Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kogukasu" - 15 õppematerjali

kogukasu on maksimaalne, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures.
thumbnail
23
docx

Mikroökonoomika KT

protsentuaalsete muutuste jagatis. IV TEEMA TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS TRADITSIOONILINE PIIRKASULIKKUSE TEOORIA Tarbimine; Kaalutud tarbimisotsused; Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel Püstitatud 2 põhieeldust: 1. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat järjepidev 2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Majapidamise eesmärk- oma kogukasu maksimeerimine, lähtudes kasutada olevast eelarvest. Kasulikkus - kui inimese õnne ja heaolu mõõdupuu Kasulikkus ­ rahulolu, mida saadakse kauba või teenuse tarbimisest Kasulikkuse teooria loojad: Avaldasid oma tööd peaaegu samaaegselt Hans Gossen (1810 ­ 1858) William Stanley Jevons (1835 ­ 1882) Carl Menger (1840 ­ 1921) Leon Walras (1834 ­ 1910) Alfred Marshall töötas samuti välja piirkasulikkuse teooria alused, kirjastas alles 1890.

Majandus → Mikroökonoomika
369 allalaadimist
thumbnail
22
docx

I mikrökonoomika

Traditsiooniline piirkasulikkuse teooria 1. Kahaneva piirkasulikkuse teooria - Tarbimine: - Kaalutud tarbimisotsused - Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut. - Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel - Püstitatud 2 põhieeldust: 1. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat järjepidev 2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Kasulikkus: - Majapidamise eesmärk on- on oma kogukasu maximeerimine, lähtudes kasutada olevast eelarvest. - Kaulikkus- kui inimese õnne ja heaolu mõõt. - Kaulikkus- rahulolu, mida saadakse tarbimisest - Kasulikkus on subjektiivne, hinnang sõltub indiviidist - Eeldatakse, et maitse ja eelistused ei muutu on stabiilsed. TU ja MU · Kogukasu- (Total utility) TU · Piirkasulikkus- (Marginal utility) MU · Kogukasu- kogu rahulolu, mida tarbija saab teatud koguse hüvise tarbimisest.

Majandus → Micro_macro ökonoomika
508 allalaadimist
thumbnail
24
xls

Mikro-Makro Kontrolltöö 1

b) kui suur on viienda töötaja piirprodukt? Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 Ülesanne 7 10 punkti Maakonnavalitsus peab aru uue maantee ehitamise üle kahe linna vahele. Järgnevas tabelis on toodud kogukulu ja kogukasu näitajad kahe-, nelja- ja kuuerealise maantee ehitusest (milj.kr.) Projekt Kogukul Piirkulu Koguka Piirkas Maanteed ei ehitata u su u 0 0 2 realine 500 500 650 650 150 4 realine 680 180 750 100 -80 6 realine 760 80 800 50 -30

Majandus → Mikro-makro ökonoomika
478 allalaadimist
thumbnail
20
xls

Mikroökonoomika KT 1.3.

a) mitmenda töötaja palkamisel hakkab toimima kahaneva tootlikkuse seadus? 8 Piirprodukt hakkab vähenema b) kui suur on 8 . töötaja piirprodukt? 5 Ülesanne 7 10 punkti Maakonnavalitsus peab aru uue maantee ehitamise üle kahe linna vahele. Järgnevas tabelis on toodud kogukulu ja kogukasu näitajad kahe-, nelja- ja kuuerealise maantee ehitusest (milj.kr.) Projekt Kogukulu Piirkulu Kogukasu Piirkasu Kasum Maanteed ei ehitata 0 0 0 0 0 2 realine 500 500 450 450 -50 4 realine 680 180 650 200 -30

Majandus → Majandusteooria alused
67 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Mikroökonoomika eksamiks kordamine

piirkasulikkus muutuda negatiivseks (küllastusseadus). Kogukasulikkuse maksimeerimise reegel – kui maksimeeritav tegur on ainult ühe muutuja funktsioon, siis suurendatakse muutujat seni, kuni tema piirkasulikkus (MU) > 0, MU on positiivne ja maksimum saavutatakse, kui MU = 0. Gosseni II seadus – Selle kohaselt tarbija optimaalse valiku korral peavad erinevate hüviste piirkasulikkuse ja hinna suhted olema võrdsed. MU1/p1 = MU2/p2 = ... = MUn/pn. Kogukasu on maksimaalne, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures. Hinna-tarbimise kõver – Hinna-tarbimise kõver (price-consumption curve) kujutab endast hüviste optimaalsete tarbimiskogumite geomeetrilist kohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku konstantseks jäädes. Hinna-tarbimise kõverast tuletatakse nõudluskõver, kui sissetulek on teada, saab leida maksimaalseid koguseid.

Majandus → Mikroökonoomika
405 allalaadimist
thumbnail
12
xls

Mikro- ja makroökonoomika

6 b)       kui suur on viienda töötaja piirprodukt? 10 Ülesanne 7 10 punkti Maakonnavalitsus peab aru uue maantee ehitamise üle kahe linna vahele. Järgnevas tabelis on toodud kogukulu ja kogukasu näitajad kahe-, nelja- ja kuuerealise maantee ehitusest (milj.€.) Projekt Kogukulu Piirkulu Koguka Piirkasu su Maanteed ei ehitata 0 0 2 realine 500 500 650 650 4 realine 680 180 750 100

Majandus → Majandus (mikro ja...
141 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Mikroökonoomika Kodune töö T.Karm

7 b) kui suur on 8 . töötaja piirprodukt? 5 Ülesanne 7 10 punkti Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö.Variant 3 Maakonnavalitsus peab aru uue maantee ehitamise üle kahe linna vahele. Järgnevas tabelis on toodud kogukulu ja kogukasu näitajad kahe-, nelja- ja kuuerealise maantee ehitusest (milj.kr.) Projek t Koguk Piirkul Koguka Piirkas Maanteed ei ehitata ulu u su u 0 0 0 0 2 realine 500 500 450 450 4 realine 680 180 650 200 6 realine 760 80 780 70 a) Täida tabel

Õigus → Äriõigus
338 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Transpordiökonoomika I kt

vahel) Kui bussi hind odavneb, siis tema nõudlus suureneb: 1. Ka “vanad” bussireisijad sõidavad nüüd rohkem, 2. tulevad juurde uued sõitjad, kes enne üldse ei sõitnud 3. need, kes sõitsid sama distantsi varem rongiga, aga otsustasid nüüd ümber Viimase komponendi olulisust kirjeldab ristelastsus – üks osa kogu hinnaelastsusest. Piirkasulikkus (marginal utility) – kogukasu kasv, mis tekib tarbijale ühe lisaühiku kauba v teenuse tarbimisest; järgmisest ühikust tarbimisest saada olev kasulikkus. Täiendkaubad - misiganes kaubad, mille puhul ühe kauba nõudluse muutus toob kaasa teise kauba samasuunalise nõudluse muutuse isegi kui selle hind jääb samaks (autod ja autokütus). Täiendkaupade olemasolu lubab mõjutada üht turgu kaudselt läbi teise turu – kui soovime

Logistika → Transpordiökonoomika
19 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Keskkonnaökonoomika eksam

võrduvad nõudluskõvera aluse piirkonna pindalaga (kuni vastava koguseni) KOGUKULUD on võrdsed piirkulu kõvera aluse piirkonna pindalaga (kuni vastava koguseni); kulusid tuleb hinnata alternatiivkulude alusel (kui napp ressurss kasutatakse mingiks otstarbeks, siis selle valiku alternatiivkulu on võrdne parima alternatiivi väärtusega, millest loobuti). NETOTULU (NETOKASU)-piirkond nõudluskõvera ja piirkulukõvera vahel (kuni vastava koguseni) ehk kogukasu miinus kogukulud; realiseerida tuleks projektid, mille netotulu nüüdisväärtus on positiivne. OPTIMAALNE POLIITIKA-maksimeerib netotulu suuruse; seega on ressursside efektiivne jaotus (tagab suurima majandusliku ülejäägi ehk tarbija ja tootja hinnavarude summa) ühtlasi ka optimaalne; kui ajaperioode on mitu, on optimaalne poliitika, mis maksimeerib netotulude nüüdisväärtuse; see on vastavuses dünaamilise efektiivsuse kontseptsiooniga: dünaamiliselt efektiivne

Majandus → Keskkonnaökonoomika
70 allalaadimist
thumbnail
130
doc

Avaliku sektori ökonoomika

kasul põhinevad kriteeriumid? piiratud võrdsuskriteeriumid? Varal põhinevad kriteeriumid näevad ette, et igal inimesel peaks olema õigus käsutada oma jõupingutuste vilju. Õiglased on konkurentsiturul teenitud tulud, kusjuures tööga teenitud tulu on legitiimsem võrreldes kapitalituluga. Peaksid olema ka võrdsed starditingimused. Kasul põhinevad kriteeriumid sätestavad, et eesmärk on maksimeerida kõigi indiviidide saadud kasu summa - ühiskonna kogukasu. Nõuab sissetulekute võrdset jaotust(sellisel juhul kogukasu maksimaalne; langeva piirkasulikkuse tõttu), elanikkonna kasu suureneb kui sissetulek rikastelt vaestele ümber jaotada. Piiratud võrdsuskriteerium Marxi käsitluse järgi tähendab, et iga inimene peab saama kaupu ja teenuseid tarbida oma vajaduste kohaselt. Kasu peab olema indiviidide vahel võrdselt jaotatud. 95. Kuidas on sissetulekute ümberjaotamise ja õigluse vaheline vastuolu seotud

Majandus → Majandusteadus
89 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksam

väiksemaks. 4. Saadav rahuldus e. kasulikkus on kvantitatiivselt mõõdetav. NB Kõige suurem on kauba või teenuse esimese ühiku piirkasulikkus, eriti kui inimese vajadus selle järele on juba pikemat aega olnud rahuldamata. Kauba või teenuse teise ühiku väärtus on juba väiksem, kolmanda ühiku väärtus veel väiksem jne. Erandjuhul, kui tarbija on kaubast- või teenusest juba küllastunud, ​võib piirkasulikkus olla ka negatiivne. ​See tähendab, et kogukasu seda liiki kaupade tarbimisest hakkab vähenema. Näide: ​kõrb ja veepudel 14. Miks on vaja hinnata looduse turuväliseid väärtusi? Tuua näiteid. Igal inimese heaolu suurendaval kaubal ja teenusel on ka ​majanduslik väärtus​. Inimesed tahavad oma heaolu maksimeerida. Igal majanduslikul väärtusel on ​rahaline ekvivalent​. Järelikult on majanduslik väärtus ja rahaline ekvivalent ka heaolu mõjutavatel looduse turuvälistel

Majandus → Keskkonnaökonoomika
35 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt

Kasulikkus ­ tarbija kaupadest või teenustest saadav rahuldus. Piirkasulikkus ­ täiendav kasulikkus, mis avaldub mistahes kauba iga järgmise ühiku tarbimisel. Kõige suurem on kauba- või teenuse esimese ühiku piirkasulikkus, eriti kui inimese vajadus selle järele on juba pikemat aega olnud rahuldamata. Erandjuhul, kui tarbija on kaubast või teenusest juba küllastunud, võib piirkasulikkus olla ka negatiivne. See tähendab, et kogukasu seda liiki kaupade tarbimisest hakkab vähenema. 2 Tootmine on efektiivne, kui mistahes kauba täiendava ühiku tootmisel tekkiv piirkulu võrdub selle piirkasulikkusega. Mida rohkem mingit toodet tarbitakse, seda väiksemaks kujuneb iga järgmise hulga tarbimise kasulikkus. Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb.

Loodus → Keskkonnaökonoomika
642 allalaadimist
thumbnail
40
docx

PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL

töötavatest inimestest. IKT Tööstussektoris (elektroonika, arvutite ja sideseadmete tootmine) töötab 36,1% kogu IKT sektorist töötavatest inimestest. Kolmas suur IKT sektori tegevusala on telekommunikatsioon, kus töötab 19% kogu IKT sektoris töötavatest inimestest. Info- ja sideseadmete müügisektoris töötab 8,9% kogu IKT sektoris töötavatest inimestest. (Jürgenson et al 2009: 11) 2010 teine Ettevõtteid Töötajaid Müügitulu Tööjõukulu Kogukasu Puhas kvartal m (- lisandväärtus kahjum) arv/summa 1,9 15,7 7,4 1,1 0,9 2,0 kroonides tuhat tuhat miljardit miljardit miljardit miljardit Tabel 3. IKT ettevõtete majandusnäitajad (Statistikaamet IT51).

Tehnoloogia → Aastatöö
7 allalaadimist
thumbnail
134
docx

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

Käitumise kasu ja hind – Äsjatoodu kirjeldab erinevaid kasu komponente, mida antud käitumine isendile toob. Kuid igal käitumisel on alati ka hind, mis omakorda võib koosneda mitmest komponendist. Meie näites seisneb linnulaulu hind peamiselt selles, et see meelitab ligi kiskjaid, millega vähendab oma ellujäämistõenäosust; kulutab aega, millega vähendab toitumiseks kasutatavat aega. Selleks, et mistahes käitumine end ära tasuks, peab sellest käitumisest tulenev kogukasu ületama tema koguhinna, ehk käitumisest tulenev puhaskasu peab olema positiivne. Sellest tulenevalt taandubki käitumise funktsiooni uurimine laias laastus käitumise kasu ja hinna erinevate komponentide väljaselgitamisele ja summeerimisele, et teha kindlaks, kas kasu ja hinna vahe ehk puhaskasu on positiivne. Seega kasutavad käitumise funktsiooni uurijad ehk käitumisökoloogid lähenemist, mis langeb praktiliselt kokku sellega, mida

Bioloogia → Etoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
142
xlsx

Rakendusstatistika lõputöö lahendused

al sissetulek alla 20 000 krooni? elmiste perioodide kogemus ele keskväärtusega 320 väiksem kui 5% (tõenäosus, et suurus? (normaaljaotus N-9) keskväärtus 320 standardhälve 52 tõenäosus 0,95 partii suurus 405,5 etulek alla 20 000 eaks olema partii Järjesta tooted kasumlikkuse (GMROII) alusel kahanevalt. Müüdud Müügihin Marginaali Marginaal Kogukasu Toode kogus d () osakaal () m () GMROII 4 80 0,69 50% 0,345 27,6 80 9 38 3,76 50% 1,88 71,44 38 1 20 4,95 50% 2,475 49,5 20 34 29 1,05 40% 0,42 12,18 19,33333 5 17 1,08 50% 0,54 9,18 17 50 39 0,86 25% 0,215 8,385 13

Majandus → Praktiline andmeanalüüs
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun