Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuukabarra" - 3 õppematerjali

Niiske lähistroopiline mets
30
pptx

Niiske lähistroopiline mets

Taimkate 3  Austraalia- eukalüpt, kasuariin, kebratšo Loomastik  Kagu-Hiina- gibon, makaak, rebane, hunt, vesihirv, põder, tupaia, tiibetkass, alligaator, salamander, pantrik, hiidpanda, faasan, paabulind, Kaaka papagoi, Loomastik 2  Usa-kagurannik- alligaator, kilpkonn, maod, pelikan, flamingo, orav, ilves, kärp, metssiga, opossum, pesukaru, valgesabahirv, armadill, must karu, Florida panter Loomastik 3  Austraalia- kuukabarra, kukkurkaru, känguru, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat, nokkloom, sipelgasiil, mitmed papagoi liigid, mürgised maod Rahvused  Brasiillased, ameeriklased, hiinlased, austraallased, uusmeremaalased Inimtegevus  Asustus tihe  Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju, teed, riisi  Püütakse merevähke, söödavaid karpe  Hiina lõunaosas kaevandatakse kivisütt, metallimaake; kagu-Austraalias

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Austraalia loomastik
10
pptx

Austraalia loomastik

Dingol on lihaseline ja võimas Second level Third level kehaehitus Fourth level Tema karvastik võib olla Fifth level erinevat värvi ­ alates kuldkollasest kuni tumepruuni ja mustani. Ta ei haugu, vaid ulub ja kiljub. Linnud Austraalias on umbes 800 linnuliiki. Kuukabarra ehk naeruhiidka lur on vapilind Koduloomad. Küülikud ja lambad, kes on sisse toodud Euroopast. Kasutatud materjal: http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kukkurloomad.htm http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Kukkurloomad.htm http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Crgimetajad http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2005/dingo_kaisaraudkepp.htm www.google.ee

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
134
docx

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

Mesilased kogunevad õitsema hakanud pärnapuu võrasse jne. Kui loomi on ühe toiduallika kohta liiga palju, muutuvad nad üksteisele konkurentideks ja segavad üksteist, mistõttu liiga suur toitumisseltsing võib ühe isendi seisukohast tihti olla hoopiski kahjulik. • ühine jahipidamine – Mitmed jahipidajaist imetajad (lõvid, hüäänid, hundid, šimpansid, delfiinid jmt), linnud (mõned viuliigid, Austraalias elavad leigarid ja kuukabarra jmt), kalad (parupeneus cyclostomus jmt), roomajad (mõned krokodillid) ja putukad (leegionärsipelgas) on võimelised jahipidamisel koopereeruma ja niiviisi kätte saama ka suuri saakloomi, kellest üksikul isendil jõud üle ei käi. Nt on leitud, et šaakalid on paarikaupa küttides neli korda efektiivsemad kui üksinda • rohkem aega toitumiseks – Seoses sellega, et kõrgenenud valvsusastme

Bioloogia → Etoloogia
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun