Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 8.a klass Röövritsikas Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2007 Sissejuhatus Röövritsikad kuuluvad putukate klassi, röövritsikaliste seltsi ning sugukonda. Röövritsikad veedavad oma elu, otsides putukaid, kellele oleks võimalik jahti pidada. Nad ei põlga nälja kustutamise eesmärgil ära isegi oma lähisugulasi. Kannibalistlikud kalduvused sunnivad röövritsikaid erakuelu elama. 2000 liiki, kellest kõige värvikirevamad ja omapärasemad elutsevad troopilistes ürgmetsades. Nad väga omapärase välisehituse ning eluviisiga vaegmoondelised putukad. Eluviis Kõige rohkem röövritsikaid elutseb sooja kliimaga piirkondades, eriti troopikas, mis on koduks enamikule teadaolevast 2000 liigist. Nad elavad kuivadel kõrbealadel, mägistel aasadel, Aafrika savann...
Enamik liikidevahelisest suhtlusest toimub kiskjate ja saakloomade vahel (1) kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel (a) petmine (valeinformatsiooni edastamine) - krüptilisus ja mimikri (b) aus hoiatamine - aposemaatilised signaalid (2) saakloomadele suunatud signaalid kiskjatel Krüptilisus peidulisus näit. hiilimine kaslastel, kakkude hääletu lend jne. maskeering ja mimikri - näit. jääkaru valge kasukas, mis sulab lumega ühte - varitsev palvetajaritsikas sarnaneb rohelistele leheraagudele 3. Kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel, näiteid. (1) kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel (a) petmine (valeinformatsiooni edastamine) - krüptilisus ja mimikri nt. kärbes, kes näeb herilase moodi välja (b) aus hoiatamine - aposemaatilised signaalid nt värvus, mis hoiatab mürgisusest (lepatriinu) 4. Petmine - krüptilisus, mimikri. Loom jäljendab oma käitumise vm abil kiskjale kergesti kättesaadavat objekti, eesmärgiga juhtida
Peidulisuse näideteks võib tuua saaklooma juurde hiilimise kaslastel, kakkude hääletu jahilennu. Hulgaliselt on näiteid suurepärastest maskeeringutest kiskjatel: jääkaru valge kasukas (paremal ülal), mis aitab tal saagile juurde hiilida arktika valgetel jää- ja lumeväljadel ameerikas elav mustviu, kes kütib väikesi imetajaid, sarnaneb oma lennusilueti poolest raisakotkastega, kes toituvad raibetest ega kujuta endast mustviu ohvritele ohtu varitsev palvetajaritsikas sarnaneb rohelistele leheraagudele ja jääb ohvritele seepärast kergesti märkamatuks. Liigisisene suhtlus – Erinevalt liikidevahelisest suhtlusest, mis toimub enamasti kiskjate ja saakloomade vahel ning mille rolliks on vastaspoolt manipuleerida (üle kavaldada või ära hirmutada), peeti loomade liigisisest suhtlust varematel aegadel valdavalt vastastikku kasuliku informatsiooni vahetuseks. Tõsi, suur osa vahetatavast infost võibki olla kasulik mõlemale
Teised kurvitsalised kratsivad oma pead, tõstes jala tiiva alt läbi, kuid tüllid ja meriski tõstavad jala tiiva pealt. Neid saab kasutada liikide suguluse määramiseks, kui kahel liigil sama käitumine, siis järelikult neil ühine esivanem või muul moel sugulased. Tagasiside printsiip, näited automaatsest ja tagasisidel põhinevast käitumisest. Tagasiside printsiip – käitumine muutub vastavalt olukorra/keskkonna muutumisele, et see püsiks tulemuslik. Automaatne: palvetajaritsikas viskub saagi suunas. ,Tagasisidel põhinev: jänest jälitav koer ei jookse automaatselt sinna kohta, kus ta jänest kõigepealt märkas, vaid korrigeerib pidevalt oma suunda vastavalt jänese liikumisele. Liikumise tsentraalne ja perifeerne kontroll. Tsentraalne: aju saadab pidevalt detailset informatsiooni vaheldumisi kõigi jäsemete vastavatele lihastele, mis paneb need kokku tõmbuma ja lõdvenema täpselt õiges järjekorras. Perifeerne: ühe lihase toimimine kutsub esile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
