Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt (0)

I SISSEJUHATUS
Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme , tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus ).

• eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist
  
• eesmärgistamata huvi – nö „ puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil.
  

Aristoteles (384-322 e.K.):  huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed  nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse  järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas.
Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel
Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika , füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobleemide uurimine .
Euroopa etoloogide koolkonna väljapaistvamad esindajad olid Konrad Lorenz ja Nikolaas ( Niko ) Tinbergen .

• nad panid aluse Euroopa etoloogide koolkonnale , kes uurisid nö “käitumise bioloogiat”
  
• olid hariduselt loodusteadlased
  
• rajasid oma teooriad suuremas osas loomade vaatlustele ja intuitsioonile
  
• 1972. a. pärjati mõlemad Nobeli preemiaga.
  

USA-s tekkis loomapsühholoogide (ehk biheivioristide) koolkond.
J.B. Watson kui biheivioristliku mõtteviisi rajaja. Watson oma raamatus “Behaviourism” (1924) sõnastas eksperimentaalse loomapsühholoogia alused.
F. Skinner kui ühe silmapaistvama eksperimentaatori. USA-s tegutsevate “võrdlevate psühholoogide” baasil kujunes nn. biheivioristide koolkond, mille üks silmapaistvamaid esindajaid oli Skinner.
20. sajandi viimasel kolmandikul elas käitumisteadus läbi järjekordse murrangu – kujunes välja evolutsiooniline käitumisökoloogia kui erinevate käitumisviiside bioloogilise funktsiooni uurimine. Huvi loomade käitumise uurimise vastu tõusis tollal tohutult seoses mitmete uute revolutsiooniliste kontseptsioonide võidukäiguga.
Loodusteaduslike uuringute aluseks on uurimisobjekti tundmaõppimine vaatluste ja teaduslikult täpse, formaliseeritud kirjeldamise abil
Enne teaduslikule uurimisküsimusele vastuse otsima hakkamist või teadusliku eksperimendi sooritamist tuleb uurimisobjekti nn pilootuuringute käigus piisavalt tundma õppida.
Loomade näiliselt lootusetult keerulise käitumise juures esineb igal liigil terve hulk ajas korduvaid, stereotüüpseid