"Godot´d oodates" Samuel Beckett Tegelased: Estragon (e Gogo), Vladimir (e Didi), Lucky, Pozzo, Poiss. 1. Vaatus Vladimir ja Estragon (edaspidi vastavalt V ja E). viimane veetis öö kraavis, ning oli peksa saanud, püüdis kinga jalasta saada. Mõlemad ootasid Godot. nad ei suutnud selgusele jõuda, mis päev parasjagu on ja kas godot üldse tuleb jms. ajaviiteks tahavad end üles puua, kuid ei tee seda, sest siis jääks üks neist üksi ja tal hakkaks igav. Lühikese mäluga tüübid. röögatuse peale ehmatavad ja jooksevad peitu. Lucky ja Pozzo lavale- viimane kaelarihmaga ees. eismesed mehed peavad tulijat godot´ks. lucky käsutab pozzot nagu koerorja. lähemal vaatlusel avastavad V ja E, et tüübil on kaelarihma kohalt kael lausa verine. katsuvad mehega juttu teha, see ei vasta
P.Coelho vastuse leidma. Selle üle inimene juba ette romaanis ,,Üksteist on filosoofid arutlenud kaotanud. Salingeri teoses minutit" pettub noor läbi inimkonna ajaloo. ,,Kuristik rukkis" brasiillanna Maria 20.sajandi tuntud peategelane on armastuses. Euroopasse kirjaniku Becketti seitsmeteistkümneaastane minnes unistab tüdruk absurdinäidendi ,,Godot`d noormees Holden kuulsusest ja edust. Kõik oodates" tegevus toimub Caulfield. Ta kardab saada ta lootused purunevad ja ühe puu juures, kus kaks täiskasvanuks, sest neiu lõpetab meest ootavad iga päev maailm, kuhu poiss kohe prostituudina. Tunded on kedagi Godot`d. Didi ja astuma peaks, tundub Maria jaoks kadunud. Gogo leiavad oma elu võlts, pealiskaudne
Jonesco, Becett. Eksistentsialism IIMS ajal. On võrdselt nii filosoofia kui kirjandus. F-t peab läbi kirjanduse levitama, selgitama. Eksistentsialistid lähtuvad, et elu ongi mõttetu, aga mingisugusel hetkel omandab selle mõtte.Inimene ei taju maailma. Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest, kohanemisest. Beckett Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud päevad". Abs.draamas pole tegevust, aga sebivad, mingiaeg tundub, et kõik seisab-mängitakse rütmiga. Motiveerimatu, ebakorrapärane rütm.Mängitakse sõnumiga. Võrdlemisi pesimistlik. Williams Tunneb huvi ebatavalise, eriti tundliku psüühikaga inimeste vastu. Ülikoolis puutub kokku teatriga.-katsetavad uusi asju. Alustab filosoofiliste etendustega-kukuvad läbi. (pikk kujunemisaeg, kuni leiab oma stiili). -Teater ei pea olema massidele-
uurimisobjekt,muutuv ja muudetav.*asetab ka vaataja ossa*nõuab otsuste tegemist, vaatajale antakse teadmisi*huvi sündmuste käigu vastu. Absurditeater 1950. Räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas. Keha ja ruumi kasutusel põhinevad kujundid, suunatud meeltele. Peateema inimeseolemisseisund maailmas.- Inimene kaasinimestest võõrandunud.Seisunditeater. 1960 europa suured lavad. Samuel Beckett. Iirimaal. Prat. Ja it filosoof. Inglise keele õppejõud. Kirjanduslooming ,, Godot`d oodates" ,,lõppmäng". Oli oma näidendite lavastaja. Lavakujundus napp. Min tegevus, määramata aegruum, tegel. Tiht. Kõne ja liikumisvõim. Surm kummitab läheduses, tragismi ja fasilikuse sulam, paaristegelased, alati koos , võimusuhe.
neile postuumselt väärtust juurde. Dorian Gray saatuslikuks sooviks oli igavene ilu ja noorus, mida ta imetles oma porteelt. Oscar Wilde kujutas inimesele omast dekadentlikku soovi, mis väärastub oma vastuolu tõttu meie eksistentsi seadustega ja osutub hukatuslikuks. Meie olemuse ülesanne on olla tasakaalus, mitte liikuda äärmustesse. Siiski ei loobu me oma sügavaimast südamesoovist olla igavesti noored ja mida enam me vananeme, seda enam ootame Godot' tulekut. Õigesti elu elada on kunst, aja jooksul väärtused muutuvad ning tuleb üha rohkem ootusi ja kohustusi. Teades, et elusid on meile antud üks, on väga raske elada laitmatult. Igal inimesel on oma keskne tee õnneni jõudmiseks. Teid on erinevaid, kuid põhilisteks liikumisteks on obsessioon või seisak, vooluga kaasa ja voolule vastu. Kinnisidee võimuses inimene ei arene, ta seisab koha peal ning pühendub ainult ühele tegevusele.
ometi kunagi ei saavutata. Tegelaste liikumis- ja kõnevõime on sageli piiratud. Surm kummitab kogu aeg läheduses, ent ei saabu siiski. Tegelased on võimetud sooritama tegusid, mis nende seisundisse muutusi tooksid (1, 350). Beckett jätab igaühele õiguse tema teoseid omal viisil vastu võtta, ei taha aga, et talle omistatakse mõtteid ja kavatsusi, mida tal ei ole olnud (2, 161). Becketti esimene näidend ,,Godot'd oodates" (1953) tekitas Pariisis ettekandmisel suurt furoori ning tõi talle kiiresti rahvusvahelise tuntuse absurditeatrit viljeleva näidendikirjanikuna (4, 121). ,,Godot'd oodates" on ühtaegu tohutult üksildane, naljakas, õrn ja kummaliselt virgutav. Kaks hulgust Vladimir ja Estragon ootavad kedagi Godot'- nimelist, kes nende veendumuste järgi peaks kuidagi nende elu muutma. Nende omavaheline suhe on Becketti tegelaskujudel tüüpilisel
arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 4. Absurditeatrit iseloomustavad põhjuslikkuse puudumine, ringjas tegevus, arhetüüpsed tegelased, tähenduse kadu keeles. Kaks peategelast ootavad terve näidendi mingit tegelast nimega Godot. Oodates nad arutlevad enesetapu üle. Erinevad tegelased hakkavad nendest mööda kõndima. 5. 20. sajandi alguses. 1980-ndatel kujunes moeterminiks. Pärast taasiseseisvumist. 6. Ajalooline korrastamatus, ei püüta olla originaalne, paranoilisus, ideede lõtv seotus, fragmentaarsus, fantaasia. 7. Berk Vaher, Jan Kausi, Mihkel Samarüütel. H.Ibsen. Nukumaja. 1
Nt lauses Mercedes jäi seisma Savisaare maja ette on teema Mercedes, lauses Savisaare maja ette jäi seisma Mercedes aga Savisaare maja ette. Rindlause-algab: kuigi;ehkki/ehk küll;olgugi et;vaatamata sellele,et;sellest hoolimata,et.*kasutatakse koolonit(:),kui osa lausest selgitab eelneva osalausega väljendatud mõtet.(nt.Õpetajale meeldis Priit väga:ta oli korralik ja õppis hästi.Enam ei olnud midagi oodata:Godot oli jäänud haigeks.)*Mõttekriipsu(-)selljuhul,kui soovitakse järgnevat osalauset erit esile tõsta.(nt.Ei tea,keda siin veel oodata-Godot on ju haige.Priit oli korralik ja õppis hästi-ta meeldis õpetajale väga.)*Semikoolonit(;)kasutatakse rindlausetes mille osalaused on ise liitlaused ja üksteisega suhteliselt nõrgalt seotud ja kus komal on muid funktsioone.(nt.Kevadel
Brecht paneb alus eepilisele teatrile – oluline on vaataja analüüsivõime, mitte emotsioonid. Brechti tuntuim näidend on „Kolmebrossi ooper“ – lugu kurjategijast, kes tuleb igast loost puhtalt välja. Maeterlink – „Pimedad“ ja „Sinilind“. Williams oli psühholoogilise suuna esindaja – „Tramm nimega Iha“, „Kass kuumal plekkkatusel“, „Elamiskõlbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeli“. Absurd – Beckett „Godot’ oodates“ – mitte midagi ei toimu, oodatakse ainult Godot’. Näitab ainult ootamist. Sürrealism – Ionesco (pidi olema absurdihuumor) „Kiilaspäine lauljatar“, „Tulevik on munades“. Hemingway ja Remarque. Ernst Hemingway elu ja looming + “Kellele lüüakse hingekella” Eluaastad 1899-1961 Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Tihedad kokkupuuted loodusega . See on loomingu sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine
sajandi tähtsamaid prosaiste ja näitekirjanikke. Sündis Dublini lähistel , õppis Trinity College´is prantsuse ja itaalia filoloogiat. Algul ta töötas Belfastis ja siis Pariisis inglise keele õpetajana. Tema proosateostest saavutas laialdase tunnustuse romaanitrioloogia ,,Molloy", ,,Malone sureb" ja ,,Nimetamatu"(1951-1953). Kõik kolm kujutavad kummituslikke, üksildustundest kantud ning musta huumori ja sõnamänguga pikitud sisemonolooge. Becketti esimene näidend ,,Godot´d oodates" (1952) traagiline farss inimese jõuetusest ja viletsusest, mida püütakse leevendada pettelootusega mingile väljastpoolt tulevale abile. Näidend ,,Lõppmäng" (1957) käsitleb surma teemat. Monodraama ,,Krappi viimane lint" (1959) peategelaske on vana mees, kes kuulab lindilt omaenda noorpõlves räägitud lugusid ega tunne ennast ära. Beckett on öelnud: ,, Kui tahad mingit kunsti teha, lase kaos sisse!"
Ameerika, muinas-Eesti,Napoleoni Prantsusmaa, unistuste Pariis Asutuste nimetused: 2.Võõrnimede käänamine Tuleb lähtuda nime hääldusest,mitte kirjapildist.(nt.Chopin(sopään):Chopini(sopääni)) *Kui võõrnime lõpus on nn.tumm vokaal(täish.mida ei hääldata)lisatakse om.käände tüvevokaal ning sellele lisanduvad käändelõpud ülakoma abil.(nt.Cambridge´i ülikool) *Kui nime lõpus on tumm konsonant,siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud. (nt.Godot´ ootamine, luges "Isa Goriot´d", A.Dumas´le) 3.Nimetuletiste moodustamine Nimetuletis kirjut.väikese algutähega,muutmata nimekujuga.*Mitmesõnalistest nimedest moodust. tuletised kirjut. kokku üheks sõnaks v loetavuse parandamiseks ühend. sidekriipsuga,nt.juhanliivilik, newyorklane,ferdindand-de-sanssurelik. *Juhul,kui nime hääldus erineb kirjapildist oluliselt,võib liite eraldada ülakomaga nt. calais´lane,
· Kõiv ,,Kokkusaamine" 1991 · Kõiv ,,Tagasitulek isa juurde" 1993 · Kõiv ,,Filosoofiapäev" 1994 · Kivirähk ,,Eesti matus" 2002 · Shakespeare ,,Suveöö unenägu" 2004 · Kõiv ,,Lõputu kohvijoomine" 2008 Lembit Peterson 1953 · 1976 Lavakunstikateeder · 1976-79 Noorsooteatri näitleja, lavastaja · Ugalas, Noorsooteatris, Draamateatris lavastaja · 1995 Theatrumi asutaja ja juht Lavastusi: · Beckett ,,Godot`d oodates" 1976 · Tammsaare-Rummo ,,Ramilda-Rimalda" 1979 · Moliere ,,Tartuffe" 2000 · Moliere ,,Misantroop" 2011 Ingo Normet 1946 · Lõpetas 1969 GITIS-e · 1969-1991 Endla (alates 1983 peanäitejuht) · 1991 ETV-s · 1991 siiani Lavakunstikateedri õppejõud (1995-2011 juhataja) Lavastusi: · Vahing ,,Suvekool" 1972 · Saja ,,Puutuvid" 1977 · Kitzberg ,,Libahunt" 1986 · Herman ,,Hallo, Dolly" 1996
segaparadigma. Tänapäeval seisukond, et n lõpulistel nimedel käänamine mõlemat pidi võimalik. Tavalisem on võtta kui võõrnime. Ülakoma. Kui rohkem häälikuid kaob, tuleb kasutada ülakoma. Kui ei kao, siis ülakoma pole vajalik. Viimased aastad lihtne juhis selle kohta, millal ülakoma kasutada. Ülakoma kasutada: 1. Kirjapildi ja häälduse konflikt täishäälikuga lõppev nimi kirjapildis, häälduses konsonandiga. Käänamisel ülakoma. Nt Jane´i, Godot´d. Cannesis (pole nõutav). 2. Ühesilbilistes sõnades mõistlik ülakoma kasutada. Nt Li´d. Enn Saari: tekstis ülakoma selleks, et näidata nime nimetavat käänet. Ülakomaga toonitatakse võõrust (Kabala´sse). SOBITAMINE. Üldreegel: nimed muutmata kujul üle. Samas tuleb arvestada seaduspärasustega, kuidas nimed eesti keelde sobivad. Kääne. Üldiselt nimetavas käändes võetakse nimed üle. See ei ole lihtne reegel, sest nt Läti nimede üle vaieldakse siiani
Racine Kodanlik draama: ( 18 saj) 2 põhiteemat: ajalugu, armastus (Goethe ja Schiller) Realistlik draama: psühholoogiline olustiku draama ( 19 saj lõpp - ...) Tsehhov, Ibsen, Strinberg Sotsialistlik draama: Tekib peale oktoobrirevolutsiooni liiduvabariikides ja teistes sots. maades. Eriti iseloomulik Gorki "Põhjas". Veel Majakovski "Lutikas" ja "Saun". Moodsad voolud Brecht ( eepilise teatriteooria looja) "Kolme krossi ooper" (peateos) Beckett tuntuim "Godot``d oodates" Maeterlinck "Pimedad", "Sinilind" Ionesco (tüüpline absurdi autor) "Tulevik on muredes", "Kiilaspäine lauljatar" Pilte nr 27 Lüürika olemus Luule e lüürika on ürgseim sõnakunsti valdkondi. Ta sai alguse tantsu saate laulust, kui sõnaline osa muutus määäravamaks. Luule on hääleta laul. Luulet iseloomustab rütm, mis väljendub sõnarõhus ja hääliku pikkuses
Keskkoolinoor 60ndatel Viiding kannab kotis Talviku luulekogu "Palavik", mida pole väga näinud. Katsetati Viidingu peal psühhiaatrilisi ravimeid, hüperaktiivne. Eristumine kogu aeg oluline. Viiding hakkab pärast keskkooli õppima Lavakunsti kateedris. Asub näitlejana tööle, töötab Draamateatris. Teeb rolle, mis palju teatrilukku läinud, hakkab ka lavastama. Tema loomingut silmas pidades tuleb tähele panna, et lavastab peaasjalikult absurdidraamasid, nt "Godot´ oodates". Kirjutab paralleelselt luuletusi, esineb oma tekstidega. Esinemine lauluvormis, esinemiste algus pundis Algotrio (?). Hiljem hakkavad paarisesinemised Tõnis Rätsepaga. 9 1968 Realistliku ingli laul 1971 Detsember 1973 Käekäik 1974 Selges eesti keeles 1975 Armastuskirjad 1978 Ma olin Jüri Üdi 1980 Elulootus
annaabi.ee 
