„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin".
draamakirjandus. Duubel - korduvalt filmitud kaader ehk ühest kaadrist mitme pisut erineva võtte tegemine. E. Efektvalgus- valgus, kasutatakse näiteks detektiivfilmides, näidatakse vaid tumedat figuuri, nägu jäetakse varju, tekitades nii salapärasustunde. Episood- vahelugu, vahesündmus. Eskiis- suurema kunstiteose (maali, skulptuuri) kavand; esialgne visand. F. Film- kinopilt. Filmimontaaz;- filmikaadrite järjestamine. Filmirezissöör- filmi lavastaja. Filmistsenaarium- iseseisev kirjandusteos; pooltoode, algmaterjal, millest rezissöör hakkab alles midagi looma. G. Grimm- näoteisendus (värvide jm. abil) näitleja osale vastavas iseloomus. Grimmikunstnik- annab näitleja näole soovitud tooni, ilme. Ta toob esile rollile iseloomulikud jooned või teeb sootuks keerulise karaktergrimmi. H. Helioperaator- filmi heli looja. K. Kaader- üksikvõte kinofilmil; kaamerat seiskamata võetud filmilõik. Kaamera- filmimisaparaat.
• “Selges Eesti keeles“ (1974) • “Armastuskirjad“ (1975) Jüri Üdi looming • Oli ainulaadne • Ei sõltunud eeskujudest • Üdi sai eeskujuks teistele • Range vormi ja liikuva sisuga • Hõlmas palju irooniat • Ilmutas modernistlikku huvi eesti keele vastu • Teatraalne esinemisviis ja vorm Juhan Viidingu looming • “Ma olin Jüri Üdi“ (1978) • “Elulootus“ (1980) • “Tänan ja palun“ (1983) • “Osa“ (1991) • Näidend “Olevused“ • Filmistsenaarium “Nipernaadi“ • Laulja ansamblis “Amor Trio“ Juhan Viidingu looming • Teadlik enesepiiramine • Eetiline ja alandlik toon • 1980. aastatel hakkas kirjutama lühemat ja vabama vormiga luulet • Igavikulised tundeid väljendavaid mõtteterad ja välkpildistused • Kontrastid ja üllatused • https://www.youtube.com/watch?v=tpljFml0lo4 • https:// www.youtube.com/watch?v=AVEsczEinWE&list=PL7ADF 5EF357C2614B Tunnustused • 1975.a Teatriühingu preemia • 1976
Sotsialistlik realism Pärast II MS. Keelatud teemad: armastus, loodus, poliitika, psühholoogia. Teemad, millest pidi kirjutama: töö, kolhooside õitsev elu, nõukogude ühiskonna hüvedest. Kirjandus muutub skemaatiliseks, pealiskaudseks, halvaks. Soositud vorm oli proosa, ka ainult riimiline luule(vähe). Nö. "päris kirjandus" levis salaja, käsikirjadena. Tingimused hakkasid muutuma alles pärast Stalini surma(1953) Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestus...
iseloomustab avar, eurdeeritud ja mõtestatud maailmapilt, ainete ja laadide mitmekülgsus, arenguvastuolude dialektiline nägemine. Olulisemate teoste hulka eesti poeesias kuuluvad poeemid ,,Maailma avastamine" ja ,,Campanella, anno 1961" 1970. aastatel ilmus tetraloogia ,,Kolme katku vahel", mis kujutab 16. sajandi vaimuliku ja krooniku Balthasar Russowi elukäiku, peamiselt Tallinnas ja suurel määral Liivi sõja taustal. Romaani eellugu ulatub 1960. aastasse kui valmis samateemaline filmistsenaarium(telefilmina teostati see 1970.a.) Veel on Jaan Krossil ilmunud novellid ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus"(1970), ,,Michelsoni immatrikuleerimine"(1971) ja jutustused ,,Mardileib"(1973), ,,Taevakivi"(1975) ning ,,Kolmandad mäed"(1975). Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg ja selle eelaeg on Krossi proosa teemakeskmeid. Sellega on seotud ka romaan ,,Keisri hull", mis ilmus 1978. aastal. ,,Keisri hull" seisab kirjaniku loomingus vahejoonel.
3) „Hüvasti relvad“- räägib sõjaõudusest. Autobiograafiline teos, mida on peetud oma aja oluliseimaks sõjavastaseks romaaniks. Teos, kus põimuvad lüürika ja tõeline kibestumine elus, sõja ja armastuse vastandamine. Peategelane Henry ei tahtnud armuda, kuna nägi sõjas kogu aeg seda, kuidas inimesed oma lähedased kaotavad ja kannatavad. 4) „Surm pärastlõunal“ 5) „Aafrika haljad künkad“ 6) Aafrika teemaline reisikiri 7) näidendid „Viies kolonn“ 8) filmistsenaarium „Hispaania maa“ 9) 1940 „Kellele lüüakse hingekella“ Kõigis kolmes on sees Hispaania teema. Viimases peategelane Rober, Hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse. Robert saab surma. Sõnakasutus väga täpne. Peaosa teoses on arhitektuuril, mitte sisedekoratsioonil- st kirjeldusi on vähe, tähtsam on sündmus. Sõdalaste eesmärk on tappa võimalikult palju vastaseid. Ütlevad, et võitlevad vabariigi nimel, aga tegelikult
Tallinna Ülikool Filoloogiateaduskond Eesti keele kui võõrkeele õpetool Anastassia Bosenko EV-3 KIRJANDUS JA FILM Esse Tallinn 2008 Iga inimese mälu on isiklik kirjandus Aldous Huxley Kirjandust uurib kahtlemata kirjandusteadus ning filmikunsti filmiteadus, siis saame siiski tõdeda asjaolu, et neil kahel on olemas omavaheline puutepunkt, sest lüürika, eepika ja dramaatika kõrvale on siginenud omaette kirjandusliigina filmistsenaarium. Niikaua kui inimkonnas vajatakse filmistsenaariume, niikaua on püsiv side kirjanduse ja kino vahel garanteeritud ja kindlustatud. Loomulikult jääb õhku rippuma alatisteks aegadeks dilemma, et kuidas kirjanduslik sõna algmaterjalina kirevasse filmikeelde tõlkida. Kuna kõik kirjanikud eristuvad üksteisest oma isiklike autoristiilide poolest, siis sõnalist fenomeni on üldjuhul raske filmikunstis edastada. Aga siinkohal on võimalik ja oleks paslik lähtuda B.
nisad", mis kanti ette 1917. aastal. 1918 ilmus "Kalligrammid", ideogrammiliste luuletuste kogumik. Apollinaire'i ümber hakkasid koonduma noored luuletajad nagu André Breton ja Louis Aragon, kellest hiljem kujunes välja sürrealistide tuumik. Pärast Apollinaire'i surma antakse välja tema lõpetamata romaan, Pariisi-kroonika ning hulganisti avaldamata ning seni vaid ajakirjanduses avaldatud luuletusi. Ilmuvad Apollinaire'i kunstikriitilised tööd, kirjad ning filmistsenaarium. 12 Apollinaire'i looming on osati sümbolistlik (kasutatud sümbolid, üldine tonaalsus), kuid ta tunnistab end olevat väsinud "vanast maailmast" ning ta otsib "uut ja humanistlikku luulet", mis laseks ülistada elu kõigis selle ilmingutes. Tulemuseks oligi see, mida ta nimetas `kalligrammiks' ning mida oleks ehk kõige täpsem iseloomustada analoogia läbi kubistliku maaliga.
Sees palju autobiograafiat (peategelane kui mina tegelane). Armastus, naine meest ei taha, linnaelu, loogiline süzee puudub, kirjeldab, mis toimub inimeste hinge – ja mõttemaailmas, kibestumine, rõõmutu elu, tegelased ei suuda raskemeelsusest välja rabelda. Töö on see mis aitab muredega võidelda. 3) “Jumalaga relvad” (“Hüvasti relvad”) 4) “Surm pärastlõunal “ härjavõitlus 5) “Aafrika haljad künkad” 6) Aafrika teemaline reisikiri 7) näidend “Viies kolonn” 8) filmistsenaarium “Hispaania maa” 9) 1940 “ Kellele lüüakse hingekella” Kõigis kolmes sees Hispaania teema. Viimases peategelane Robert hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse. Robert saab surma. Sõnakasutus väga täpne. Peaosa teoses on arhitektuuril, mitte sisedekoratsioonil – s.t. kirjeldusi on vähe, tähtsam on sündmus. Sõdalaste eesmärk on tappa võimalikult palju vastaseid. Ütlevad, et võitlevad vabariigi nimel, aga tegelikult selle nimel,
teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne. Igal zanril võib omakorda olla alazanre ehk zanritüüpe, nt romaanizanril arenguromaan, kiriromaan. 20.sajandil piirid eri zanride vahel sulandusid ning tekkisid uued zanrid, mitmesugused vahe- ja liitvormid ( proosapoeem, lugemisdraama, kuuldemäng, filmistsenaarium, telenäidend ). Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja tema poolt jutustatava olemasolu. Jutustaja vahendab kuulajale või lugejale toimuvaid, enamasti juba minevikus toimunud sündmusi. Teose aluseks olevatest sündmustest võib jutustada samas järjekorras, nagu nad toimusid, aga ka ümberpööratud järjekorras, lõpust alguse poole suundudes. Suurvormides ( eepos, romaan ) jutustatakse aeglase põhjalikkusega, rahulikult ning laia haardega, üksikasjalikult on välja
(3) draama (kitsam mõistemaht!) on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, zanrina kujunes välja 18. saj. Temas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Käsitletakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. 1. värssdraama - värsivormis 2. monodraama monoloogi vormis 3. lugemisdraama 4. filmistsenaarium 5. libreto - ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. 6. kuuldemäng 23. Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused? näidend - tekst, mis kuulub kirjanduse alla, suhestub teatriga, teatri naaberteemadega lavastus/etendus - on seotud teatriga, lavastuse seisukohalt näidend on invariant (olen lavastaja - minu variant), variante tekitav teisendus / tõlgendus. näidend realiseerub lavastusena.; muutub iseseisvaks kunstiteoseks
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse,
#Sõda hävitab inimese. #Sõda paneb iseenda eest seisma. #Armastus aitab sõjas ellu jääda. #Kuidas muuda sõna inimtundeid? #Sõda armastuse intensiivistaja. #Sõda ja armastus käivad alati käsikäes. #Armastuses ja sõjas on kõik lubatud. ,,Surm pärastlõunal" põhjalik ülevaade härjavõitlusest. ,,Aafrika haljad künkad" kõneleb erinevatest jahtidest. ,,Kilimandzaaro lumi" näitab rikkuse ja raha hukutavat mõju inimesele. ,,Viies kolonn" näidend ,,Hispaaniamaa" filmistsenaarium 1940 "Kellele lüüakse hingekella?" kokkusurutus- tegevus toimub 3 päeva jooksul. Konkreetne vestlus- napp ja lühike. Teose pealkiri on valitud luuletaja John Donne'i luulereast: "...iga inimese surm kahandab mind, sest mina / kuulund inimkonda; ja seepärast ära iialgi / päri, kellele lüüakse hingekella: seda / lüüakse sinule." ühegi inimese tapmine pole õigustatud, peaks olema patsifist. Peategelane Jordan vihkab fasismi, kahtlemine muudab ta isiklikuks, inimlikuks
loogiline süzee puudub, kirjeldab, mis toimub inimeste hinge ja mõttemaailmas, kibestumine, rõõmutu elu, tegelased ei suuda raskemeelsusest välja rabelda. Töö on see mis aitab muredega võidelda. "Jumalaga relvad" ("Hüvasti relvad") "Surm pärastlõunal " härjavõitlus "Aafrika haljad künkad" Aafrika teemaline reisikiri võitlus fasismi vastu, hiljem puutub kokku reaalse võitlusega , toetab hispaanlasi vabadusvõitluses, annetab selleks ka raha. näidend "Viies kolonn" filmistsenaarium "Hispaania maa" 1940 " Kellele lüüakse hingekella" Kõigis kolmes sees Hispaania teema. Viimases peategelane Robert hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse. Robert saab surma. Sõnakasutus väga täpne. Peaosa teoses on arhitektuuril, mitte sisedekoratsioonil s.t. kirjeldusi on vähe, tähtsam on sündmus. Sõdalaste eesmärk on tappa võimalikult palju vastaseid. Ütlevad, et võitlevad vabariigi nimel, aga tegelikult selle nimel, et endale kuulsust koguda.
"Sügisball" (1979), mis räägib kuuest Mustamäel elavast inimesest, kes on üksildased ja puutuvad kokku ainult juhuslikult. 1984 ilmus repliikidest koosnev romaan "Räägivad", 1986 "Räägivad ja vaikivad". Veel teoseid: "Doonori meelespea" 28 (1990), "Öös on asju" (1990), näidendid ,,Phaeton, päikese poeg" (1968) ja "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984), filmistsenaarium "Surma hinda küsi surnutelt". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite väljajoonistamise ja olustiku kirjeldamise asemel asetas ta pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Jutustuste peategelaseks on autorilähedane minajutustaja. Sügavamaks pingeallikaks on elumõtte küsimus. Peategelane püüdleb keskpärasusest ja argisusest välja. 1970
autobiograafiat (peategelane kui mina tegelane). Armastus, naine meest ei taha, linnaelu, loogiline süzee puudub, kirjeldab, mis toimub inimeste hinge ja mõttemaailmas, kibestumine, rõõmutu elu, tegelased ei suuda raskemeelsusest välja rabelda. Töö on see mis aitab muredega võidelda. 3) "Jumalaga relvad" ("Hüvasti relvad") 4)"Surm pärastlõunal " härjavõitlus 5)"Aafrika haljad künkad" 6)Aafrika teemaline reisikiri 7)näidend "Viies kolonn" 8)filmistsenaarium "Hispaania maa" 9)1940 " Kellele lüüakse hingekella" Kõigis kolmes sees Hispaania teema. 10)1950 "Üle jõe ja puude vilus" pettumus lugejatele ja kriitikutele, arvati, et kardab ennast. Inimese hingeline liigvarane raugastumine 11) 1952 "Vanamees ja meri" (jutustus) Nobeli preemia ,suur vaimustus, erilist sündmustikku pole. Peategelane kalur. Inimese võib hävitada, kuid teda ei saa võita. Ta pole loodud alistumiseks. Loodusjõud vastandatud inimesele
kui mina tegelane). Armastus, naine meest ei taha, linnaelu, loogiline süzee puudub, kirjeldab, mis toimub inimeste hinge - ja mõttemaailmas, kibestumine, rõõmutu elu, tegelased ei suuda raskemeelsusest välja rabelda. Töö on see mis aitab muredega võidelda. 3) "Jumalaga relvad" ("Hüvasti relvad") 4) "Surm pärastlõunal " härjavõitlus 5) "Aafrika haljad künkad" 6) Aafrika teemaline reisikiri 7) näidend "Viies kolonn" 8) filmistsenaarium "Hispaania maa" 9) 1940 " Kellele lüüakse hingekella" Kõigis kolmes sees Hispaania teema. Viimases peategelane Robert hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse. Robert saab surma. Sõnakasutus väga täpne. Peaosa teoses on arhitektuuril, mitte sisedekoratsioonil - s.t. kirjeldusi on vähe, tähtsam on sündmus. Sõdalaste eesmärk on tappa võimalikult palju vastaseid. Ütlevad, et
rabelda. Töö on see mis aitab muredega võidelda. 3) "Jumalaga relvad" ("Hüvasti relvad") 4) "Surm pärastlõunal " härjavõitlus 5) "Aafrika haljad künkad" Aafrika teemaline reisikiri - võitlus fasismi vastu, hiljem puutub kokku reaalse võitlusega , toetab hispaanlasi vabadusvõitluses, annetab selleks ka raha. 6) näidend "Viies kolonn" 7) filmistsenaarium "Hispaania maa" 8) 1940 " Kellele lüüakse hingekella" Kõigis kolmes sees Hispaania teema. Viimases peategelane Robert hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse. Robert saab surma. Sõnakasutus väga täpne. Peaosa teoses on arhitektuuril, mitte sisedekoratsioonil s.t. kirjeldusi on vähe, tähtsam on sündmus. Sõdalaste eesmärk on tappa võimalikult palju vastaseid
puudub, kirjeldab, mis toimub inimeste hinge ja mõttemaailmas, kibestumine, rõõmutu elu, tegelased ei suuda raskemeelsusest välja rabelda. 51 3) "Jumalaga relvad" ("Hüvasti relvad") 4) "Surm pärastlõunal " härjavõitlus 5) "Aafrika haljad künkad" 6) Aafrika teemaline reisikiri 7) näidend "Viies kolonn" 8) filmistsenaarium "Hispaania maa" 9) 1940 " Kellele lüüakse hingekella" Viimases peategelane Robert hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse. Robert saab surma. Sõnakasutus väga täpne. Kirjeldusi on vähe, tähtsam on sündmus. Sõdalaste eesmärk on tappa võimalikult palju vastaseid. Ütlevad, et võitlevad vabariigi nimel, aga tegelikult selle nimel, et endale kuulsust koguda. 10) 1950 "Üle jõe ja puude vilus"
annaabi.ee 
