Kass Omakasupüüdlik salakaval manipuleerija. Esimene seiklus on Mälestustemaa, kus lapsed kohtasid oma vanavanemaid ja surnud vendi, õdesid. Mälestustemaal puudus aeg, sest kõik, mis seal toimus, toimus niiöelda laste peas. Kui lapsed mõtlesid oma kadunud vendadele ja õdedele, ilmusid nad järsku kõik nende juurde. Mäestused elavad igavesti, niikaua kui on keegi, kes neile mõtleb. Haljdas saatis lapsed sinna, et leida üles sinilind, mis neil ebaõnnestus, kuna lind mille nad kaasa võtsid oli muutunud vanaks musträstaks. Valgus aga ei olnud laste peale pahane vaid küsis, et kas siis lapsed ei tundnud rõõmu oma vanavanematest ja musträstast, kes laulis kõigest jõust? ,,Kehalised puuded ja saatuse katsumused tugevdavad meie sisemisi väärtusi" Välised puudujäägid ja eluteel kogutud kogemused võimaldavad paremini enda sisse näha ja seega ka kogu ümbritsevat maailma teise pilgu alt vaadata.
SINILIND 1.Põhjenda, et raamatut ,,Sinilind" võib pidadata sümblolistlikuks. Sümbolismis pöörati tähelepanu kujutlusvõimele ning unenägudele. Raamatut lugedes saame aru, et nad lähevad õhtul magama ning näevad unes seiklusi. Sümbolism püüab tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Raamatus omistatakse teatud kujunditele ja objektidele sümboolsed tähendused. Nagu raamatust loeme on absoluutse tõe näitajaks kübar. Berlyne kinkis
,,Sinilind" Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlincki kirjutatud muinasjutt ,,Sinilind" on üks parimaid, mida olen lugenud. Eelkõige meeldib mulle selles raamatus rohke sündmustik, kus vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind, kes neile õnne toob. Teos räägib vaesest pererahvast: isast,poisist ja tüdrukust. Poiss nimega Tytyl on 10- aastane. Tytyl oli väga südamlik ning aitas abivajajaid, kes iganes seda soovisid. Tytyli 6-aastane õde Mytyl oli arg, iga väiksemgi pisiasi võis teda nutma ajada, kuid sellest hoolimata armastas ta kõige rohkem koera. Ühel ilusal varajasel hommikul tuli pereukse taha koputama haldjas Berylune, kes
Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Eelkõige nad lähevad sinilindu otsima haldja tütrele,kes on haigestunud ning keda saab vaid sinilind ravida. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse Vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind Haldjas saatis poisi ja tüdruku Mälestustemaale, kus on kõik surnud. Nende ülesandeks oli otsida Sinilind ja tuua see haldja tütre ravimiseks. Jõudes Mälestustemaale, nägid nad seal vanaema ja vanaisa ning õdesi-vendi , kes olid ammu juba päriselus surnud.
juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad.Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat rohtu või sinilindu. Sinilind pidi tooma õnne ning ta vajas seda, et oma haiget tütart ravida, sest see pidi olema ainuke ravim, tema türte haigusele. Haldajas meenutas ka sellepoole proua Berlingot, sest ka temagi tütar oli väga raskelt haige. Tytylil aga ainult must tuvi, ning ta armastas seda lindu nii väga, et ta ei annaks seda mingi hinna eest ära. Nii nad seal vestlesid kolmekesi, kuni haildjas mõistis, et ta tahab õpetada lastele nägema, mis on head ja ilusat kõigis asjades. Selleks kinkis ta Tyltylile
millega vanavanemad täidavad oma olemise mõtet, nähes lapselapsi. Jõutakse Tulevikumaale, Sündimata laste maale, igaüks siin teab, millal ta sünnib ja miks ta sünnib, mida ta maa peal peab korda saatma. Öö palee on vaimude, varjude ja hirmude varjupaik, Öö suurimaks vaenlaseks on Valgus. Rännakul saavad lapsed veel teada, et igal puul on oma hing ja et surma pole olemas, et elu kestab alati edasi, ainult uutes vormides, miski ei kao, toimuvad ainult muutused. Sinilind jääb leidmata - kuid lapsed on palju targemaks saanud, nad on püüelnud eesmärgi poole, otsinud õnneideaali - sinilindu, eksirännakud on neid õpetanud. Lapsed ei leidnud ehtsat sinilindu, Mälestustemaalt toodud lind muutus mustaks, Tulevikumaa lind lendas minema, ööpaleest pärit linnud surid. Siniseks värvus aga kodus puuris olnud tuvi, kui lapsed selle haigele naabritüdrukule kinkisid - headus teeb imet. Antud teos kajastab autori loome kõrgtasandit - kujutades
Maurice Maeterlinck Sinilind · Millal ja kus tegevus toimub? Tegevus toimus ,,muinasjutumaal" erinevates kohtades: metsas, kalmistul, valguse templis, tuleviku kuningriigis, öö palees, mälestustemaal, haldja lossis ja puuraiuja majakeses. Aega pole võimalik kindlaks teha. · Tegelaste lühikirjeldus Tyltyl kümneaastane poisike, väga uudishimulik, julge, rõõmus, kangekaelne ja jonnakas veidi.
enda surnud vanavanemate ja õdede-vendadega. Sealt sinise linnuga tagasi tulles tabab neid aga ehmatus lind on muutunud mustaks. Järgmisena suundutakse Öö paleesse. Öö ja Kassi salasepitsustele ning Maurice Maeterlinck ,,Sinilind" keelitustele järele andmata soovib Tyltyl siseneda kõigisse kambritesse, sealhulgas Saladuste ja Sõdade tuppa. Suurt peaust avades leiab poiss sealt paradiisilaadse aia, kus on mitmeid Sinilinde. Koos kaaslastega
Kõik see on ühe öö unenägu, mis aga laste arvates kestab terve aasta. Tyltyl ja Myltyl ärkavad esimese jõulupüha hommikul oma kodus. Peagi tuleb külla naabrimemm, kes on unenäohaldja moodi. Tema haige tütar on juba ammu omale igatsenud Tyltyli puurituvi. Ja nüüd märkab poiss, et tema lind on sinine. See ongi sinlind; ta annab selle naabrimemme tütrele ja tüdruk saab terveks. Autori juhtmõte: Sinilind pole midagi muud kui püüd ja tahe anda õnne teistele ja selle läbi ise õnnelikuks saada. Minu arvamus: Õnn võib peituda just seal, kust me seda otsidagi ei oska ning andmisrõõm on suurim rõõm. Igaüks on oma õnne sepp. Et saada õnnelikuks, peame me nägema väga palu vaeva. Õnn võib peituda lihtsates asjades. Tsitaadid: Y Püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks. Y Igaüks meist peab endale ise õnne otsima; ta peab nägema lõputut vaeva ja
Tõstamaa 2005 SISUKORD Belgia kirjandus.............................................................................lk 3 Maurice Maeterlincki elulugu........................................................lk 4 Maurice Maeterlincki loomingu iseloomustus...............................lk5-6 "Pimedad".......................................................................................lk7 "Sinilind"........................................................................................lk8 Kasutatud kirjandus........................................................................lk9 Tõstamaa Keskkool 2 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Belgia kirjandus
Maurice Maeterlincki "Sinilind" Raamat räägib kahest lapsest, 6 aastasest tüdrukust Mytylist ja 10 aastasest poisist Tyltylist. Lugu algab sellega, et jõlulaupäeval Mytyli ja Tyltyli kinke ei saa, sest vanematel pole raha. Nad vaatavad, aga aknast välja ja näevad, kuidas naabrid jõulupidu tähistavad, kuid nad on vähemalt teiste pärast rõõmsad. Pärast tuli nende juurde haldjas, kes ütles, et nende ülesandeks on otsida üles sinilind, tema tütre jaoks. Siis Haldjas äratas ellu kassi, koera, suhkru, piima, leiva, valguse, tule ja vee, mis tähendavad erinevaid sümboleid inimeste jaoks. Nad asusid mälestusmaale, kus nad õppisid, et leida sinilindu peab armastama ka hallelindu ehk elus peab tundma rõõmu ka pisikestest asjadest. Käisid veel tuleviku kuningriigis, kust said teada, et nende perre tuleb veel üks laps. Olid ka valguse templis kus nägid palju valgust
Maris Savik Sinilind M. Maeterlinck TEGELASED: Memmeke Tyl ja taadike Tyl. Tyltyl poeg 10 aastane. Tore, pikakasvuline, tugev, rühikas. Naerune, heatujuline. Käitus julge ja kartmatu mehena, süda oli õilis. Mytyl tütar 6 aastane. Armas, kaunis. Suurte arglike silmadega. Väga õrn, nuttis vähimagi mure puhul. Tema hinges peitusid kõrgeimad naiselikud voorused oli armastav, hooliv. Väga kiindunud oma venda. Tylo Koer Tylette Kass
Maurice Maeterlinck ,,Sinilind" kokkuvõte Lisa: http://www.miksike.com/docs/lisa/sinilind_maeterlinck_liissandre.htm Sinilind on õnne sümbol.Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga, mistõtu ongi selle leidmine peaaegu teostamatu, kättesaamatu nagu Maeterlincki sinilind. Tegelased: Ema Tyl Isa Tyl Mytyl-(6 a), tütar, Tyltyli õde Tyltyl-(10 a), poeg, Mytyli vend Haldjas Bérylune Leib Tuli Vesi Piim Suhkur Koer (Tylô) Kass (Tylette) Valgus Tunnid Vanaema Tyl Vanaisa Tyl Õed ja vennad (Pierrot, Robert, Jeannette, Madeline, Pierrette, Pauline, Riquette) Puud Loomad Saladused, Tähed, Lõhnad jt. Öö, Kummitused, Hirmud, Uni, Surm, Haigused, Nohu Sinised Lapsed Üheksa Planeedi Kuningas Armastajad Aeg Sündimata Vend Tüsedaim Õnn
naeratavad ja tantsivad. Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat rohtu või sinilindu. Sinilind pidi tooma õnne ning ta vajas seda, et oma haiget tütart ravida, sest see pidi olema ainuke ravim, tema tütre haigusele. Haldajas meenutas ka sellepoole proua Berlingot, sest ka temagi tütar oli väga raskelt haige. Tytylil aga ainult must tuvi, ning ta armastas seda lindu nii väga, et ta ei annaks seda mingi hinna eest ära. Nii nad seal vestlesid kolmekesi, kuni haldjas mõistis, et ta tahab õpetada lastele nägema, mis on head ja ilusat kõigis asjades
ja kitarri lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933 G. Dieseli varjunime all Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes Tuntuimad laulud Saaremaa valss Sinilind Suudle mind Viimne valss Muinaslugu muusikas Muusikanäited
peeneteralisest struktuurist Tegemist järskrannikuga Rannanõlv ka järsk Lainete poolt kulutav tegevus Setted viiakse lainete poolt eemale Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale. Taimed ja Putukad merikapsas randköömen kollane meremagun mitmed metsikute orhideeliigid liblikaid ja ööliblikaid Briti suurim rohutirtsuliik. jää-tormilind(Fulmarus glacialis) kaljukajad sinilind Kasutatud materjal http://en.wikipedia.org/wiki/White_cliffs_of_Dover http://www.miksike.ee/docs/referaadid/doveri_kaljud_eve lin.htm
,,Endel" & (,,Aleksander"),,Sulev" (,,Flirt") ,,Salme" 12 10 8 Column 1 6 Column 2 Column 3 4 2 0 Row 1 Row 2 Row 3 Row 4 ,,Wanemuine" & ,,Taara" ,,Taara" ,,Kungla" (,,Pobeda"),,Wõitja"(Naroova") ,,Laine" & ,,Harry" ,,Torm" ,,Luik" Reisilaevade sadam Mootorpaate: ,,Linda II", ,,Hiil", ,,Udu", ,,Sinilind" Paadisadamad Vabadussilla juures Reeder & Koppa reklaam Väljasõidukohad: Jänese Väljasõidukohad: Kvissental & Ranna Jaanipäev Rannal ,,Tartu" & ,,Ahti" (,,Warrak") ,,Neptun" & ,,Vanemuine" ,,Uku" ,,Kingissepp" & ,,Pioneer" ,,Joala" (,,Pavel", ,,Paul", ,,Linda") (,,Agnes"?) ,,Tasuja" ,,Narva" (,,Eesti-Ingeri") ,,L.Koidula" ,,F.Kreutzwald" ,,Lermontov" Kohvik ,,Emajõe" (,,Bolsevik") ,,Turist" ,,J.Lauristin" ,,Vanemuine" Lohistustee ,,Raketa-1M" (,,Peipsi Jõnn")
Eestist jälgi jätmata Raimond Valgre ● Oli Eesti üks tuntumaid heliloojaid kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks ● 1930. aastatel esines ta põhiliselt lõbustuspaikades ● Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933 G. Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra" ● Laule: "Viimne valss" "Veel viivuks jää" "Sinilind" https://www.youtube.com/watch?v=ZYvDCG75KsY&index=10&list=PL3822CBBA547DC0A2 Kasutatud allikad Www.annaabi.ee http://et.wikipedia.org/ http://www.docstoc.com/ Www.youtube.com
Pimedad seda ei tea, ning ootavad, millal neid tagasi viiakse. Ainus nägija nende hulgas on sülelaps. Lõpuks pimedad taipavad, et teejuht on surnud ja vaidlevad, kas minna edasi või jääda paigale. Päeva jooksul tulevad välja inimeste isiksused: tigedus, kartlikkus, postitiivsus. Näidend lõppeb öö saabumisega, keegi läheneb seltkonnale, laps hakkab nutma ja lõpp. Sümboliseerib inimeste surma ja saatust. Näidend ,,Sinilind" Peategelased on vaesed puraiduri lapsed, poeg a tütar, kes otsustavad jõuluööl sinilindu otsima minna. Nad teevad seda haldja käsul, sest ainult sinilind saaks päästa haige naabritüdruku. Hoolimata vaesusest on lapsed rõõmsad, positiivsed. Nad rändavad võluriiki, kus neid saadavad: kass, koer, piim, leib,, vesi. Nad lendavad mälestustemaale, kus kohtuvad oma surnud vanavanematega. Nad lähevad ööriiki, tulevikumaale, kuid ei leia
lühidraamad: ''pimedad'' (sümbolite kaudu käsitleb inimese tragöödiat; tegevus kaugel nimetul saarel; 12 pimedat ootavad preestrist teejuhti, kes on surnud; otsustavad midagi ette võtta), ''sissetungija'', ''sisemus'', ''tintagiles´i surm'' ''Pelleas ja Helisande'' (armastuskolmnurk; tegevust vähe; dialoog napp; tähtsat osa etendavad pausid ja tegelaste sisemonoloogid; inimene on saatuse meelevallas, ei saa seda juhtida) näidend ''Sinilind'' loomingu tipp (puuraiduri poeg ja tütar saavad jõuluööl haldjalt käsu minna sinilindu otsima; Mälestustemaa, öö sünged maaalused valdused, Tuleviku kuningriik; saavad palju kogemusi; väärivad lindu oma hea tahte, tarmu ja julguse tõttu; igaüks pean endale ise õnne otsima) G. B. Shaw (18561950) iiriinglise kirjanik ''Pygmalion'' (eksperiment tõestamaks, et treeninguga võib õpetada iga inimene kõnelema laitmatut inglise keelt; lilleneiu Liza; katse läheb korda) E
eestis: 1857 Jansen ,,Pärnu postimees" 1862 ilmus eesti Moterlism 19 20 Ilmub palju uusi Isme Lühi võrmid, luule, Maetarlinck ,,Sinilind" saj. (sümbolism) novell, draama. romaan Baudelaire "Kurja lilled" vahetus Wilde "Dorian Gray partei" eesti: Vilde "Saatana karusell"
Kust ja millal see alguse sai? Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, näitekirjandusse ja muusikasse. Nimeta Charles Baudelaire`i tuntuim luulekogu, too 5 iseloomustavat märksõna tema loomingule. "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal) Sümbolism, dekadents, ühiskondliku moraalitunde solvamine, üksi vaimupimeduse maailmas Mis on M. Maeterlinck`i sümbolistliku näidendi ,,Sinilind" sõnumiks? "Väliselt fantaasiamäng, kuid seesmiselt tõsi," ütleks oma näidendi kohta Maeterlinck. Tõepoolest kõigel välisel- tegelastel, tegevusel, isegi sõnadel- on selles draamas vaid sümboolne tähendus. Igapäevaelu inimlikele pahedele- vägivallale, kadedusele, mõistmattusele vastandab autor hingelise puhtuse andestuse, usalduse ja kõikemõistva rahu. "Sinilinnu" süzee viib lugeja võluriiki, muinasjutu ja imede maailma pakub olulisi eluväärtusi, lapselikku elurõõmu
Üks suurimaid probleeme on, et inimesed ei väärtusta seda, mis neil on. Paljudel kipub olema arusaam, et õnn ei ole midagi tavalist. Vastupidi, selleks et olla õnnelik pead sa olema või omama midagi teistsugust, kui mitte öelda et erilist. Tuleks lõpetada õnne kui asja otsimine ja vaadata omaenda nina alla. Sul ei pruugi küll olemas olla kõik, mida sa oled kunagi iganud, kuid kindlasti on su ümber keegi või midagi, mida sa armastad. Maurice Maeterlinck ,,Sinilind" räägib õnne otsingutest. Igaüks meist peab endale ise õnne otsima; ta peab nägema vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on temale kergesti kättesaadavad. Olles rännanud ringi tervelt aasta, külastanud nii mineviku- kui tulevikumaad, mõistsid lapsed, kui õnnelikud nad oma hubases talumajas on. Mõistsid lihtsaid elutõdesid nagu püüdes teistele
Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947 Tartu marss 1943 Õige valik 1940 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) aasta uus 1944/1946 1944 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Muinaslugu muusikas 1939 Suudle mind 1935 Sinilind 1940 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Narva valss 1944 Kevadmõtted 1946 Aegviidu valss 1945 Kevad tulnud taas 1943 Saaremaa valss 1949 Kui taevas kuu 1947/1948 Viljandi serenaad 1944 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Pärnu ballaad 1945 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Suveöö serenaad 1946 Saaremaa polka 1947/1948 Kirjake koju 1935
Paraku võib aga teekond selleni olla üsna käänuline ning pinde täis, kuna elame ühiskonnas, kus see pole üks prioriteetidest. Kuidas siis saavutada hingerahu, mis soojendaks südant? Kõik algab iseendast. Ennekõike tuleb õppida ennast armastama ning seejärel saavad seda teha ka teised. Tehes kellelegi midagi head, kiirgab see tagasi, kasvõi naeratuse näol. Elades inimeste rõõmudele kaasa, saame ka ise selle arvelt õnnelikud olla. Raamatus ,,Sinilind" läksid peategelased teekonnale, kus nad õppisid nägema ja hindama ka halle linde enda ümber. Nähes teiste rõõme, soojenes ka nende endi süda. Lapsed tegid palju teiste heaks, aga samas said ka ise väga palju vastu. Lähedased soojendavad südant. Olles armastatud, muutub ka hingeelu stabiilsemaks. Kuulates teise inimese suust ilusaid sõnu, muudab see tuju rõõmsamaks ning paneb südame põksuma. Vahete-vahel aga võivad tülid tekkida ning kui need tekivad, tuleb
· "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha eest" · "On kevad tulnud taas" · "Peagi saabun tagasi su juurde" · "Pärnu ballaad" · "Pühapäev Kadriorus" · "Saaremaa polka" · "Saaremaa valss" · "Sa eile ütlesid ,,jaa"" · "Sa ütled mulle ,,päikene"" · "Sinilind" · "Su silmist näen ma igal öösel und" · "Suveöö serenaad" · "Suudle mind" · "Tartu marss" · "Tsebarkul" · "Tiiu, Tiiu" · "Unelmate tänav" · "Vaid sina, Niina" · "Vaid sulle kuulub mu süda" · "Veel viivuks jää" · "Viimne valss" · "Viljandi serenaad" · "Õige valik" Arne Oit Arne Oit oli eesti helilooja ja akordionist. Arne Oidi laulud olid rahva hulgas väga populaarsed ning said premeeritud paljude züriide poolt.
· Fr.Tuglas (,,Maailma lõpus", ,,Popi ja Huhuu") · Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlick (1862-1949) · Belgia kirjanik, sümbolistliku draama esindaja · Müstik ja Jumala otsija · Vihkas tsivilisatsiooni (inimene kui tootmise ori), aga oli üks esimesi autojuhte ja tehnikahuviline. väga vastuoluline · Sõnum inimese väärtus kaob masinate ajastul. Võõras ja tehislik maailm teeb inimese õnnetuks. · Näidend ,,Sinilind" sinilind kui unistuste täitumine · Näidend ,,Pimedad" J.D. Salinger (1919-2010) · Sündis juudi-iiri perekonnas New Yorkis · Varasest east huvi idamaade filosoofia vastu · Kirjutanud väga vähe. Populaarseks sai 1951 ,,Kuristik rukkis" · Peetakse ühiskonnakriitikuks, filosoofiks, religioosseks autoriks. · Köidab saladuslikkusega, vihjetega · Teoste mõistmisel abiks idamaade filosoofia, loogika pole tähtis.
teiste helitööde kõrval ka Valgre laule. Raimond Valgre demobiliseeriti 9.mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. Tekstid oma lauludele (üle 100) kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles. Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. Tema laulud on väga väljendusrikkad ja tundehellad. Eriti armastatud on "Muinaslugu muusikas", "Sinilind", "Hall sõdurisinel" ja "Peagi saabun su juurde", kuid kindlasti ka "Saaremaa valss." Valgre laulude põhjal on loodud muusikal "Muinaslugu muusikas"("Estonias" 1967), tema elu ja loomingut käsitlevad ka telefilm "Igavesti Teie" (1976) ja näidend "Valge tee kutse"( Noorsooteater 1985) Tema muusika lääneliku suunitluse tõttu keelasid uued võimud 1948. a. Raimond Valgre laulude avaliku esitamise, ja see oli üks paljudest põhjustest, mis viisid noore helilooja traagilise hukuni
MINIATUURID TÄNAPÄEVAL Fr.Tuglase novelliauhind alates 1971.aastast Sümbolism - 19. SAJ LÕPU JA 20. SAJ ALGUSE KIRJANDUS- JA KUNSTIVOOL. NÄGI KUNSTILOOMINGU ÜLESANNET REAALSUSE TAGA PEITUVALE IDEEMAAILMALE VIITAMISES. KASUTATI MITMETÄHENDUSLIKKE , SAGELI AINULT AIMAMISI ADUTAVAID SÜMBOLEID. Olemuselt mitmetähenduslik sümbol suudab paremini inimese hingeelu edasi anda kui maailma ratsionaalne seletamine (M.Maeterlincki "Sinilind")E.Enno luule, F.Tuglase novellid ("Popi ja Huhuu") Villem Ridala (Wilhelm Grünthal) (1885-1936) V. Ridala "Talvine õhtu" Üle hämara, varjudest tume, õrna ja sinava lume heidab veerev, kustuv päike punava läike. Üle ääreta, lumise välja, nii tühja ja palja, viib üksik tee üle jõe, kus pruunikad pajud on unesse vajund. Mööda lõpmata teed
Õnn" ,,Zerminaal". WILDE- ,,Dorian Gray portree" ,,Readingi vangla ballaad" ,,De Profundis". IBSEN- ,,Catilina" ,,Brand" ,,Peer Gynt" ,,Nukumaja" ,,Kummitused" ,,Rahva vaenlane" ,,Metspart". SHAW- ,,Ebameeldivad näidendid" ,,Meeldivad näidendid" ,,Inimene ja üliinimene" ,,Südamemurdmiste maja" ,,Tagasi Metuusala juurde" ,,Püha Johanna" ,,Pygmalion". MAETERLINCK- ,,Kasvuhooned" ,,Printsess Maleine" ,,Pimedad" ,,Pelleas ja Melisande" ,,Sinilind". KIVI- ,,Seitse venda" ,,Nõmmekingsepad". UNDSET- ,,Jenny" ,,Kevad" ,,Gymnadenia" ,,Põlev põõsas" ,,Ida Elisabeth" ,,Õnnelikud päevad Norras" ,,Kristiina Lauritsatütar". LEV TOLSTOI- ,,Sõda ja rahu"- olles sõjaväes veendus ta, et õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tema suhtumine sõtta oli vastuoluline: tema arvates peaks kõik halb inimeses arvates hävima kokkupuutes loodusega, samas oli tema meelest, sõdades ka
The Great Train Robbery Maailim • ESIMESED KINOD • 1902. aastal loodud Tally elektri teater • Praeguseni töötav kino- Pionier Poolas; avati 26.sept 1909 • FILMISTUUDIOD • Thanhouser – 1909-1918, koostasid üle 1000 tummfilmi, esimene filmiseriaal „Miljoni Dollari Müsteerium“ 1914 1910. filmid ● Ameerika film „Alice Imedemaal“ - 10 minutit, must-valge Gladys Hulette – tummfilmi näitleja (Alice) ● „Sinilind“ - 14 minutit, Maurice Maeterlinck'i teose põhjal, vahetiitritega ● „Frankenstein“ USA tummfilm, 16 minutit, võtted kestsid 3 päeva. 1920. filmid ● „Dr. Jekyll and Mr. Hyde“ – õudus- tummfilm ● „Huckleberry Finn“ -Mark Twaini teose põhjal ● „The Kid“ - Charlie Chaplini esimene film ● Esimene täispikk Ameerika muusikal (helifilm) „Džässilaulja“ 1927, 89 minutit pikk ●
jääb sooloesitus pisut kuivaks. · Marko Matvere ja Anneli Peebo Vastupidiselt Karavanile teeb Matvere ja Peebo duett laulust hoopis sensatsiooni. Mõlemad lauljad on äärmiselt andekad ja tugevate, kuid piisavalt hellade häältega, et välja mängida ülim armastuslugu lihtsalt ning kõigile mõistetavalt. See esitus on ka minu isiklik lemmik sadade laulude seast ning just uues kuues Peebo ja Matvere versioonis! Sinilind · Ivo Linna Traditsiooniline ning väga harjumuspärane lugu, mida võib sageli kuulda raadiost Elmar. · Sander Loitega esitas teost pisut rokilise hõnguga. Uudne, üsnagi noortepärane ning tänapäevane. Väga huvitav muusikaelamus ning äärmiselt vürtsikas lähenemine Valgre klassikale. Võib-olla suudab selline lähenemine tuua aastakümnete tagust Valgret noortele lähemale. KASUTATUD MATERJALID · http://muusika.delfi
jutustamistehnikaga-peategelase mõtisklustega, tema sisemonoloogiga. Sündmused lähtuvad peategelase vaatenurgast. (Oskar Wilde "Dorian Gray portree") 17 käsitletud teoste autor, põhiprobleem, sõnum "Kuristik rukkis" J.D. Salinger/ piir lapse ja täiskasvanuks saamise vahel, enesemääratluse kriis "Vanamees ja meri" E.Hemingway/ võitlus inimese ja looduse vahel/ suurt osa mängib võitluses juhus, kuna alati ei saa inimene ise otsustada, vaid see tehakse tema eest (loodus) "Sinilind" M.Maeterlinck/ õnne otsing / õnn võib olla lähemal kui arvame "Protsess" F.Kafka/ oma võimalust tuleb kasutada-me ei tea, kas seda seda enam tulebki "Läänerindel muutuseta" E.M. Remarque/ sõda hävitab ja teeb inimesed loomadeks, kes käituvad instinktiivselt, et pääseda eluga "Stepihunt" H.Hesse/ inimese lõhestumine kaheks (loomaks ja inimeseks) "Ööbik ja roos" O.Wilde/ armastuses ja selle seletamatu jõud "Tobias Mindernickel" T
Esmakordelt jõudis teos vaatajateni 2009. aasta kultuurifestivalil, Londonis, kus programmi raames juureldi 60ˇ põhjalaiusel asuvaid merelinnu. Eestis toimus esietendus Rahvusooperis Estonia 4. novembril 2016. aastal. Muinasjutulise pulmapeo balletist „Uinuv kaunitar“ originaalkoreograafia autor on Marius Petipa, teose koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, kes viis läbi uusredaktsiooni. Pulmapeol on kehastutud muinasjututegelasteks nagu Saabastega kass ja Kassike, printsess Florina ja Sinilind, Punamütsike ja Hunt, Tuhkatriinu ja prints Fortune. Külalised tervitavad õnnelikku noorpaari ja Sirelihaldjat, kes murdis oma võlujõu abil kurja maagia. Kujundus on fantaasiaküllane, see teeb balletist imelise vaatemängu, mis rõõmustab kõiki maagia- ja muinasjutusõpru. Muusikavalik oli kirev ning sobis iga muinasjututegelase tausta ja tegudega. Kõlas Tšaikovski klassikaliselt kaunis muusika. Balleti lõpustseenis astuvad lavale mitmed armastatud tegelased
Laulud, looming · Suurema osa lauludest kirjutas omaenese tekstidele · tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta · laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. Meloodiline muusika ning siiras, südamlik sisu · laulud on väga väljendusrikkad ja tundehellad. Eriti armastatud on "Muinaslugu muusikas", "Sinilind", "Hall sõdurisinel" ja "Peagi saabun su juurde", kuid kindlasti ka "Saaremaa valss." · Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). · laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel · kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas, sattusid põlu alla ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud · üle 100 laulu
Esiplaanil pärilikkus ja perekonna kroonika. ,,Nana" ,,Söekaevurid" Söekaevurid Faktirohke ja detailne olustikupilt (kaevurite elu, töö, tööriistad, miks streik jne) Maheaude juurde asub elama poiss etienne, kes armub Maheaude tütresse Catherini, kes on abielus. Teos lõpeb optimismi sisendavalt. Kevad- ilus aprilli ilm ja lõokeste laul. Maeterlinck ,,Sinilind" Tyltyl ja Myltyl otsivad õnnetoovat sinilindu, keda vajab haldja tütar, et terveks saada. Koer tylo ja kass tylet. Koer truu, kass reetlik. Tuli, vesi, leib, suhkursurevad teekonna lõpul I Mälestuste maa(vanavanemad) II ööpalee(koopadsõjad, haigused, vaimud jne) III tuleviku riik(sündimata lapsed, aeg) IV Valgusetempel (rikaste ja vaeste valgus) V Kalmistu (pole laipu on roosid) VI Mets (puud ärkavad ellu, tahavad lapsi tappa) VII lahkumine (Õnn asub kodus)
Usuta inimene on nagu pime, kuna ei näe ühtegi lootust elus. Draama ,,Pelleas ja Melisande" räägib 2 armastajast, kelle lugu pärineb juba vanadest rüütliromaanidest. Melisande abiellub vana kuningaga, aga armastus tekib hiljem kuninga noorema venna Pelleas´i vastu. Nende armastus on kirglik, kuningale ei meeldi see ja ta tapab oma venna. Melisande sureb samuti südamevalusse. Näidend näitab, et armastust ei saa peale suruda. Melisande on vaba hinge sümbol. Draama ,,Sinilind" on kõige kuulsam, peategelased on puuraiduri lapsed Tytyl ja Mytyl, kes on väga vaesed. Nad näevad paremat elu aknast, kuid pole pole nende peale kadedad, vaid unistavad samasugusest elust. Lapsed lähevad haldja käsul Sinilindu otsima, ei leida õnne. Nad käivad erinevates võluriikised, kuid ei leia kuskilt Sinilindu. Lõpuks koju jõudes nad avastavad, et on möödunud ainult 1 öö ja leiavad, et Sinilind on nende
Laule · "Aegviidu valss" · "Pärnu ballaad" · "Eideke hella" · "Pühapäev Kadriorus" · "Ei suutnud oodata sa · "Saaremaa polka" mind" · "Saaremaa valss" · "Hall sõdurisinel" · "Sa eile ütlesid ,,jaa"" · "Helmi" · "Sa ütled mulle ,,päikene"" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Sinilind" · "Joogilaul" · "Su silmist näen ma igal · "Kevad südames" öösel und" · "Kirjake koju" · "Suveöö serenaad" · "Läbi saju" · "Suudle mind" · "Ma loodan, et saan sellest · "Tartu marss" üle" · "Tsebarkul" · "Ma olen liig halb" · "Tiiu, Tiiu" · "Ma olen naine, kes ei · "Unelmate tänav"
Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948 Tartu marss 1943 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Muinaslugu muusikas 1939 Suveöö serenaad 1946 Sinilind 1940 Kirjake koju 1935 Läbi saju 1948 Sa ütled mulle "Päikene" 1936 Ei tea 1939/1946 Ah, nii rahutu mu süda 1936 veel viivuks jää 1934 Suudlus kuuvalgel 1935 Vaid sulle kuulub mu süda 1945/1946 See, keda armastan kuulub teisele 1945/1946 Mul meeles veel 1934 Üksi 1935 Meloodia 1934 Su silmist näen ma igal öösel und 1946/1949 Kas mäletad veel
,,Uudismaa"(talupojad vabaduses) Jutustused: ,,Mumuu"(tumma kõne, kutsub nii oma koera) ,,Küti kirjad" Vene realistide põhimõtteks sai rõhutute kaitsmine ja humanismi ideede kuulutamine- TÕDE Maurice Maeterlink Kirjandusse tuli lüürikuna(luulekogu ,,Kasvuhooned"). Samal aastal kirjutas 1. draama- ,,Printsess Maleine". ,,Sinilind"(püüd ja tahe teistele õnne anda ja selle läbi ise õnnelikuks saada) Marionett näidend-ühevaatusteliste näidendite tsükkel Aleksis Kivi Pani aluse Soome realistlikule proosale. Elu saatus sarnane Juhan Liivi omale. LOOMING: 12 näidendit: ,,Nõmme kingsepad"
"Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) ,,Tahaksin olla autobuss" - luulekogu analüüs Teemad: Armastus "Valgre" loodan ma tõesti et üle sest saan et sa ei armasta mind und pole öösel sest igatsen sind sinilind Tänapäeva inimene "Tahaksin olla autobuss" ah on nii häbi inimene olla ma tahaks olla Scania või Volvo ka olla vana tüüpi Ikarusiks küll oleks selles inimkonnas plussiks Tänapäeva ühiskond "Bussijaam" bussid siin üldse enam ei käigi bussijaam pakub nüüd meelelahutust bussid kuid tähendaks masside rahutust Sõnakasutus On kasutatud: Võrdlusi ,,Valgre" sa ütled mulle et ma olen päike;
Nendest viimane, sümbolistliku draamakirjanduse esikteos, äratas prantsuse kriitikute tähelepanu ning varsti saigi näidendite kirjutamine Maeterlincki põhitööks. ,,Pimedad" käsitleb sümbolite kaudu igavest tragöödiat- asjatut otsiskelu ja tulemusteta püüdeid. Näidendis pole antud reaalset aega ega kohta, tegevus toimub ühel kaugel nimetul ookeanisaarel. Erakordselt menukas osutus ,,Pelléas ja Mélisande". Tema loomingu tipuks loetakse näidendit ,,Sinilind", mis kujutab endast rahvalikku muinasloo sümbolistlikku töötlust. Peale näidendite on Maeterlincki sules ilmunud arvukalt filosoofilisi esseid. Teda on nimetatud mõtlejaks, kes nägi oma ülesannet eluõpetuse jagamises kõigist eluraskustest hoolimata ja võib olla isegi nende kiuste. Ta oli veendunud, et õnne allikas on inimese karakteri jõus ja eelkõige võimes armastada. Jõudu peab inimene ammutama iseenda sisemisest rikkusest
kunstilised võimalused olid maksimaalselt ära kasutatud. 20. saj algul muutuvad MM näidendid optimistlikumaks: nendes ei ole saatus enam kõikvõimas ja ka surm ei välista õnne. Üha rohkem ilmub teostesse muinasjutu ja legendi elemente. ,,Õde Beatrice" (1901) ,,Monna Vanna" ( 1902) Kirjutas ka esseesid (kogu "Tarkus ja saatus"; "Lillede mõistus", "Sipelgate elu"). Peateos sümbolistlik draama ,,Sinilind" (1908) MM loomingu tippsaavutusi, suur edu Euroopa lavadel. Näiliselt on siin tegemist muinasjutuga, aga tegelikult on see rahvaliku muinasjutu sümbolistlik ümberkujundus. SINILIND sümbol, abstraktsioon, mida keegi ei suuda tabada; püüd ja tahe teistele õnne anda ja läbi selle ise õnnelikuks saada. Autor kujutab lihtsas muinasjutuvormis filosoofilisi tõdesid. Maailma tõdemustele otsitakse võrdkujusid sümboolsete tähenduste abil
Näidend ,,Pelléas ja Mélisande" ainestik on võetud juba vanadest rüütliromaanidest , traditsiooniline armukolmnurk. Peateg on noor neiu, kelle metsas leiab vana kuningapoeg, abielluvad. Pelléas on kuningapoja noorem vend. Mélis ja Pel armuvad. Vana kuningapoeg tapab Pel . Mel sureb ka ja tema surmale pole seletust (ilmselt hingevalusse) Sõnum: näid. näitab, et armastust ei saa sundida. Armastust ei ole mõtet ka alla suruda. Tõeline armastus ei tohiks olla kättemaksuhimuline. ,,Sinilind" olid puuraiduri lapsed poiss Tyltyl ja tüdruk Mytyl. Olid jõulud ja neil piirdusid need sellega, et nägig aknast naabrite pidu. Nende juurde tuleb haldjas, kes ütleb, et otsige sinilindu, sest see toob õnne ja haldja laps on haige ja vajab ka õnne. Rändavad öökuningriigis, võlu metsas, mälestuste maal, kus kohtavad oma surnud lähedasi ja tulevikuriigis kohtavad sündimata lapsi, kes teavad ette oma elu. Paljud neist toovad leiutisi
loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemad. Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Raimond Valgre loomingu võib jagada kolmeks etapiks: Tema tuntuimad laulud nendest aegadest. 1. Restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1940: ,,Ma loodan, et saan sellest üle", ,,Helmi", ,,Veel viivuks jää", ,,Meloodia", ,,Mul meeles veel (Kustas Kikerpuu hilisem tekst), ,,Unelmate tänav", ,,Muinaslugu muusikas", ,,Õige valik", ,,Sinilind", ,,Kas mäletad veel". 2. Sõja-aeg 1943-1945: ,,Peagu saabun tagasi su juurde (Albert Vennola tekst)", ,,Ei suutnud oodata sa mind", ,,Eidekene hella", ,,Hall sõdurisinel", ,,Narva valss", ,,Viljandi serenaad", ,,Pärnu ballaad", ,,Aegviidu valss", ,,Vaid sina, Niina". 3. Sõjajärgne periood 1946 -1949: ,,Pühapäev Kadriorus", ,,On tulnud kevad taas", ,,Talverõõmud", ,,Ma olen liiga halb", ,,Joogilaul", ,,Läbi saju", ,,Saaremaa valss".
või veel kuidagi kolmandat moodi. Surnud teejuhti on tõlgendatud kui kadunud usku, kauget tuletorni merel kui teadust, noort pimedat kui kunsti ja ilu, väikest last aga kui uut tärkavat usku. Näidendi põhiidee on selge: inimene on pime, üksildane ja kaitsetu surma ees. "Surm juhib kogu meie elu ning elul pole muud eesmärki kui surm," sõnastas selle idee Maeterlinck ise. Inimese üksindus ja kaitsetus surma ees, saatuse võim inimese üle. "Sinilind" "Sinilind" on kirjutatud 1908. aastal ja on Maeterlincki parim näidend. Ka siin kasutas dramaturg rahvamuinaslugude vormi. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Mytyl saavad jõuluööl haldjalt käsu minna Sininilindu otsima. Nagu muinaslugudes ikka, ei jää ka elutud asjad tegelaste vastu ükskõikseks. Ühtedest saavad nende sõbrad, teistest vaenlased. Lastega asuvad koos teele Vlagus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer ja Kass. Kõige ustavamaks sõbraks osutub Koer, Kass aga on riukalik.
A. loobus kirjandusest Piirati avaldamisvimalusi Kujndipeenus, rtmiline proosa 9-silbiline vrss, luule lriline, melanhoone, irooniline, humoorikas, musikaalsust ootab luulelt, riim ple nii oluline Mjutas srrealistlikku luulet MAURICE MAETERLINCK Pimedad 12 pimedat, mets, elavad saarel, varjupaigas, preester Saar ookeanis->maakera universiumis Surnud preester->usk Vike laps->trkav elu Valgus->idee, usk Salk pimedaid->inimkond Sinilind 2 last, kes otsivad sinilindu, kes peaks nne tooma. Unengudes kivad teda paljudes kohtades otsimas, kuid ei leia teda vi lendab ta neilt kest, kui nad ta leiavad. rgates tuleb neile klla vanamemm, kes tleb, et ta ttar on vga haige ja ta on endale juba ammu igatsenud laste tuvi. Poiss lheb puuri tooma ning oma llatuseks neb ta tuvi asemel sinilindu. Naabrimemme ttar paraneb OSCAR WILDE Inglise smbolist Tema teosedon ainult kahvatu helk sellest, mis ta ise oli oma elus
Mulle meeldis tema esituses see laul rohkem, võib-olla segab mu arvamust kvaliteedi tohutu vahe. · Kristi Roosmaa ja Olav Ehala klaveri saatmas laulul ,,Snowflakes" ehk ,,Õige Valik". Viis on lõbus ja mulle meeldib väga. Samuti meeldib Kristi Roosmaa esitus, hästi elavalt ja lõbusalt. Laul on nii hea, et ei saagi aru, kuidas keegi nii geniaalne sai olla ja tulla välja sellise lauluga, inglise keelsed sõnad kirjutas Alice Feillet. · Ivo Linna ,,Sinilind". See lugu on natuke kaasaegsemaks tehtud, meloodilisemaks kuidagi. Laul ise on väga ilus ja ma ei oskaks kedagi teist ette kujutamas Sinilindu laulmas kui Ivo Linnat. Seda aga seni kuni kuulsin Sinilindu laulmas Kalmer Tennosaart. Tema esituses olin taas selles samas ajastus, millal Valgre seda ise mängis ja laulis. Suurepärane esitus. · ,,Läbi saju" Tartu Ülikooli Kammerkoori esituses. Viis on väga ilus, meeldis väga koori
konna romaan,räägib tööliselust.II TLn triloogia 1940-"Õige mehe koda";III trilo. "Rohtaed".Tallina triloogiad on realistlikud,kirjutatud 19.saj ja 20 saj. alguse pere- konnaromaanide vaimus-Sari Eesti lähiajaloost-Ristikivi kirj.Diloogia- 1946-"Kõik, mis kunagi oli".Sürrealistlik romaan-"Hingede öö".Modernism tuli proosasse 20.saj alguse.Oluliselt muutus teosevor,,palju pöörati tähelepanu keelele.Maailm tundub inimesele veider ja võõras.Modernismi kuuluvad:impressionism-"Sinilind"; sümbolism;futurism-tuleviku teema;ekspressionism-jõuline,Underi luule,sõjateemaline; sürrealism-täielik kaos,unenäod;eksistentsialism-rõhutab inim.võõrandumist,teema räägib inim.põhiväärtustest.1940ndad-sept 1939(II MS)-sõlmiti NSVL-ga vastastikuse- abistamise leping,1940-E.okupeeriti,juunis kuulutati E. NSVL- ks.14.juuni 1941-I massi- küüditamine,hulk kultuuritegelasi evakueeriti NSVL tagalasse.Kirjanduselu 1940- 1)pagulaskirjandus;2)eesti kirjandus tagalas 3)E-s ilmunud
inimesele. Loomulikult on olemas Suur Kunst, mille mõistmiseks võib kuluda terve elu. Samas luuakse kunstis tüüpolukordi ja inimesi just selleks, et neid elust ära tuntaks näiteks don Quijote, don Juan, F. Kafka ,,Metamorfoos" või A. Camus' ,,Võõras" jne ning nende abil oma maailmapilti ja mõistmist laiendataks. Kolmas ning ehk kõige universaalsem on kunst, millest saavad aru nii lapsed kui ka täiskasvanud, erinevalt loomulikult. Sellisteks teosteks on M. Maeterlincki ,,Sinilind" ja A. de Saint-Exupéry ,,Väike prints". Tihti tundub mulle, et kirjanikud kirjutavad just sellest, millest neil on vaid enda tarbeks vaja kirjutada. Nagu oleks E. M. Remarque tahtnud ,,Läänerindel muutusteta" abil vabaneda endas tormitsevast valust ja koledusest või K. Ristikivi leida ,,Põlevas lipus" õiglust ja tõde ning O. Wilde kaotada ,,Dorian Gray portree" abil hirmu enda kunstist. Kõik see võib juhtuda ka lugejaga. Ja see on kunst missugune! Arvan, et on aeg muuta rakurssi
annaabi.ee 
