Tallinna 21. Kool Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Retsensioon Tallinn 2014 Jõuluvahejal käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas balletti „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“.Etendus oli kahevaatuseline, esimene vaatus koosnes viiest erinevast pildist: lossi aed, võõrasema tuba, mets, kaevandus, pöialpoiste maja, ja teises vaatuses oli kolm pilti: võõrasema tuba, pöialpoiste maja ja mets, metsalagendik. Etendus kestis 2 tundi ning lavastuses osales Estonia teatri ballettitrupp. Lavastuse tegemisel on osalenud ka paljud väliskülalised Viinist ja Ungarist. Selle etenduse koreograaf ja lavastaja on Viini Riigiooperist Gyula Harangozo
Kontserdi arvustus Käisin 18.aprillil 2010 Estonia teatris vaatamas G.Harangozo lastebaletti '' Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi'', mis oli tehtud T.Kocsaki muusikale. See ei olnud lihtsalt balett, vaid nõudis baleriinidelt ka näitlemisoskust. Peaosatäitjad olid Lumivalgekese osas Heidi Kopli, võõrasema Urve-Ly Voogand , prints Aleksandr Prigorovski ja jahimees Artjom Maksakov, Aevastaja Viktor Jelissejev, Doktor Juri Mihhejev, Õnneseen Mihhail Jekimov, Häbelik Martin Lagos Kuusk, Unimüts Jonathan Hanks, Ninatark Daniel Kirsipuu ja Toriseja Sergei Fedossejev.
Balett ,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi,, Käisime 17. märtsil Estoonias balletti vaatamaa. See ballett oli rohkem mõeldud lastele kuna seal näideldi rohkem kui tantsiti. Saal oli täis ja balletti ajal kostis koguaeg mingi sagin. Siis kui see lõppes läksid mõned orkestriauku uurimas. See oli tohutult suur. Peale balletti oli garderoobis väga palju rahvast. Õnneks need kes andsid riideid olid väga tragid ja kiired. Pärast seda kogunesime Estoonia ette, et minna Solarisse sööma
Järg muinasjuttudele ehk mis juhtus pärast õnnelikku lõppu Saabastega kass ärkas hommikul hirmsa peavaluga ega leidnud voodi kõrvalt oma saapaid. Punamütsike oli juba ballile lahkunud. Nende tütar Lumivalgeke magas veel koos oma norskava konnprintsiga. Saabastega kass mõtles, et võib-olla kodustatud kuri hunt viis nad oma kuuti. Ta laskis teenritel järgi vaadata. Seal neid ei olnud. Et mitte oma kuninglikku pead rohkem vaevata, läks ta lossi targa, Väikse Nõia juurde. Nõid parajasti ketras ühega nendest keelatud vokkidest. Saabastega kass kiitis teda, et ta nii tubli on. Väike Nõid küsis: ,, Kas sul asja kah oli või tulid lihtsalt mind tüütama?" Kass vastas: ,, Mul on probleem
Kes on minu juurvilja maitsnud? Kes on minu kahvlit kasutanud? Kes on minu noaga lõiganud? Kes on minu klaasist joonud? Kes minu voodis on maganud? Ja järsku üks lumivalgeke imestades: ,,Tulge vaadake, keegi magab siin!" Kõik lumivalgekesed jooksid sinna ja üks nendest lausus: ,,Oi, ta on nii ilus!" Teised laususid ka: ,, ta on tõesti väga ilus aga laseme tal ilusti magada. ,, Hommikul, kui Pöialposs ärkab ehmatab ta väga, sest lumivalgekesed on kõik tema ümber. Üks lumivalgeke küsib poisilt, mis tema nimi on? Meie oleme lumivalgekesed.
BRITTA VAHUR näitleja Eesti Draamateatris 2006. aastast Sündinud 14. juulil 1984 Tallinnas Õppinud Lõpetas EMTA lavakunstikooli 2006. aastal (XXII lend) Töötanud Alates 2006. aastast Eesti Draamateatris näitleja Praegu mängukavas Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo külaline Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine Helena Ingmar Bergman Sügissonaat Colombina; Lumivalgeke Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad Rollid Eesti Draamateatris 2004 "pulloverid" Madis Kõiv Finis nihili 2004 Helena / Haldjas William Shakespeare Suveöö unenägu 2006 Sally Brian Friel Kodukoht 2006 AnnaLisa; Elisabeth Dohna Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga 2006 Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad 2006 Katja Ivan Turgenev Kuu aega maal 2007 Liza Drozdova Fjodor Dostojevski Sortsid
Kooli kõrvalt sai ta vahest teatrisse ja sümf. Kontserdile. 1862 lõpetas merekooli ja läks kolmeks aastaks ümbermaailmareisile. Teda köitsid ilusad merevaated, kuid muusika huvitas teda rohkem kui merekool. Aktiivne muusik Ta õppis ise ning andis teistele tunde. Ta kogus rahvaviise. Dirigendi töö, andis välja harmoonia õpiku, kirjutas artikleid. Mere teemad tulevad välja tema loomingus ning rahvamuusika. Vene muinasjutud. Tähtsamad teosed 15 ooperit, ,,Lumivalgeke", ,,Tsaari mõrsja", ,,Sadko", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", programmilised teosed ,,Seherezade", sümf. Avamängud, sümf., 80 romanssi. Sümf süit ,,Seherezade" Neljaosaline toes ,,1001 ööd" ainetel. 1. osa ,,Meri ja Surbadi laev" 1 teema ,,Sahriari" väljendas kurjust, julmust. ,,Seherezade" õrnust, malbust. 4.osa ,,Pidu Bagdadis ja laeva hukk". Ooperid ,,Lumivelgeke" külmataadi ja kevade tütar. Lumivalgeke unistab minekust inimeste juurde
suurkuju, rahvusliku animatsiooni looja. · 1961. aastaks töötas filmistuudios juba kakskümmend inimest. Siit algas regulaarne nukufilmitootmine. · Aastatel 1958-1963 on esimese üheksa nukufilmi ainurezhissöör Elbert Tuganov. Eesti animafilmid · Naksitrallid · Klaabu · Kapsapea · Krõll · Mina ja Murri · Jonn Välismaa animafilmid · No Pogodi · Kass Leopold · Winnie Pooh · Casper · Alice Imedemaal · Okasroosike · Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi Täname kuulamast ja vaatamast!!!
Rollid Eesti Draamateatris 1992 Eugen Morris Jerome, Sõdur N. Simon Biloxi Blues 2000 Orin H. Ashman Väike õuduste pood 2004 Romeo William Shakespeare´i sõnadele Julia 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad 2012 Leo Katz David Edgar Nelipühad 2012 Alain Reille Yasmina Reza Hävituse ingel 2013 Aleksandr Herzen Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Rollid mujal 1992 Unimüts Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Mänginud telelavastustes Mänginud filmides Click to edit Master text styles Second level Mait Malmsten Third level Fourth level Fifth level http://www.draamateater.ee/mait-malmsten Kasutatud materjalid http://et
eest. Von Krahli Teater ja Nargen Opera. · Arvo Volmer rahvusooperi Estonia repertuaari laiendamise ning Richard Wagneri ooperi «Tristan ja Isolde» haarava muusikalise tõlgenduse eest. Muusikalavastuste eriauhind · Rockooperi «Ruja» loomingulisele kooslusele idee ja selle ajastutundliku teostuse eest. Stsenaristid, lavastaja, kunstnik Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Balletilavastuste auhind · Eve Andre Lumivalgeke, «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi» ja Julia, «Romeo ja Julia». Rahvusooper Estonia. Tantsulavastuste auhind · «Faasid» elava muusika ja koreograafia rikastav kahekõne, aktuaalse teema kunstiliselt veenev teostus ning järjepidevus oma stiili arendamisel ja järelkasvu koolitamisel. Fine5. Algupärase dramaturgia auhind Auhind vaadeldava aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest. · Jaan Undusk «Boulgakoff» (lavastaja Margus Kasterpalu, esietendus 13. jaanuaril 2008 Eesti
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus"
Alates 2006. aastast on ta mänginud igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses. Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest. Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dominiiklaste kloostris, 1987) Nõid Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) mänginud telelavastuses "Soo" (1992) ja teleseriaalis "Kelgukoerad" Tunnustused 1988. a. Panso preemia 1997. a. Lauteri preemia 1998. a. Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 2004. a. Eesti Teatriliidu parima naiskõrvalosa aastapreemia Merca on punkluule esindaja.
alistumatu vaim ja Gruusia vürsti tütar Tamara. Muusikute ühendus "Võimas rühm" Alus pandi Aleksander Dargomõzski kodus. Kolm noormeest Mili Balakirev, Cesar Cui ja Modest Mussorgiski Suurt tähelepanu pöörati vokaalmuusikale ja programmilisele muusikale. Rühm tegutses 10 aastat. Nikolai Rimski-Korsakov Tema nime kannab Peterburgi konservatoorium. Lemmikzanr oli ooper, neid oli tal 15 Tuntuim ooper oli "Lumivalgeke" , muinasjutulise sisuga. Sümfoonilistest teostest on tuntuim "Scherezade" , mis seotud "1001 öö muinasjuttudega". Pjotor Tsaikovski Esimesi üliõpilasi, kes astus Peterburgi konservatooriumi. Looming psühholoogilise sisuga, looming väljendab inimesi hingelisi elamusi. Tippteoseks on VI Sümfoonia, alapealkiri "Pateetiline". Kirjutas suurvormide kõrval ka väiksemaid ning programmilist muusikat klaverile. Näiteks "Aastaajad" ja "Lastealbum". Suvitades 1867.a
s lõpul-19.s. alguses ja väärtustas isikut, patriootlikkust, eksootilist loodust ning kangelasi. 2. Milline kirjandusevool eelnes ja järgneb? Eelnes valgustus, järgneb realism .... 3. Millal sündis romantism Euroopas, miks? Miks Eestis pool sajandit hiljem? 18.saj lõpus sündis Euroopas, kuna toimusid revolutsioonid ja rahvuslikud liikumised. Eestis pool sajandit hiljem, kuna siis oli meil rahvuslik liikumine (laulupeod, Koidula jne). 4. Kes kirjutas muinasjutu "Lumivalgeke"? Nimeta tema 3 muinasjuttu veel. Vennad Grimmid. "Tuhkatriinu", "Punamütsike", "Vahva rätsep". 5. Mis on vahet romantistlikul meetodil ja kirjandusvoolul? Romantistlik meetod kujutab maailma subjektiivselt, kirjandusvool on aga kirjutamise mood, mis vastab romantismi tunnustele. 6. Kes romantikutest langes oma kodumaa eest 26-aastaselt? Millise maa eest võitles? Sándor Petfi langes oma kodumaad kaitstes. Võitles Ungari eest. 7. Kes pani aluse ajaloolisele romaanile?
Streikimine on väheste eranditega iga töötaja õigus ning see on kirjas ka Eesti põhiseaduses. Eranditeks on mõned riigiasutused (nt Riigikontroll), mille ametnikel on streikimine seaduse alusel keelatud. Streigid on läänemaailmas toimunud juba aastakümnete eest. Üsna kuulus on näiteks 1941. aastal aset leidnud Walt Disney Studio töötajate poolt algatatud streik. Paljud animaatorid tegid mitmeid ületunde "Lumivalgekese" produtseermise ajal ning, kuigi "Lumivalgeke" oli väga suur hitt, lükkas Disney edasi töötajate boonuste maksmise ületundide eest, sest arvas, et see paneb animaatorid veelgi motiveeritumalt tööle. Seejärel peale "Pinocchio" ja "Fantasia" läbikukkumist kinolinal, alandati töötajate palku 40 dollarile nädalas, mis ajaski ametiühingu streikima. Streik kestis viis nädalat, kuid lõpuks jõuti kokkuleppele. Disney Studiost lahkusid peaaegu pooled töötajad.
Loomamuinasjutud “Reinuvader Rebane” Imemuinasjutud “Tuhkatriinu” Legendilised muinasjutud “Õnneliku inimese särk” Novellilaadsed muinasjutud “Keiser ja murdvaras” Kunstimuinasjutud “Nukitsamees” 17. Olulisemad muinasjutuautorid ja nende teosed väliskirjanduses. Charles Perraul “Punamütsike” “Pöialpoisike” H.C. Andersen “Väike merineitsi” “Lumekuninganna” Vennad Grimmid “Lumivalgeke” “Okasroosike” 18. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. Fr.R.Kreutswald “Eesti rahva enne muistsed jutud” J.Kunder “Eesti muinasjutud” M.J.Eisen “Esivanemate varandus.Kohalised Eesti muinasjutud” August Jakobson „Ööbik ja vaskuss” 19. Missuguseid elutarkusi või väärtusi või käitumismudeleid võiks muinasjuttude toel edasi anda lastele vanuses 5-7 aastat? Valige kaks muinasjuttu ning selgitage.
võluvahendi kinkija, abistaja, kangelase teelesaatja. Konkreetse osalise funktsioon tuleneb tema positsioonist struktuuris. Kangelane kolmas poeg Vastaline vanemad vennad; nõid Ohver kuningatütar (+ isa) Vale kangelane valelik prints Võluvahendi kinkija haldjas Abistaja võõramaa tark Teelesaatja poegade isa Kangelane Lumivalgeke Vastaline kuri võõrasema Ohver Lumivalgeke + tema isa Vale kangelane kuri võõrasema (?) Võluvahendi kinkija prints (?) Abistaja hea jahimees, pöialpoisid Teelesaatja hea jahimees (?) Juri Lotman: ,,Kunstilise teksti struktuur" Kirjandusteose käsitlemine tervikliku struktuurina: iga element realiseerub vaid suhtes teistega ja kogu tekstiga.
imettegevate omadustega anum, levinuima variandi järgi karikas või peeker, mida kasutas Kristus pühal õhtusöömaajal. ◦ Tuntud on: ◦ Tristani ja Isolde romaanid ◦ „Parzival“ W. Von Eschenbach ◦ „Perceval ehk Graali lugu“ Kokkuvõtteks.. ◦ Levis palju versioone ◦ Tekkeperioodil olid n-ö avatud ja neid võidi väga lihtsalt muuta ◦ Tänapäevalgi võime leida erinevaid episoode tuntud muinasjuttudes ◦ „Lumivalgeke“ ◦ „Okasroosike“ AITÄH KUULAMAST! Kasutatud allikad ◦ https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCha_Graal ◦ Kirjanduse õpik lk 98-106
muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Vennad Grimmid on kirjutanud muinasjutu nagu näiteks : "Lumivalgeke" Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes
filmid ● „Dr. Jekyll and Mr. Hyde“ – õudus- tummfilm ● „Huckleberry Finn“ -Mark Twaini teose põhjal ● „The Kid“ - Charlie Chaplini esimene film ● Esimene täispikk Ameerika muusikal (helifilm) „Džässilaulja“ 1927, 89 minutit pikk ● Walt Disney loodud animafilm „Mickey Mouse“ 1928 1930. filmid ● „Läänerindel muutusteta“ 1930, 138 minutit pikk ● „Dracula“ 1931, USA õudusfilm, 75 minutit pikk, ● „Lumivalgeke“ 1937, täispikk esimene multifilm, 83 minutit ● „Robin Hood“ mängufilm1938, 102 minutit, 3- värviline film 1940. filmid ● „Kassinimene“ 1942, õudusfilm, 73 minutit pikk ● „34. tänava ime“ 1947 aasta jõulufilm, 96 minutit pikk, ● „Hamlet“ 1948 Briti film, põhineb William Shakespeare teosel, 155 minutit pikk 1950. filmid ● „All about Eve“ Ameerika draamafilm, 1950, 138 minutit pikk ●
suurepärase pildi kooskõlastajana. Ta on üks populaarsemaid ja lugupeetumaid heliloojaid kinolinadel ja on teinud juurde üle 100 filmile filmimuusika. J. N. Howardi tuntuimate filmimuusikate hulka kuuluvad: King Kong (2005) Batman Begins (Batmani Algus) (2005) The Dark Knight (Pimeduse Rüütel) (2008) Green Lantern (Roheline Latern) (2011) Hunger Games (Näljamängud) (2012) Snow White and the Huntsman (Lumivalgeke ja Huntsman) (2012) 3. Stalingrad (ingl. k Stalingrad) 1993 Režissöör: Joseph Vilsmaier Stsenaristid: Jürgen Büscher, Christoph Fromm, Johannes Heide, Joseph Vilsmaier Filmimuusika: https://www.youtube.com/watch?v=YdvP_2hVE04 Filmimuusika filmi lõpus: https://www.youtube.com/watch?v=N-L9ZGFCN7s Filmimuusika autor: Norbert J. Schneider Norbert J. Schneider on sündinud 25. mail 1950. Aastal. Ta on Saksa ärimees, helilooja, muusikateadlane ja muusikaõpetaja.
Loodus, meri ja muinasjutupildid. Huvitavad orkestri värvid ja julged kõlavärvid (gamma heliredel). "Sümfooniline süit", "Seherezade" ja ooper "Sadko". Tugev side rahvapärandusega: vene laulu tantsusüidid. Kasutab ära rahvajutud ja vanad kombed. Ooperid: lemmikzanr; 15 ooperit palju neist muinasjutulised ("Muinasjutt tsaar Saltanist", Kuldkikas", "Surematu Kostsei, ooper "Maiöö", "Jõuluöö", ajaloolis-psühholoogiline "Tsaarimõrsja", "Lumivalgeke" (1880-1882) - kõige tähtsam; Lumivalgeke kuuleb karjase laulu ja palub luba minna inimeste juurde. Inimene armub temasse, kuid külma südame tõttu annab ema pärja - sulab. Loodusmaalingud, rahvapildid (Vastlapäevade ärasaatmine). "Sadko"-Novgorodi osavast guslimängijast. S. mängib ja soovib samaaegselt minna reisima. Iga laev pakub oma maad. Võidab kihlveoga laeva ja satub merehätta. Vee all mängides kõik laevad hukkuvad. Sadkole antakse naine, kes veepeale tõustes muutub jõeks
rääkima, suurim kriitiline realist vene muusikas, helikeele uuendaja, oopereid nimetas muusikalisteks rahvadraamadeks, näitas minevikusündmuste kaudu olevikku. [,,Boriss Godunov" (ooper), ,,Pildid näituselt" (klaverisüit), ,,Öö lagedal mäel" (programmiline orkestripilt)] Nikolai Rimski-Korsakov [,,Lumivalgeke" (ooper), ,,Seherade" (sümfooniline pilt)] Pjotr Tsaikovski Kirjutas oma elu VI sümfooniasse, [,,Jevgeni Onegin" (ooper, sümfoonia), ,,Pähklipureja" (ballett), ,,Jolanthe" (ooper), ,,Uinuv kaunitar" (ooper), ,,Padaemad" (ooper)] Franz Schubert [,,Ilus möldrineiu" (soololaul), ,,Talvine teekond" (soololaul), ,,Lõpetamata sümfoonia" (sümfoonia)]. Robert Schumann [,,Karneval" (klaveriteos), ,,Kevadsümfoonia" (sümfoonia), ,,Reini sümfoonia" (sümfoonia)].
Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga.Rimski Korsakovi looming: oli marinist e meremaalija.Teostele omane rahulikult jutustav ja kirjeldav väljenduslaad.Tal oli ,,värviline kuulamine" st iga duur/noot oli tema jaoks erinevat värvi.Loomingul tugev side rahvapärandiga. Kirjut 15 ooperit(,,Tsaari mõrjsa","Hispaania kapritso").Tema üks õnnestunumaid muinasjutuoopereid on ,,Lumivalgeke".Kirjutas veel sümfooniaid, süide, avamänge jpm.Enamus neist programmilised.Ta on olnud paljudele Eesti muusikutele õppejõuks Peterburi konservatooriumis. Tsaikovski kalveri ja sümf. looming : Vene klassikalise sümfoonia rajaja.Kirjut 6 sümf, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose. Ta kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi. 6.sümf(viimane) oli tema elust, traagiline, jagunes: 1.elu 2.armastus 3.lootus 4.surm
rebane, vanapagan ning vaene talutüdruk: ,,Vaeslapse käsikivi" (Friedrich Reinhold Kreutzwald), ,,Vaeslaps ja talutüta" (Juhan Kunder), ,,Ahjualune" (Juhan Kunder), ,,Rehepapp ja vanapagan" (Juhan Kunder) NB! Valida üks imemuinasjutt ja otsida vastavusi ja need kirja panna. Võrrelda Ch Perrault/J.W. Grimm- ,,Punamütsike", ,,Tuhkariinu". (eriti tähelepanu lõppudele) Uinuv kaunitar/okasroosike ja lumivalgeke Charles Perrault (1628-1703) · Prantuse Akadeemia ja kuninga õukonna liige, jurist. · 1697-,, Möödunud aegade lood" (tuntakse ,,Haneema jutudena") · P. Muinasjuttude ilmumisaasta on tähtis daatum pedagoogika ajaloos (õppekirjandus). Perrault`il hakkab teadlik folkloori kogumine ja ülestähendamine. · Oma särava huunmori, prantslasliku teravmeelsuse ja üleva stiiliga sai Perrault eeskujuks paljudele muinasjutu autoritele
Grimm töötles muinasjutte ainult kirjanduslikult ja J.Grimm lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Nad kirjutasid muinasjutte rahvasuust, säilitasid palju, kuid mutsid kirjanduslikumaks. Rahvasuust kirjutatuna tahtis rahvas õnneliku lõpuga jutte. Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud. Jutud on rahvale. Muinasjutud: Punamütsike, Kuus luike, Okasroosike, Greif-lind, Tuhkatriinu, Tiiginäkk, Vennake ja õeke, Vaene möldripoiss ja kassike, Lumivalgeke, Hunt ja seitse kitsetalle, Hans ja Grete, Rapuntsel. Hans Christian Andersen(1805-1875) Taani kirjanik. Enim tuntud on tema muinasjutud (156), kuid ta kirjutas ka reisikirju, kuus romaani, viiskümmend näidendit ja üle tuhande luuletuse. Looming: Tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjuttudes esineb topeltadresseering. Tema muinasjutte on tõlgitud 125 keelde ning neist inspireerituna on loodud näidendeid, ballette ja filme
N.R.- Korsakov 1844-1908. Õppis meremeheks perek tradit kui tutv V. Rühma liikmetega siis hak huvit musast. 18a. soorit ümbermaailmareisi, see reis andis talle mõtteid kuidas kuj merd muus-s ja teiste rahvaste rahvamuus isel.jooni. Teg muusikuna u. 40a. tähtis osa oli tal noorte muusik õpetaja. ta oskas tulevasi heliloojaid suunata omamaa rahvamusa mõist. Tuntumad õpilased R.Tobias A.Kapp M.Saar. Tänapäeval kannab Peterb konservat Rimski korsakovi nime Looming 15oop-muinasjut sisuga "Lumivalgeke", "Sadko", "Kuldkikas", "Muinasjutt tsaar saltaanist". Ainus ajal oop "Tsaari mõrsja". Instr.muus palju avamänge ja süite ("Seherezade"). P. Tsaikovski:1840-1893. Õppis Peterb Ülik juristiks. 1862a asus õppima vastavatud Peterburi konservatooriumisse. 1886a äsjaavatud Moskva Konservat õppejõuna. Töötas seal üle 10 aasta. Lõppetanud töö, algas vabakutselise elu. Teda toetas rahaliselt ja moraalselt rikka metsakaupmehe lesk Natezda von Meck
Päikest pole, on vaid hall taevalaotus. See ja teine asi tahab tegemist ja keegi muudkui tahab ja tahab midagi. Masendav. Nõudlus psühholoogide järele suureneks ning tõuseks suitsiidide arv, kui päeva lõppedes poleks seda väikest muinasjuttu, mis halli argipäeva veidi maagiat tooks. Millised on meie argipäeva muinasjutud? Sõbrad inimesed, kes oskavad Punamütsikesest pärit stseeni, kus kuri hunt Punamütsikese nahka pistab momentaalselt muuta katkendiks Lumivalgekesest, kus Lumivalgeke printsiga abiellub. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt pärineb mõte: "Vastumürk viiekümnele vaenlasele on üksainus sõber." Tõsi, inimene võib kaotada töö, kogu oma maise vara, kallima, ent kui tal on kasvõi üksainus sõber, kes temast hoolib ja teda toetab, pole ta veel üksi. Ja teadmine, et on olemas see keegi, kes kui prints valgel hobusel appi tõttab, kui kõik teised selja pööravad, on väga julgustav. Muusika
märtsil 2010 aasta. Solistideks Eve Andre, kes mängis naispeaosa Swanildana, ja Sergei Upkin, kes oli Swanilda kihlatu Franz. Dirigendiks Risto Joost, lavastaja Inglane Ronald Hynd ning kunstnikuks Itaaliast pärit Roberta Guidi di Bagno. · Eve Andre lõpetas 1996. aastal Tallinna Ballettikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. On mänginud mitmetes kuulsates balletides peaosi, näiteks Lumivalgekest Harangozo balletis "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", Aurorat Tsaikovski etenduses "Uinuv kaunitar" ning Cassandrat Cannito etenduses "Cassandra". · Sergei Upkin lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise Balletiakadeemia. Ta on olnud Rahvusooper Estonia Balletisolist aastail 1999-2005 ja alates 2008. aastast ning töötanud 2005-2007 Berliini Staatsballetis. Tantsinud mitmeid peaosi, sealhulgas d'Artagnan Nixoni etenduses "Kolm musketäri" ja Romeo Prokofjevi balletis "Romeo ja
19.sajpopulaarsemaid vene heliloojaid Lapsena tahtis saada meremeheks 1871.a õppejõud Peterburi Konservatooriumis 1874.a töötas dirigendina 1883-1894 õukonnakapelli dirigent Peterburi Konservatoorium kannab tema nime LOOMING Rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Poeetiliselt programmiline Huvitavad orkestri- ja kõlavärvid Meelisteemad: - Muinasjutud - Eksootiliste maade kõlavärvid - Sümfoonilised meremaalingud Ooperid: Ooper-ballett: - "Lumivalgeke" - "Mlada" - "Muinasjutt tsaar Süidid: Saltaanist" - "Seherezade" - "Sadko" - "Hispaania capriccio" - "Tsaari mõrsja" - "Maiöö" - "Lumineid" CESAR CUI (1835-1918) Prantslane, kes emigreerus Venemaale Hariduselt sõjaväeinsener Heliloojana ebahuvitav, ebakvaliteetne Tegutses kriitikavallas MILI BALAKIREV (1837- 1910) Vene klaverimängija ja helilooja Kaaslaste meelest oli ta despootlik, domineeriv ja reaktsiooniline
Lapsena tahtis saada meremeheks 1871.a õppejõud Peterburi Konservatooriumis 1874.a töötas dirigendina 1883-1894 õukonnakapelli dirigent Peterburi Konservatoorium kannab tema nime LOOMING Rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Poeetiliselt programmiline Huvitavad orkestri- ja kõlavärvid Meelisteemad: - Muinasjutud - Eksootiliste maade kõlavärvid - Sümfoonilised meremaalingud Ooperid: Ooper-ballett: - “Lumivalgeke” - “Mlada” - “Muinasjutt tsaar Süidid: Saltaanist” - “Šeherezade” - “Sadko” - “Hispaania capriccio” - “Tsaari mõrsja” - “Maiöö” - “Lumineid” CESAR CUI (1835-1918) Prantslane, kes emigreerus Venemaale Hariduselt sõjaväeinsener Heliloojana ebahuvitav, ebakvaliteetne Tegutses kriitikavallas MILI BALAKIREV (1837- 1910) Vene klaverimängija ja helilooja
Rahvaluulet kogusid Herder, Burns, Scott, Eestis Jakob Hurt (,,Vana kannel"). Rahvaluule kogumine omandas teadusliku ilme 19. sajandi II poolel. Kunstmuinasjutte kirjutasid vennad Grimmid (?), W. Hauff, E. T. A. Hoffmann. · Vennad Grimmid olid keeleteadlased, uurisid mütoloogiat, koondasid oma raamatutesse muistseid ime ja loomamuinasjutte, pärimusi, legende. Ainest oma teoste jaoks said C. Perrault', rüütliromaanidest ja novellidest. Nt. ,,Tuhkatriinu", ,,Lumivalgeke", ,,Punamütsike", ,,Okasroosike", ,,Rapuntsel", ,,Hans ja Grete", ,,Hunt ja seitse kitsetalle" jne. · H. C. Andersen sai oma lugude jaoks inspiratsiooni muinaspõhja pärimustest ja müütidest. Nt. ,,Vankumatu tinasõdur", ,,PöialLiisi", ,,Väike merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Lumekuninganna", ,,Metsluiged", ,,Tütarlaps väävlitikkudega".
erialal. 1996 saavutas ta laste lauluvõistlusel ,, Kuldne hääl" Grand Prix'. Tanja on osalenud väga paljudel laulufestivalidel ja võistlustel: 1998 ,,Hommikutäht", 2000 ,,Laul", 2001 ,,Slovjanski Bazar", 2005 ,,Uus laine". Ta on ka õpetanud projektides ,,Eesti otsib superstaari" ja ,,Laulud tähtedega" lavaliikumist. Ta on osalenud paljudes muusikalides: ,,Cabaret", ,,Chicago", ,,Hull sinu järele", ,,Georg", ,,Fame", ,,Fantoom", ,,Lumivalgeke", ,,Tutvumiskuulutus", ,,Queen", ,,Hair" ja ,,Ämbliknaise suudlus". 2008-ndast aastast mängib ta seriaalis ,,Kodu keset linna". Hetkel on Tanja tantuõpetaja laulu- ja tantsukoolis WAF ja õpetab dzäss- ja poplauljatele lavaliikumist Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Stephen Hansen kehastas 2004 .a. Vanemuise teatri suvelavastuses ,,Jesus Christ Superstar" Jeesust, samuti on ta osalenud Vanemuise muusikalikontserdite sarjas ,,Memory" ning esinenud Tallinna laululaval
● Lapse tähelepanu pälvib lugu, mis teda lõbustab, mis äratab uudishimu ja ergutab kujutlusvõimet 8. Muinasjutu seadused. ● Kindel algus ○ elas kord, kuskil maal, seitsme maa ja mere taga jne ● Kindel lõpp ○ kui nad veel surnud ei ole, siis..., oli, kuidas oli, aga pärast seda ei ole keegi teda näinud… jne ● Arvukordused ○ 3,7,9 ○ 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada, lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde ● Kaksuse seadus ○ dialoogid, kolmas tegelane tumm kaaslane 9. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. ● Loomamuinasjutud ○ on seotud kohaliku olustikuga, kuid motiivid on rahvusvahelised ○ tegelasteks on isikustatud loomad ○ “Reinuvader rebane” ○ “Kuidas harakas karjuks saanud?”- Rebane pettis ähvardustega harakalt kaks poega. Kui harakas nägi
Nemad panid aluse romantilise muinasjutu zanrile. Nende ühiselt kogutud ja väljaantud raamat ,, Laste ja kodumuinasjutte" sisaldas 200 lugu ja muutus kiiresti ülipopulaarseks. Üheks populaarsuse põhjuseks on see, et Grimmide muinasjutud sisendasid õiglust ja headust ning austust elu positiivsete väärtuste vastu. Grimmide muinasjuttude najal on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi nii euroopas kui mujal maailmas. Tuntumad lood: ,,Tuhkatriinu", ,,Lumivalgeke", ,,Hunt ja seitse kitsetalle", ,,Punamütsike", ,,Hans ja Grete". Saksa romantiline muinasjutt mõjutas paljude maade kirjandust nii on ka taani romantismis tunda tugevaid saksa mõjusid. Rahvaloomingust pärit juttude kõrval on tuntud ka kunstmuinasjutt( välja mõeldud autori poolt järgides muinasjutureegleid). Kunstmuinasjutu kui maailmakirjanduse zanri rajaja ning suurima meistri au kuulub taani kirjanikule Hans Christian Andersenile. Anderseni
aastal astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Peale selle lõpetamist oli ta kolm aastat merel. Huvi muusika vastu kasvas. Ta asus õppima Peterburi konservatooriumisse. Temast sai selle konservatooriumi õppejõud, ta õpetas kompositsiooni. Loominguliselt kõige produktiivsemad aastad olid tema viimased 15 aastat. Ta kirjutas 15 ooperit. Looming Tema looming on programmiline. Eriti meeldisid talle muinasjutulised teemad. 15 ooperist tuntumad on ,,Lumivalgeke", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist" (Puskini ainetel). Kuulame: ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist" ,,Kimalase lend". Kirjutas ka ühe mereteemalise süidi: ,,Seherezade" (,,1001 öö muinasjuttude" ainetel). PJOTR TSAIKOVSKI (1840 1893) Tsaikovski sündis haritlaste perekonnas. Tema pere oli ka väga musikaalne. Juba 9 aastaselt pani isa Tsaikovski õigus teadust õppima. Tsaikovskist sai ametnik. Tal oli tohutu huvi muusika vastu. Harjutas pööningul klavikordi.
17. Panime kunstinäituse pilte üles, meil jäi esimene tund ära. Riks sodis piltide teistele pooltele teatud kehaosi, aga me jõudsime veel uued pildid panna. Triin andis Riksile õppetunni. 18. Argo sai Jürgenilt peksa. Mina ja Triin karjusime Jürgeni peale ja ta tahtis mind lüüa, aga Sven kaitses mind. 19. Koduteel kohtasin Argot, läksin tema juurde õppima. Ta ütles mulle, et Sven hoolib minust ja et ta oli Jürgenit ähvardanud. 20. Tegime etendust Lumivalgeke ja mul jäi füüsika õppimata, ma sain kahe. 21. Mu isa tuli mulle külla ja jättis meile 500 krooni. 22. Argo tegi plekkpurkidest pöialpoistele laternaid. 23. Tõin Jannu ka etendust vaatama ja kõik läks sujuvalt. 24. Triinu solvati tema rindade pärast, aga ta sai sellest üle ja tuletas meelde, kui ühel korral solvati peol Siirit. 25. Argot kägistati väidetavalt Riksi 100 krooni varguse pärast, mis hiljem Riksi laua alt leiti. Sven päästis Argo ja lõi Jürgenit. 26
Peale autasustamist võtsid vennad ette jalutuskõigu mööda Pariisi. Nähes ühe kino reklaamil suurt Miki pilti tekkis vendadel huvi vaadata, kuidas Miki end Pariisi ekraanil üleval peab. Nad arvasid, et näevad Mikit, nagu ikka, suure mängufilmi lisana, kuid oma suureks üllatuseks nägid nad hoopis järjestikku kuute Miki lühifilmi. Seda nähes tekkis Waltil tahtmine teha kordki elus täispikk joonisfilm. Nii ta siis valiski süzeeks välja vendade Grimmide muinasjutu ,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi". Film läks maksma 1 700 000 dollarit, kuid sai see-eest ülemaailmse menu osaliseks ja tõi Disney'le sisse ei rohkem ega vähem kui 8 miljonit. See sündmus pööras uue lehekülje nii Disney elus kui loomingus. Täispika filmiga hakkas uus etapp multifilmi arengus, kuid mitte igaüks ei saanud endale lubada nii suuri jõu-, raha- ja ajakulutusi ning paljudeks aastateks jäi monopol sel ajal Disney'le . Ta jätkas kindlalt
(,,Punamütsike", ,,Tuhkatriinu", ,,Tuttpea-Riquet", ,,Eeslinahk", ,,Saabastega kass", ,,Haldjad", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pöialpoisike", ,,Sinihabe"). Tema puhul kajastub peategelane juba pealkirjas. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimist ei ole. Lõpp ei ole alati õnnelik. Muinasjutud on mõeldud õukonna jaoks. lGrimmid kirjutasid muinasjutte rahvasuust, säilitasid palju, kuid muutsid kirjanduslikumaks. (,,Lumivalgeke", ,,Uinuv kaunitar", ,,Hans ja Grete", ,,Punamütsike", ,,Rapuntsel", ,,Printsess herneteral", ,,Tuhkatriinu") lAndersen- tuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjuttudes esineb topelt adresseering. (,,Pöial-Liisi", ,,Väike merineitsi", ,,Keisri uued rõivad", ,,Vankumatu tinasõdur", ,,Metsluiged", ,,Ööbik") lFOLKLOORSE LASTELAULU TÜÜPE lÄiutus-ja hällilaulud lMängituslaulud: 1)Liikumist/tegevust imiteerivad
2008 külaline Madis Kõiv L Õ P U T U K O H V I J O O M I N E 2009 Pedro Páramo Juan Rulfo P E D R O P Á R A M O LK2 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas A R B U J A D 2010 Jermolai Aleksejevits Lopahhin Anton Tsehhov K I R S I A E D 2010 Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L J E V J A B U B Õ R TA TEGID SII A... 2010 Panso Paavo Piik P A N S O Lavastused Rollid mujal 1992 Unimüts Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1992 Tulnukas Andrus Kivirähk Sibulad ja shokolaad (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 2001 Javert Alain Boublil, Claude-Michel Schönberg Hüljatud Vanalinnastuudio 2001 Katku Villu Tammsaare Kõrboja peremees Rakvere Teater 2003 konferansjee Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio 2003 Max Martin Sherman Bent Vanalinnastuudio
keegi teda näinud..., Aga kuningatütred said aegamööda kuningapoegadele abikaasadeks..., jne); · arvukordused: levinuim on arv 3, aga väga palju kasutatakse ka 7, 9, 12 ja 13 ehk kuraditosinat (näiteks 3 päeva tuleb võidelda; 3 takistust ületada; appi tuleb 3 tegelast, keda hea kangelane varem aitas; tegevused korduvad 3 korda; jalga tõmmatakse seitsmepenikoormasaapad; kaunile neiule on kaaslasteks 7 vägimeest; ühel õel on 7 venda; Lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde; Hunt kimbutab 7 kitsetalle; on vaja teha 12 vägitegu jne. Maagiline arv on 3 korda 3 ehk 9. Selline arvukorduste esinemine viitabki arvumaagiale, mis oli seotud rituaalidega. 1.2. Muinasjuttude liigid · Loomamuinasjutud (need on ka vanimad kihistused näiteks eesti muinasjutuloomingus). Loomad on isikustatud (kõnelevad, tegutsevad nagu inimesed).
1863) ja Wilhem Grimm (1786-1859) aluse romantilise muinasjutu zanrile, avaldades oma ,,Laste- ja kodumuinasjutud". Need said kiiresti populaarseks ja levisid üle kogu Euroopa ja mujalgi. Grimmid rõhutasid küll muinasjuttude ehedust, kuid olid siiski lugusid ka töödelnud: lisanud õpetlikkust, kärpinud lopsakat rahvakeelt ja kohandanud muinasjutte tollaste lugejate maitsele. Bremeni linna moosekandid, hunt ja 7 kitsetalle, tuhkatriinu, lumivalgeke, vahva rätsep, jpm. Ernst Theodor Amadeus Hoffman (1776-1822) Hoff mann oli suurepärase fabuleerimisande ja rikka fantaasiaga jutumeister ning tegelikkuse parodeerija, kelle teoseid läbib kunstiloomingu ja kunstniku elusaatuse teema, seda alates tema esimestest kuni viimase, lõpetamata romaanini ,,Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest". Selles lustakas loos ühendab romantik hoffmann tegelikkuse eri aspekte - ajalisi, süzeelisi ja
Tema teosed on näiteks ''Hüljatud'', ''Mees, kes naerab'' ja ''Jumalaema kirik Pariisis''. Vennad Grimmid kirjutasid peamiselt rahva ja muinasjutukogusid.Muinasjuttude kirjutamine andis kirjanikel võimaluse fantaseerida.Muinasjutud olid väga populaarsed. Vennad Grimmide kirjandusteosed Lumivalgeke(vasakul) Vahva rätsep(paremal) 16. Muusika Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge.Romantiliselt meelestatud muusikud kogusid folkloori, rahvajutte, rahvalaule, rahvatantse ja ballade.Romantiline ooper on küllastunud kirglikust dramatismist, energiast, eredatest
jääda natuke segaseks ning nad võivad vajada selgitusi. Ka on veel võimalus, et raamatu illustratsioonid on niivõrd häirivad või mittesobilikud, et neid tuleks lugeda koos lapsega ning talle neid pilte siis seletada. Antud probleem esineb Piret Raua raamatus „Teistmoodi printsessilood“, kus illustreeringud on ilmselt mõeldud huumorina ning tagamõttega, kuid lapsel võib olla raskusi sellest aru saamisel, eriti kui ideaaliks on tavapärased muinasjututegelased nagu Elsa ja Lumivalgeke. Antud raamatu illustratsioonideks on erinevalt kõverdunud jalad, taevas lendav hiir-konn, õhupallist peaga printsess jne. Sama moodi on ka iseäralikult illustreeritud ka Aino Perviku raamat „Paula jõulud“, kus jõuluvana on siis peenikene ning lühikese habemega ja ka teised illustreeringud on kummalised. Samuti Ilon Wiklandi ja Leelo Tungali raamatus „Tragi tüdruk Kata“ on pisut segased pildid juba täiskasvanu jaoks
Riks sodis piltide teistele pooltele teatud kehaosi, aga me jõudsime veel uued pildid panna. Triin andis Riksile õppetunni. 18. Argo sai Jürgenilt peksa. Mina ja Triin karjusime Jürgeni peale ja ta tahtis mind lüüa, aga Sven kaitses mind. 19. Koduteel kohtasin Argot, läksin tema juurde õppima. Ta ütles mulle, et Sven hoolib minust ja et ta oli Jürgenit ähvardanud. 20. Tegime etendust Lumivalgeke ja mul jäi füüsika õppimata, ma sain kahe. 21. Mu isa tuli mulle külla ja jättis meile 500 krooni. 22. Argo tegi plekkpurkidest pöialpoistele laternaid. 23. Tõin Jannu ka etendust vaatama ja kõik läks sujuvalt. 24. Triinu solvati tema rindade pärast, aga ta sai sellest üle ja tuletas meelde, kui ühel korral solvati peol Siirit. 25
„Lohetapja“ legend Kristluses võit paganausu üle Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta Lohetapja - Müüdis - Muinasjutus (ATU 300) - Legendis Täpne koht, materiaalne tunnistus Kinnitab audentsuse Tuntumad muinasjutusüžeed kaasajal Linda Degh & Andrew Vazsonyi (1993) – tosinkond süžeed: Tuhkatriinu (ATU 510) Lumivalgeke (709) Rapunsel (310) Abistaja nimi (Ruuben Tirts) (500) Uinuv kaunitar (425A) „Muinasjutumõtlemine“ (Hermann Bausinger) „Valge härg/Valgõ härg“ Muinasjutuekspeditsioonid Setumaale 2004-2006 Traditsiooni püsimine/muutmine Muinasjutt ja turismireis Liminaalsus ja imaginaarsus Ruum ja aeg Suveniir ja autentsus Narratiivi süžeestruktuur Sotsiaalne funktsioon Kohapärimus
õnnelikuks.Lapsed saavad muinasjuttudest julgustust unistada ja uskuda imedesse. Muinasjutu seadused. *kindel algus: (Elas kord..., Kuskil maal..., Seitsme maa ja mere taga..., Oli kord vaene, aga kaunis..., Kaugel maal elas kord kuningas... , Muiste…, Vanal hallil ajal… jne) *kindel lõpp: (Kui nad veel surnud ei ole, siis..., Oli kuidas oli, aga pärast seda ei ole keegi teda näinud...jne); *arvukordused: 3, 7, 9, 12 3 päeva tuleb võidelda; 3 takistust ületada; appi tuleb 3 tegelast, Lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde *kaksuse seadus: dialoogid, kolmas tegelane tumm kaaslane Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. *Loomamuinasjutud (,,Reinuvader rebane”). *Imemuinasjutud (,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”) *Legendilised muinasjutud („Õnneliku inimese särk“, „Jumal ja kirikuõpetaja“) *Novellilaadsed muinasjutud (Kaval- Ants) *Rahvad ja muinasjutud (araabia,,Tuhat üks ööd”) *Kunstmuinasjutt (Luts ,,Nukitsamees”)
Glazunov), mis on kirjutatud 12.sajandi muinasvene eepose ,,Lugu Igori sõjaretkest" põhjal. Kirjutanud kaks sümfooniat, neist tuntum sümf.nr.2 h-moll, nn. ,,Vägilassümfoonia", kaks keelpillikvartetti, laule, klaveripalu. Nikolai Rimski-Korsakov oli väga mitmekülgne muusik: 1)helilooja, kelle loomingu loetelu väga mahukas, lisaks lõpetas ja redigeeris teiste autorite töid. Tähtsamad zanrid ja teosed: 15 ooperit, neist tuntumad muinasjutulised ooperid ,,Lumivalgeke" (ka ,,Lumineid"), ,,Sadko", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Kuldkikas", ajaloolistest ,,Tsaari mõrsja"; 3 sümfooniat, programm-sümfoonilised teosed (,,Seherezade", ,,Hispaania capriccio" jt), klaverikontsert, tromboonikontsert, sümfoonilised avamängud; Romansse (ca 80), kammermuusikat, rahvalauluseadeid, koorilaule 2)pedagoog, 37 aastat Peterburi konservatooriumi professor. Õpetanud mitu põlvkonda vene heliloojaid ja teiste rahvuste heliloojaid, eesti heliloojatest on
• ‘Orange Triumph’ – väikseõieline (20- 60 õit kobaras!!!) karmiinpunane. Talvitub hästi. Ajalooline tipparetis! • ‘Sexy Rexy’- ülirikkalikult õitsev heleroosa peenraroos, hea talvitumisega Roosisordid • Pinnakatteroosid – ‘Aspirin’ – Valgeõieline pinnakatja. Lehed nahksed, terved, läikivad, hea talvekindlusega. ADR sertifikaat. • ‘Gärtnerfreude’ – õied violetjaspunased, 15-40 kaupa kobaras, ADR • ‘Lumivalgeke’ – laiuva kasvuga polüantroos, väiksed valged õied tihedates kobarates, meeldiva lõhnaga. Väga hinnatud vana Eesti päritolu roos jne Mullastik ja väetamine • Enamik muldi sobib rooside kasvatamiseks. Enim sobib 35-45 cm paksune kohev huumusrikas aiamuld, pH 5,5-6,5. Teisi muldi annab struktuuri parandamisega kohaldada roosidele. Ei sobi liigniisked ja põuatundlikud liivikud ja kruusakünkad. Põhjaveetase ei tohiks suvel olla kõrgemal kui 1,2 m
Aleksandr Borodin (1833-1887) Venemaa, ,,Võimas rühm" · Oli ka keemik. · Teosed peamiselt vägilastest: 2. sümf. ,,Vägilase sümfoonia". · Tuntuim ooper ,,Vürst Igor" Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1918) Venemaa, ,,Võimas rühm" · Oli 16 aastat Peterburi konservatooriumi õpetaja. · Teosed on jutustavad, side vene rahvapärandiga. · Lemmik¾anr ooper (15): ,,Muinasjutt tsaar Zaltanist", ,,Lumivalgeke". Ooperid olid muinasjutulised. · Sümfooniad olid programmilised. Pjotr T¹aikovski (1840-1893) Venemaa · Lõpetas Peterburi konservatooriumi ja töötas Moskva konservatooriumis. Alates 1877 vabakunstnik. · Reisis palju, kuid helikeel oli rõhutatult rahvuslik. · Looming: 6 sümfooniat, sümf. poeemid (,,Romeo ja Julia"), 3 klaverikontserti, oopereid (,,Jevgeni Onegin", ,,Padaemand"), 3 balletti (,,Luikede järv", ,,Pähklipureja", ,,Uinuv
annaabi.ee 
