 18. sajandi tähtsam religioosne suundumus hernhuutlus ehk vennastekogudused. Selle liikumise lätted pärinevad Tsehhiast, kust rühm evangeelse usutunnistuse pooldajaid katoliiklaste tagakiusamise eest Saksimaale Herrnhut'i rändas. (Lisa 3) Uutes oludes ümberkujunenud koguduse sünniajaks peetakse 1727. aastat.
Üsnagi kiiresti sulanduvad kohalikku ellu, õpivad ära keele. Eriline vagatsemine ja avatus inimeste suhtes teeb nad väga ruttu populaarseteks, on igati oodatud inimeste sekka. Misjonitegevus on igati edukas. 1737. aastal avatakse Volmari (Valmiera) mõisas rahvakooliõpetajate seminar. Sellest käib läbi umbes 120 kasvandikku. Eestlasi oli nende hulgas siiski väga vähe. 120 on peamiselt läti päritolu. 1730. aastate teine poole on vennastekogude tõsiseks läbimurdeajaks. Vennastekogud ei saa tegutseda kogu aeg, vahepeal nad aga keelatakse ära, esimese kõrgperioodi saavutavad just 1730. aastate lõpupoole. Toimub üldine usuline ärkamine, elatakse kahte religioosset elu ühelt poolt ollakse seotud luteri kirikuga, teiselt poolt hakatakse veel eraldi omaette kogunema. Seal hakkvad sõna võtma ka jutlustajad vennad (saadetud või kohapeal välja kujunenud). Omakeskis, ilma et keegi tunneks end alama või ülemana, võetakse kogu ususõna uuesti läbi
"Tähtis päev" Lugu karjapoisist, kellele lubatakse pühapäev vabaks. Teeb plaane ette, mida kõike ta ette võtab. Tegelikult läks kõik nurja, midagi ei õnnestunud. "Rahaauk" Üleminek teise perioodi juba pisut, paralleelselt jookseb 3 tegevusliini. Omavahel vaid lõdvalt seotud. ° 1905 aasta revolutsiooni sündmused ° mingi mees, kes unes näinud rahaauku ° usuhullusega seotud probleem (vennastekogud propageerisid väljarändamist) "Uurimisel" Süveneb veelgi tõe ja õiguse probleem. Esimest korda sisse kirjutatud Tammsaarelik naine ( nõudsid alati ohvreid) ,,Kõrboja peremees" Romaani põhimeeleolu on sisendanud Koitjärve ümbruse kontrastne maastik. Paukjärve- äärselt künkalt avanes vaade kaunile männimetsale, mis meelestas romantiliselt; vastassuunas avanev rabamaastik sisendas aga argipäevast meeleolu. Veel enam tihenesid
Luterlus levis eelkõige Põhja-Poola saksa elanikkonnaga (hansa)linnades, kalvinism Väike-Poolas (Krakovi ümbrus) ja Leedus, toites aadli hulgas levinud vabariikluse ideed. Poola seimis olid protestandid pikka aega enamuses ning seimimarssaliks valiti alati kalvinist. Kuningas Sigismund II August [154872] tõi ametlikku asjaajamisse ladina keele kõrvale poola keele. Tervikpiibel ilmus poola keeles 1552. aastal. Protestantlikest vooludest jõudsid Poola veel vennastekogud ning kolmainsust eitavad antitrinitaarid. Vaid Masoovia (Varssavi ümbrus) jäi reformatsioonist peaaegu puutumata. Evangeelsete kirikute kõrval tegutsesid Poolas edasi rooma-katoliku ja õigeusukirik ning kaks uniaadikirikut. Kristlaste kõrval leidsid Poolas peavarju ka arvukad juudid, neist eraldunud karaiimid ning islamiusulised. Liivi sõda Läänemere idarannik kuulus varauusaja alguses Saksa ordule, mis jagunes Preisimaa ja Liivimaa haruks
annaabi.ee 
