Seeläbi tekivad noortel eeldused, saavutamaks lähedased rahuldustpakkuvad suhted nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Emotsioonidega toimetulemise oskus väldib sisemiste pingete ja sellest tulenevate probleemide kuhjumist. Need on üheks stressi allikaks, mis vajavad kindlasti lahendamist, kusjuures mõnikord arvatakse, et see on võimalik uimastite abil. Inimestel, kes varjavad oma emotsioone või ei suuda neid juhtida, on suurem oht uimastite kuritarvitamisele. (Kull M., Saat.H., 2001) Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamise metoodika on aluseks ka Eestis väljatöötatud uimastihariduse õppematerjalidele. ÜRO poolt toetatud projekti tulemusena on Eesti koolidele väljatöötatud uimastihariduse õppekava, mis on integreeritud uuendatud riikliku inimeseõpetuse ainekavva kõikides kooliastmetes, st. I kooliastmes "Inimeseõpetuse" tundidesse, II kooliastmes inimeseõpetuse kursusesse "Terviseõpetus" (5.klass) ja "Suhtlusõpetus" (6
"Lasnamäe lunastaja" Mari Saat 12.klass Autorist Mari Saat Eesti kirjanik Sündinud 27.09.1947 Lõpetas 1970 majanduse erialal TPI (Tallinna Polütehniline Instituut) Töötas 1970-1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis Aastast 1993 TTÜ ärieetika dotsent (õppejõud) Autorist Teosed: Romaanid "Laanepüü" (1980) "Võlu ja vaim" (1990) "Lasnamäe lunastaja" (2008) Jutustused "Katastroof" (1973) "Mida teha emaga (1978) Proosakogud "Roosipuupungad" (1975)
Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses Innovatsiooni juhtimine Referaat Juhendaja/õppejõud: Üliõpilane Üliõpilase meiliaadress Õppekava nimetus Tallinn 2017 Sisukord 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika..............................................................................4 3Innovatsioon Eesti ettevõtluses.......................................................................................7 4Kokkuvõte.....................................................................................................................13 5Kasutatud kirjandus...........................................................................
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015)
enesehinnang on; teises antakse ülevaade enesehinnangu kujunemisest ja kolmandas tuuakse välja, mis on negatiivne ja positiivne enesessesuhtumine ning kuidas see väljendub. Referaadi koostamiseks on kasutatud ingliskeelset raamatut "Essential Social Psychology 2nd Revised edition" (Crisp & Turner, 2010) ja eestikeelseid raamatuid ,,Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtumisel" (Krips, 2005) ning ,,Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile" (Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015). Ülejäänud kasutatud informatsioon on leitud internetist, millega saab lähemalt tutvuda kasutatud kirjanduse nimekirjas. 3 1 MIS ON ENESEHINNANG? Enesehinnang on subjektiivne arvamus iseendast. See näitab kui positiivselt või negatiivselt inimene ennast hindab. See mõjutab inimese psühholoogilist heaolu. Inimese enesehinnangu
Kirjandus põlvkondade kett. sõna erakordset jõudu. 1990 Luule Vähem äärmuslikke eksperimente, Tõnu Õnnepalu, Jaan Undusk, Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik", Jaan Undusk ,,Kuum, Ajaloo ja mälu teemad, filosoofil teadlikud stiilimängud, iroonia. Proosa Peeter Sauter, Mari Saat, Peeter Sauter ,,Indigo", Mari Saat ,,Võlu ja vaim", nägemuslikkus. Silma torkavaim teose keel on omaette tähelepanuobjektiks, Andrus Kivirähk, Ervin Õunapuu, Andrus Kivirähk ,,Ivan Orava mälestused", Ervin maagiline realism, mida esindas rikutakse tegelikkuseilusiooni, . Teemaks Mati Kõiv, Õunapuu ,,Eesti gootika", Mati Kõiv ,,Tagasitulek M.Heinsaar, kuid see ei muutunu identiteet, eriti sooline identiteet
Tunda maailmakirjanduse mõju Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" o R. Kaugver ,,40 küünalt" o V. Saar ,,Ukuaru" UUDE proosasse lisandub tinglikkus, modernsus, inimese siseelu uurimine. Autoreid: Vahing, Saluri, Saaber, Vint, Saat. 70ndail traditsioonilise ja tingliku korvale tuli DOKUMENTAALSUS. o Tugineb ajaloolistele allikatele o Eesmärgiks näitada nii palju tõde kui vähegi võimalik. o Ajaloolisi isikuid vaadeldakse omas ajas. Parimad: o J.Kross jõulised inimesed väljaspool oma päritolu keskkonda. o L.Meri muinasajast, põhjarahvast ,,Hõbevalge" , ,,Virmaliste väraval" ka reisikirjad ja filmid. o Ajaloolisi isikuid ei kujuta M
Semantika uurib keele seost reaalsusega ja keelevahendite mõistmise protsessi. Sõna on keelmärk, mis koosneb häälikujadast ehk tähistajast ja tähendusest ehk tähistatavast. Tähendus koosneb nominatiivsest tähendusest ehk keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendusest; ekspressiivsest tähendusest ehk keelendi põhitähendusele toetuvast emotsionaalselt värvitud tähendusest ja assotsiatiivsest tähendusest ehk sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast tulenevast lisatähendusest. Tähenduse põhiliigid on leksikaalne tähendus ehk keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, st sama sõna kõigi muutevormide ühine tähendus; aktuaalne tähendus ehk keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus ja grammatiline tähendus ehk ühesuguste muutevormide (tunnused või tüveteisendid) ühine tähendus. Sõnadel sale ja sihvakas on positiivne, sõnadel kõhn ja kondine aga negatiivne konnotatsioon. Kollokatsioon on keeleline ...
RAADIOJAAMADE kohta peetakse Eestis täpsemat arvestust, sest raadiosaadete eetrisse saat- miseks tuleb taotleda Kultuuriministeeriumilt ringhäälinguluba teatud õhklevi sageduse kasutamiseks. Raadiotegemine on ka ressursimahukam kui paari trükitud ajalehenumbri välja- andmine ja seetõttu on erinevaid jaamasid Eestis vähem kui nt ajalehti ja ajalehelaadseid välja- andeid. Kuna ringhäälinguloa omandamine on tasuline ning programmis tuleb vastata teatud minimaalsetele kriteeriumidele (nt päevauudiste edastamise nõue), ei hakata enamasti raadiojaama rajama oma eralõbuks. Raadiojaamadena ei arvestata asutuste või organisatsioonide siseseid infolevi süsteeme (nt kooliraadiod), mis ei ole avalikult kuulatavad. 2011.a. jaanuari seisuga tegutses Eestis 34 raadiojaama (vt EAAS 2011). Eesti raadiojaamadest katavad vaid avalik-õiguslikud, Rahvusringhäälingu jaamad kogu Eesti territooriumi, eraõiguslikud ehk kommertsjaamad levivad väiksemal te...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ2 Svetlana Põld SOTSIAALTÖÖTAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud:Heli Freienthal,MBA Mõdriku 2015 Merike on töötanud Rakvere sotsiaalabikeskuses õppeabipedagoogina 6 aastad, On läbinud mitmed koolitused mis ei anna talle õigust töötada nõustajana. Töökaaslased ja juhataja iseloomustavad teda kui sõbraliku ja vastutava töölist. Lapsed aga hakkasid rääkima et tema riidleb nendega ja on mõnikord kuri.Lapsed on juba suured ja elavad oma elu. Abikaasa on juht ja kodus on harva.Merike tahab kolida Tallinnase poja jurde kui ta tuleb sõjaväest.Mis on juhtunud kohustustundlikuga ja profe...
mängimist tagasi andes asja 'aitäh, et lubasid mulle... JÄTKUVUSE KINDLUSTAMINE Last tuleb õige käitumise eest kiita ja tunnustada. Positiivsus toob esile hea käitumise korduva kasutuse. Õpetaja saab jälgida ja suunata lapsi, et nad kasutaksid hea käitumise norme, alati seletades ja kommenteerides enda käitumist. Kasutatud kirjandus Gordon, T. (2003). Millist last tahate teie? Tartumaa: Väike Vanker Gordon, T. (2003). Tark lapsevanem. Tartumaa: Väike Vanker Tropp, S., & Saat, H. (2008). Sotsiaalsete oskuste areng. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk 53-78). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
erinevaid kontserte ja festivale ,mis on pühendatud Bachile ja tema geniaalsetele teostele. Mitte ainult Bachi kodumaal (Saksamaal) ,kuid ka teistes riikides nagu näiteks Eestis. Iga aasta kümneid kontserteid korraldatase Johann Sebastian Bachi loomingu auks , mis kannavad teda kirjeldavaid nimetusi, nagu näiteks "Kuldne Bach". Samuti viiakse Narva Muusikakoolis läbi Bachi nimelist festivali , mis oli avatud 2004.aastal. Sellest ajast saat festival toimub iga aasta ja iga aastaga muutub aina populaarsemaks. Ma arvan ,et mida rohkem tänapäeva muusikud võtavad õppust vanaaja muusikutelt, seda omapärasem ja iseloomulikud meloodia tuleb. Nii legendaarne helilooja kui Bach ei tohi teadmatuks jääda, tema muusikat tuleb kuulata ja arendada. Kuni muusikud austavad teda , hakkab Bachi muusika arenema ja temanimelisi festivale ja kontserte ilmub veelgi rohkem.
„Naksitrallid“, Aino Pervik „Kunksmoor“ ja „Arabella, mereröövli tütar“; Ellen Niit „Suur maalritöö“ ja „Krõll“; Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“. Realismi ja fantaasia põimumine sõnamängulises lasteluules: Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Kalju Kangur jt Süvenemine laste ja noorte psüühikasse ning sotsiaalsetesse probleemidesse: Lehte Hainsalu, Mari Saat, Leelo Tungal, Meri-Liis Laherand jt. Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Jaan Rannap, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Ühiskondlik ja kirjanduslik huvi lastekirjanduse ning selle probleemide vastu: lastekirjanduse aastaülevaated, võistlused, uurimused. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. Muutuste keerises: 1990ndad Lastekirjanduse muutumine üleminekuaja tingimustes. Tõlketeosed ja kordustrükid
Eestis on suur probleem salapüük ja ülepüük. Salapüük on eriti suur mure ja iga- aastased Peipsi järve suuroperatsioonid salavõrkude väljatoomises ei näita ka olukorra paranemist. Jaan Sööt Tartu Ülikooli bioloogia osakonnast on öelnud: „Ja äkki jõuame me kunagi ka sinnamaale, et me ei pea uhkust tundma selle üle, et inspektsioonil õnnestus välja tragida 10 km ebaseaduslikke võrke, vaid selle üle, et ebaseaduslikke võrke vees ei olnudki.“ ( Saat, 2013) Tema öeldu võib tunduda utoopiana, kuid see, mis hetkel toimub on ohtlik mitte ainult kaladele, vaid kaudselt mõjutab see ka meid. Loodus suudab kohanduda, kuid inimene paneb looduse kohanema endaga ja liigub edasi, kui ressurssid on otsas – bioloogia mõistes oleks inimese definitsiooniks viirus. Inimene on viirus planeedile ja kalanduspoliitika on tähtis osa masinast, mis peab töötama, kui inimesed tahavad sellel planeedil jätkata veel tuhandeid aastaid.
Sõnaliigid Sõnaliikidesse kuuluvad ühtmoodi käänduvad ja ühtmoodi pöörduvad sõnad või sõnad mida ei saa käänata ega pöörata. Muutmisviisist tulenevalt jagunevad sõnad käänd- pöörd ja muutumatuteks sõnadeks. Käändsõnade kõige suurem rühm on nimisõnad, mis on ära tuntavad, kes? Ja mis? Küsimuste järgi algvormis. Käändumatud omadussõnad ja käänduvad kullakarvaline kangas naeruväärne (lugu) naeruväärse (loo) naeruväärset (lugu) naeruväärt (lugu) segavereline (koer) segaverelise (koera) segaverelist (koera) segaverd (koer) Omadussõna ja tegusõna Tekstid ON LÄBI VAADATUD (tegusõna) LÄBIVAADATUD (missugused?) tekstid visati ära. See teema ON ammu UNUSTATUD(tegu) UNUSTATUD (missugune?) TEEMA ei tule enam kõne alla. 3) arvsõnad väjendavad arvulist hulka ja neid peab saama NUMBRITEGA KIRJUTADA pool, viiendik, seitsmendale, viiskümmend 4) asesõnad asendavad nimi-, omadus-, arvsõn...
Krossi läbimurderomaan. Peategelane on Krossi kohta väga omapärane, saksa päritolu mõisnik Timotheus Eberhard von Bock. Lõhub seisustevahelisi piire, hullumeelne tõerääkimine. Segadus selle ümber, kas ta oli hull või mitte. Samas on olemas ka krossilik alt üles liikuv tegelane, Jakob Mättik, kelle päevikuna on raamat kirjutatud. Tuli maalt, jõudis eikuhugi. 19. Psühholoogilise rõhuasetusega proosa (Vaino Vahing, Mari Saat jt). Vaino Vahing („Endspiel. Laskumine orgu“) – psühhoanalüüsi maaletooja. Keskendus Freudile. Teostes koos autobiograafilisus ja psühholoogiliste stseenide läbimängimine. Tegelased käituvad imelikult, aga kirjeldus on samas realistlik. Samas ka võõritusefektid, modernistlikud vormivõtted jne. Mari Saat („Võlu ja vaim I. Loomade ränded“). 70.-te proosas olulisim naisautor. Loomingus põimunud psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt, tavaliselt on üks keskne naistegelane
Teised kipuvad raskuste korral alla andma, vältimaks kardetud ebaõnnestumist. Motiveeritud saab olla mitmel erineval põhjusel, näiteks on ülesanne endale oluline, tahe endale end tõestada ja teistpidi võib-olla tahe end näiteks õpetajale või vanematele tõestada. Koolieelses eas pole need veel eristunud. Vanemate usk lastesse mõjutab laste motivatsiooni. Õpetajad peavad hoolitsema selle eest, et ülesanded jääksid huvitavateks ja eesmärgid peaksid paigas olema. Tropp, K., Saat, H.(2008) Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng koolieelses eas. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. (lk 92-102)
ütlemine"; keeldumise siin tähele pannud, et see aktsepteerimine; sobiva valmistab raskusi rohkem tegevuse valimine. poiste kui tüdrukute seas. Kasutatud kirjandus Tropp, K., Saat, H. (2008). Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Saarits, Ü. (2005) Sotsiaalne areng ja eeldatavad oskused. Laps ja lasteaed. . Tartu, Atlex. Einon, D. (2003). Loov laps. Kirjastus Varrak. Einon, D. (2004). Mängime ja õpime. Kirjastus Varrak. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. 2003. Õppe- ja kasvatustööst kuni kolmeaastaste lastega.
(Martin, 2009) Kasutatud kirjandus: 1. Tartu Ülikooli loodusliku hariduse keskus [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CYPCAR2.htm] 2. Wikipedia. 2012. Karpkala [http://et.wikipedia.org/wiki/Karpkala] 3. Martin, R. 2009. Karpkalakasvatus 1. osa [http://www.fishing24.ee/catalog/article_info.php?articles_id=17] 4. Eesti statistikaamet [www.stat.ee ] 5. Fisheries and Aquaculture Department [www.fao.org ] 6. Ojaveer, E., Pihu, E., Saat, T. (Eds.). 2003. Fishes of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn, 416 pp. 7. Paaver, T ,, Karpkalakasvatus"
Selgitasime välja, et ainult üks liik neist on ohustatud Eestis ja Lätis- Tõugjas (Aspius aspius). Neid ohustavad koprad, kelle arvukus on suurenenud ja koelmute hävimine, ning takistused koelmutele saamiseks. Ülejäänud liigid olid piisavas arvukuses ja neid ei ohusta väljasuremine. Karpkalu asustatakse iga aastaselt paljudesse Eesti veekogudesse, seega pole nende väljasuremine tõenäoline. KASUTATUD KIRJANDUS Evald Ojaveer, Ervin Pihu, Toomas Saat. Tallinn 2003 ,,Fishes of Estonia" 164-234 (I) www.elurikkus.ut.ee (II) http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kalade_s %C3%BCstemaatiline_nimestik#Karpkalalised_.28Cypriniformes.29(III) Rene Martin http://www.fishing24.ee/catalog/article_info.php?articles_id=10(IV) Aet Truu http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/eesti-siseveekogudesse- asustatakse-angerjat-karpkala-ja-vahki/(V) Kaire Kauts http://kalala.emu.ee/userfiles/KALALA/Mageveekalad/TOUGJAS.pdf (VI)
Maran, Londiste, õige nimega Vant 1972; Robert Vaidlo, Kessu 1978, Kessu ja Tripp 1988; Astrid Reinla, Pätu 1988. Realism, fantaasia ja sõnamäng uuenduslikus lasteluules: Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu Sihvka annab aru 1973, looma- ja koolilood; Leelo Tungal, Neitsi Maarja neli päeva 1980, Kirju liblika suvi 1986; Ly Seppel, Kaarini ja Eeva raamat 1981; Mari Saat, Mina ise 1988; Lehte Hainsalu, Kes te koormatud olete 1988. Rootsis ilmus Helga Nõu noorteromaan Pea suu! (1983). Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Üldsuse suurenenud huvi lastekirjanduse probleemide vastu: uurimused, võistlused, lastekirjanduse kriitika. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. 1990ndatest uude sajandisse Lasteajakirjandust on 1990ndaist peale ilmunud rohkesti, ent ebastabiilselt ja paljud
Tallinna Ülikool. Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika (humanitaarsuund) Aleksandra Anon Sõltuvuskäitumine Õppejõud: Helve Saat Alkohol kui relv tervislikku inimkonna vastu. Essee. Igaüks on lapsepõlvest kuulnud vanematest või õpetajatest, et juua ja suitsetada on kaahjulik. Kuid kui küsida nende käest ,,milles seisneb see kahju?", kaugeltki mitte igaüks saab vastata sellele küsimusele. Aga kui nii, siis usaldus täiskasvanu põlvkonna vastu, ükskõik kui autoriteetne see võiks olla, kaob. Noh, las räägivad siis..
kuid seda ei tohi teha isolatsioonis, vaid teistega suheldes. Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab teatud ülesande täitmise eesmärgil. Laps peab õppima erinevaid sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud paljudes olukordades. Laps peab õppima teiste jaoks vastuvõetavalt käituma erinevates sotsiaalsetes olukordades(teatris, mänguväljakul). ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 K. Tropp, H. Saat 53-75 ) Lapsevanematel ja lasteaiaõpetajatel on lapse esmaste enesekohaste oskuste arendamisel ja eneseteenindamise harjutamisel täita eriti tähtis suunaja roll. Enesekohaseid oskusi omandatakse järk-järgult ning seetõttu on see lapsele ja teda suunavale täiskasvanule aeganõudev. Oluline on lapsele sisendada usku tema võimetesse ja ülesannetega toimetulekusse. Kiitus ja tunnustus on väga tähtsad motivaatorid. Madala enesehinnanguga
võiks valmistada ette ka paarikesest mõne loo, mis kirjeldaks neid läbi aastate. Igavesti kestva armastuse sümbolina võiks paar istutada puu. Hõbe- ning kuldpulmade tähistamise puhul ei ole kõige olulisem peo toimumiskoht, vaid pigem selle ürituse sisu. Eelkõige on selle ürituse eesmärgiks tähistada õnnelikke koosveedetud aastaid ning jagada seda rõõmu ka oma lähedaste inimestega jagatud rõõm on ju kaks korda suurem rõõm. Loo autor: Kristiine Saat Jaanipäev http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip%C3%A4ev jaanipäev Kuupäev: 24.06 Kirjeldus: Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk
Wikipedia. [http://en.wikipedia.org/wiki/Brown_trout]. 23.03.2012. 5. Farming of Brown Trout- The basics. [http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish %20Studies/brown_trout.htm]. 13.03.2012. 6. Jõeforell. Wikipedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell]. 13.03.2012. 7. Kalakasvatus ja toodang. Eesti Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp]. 08.04.2012. 8. Mikelsaar, Neeme-Önneleid. 1984. Eesti NSV kalad. Tallinn. 9. Ojaveer, Evald; Pihu, Ervin; Saat, Toomas (Ed.). 2003. Fishes of Estonia. Estonian Academy Publishers. 416 lk.
"Jah, on ikke teist kanisti (= kaunikesti)," öeld varas, "ehk soovite kua natuke?" "Kui vanapapa oleks nii hea olema, ega ta mööda külge maha jookseks." "Noh, teie olete nagu mõisa inimene, tea, kas tahategi sellest pudelist võtta, kust mina võtan." Võtt siis teise pudeli ja and tallipoisile rüübata, seal old aga unerohi sees ja tallipoiss jäänd peale selle varsti magama. Varas tõst tallipoisi hobuse seljast maha, võtt hobuse lahti, istund ise selga ja kihutand minema. Hommiku saat ta käsu isaga mõisa, et saatku härra sada rubla raha ja vaat viina ära. Ei old parata kedagi, pahase meelega saat härra lubatud tasu isaga ära. Varsti saadetud poisile mõisast uus käsk, et mingu ja varastagu nüüd härg kahe mehe vahelt ära, kui need laadale lähvad. Palka lubatud niisama pailu kui ennegi. Poisi isa old selle üle üsna kurb ja mõteld, et ega ta nüüd seda ometi soa ära varastada, liiategi veel kahe mehe vahelt. Aga poeg
Ladus tekst, meelelahutuskallakuga tendents, tiraazid suurenevad). Eeksperimentaalne modernism, modernism postmodernism? küsimus, kas modernism mitte ei lähe üle postmodernismiks. Autorid: Vetemaa ja Mutt, siis Unt ( kes ühendab eelmisi ja järgmisi kirjanikke), Baturin ja Mihkelson. Siis veel: Madis Kõiv, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing (jõulisim ja isikupäraseim autor). Toomas Vint, Mari Saat, Rein Saluri. Leo Metsar (võidab tuntust ajalooainelise proosaga. Mitte ainult Eesti aines). Lennart Meri (peateos ,,Hõbevalge" (1976), siis ,,Hõbevalgem" (1984). Ajaloolise esseistika ja ilukirjandusliku proosa ühendamine. Aajalugu ümbervormiv sisendusjõud proosakirjanduses, annab eestlastele nende suure esiajaloo. Laseb poeetilisel fantaasial lennata). Kaksikvennad Ülo Tuulik ja Jüri Tuulik (ajalooline proosa. Ülo dokumentaalromaan ,,Sõja jalus" (1974)
Selle töö lõpetan ma siitkohalt ära, kuid nende kogemustega, mis just see töö mulle andis, suudan ehk edaspidi koostada veelgi paremaid tõid. KASUTATUD MATERJALID Paberkandjal: 17 1. Puusalu, G. Noored ja sõltuvusained- sotsiaaltöötaja roll ennetus- ja taastustegevuses - lõputöö, Kuressaare (2001), 45 lk 2. Põder, K. Noorte narkomaania lõputöö, (1998) 3. Saat, H. Noorukid ja narkootikumid.// Haridus (2000) nr.2, lk.43-44 /ajakirjas/ 4. Wahl, D.M. ja Eik, E. Narko. Avita (1998), 52 lk Internetiallikad: 5. Koldits, M. Narkootikumid 2001. [WWW] http://www.tmk.edu.ee/~margek/narko.htm 6. Miksike. Amfetamiin. 2005. [WWW] http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/amfetamiin_teele.htm 7. Oiseth O,V. Narkootikumid ning toping- ja muud tervist kahjustavad ained. 2004. [WWW] http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/narko/#sisu 8. Rom, M
Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused keeles o...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Piia Saat PASCAL- LÕPMATUS JA INIMENE NING TAVADE PSÜHHOLOOGIA REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Keskkonatehnika teaduskond Õpperühm: TÖ11b Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 1. Elulugu............................................................................................................................................. 3 2. Lõpmatus ja inimene...................................
Rein Aun Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Lapsepõlv.............................................................................................................................................3 Sportlaskarjääri algus...........................................................................................................................3 Ülikooliaeg...........................................................................................................................................4 Olümpia lähenemine.............................................................................................................................4 Tokio olümpia.......................................................................................................................................5 Järnevad aastad...........
narkomaania kohta, kasulik ning väga huvitav oli seda tööd koostada. 14 KASUTATUD ALLIKAD 1. Mis on narko? [http://www.narko.ee/et/mis_on_narko] 20.05.2009 2. Narkootikumid ja narkomaania [http://www.hot.ee/narkomaania/] 20.05.2009 3. Oiseth, O.V. Narkootikumid ning doping- ja muud tervistkahjustavad ained Tallinn: Tehnoprint, 1999, 52 lk 4. Saarma, J. Narkoloogia Tallinn: Valgus, 1989, 324 lk. 5. Saat, H. Noorukid ja narkootikumide kuritarvitamine. Põhjused ja ohumärgid. [http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/noorukid_ja_narko.html] 6. Tammepuu, O. Narkomaania paratamatu või juhuslik? [http://www.estpak.ee/~sy004a/Orm/jutud/Narkomaania.htm] 20.05.2009 7. Wahl, M.D, Eik, E Narko Teadmiseks õpilasele narkootikumidest, alkoholist ja tubakast Riia: Jana seta publishers&printers ltd, 1998 52 lk. 8. [http://web.zone
2004. Cannabis sativa and the anthropology of pain Medical Anthropology. http://www.findarticles.com/p/articles/mi_m0ISW/is_247-248/ai_113807045 C l a r k e, R.C., Pate, D.W. 1994. Medical Marijuana. Journal of the International Hemp Association, 1, 9-12. http://mojo.calyx.net/~olsen/HEMP/IHA/iha01104.html H a r r o, J. (2006). Uimastite ajastu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. K o b i n, M., Allaste, A.-A., Sooniste, T., Derman, N., Vainu, V., Reiska, E., Kaha, K., Araste, L., Saat, H., Vorobjov, S., Saar, U. (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15- 16- aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Uuringuraport. Tallinn: Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tervise Arengu Instituut. O t t e r, M. (1997). Narkootikumid. Tallinn: Huma. P ä r n, M., Liiger, M., Lausvee, E. (2009). Narkoprobleem Eesti koolides. Akadeemia nr.1. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. V õ õ b u s, V. (2008)
küsitlusuuring” ESPAD (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs). Seda on Eestis korraldatud viiel korral – aastatel 1995, 1999, 2003, 2007 ja 2011 (Uimastite tarvitamine koolinoorte seas 2012). ESPAD käsitleb nii uimastite tarvitamist kui ka sellega seonduvaid tegureid. Kuna uuringut tehakse üleeuroopaliselt, on kättesaadavad võrdlusandmed ka teiste riikidega (Hibell jt 2012).(Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015). Järgmine video iseloomustab hästi noorte käitumist, kus noored on piisavalt uudishimulikud ja proovivad narkootikume. Ühel hetkel juhtus Toomasega midagi aga suurem enamus seltskonnast ei julge kiirabi kutsuda, kuna on ise ka uimas ja kardavad pahandusi. https://www.youtube.com/watch?v=4MKx8oBbL5A Rolliteooria (Strean ja Davis) käsitleb inimeste omavahelisis suhteid ja seda, kuidas ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima
Saad teistega tuttavaks ja leiad uusi sõpru. Ja emme tuleb sulle alati peale tudumist ja söömist järgi ja siis teeme koos igasuguseid huvitavaid asju." · Vanemad ei tohiks kunagi lapse kuuldes rääkida lasteaiast / koolist negatiivselt, sest see jääb lapsele alateadvusesse negatiivse noodina. HOIA LAST ALATI, KUI TA SOOVIB, SÜLES, KAISUTA JA KALLISTA TEDA PALJU NING ÜTLE KUI OLULINE TA SULLE ON! ANNA TALLE IGATI MÕISTA, ET TA ON SULLE ARMAS. Lasteaiapsühholoog Viktoria Saat artikkel ,,Kuidas kohaneda lasteaiaga?" (lühendatult ajakirjast "Pere ja kodu" 8/2004) * Loo lapsel positiivne hoiak lasteaia suhtes. Seleta talle arusaadavas keeles, mida lapsed lasteaias teevad ja miks seal on tore käia. Samas ära koorma last informatsiooniga üle, * Teadvusta iseendale, kas sul on lasteaiaga seoses hirme või negatiivseid kogemusi. Vanema ebakindel hoiak lasteaia vastu võib mõjutada lapse suhtumist. Tuleb ennast positiivselt häälestada: "Minu kogemus on minu oma
1970. aastate kunst: ● Eesti kunst oli distantseerunud “suure kodumaa” kunstist; ● Pigem orienteeruti lääne kunstis toimuva järgi, arendati edasi 60ndatel tekkinud noorterühmituste loomeideid (ANK-64); ● Sotsialistlik realism ei kadunud, kuid ei domineerinud. Jüri Arrak: Tsirkus Inimesed esemetega Aili Vint: Must meri Kivi kaldavees Toomas Vint: Mäng Malle Leis: Kirjanik Mari Saat Autoportree 1970ndate kunst ENSVs: ● Ülimalt esteetiline; ● Tehniliselt väga kõrgel tasemel; ● Teadlikult välditi otsekoheste hinnangute andmist ühiskonnaelule ja poliitikale; ● Sotsialistliku realismi mõju eesti kunstile oli märkimisväärselt vähenenud; ● Oma seisukohti väljendati osavalt peidetud kujundite ja värvikombinatsioonide abil. EESTI KUNST 1980NDATEL 1970.ndate lõpp ja 1980
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
N ja nikeforose jutt läks Platoni peale kelle jürgrid olevat Antlantisele läinud ja hiljem kui Platon oli juba surnud saatnud talla sõnumi heast maast. Nad sõitsid kaua kuni hetkeni mil toitu jätkuks vaid kolmek peävaks sõiduks ja tagasiminekuks. sõidetigi ja laevameeskonna tuju aina langes ümberrringi oli ainutl udu. KUi lõpuks päike välja tuli tundus kõigile et ikka on kohutav ilm. Järgmisel päeval aga hakkas paistma saat mis oli ümmargune ja millel oli kaks vulkaani. Meeskond oli väga umbusklik ja ei näidanud välja vähimatki rõõmu selle suhtes ainutl vürst ja Nikeforos olid rõõmsad. edasi liiguti lõuna poole kus kirjade järgi pidavat kahe vulkaani vahel olema sadam . Kui linn paistma hakkas oli seal kolm astet millel olid erivärvi majad igal astmel. Kõik tundus väga uhke . Äkitsel kärgatas nedne ette nagu piksenool selgest taevast ja nad mõistsid et tegu oli olnud tulerohuga ja
(Ibid) Säilinud on üksikuid teateid nimepäeva pühitsemisest, mis on näiteks Lätis tänapäevani säilinud. Seegi seostub muidugi kristliku traditsiooniga ning pühakutekultusega. Vanast, kelle määne nimi panti pidi rahu olõma. Kua laiga lats sündü, määntse' pühi' olli lähkoh, sis' papp nimet koll' nimme ja pidi noid üte pandma. Ku' tul' tuu praasnik, kel oll' sääne nimi, sis tuu läts kerkohe uma nimepäävä. Ülti sis', õks om hüä, ku' uma nimepäävä saat kerkohe. Sis jummal av'tas õgah paigah. (Ibid) 15 Wanadest päritud moe mööda antakse tähtpäewade järel lastele nimed: sünnib poeg-laps enne Michkeli p., Mardi- Toma- Andrese- Jürri- Jani- Perdi-päwa: siis pannakse need nimed, mis tähtpääw ees tuleb, et laps hea pitka meelega on - ning ka, et sündmise aeg kergem meeles seisaks ilma kalendri kuu päwata [---].(Valk 2009)
· Hibell, B. Guttormsson, U. Ahlström, S. Balakireva, O. Bjarnason, T. Kokkev, A. Kraus, L. 2007. The 2007 ESPAD Report. URL: http://www.espad.org/Uploads/ESPAD_reports/2007/The_2007_ESPAD_Report- FULL_091006.pdf · Kaal, E. 2011. Alkoholireklaamide märkamine noorte sihtrühmas: september 2010mai 2011. Tallinn: TNS Emor. 21 · Kobin, M. Allaste, A-A. Sooniste, T. Derman, N. Vainu, V. Reiska, E. Kaha, K. Araste, L. Saat, H. Vorobjov, S. Saar, U. 2012. Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15-16-aastaste õpilaste legaalsere ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Tallinn: AS Atlex. · Mis on pohmell ehk pohmelus? s.a. Alkoinfo. URL: http://alkoinfo.ee/et/ohutus/mis-on-pohmell (viimati vaadatud 21. mail 2013) · Noored alkoholi küüsis. s.a. URL: http://alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012) · Oolo,T
3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver, E. Listra, K. Paadam, M. Randveer, M. Saat, U. Venesaar. TUTWPE 19. Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd: Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus. 5.1.2. Artikkel Viitekirje esimeses pooles on andmed artikli kohta, teises pooles väljaande kohta, kus artikkel ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. Autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number) või kuupäev, artikli paiknemise leheküljed.
Kui vihma hakkas sadama, olnud hea puu õõnsusesse varju pugeda. See oli olnud lastele ka mängutoa eest. Puu oksaõõnsustes elanud hakke ja mõnikord ka öökull. 18 Üks vanemaid ja huvitavamaid Kirjandusmuuseumis rahvasuust talletatud pärimusi on Tamme-Lauri tamme kohta kohalikus murdes kirja pandud Axel Sinimetsa suust. 1939. aastal teatas ta sõna-sõnalt järgmist:"Tamme seen arvatas elävät vaim, kes saat ümbruskonda õnnetust ja kurja, kuid ka vahel hääd. Temä seen om päämiselt tulevaim ning tä om Urvaste koolimaia jõba mitu kõrda palutanu. Nimi on tulnudki sõnast Laurits- tulejumal. Ka tamme lähedal olevat talu om nakatu kutsuma Tamme-Lauriks." Niisiis elas vanarahva arvates tamme sees tulejumal Laurits. Püha Laurentius ehk Laurits on olnud katoliiklaste pühak, keda seostatakse tulega. Mis aga puutub
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. a...
muundumised.Temalikul kombel,massiivselt ja tarmuga.Rein pihtimusraamatus Juba olnud lb autor tegevusliku kronoloogia segi.Mng erinevate reaalsustega,ajas hpatakse edasi-tagasi.Aeg ei voola,vaid pooldub regulaarselt nagu kingloom.Hiiumaa kirjanik Esta Aksli lpetas mullu oma triloogia Tare poole tttaja avaldumise.Rahumeelselt ja hea keelega kirjutatud he naise nooruslugu on Hiiu saarel vitnud kindla lugejaskonna. Lk 409-413 hes intervjuus on Mari Saat tunnistanud,er romaani Lasname lunastaja kirjutas ta neil,mtet sellest kandis endas aga kaheksa aastat.Ometi on raamat bluke,pisiformaadis vljaandega pooltseistsada lehekljekest.Saadi romaani keel on sihiteadlikult lihsastatud,ei mingit originaalitsemist,autor maalib peategelast kui ikooni,nappide puhaste toonide,sujuvate kontuuridega,stiliseerivalt,lapsemeelse subtiilsusega,pindselt,ent pingestatult,teadjaid vivad aimata evangeelset paatost,jumalikku algkuju,maailmasaladusi
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
alternatiiv: kohtumõistmine võitluse läbi, tseremoniaalsus. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Seisnes õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitses. Kolm peamist suunda: 1. kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste ees 2. kohustused jumala ees 3. kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletusi"(inimesi, kes ei arvesta teistega). Aadlid võivad korda saat kõiksugu tegusid, kuid kuni nad on lojaalsed oma riigile, on nad ikkagi aumehed. Tänu uudsele olukorralne on enesepiiramine muutunud täiesti ebavajalikuks. Uuslaadiline au ,,võõraste ühiskonnas"(suurlinnades) saab silma paista suure omandi või särava riietusega. Seoses moe pideva muutumisega pidev staatussümbolite muutumine. Staatuse vajadus on see, mis paneb inimese tööle ja edendab ühiskonda. 7. Montesquieu aust monarhiates Antiikvabariigid põhinevad ennastsalgaval voorusel
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
olemise rõõmudest ja muredest. 2005 Topeltvalguses 2007 Mäluauguga naine – komponeeritud väga kindlalt, aga samas tekib ka põnev ootuse ja ootuse täitumise-petmise mehhanism. 2012 Avalikult abielus 20nda sajandi alguses oli ta kõige kõvemini kinni makstud elus olev kunstnik. Väga suurt rolli mängib tema teostes tihti peale seksuaalsus. Ta komponeerib oma teoseid väga kindla käega. Mari Saat 1973 Katastroof – armastuse ja armastuse prunemise lugu. 1991 Võlu ja vaim I. Loomade ränded 2008 Lasnamäe lunastaja -- järjekordselt naise lugu, kuid samas ka Vene lugu. Tema viga on see, et ta ei kirjuta väga palju. Ta võiks kuuluda klassikute hulka, kuid just teoste vähesus saab saatuslikuks. Tema esimene teos sai 70ndate noore proosa etalonteoseks. Tema teostes põimuvad psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt. Sageli on loo tegelaseks naine, kellel
3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver, E. Listra, K. Paadam, M. Randveer, M. Saat, U. Venesaar. TUTWPE 19. Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd: Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus. 5.1.2. Artikkel Viitekirje esimeses pooles on andmed artikli kohta, teises pooles väljaande kohta, kus artikkel ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. Autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number) või kuupäev, artikli paiknemise leheküljed.
Norman Aas*1 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses 1. Sissejuhatus 1998. aastal jõustunud prokuratuuriseadusega*2 (ProkS) ja 2004. aastal toimunud kriminaalmenetluse reformiga muutus suuresti ka prokuratuuri roll kriminaalmenetluses. Seejuures püüti parimatest rahvus- vahelistest eeskujudest lähtudes ühendada kahte mõneti vastandlikku eesmärki: ühest küljest garanteerida prokuratuurile oma ülesannete täitmiseks piisav sõltumatus, teisest küljest tagada selline organisatsiooni- line ülesehitus, et prokuratuur saaks efektiivselt ja ühetaoliselt ellu viia riigi kriminaalpoliitikat. Viimastel aastatel on Eestis taas tekkinud intensiivne debatt prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse teemadel. Ajuti on need vaidlused läinud küllaltki tuliseks ja lisaks rikkalikele meed...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
