Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele Muinasjutt „Lumeeit“ Vendade Grimmide järgi Näidend III vaatuses Tegelased: võõrasema kukk võõrasema tütar lumeeit võõrastütar õunapuu(d) leivapätsid lumehelbed I VAATUS Toas on võõrasema oma tütrega ja võõrastütrega.Võõrasema seisab keset tuba. Võõrasema tütar sööb kuivikuid ahju peal. Võõrastütar astub tuppa. Võõrasema:(pöördub oma võõrastütre poole, kurja näoga ja käed puusal) Siin sa oledki! Kas sul on juba toad koristatud? Võõrastütar:(rõõmsalt) Jah, ema
Aleksandr Korabljov 23. märts 2012 James Krüss, ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" Raamat jutustab meile Timm Thaleri rasketest noorusaastatest. Olles veel väga noor, kaotab ta isa ja ema ning peab elama võõrasema ja kasuvennaga, kes kogu aeg näägutavad tema kallal. Lootes saada õnnelikuks, Timm sõlmib lepingu salapärase härra Tarukiga, loovutades talle oma naeru ning saades vastu võime võita iga kihlvedu. Varsti mõistab poiss, et tegi suure vea. Selleks, et oma naer tagasi saada, peab Timm kaua nuputama mingit viisi kuidas üle kavaldada Taruki, aga õnneks on tal ka head sõbrad kelle peale ta võib lootma jääda. Raamatu peategelased on: Timm, Timmi isa, võõrasema,
Kontserdi arvustus Käisin 18.aprillil 2010 Estonia teatris vaatamas G.Harangozo lastebaletti '' Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi'', mis oli tehtud T.Kocsaki muusikale. See ei olnud lihtsalt balett, vaid nõudis baleriinidelt ka näitlemisoskust. Peaosatäitjad olid Lumivalgekese osas Heidi Kopli, võõrasema Urve-Ly Voogand , prints Aleksandr Prigorovski ja jahimees Artjom Maksakov, Aevastaja Viktor Jelissejev, Doktor Juri Mihhejev, Õnneseen Mihhail Jekimov, Häbelik Martin Lagos Kuusk, Unimüts Jonathan Hanks, Ninatark Daniel Kirsipuu ja Toriseja Sergei Fedossejev. Muusika oli vastavalt sisule ja tegelaskujule väga erinev. Loomulikult Lumivalgekese ja printsi puhul õrn ja romantiline, võõrasema puhul aga võimas ja hirmuäratav. Esimene
(Laval on võõrasema. Ta pilk on seinakalendril. Talle meenub, et on tema pulmapäev, päev mil ta Timmi isaga abiellus.Ta nuuksatab.) VÕÕRASEMA: Lilled! Koogid! Kohvi! Naabrinna! Kleit!.... Timm! Ervin! Timm, sina lähed tood proua Bebberi juurest meerulle ja Ervin läheb osrab lilled ja viib need hauale. (Ervin läheb sõnakuulelikult, aga Timm läheb vastutahtmist. Laval on Timm ja võõrasema.) VÕÕRASEMA:Tagant uksest! Kolm korda koputada! Ütle. Et on väga tähtis!... (Pagari emanda juures.) TIMM: Kuus meerulli! Ja ainult kõige paremat sorti! PROUA BEBBER: Enne tuleb vana arve tasuda, kui ma jälle võlgu annan! Seda võid kodus ütelda! Kelle rahakott ei luba, ärgu kooke ostku! Nii just ütlegi! 26 marga eest kooke! Tahaks küll teada, kes need kõik kinni pistab! Nii palju kooke ei osta isegi veevärgi direktori pere! Ja
Timm Thaler ehk Müüdud Naer James Krüss Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida
Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida
Raamat ,,Timm Thaler ehk Müüdud naer" jutustab poisist nimega Timm, kes müüs oma naeru kuradile nimega Taruk. Seda tegi ta selleks, et võita kõik kihlveod. Peagi poiss mõistis, et naer oli tema kalleim vara ning rikkus. Tänu naerule võitis ta paljude südames. Kasutades kavalust ja teades kindlat eesmärki vedas peategelane kuradit ninapidi ning sai lõpuks oma naeru tagasi. Teoses on lisaks peategelasele ka palju muid tegelasi:( isa ,võõrasema, Ervin, Senhor Van der Thaler, direktor, Selek Bei, mr.Penny, Ricet, Jonny, mr.Brown, Kleschmir, pr. Bebber). Kui inimene naeratab ja on heasüdamliku, naeruse loomu ja olemisega tahavad ka teised temaga suhelda. Selleks, et omada palju sõpru on vaja naeratada, sest naeratuses peegeldub headus, sõbralikkus teise inimeseni. Inimene ,kes kunagi ei naerata, ei oma sõpru, kuna teistele tundub, et neid ei aktsepteerita või siis lihtsalt ei taheta suhelda
Kord elas Kreekas kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Neile sündisid poiss ja tüdruk. Poisile pandi nimeks Phrixos ja tüdrukut kutsuti Helleks. Lapsed olid nägusad ja terved ja kuningas oleks võinud surematuid jumalaid tänada, et nad võimaldasid talle perekonna keskel rahu ja õnne tunda. Aga kuningas ei hinnanud õnne, mis tal käes oli, ja ihaldas teistsugust. Ta kihutas abikaasa majast välja ja võttis uue naise. Nõnda said Phrixos ja Helle endale võõrasema. Võõrasema vihkas poisikest ja tüdrukutirtsu, tõreles nendega hommikust õhtuni ja vintsutas neid. Lapsed põgenesid tema eest ja peitsid end pigem aeda, mis oli kuningapalee taga. Kui võõrasema neid üles ei leidnud, vihastas ta seda enam ja kaebas kuningale, milliseid ringihulkujad need lapsed on. Veelgi halvemini hakkas aga laste käsi käima siis, kui võõrasemale sündisid kaks poega. Võõrasema ei teadnud enam, mida hullu Phrixose ja Helle kohta välja mõtelda ja mida
Kütt lõikas kääridega magava hundi kõhu lõhki. Punamütsike tõi kive, mis pandi hundi kõhtu. Ärgates püüdis hunt põgeneda, kuid kukkus surnuks kivide raskuse tõttu. Loo lõpus mõtles Punamütsike: "Eluilmaski ära taha enam üksinda teelt kõrvale metsa joosta, kui ema selle sulle on ära keelanud." "Tuhkatriinu" Tekst: Marie Duvel Egmont Estonia, 2001 Tuhkatriinu isa ka (peale ema). Iga päev mõeldi Tuhkatriinule uusi ülesandeid. Võõrasema ja õed: "Kõigepealt peame endale uued kleidid ja kingad ja ehted muretsema". Tuhkatriinut lohutas väike koerake. Taeast langes täheke Tuhkatriinu jalge ette. Kutsikast tegi ristiema tõlla kutsari. Tuhkatriinul siidikleit ja kristallkingad. Kesköötunnil kaob nõidus. Teener ohkas, kui kuulis, et peab juba varahommikul kuningriigis kõigile naistele kristallkinga jalga proovima. Kui teener leidis, et tuhkatriinule sobib kristallking, võttis Tuhkatriinu taskust välja ka teise
teise inimeseni. Inimene ,kes kunagi ei naerata, ei oma sõpru, kuna teistele tundub, et neid ei aktsepteerita või siis lihtsalt ei taheta suhelda. Naeratus on inimlik nähtus ja tänu naerule, naeratusele, võib elus väga palju võita. Sageli avab üks väike naeratus ja lahke sõna uskumatult palju üksi, mis enne tundusid kinnistena. Naer on nakkav, naerata üks, naeratab kohe ka teine. Timmi lapsepõlve parimad päevad olid pühapäevad, kui ta sai ainult koos isaga, ilma võõrasema ja Ervinita, käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas. Kuid isa suri juba siis, kui Timm oli alles väike ja ta jäi elama koos võõrasema ja kasuvenna Erviniga. Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi. Vaesel poisil ei lastud isegi õppida ,mistõttu tal olid koolist antud kodutööd tihti tegemata ja ta sai pidevalt riielda. Kokkuvõttes võib öelda, et võõrasema ja Ervin olid posi vastu liiga karmid.
Koos kleidiga tulid alla ka kristall kingad. Mis sobisid talle täpselt.Tuhkatriinu pani kleidi selga ja kingad jalga . Kui ta uksest sisse astus vaatasid kõik teda suu ammuli ja silmad kissis, kuna see kleit oli tõepoolest särav. Kui Martin teda nägi oli ta silmapilkselt armund. Ta läks Tuhkatriinu juurde ja palus ta tantsule. Ta ei tundnud teda nii ilusas kleidis ära, mitte keegi ei tundnud. Nad tantsisid Martiniga terve õhtu, kuni Tuhkatriinu telefon helises ja ta peale röökis võõrasema. Ta käskis tal kohe koju tulla, kuna Tuhkatriinu oli unustanud võõrasema pesu pesemata. Tuhkatriinu kiirustas seillise kiirusega koju ,et tal tuli uksest väljudes üks king jalast . Aga tal ei old aega seda tagasi panna, nii et see jäi sinna ukse peale lebama. Enne koju jõudmist peitis ta kleidi ära põõsasse. Võõrasema oli väga vihane . Kui Stella ja Liis koju jõutsid rääkisid ja näitasid nad pilte ühest ilusast tüdrukust kes oli peole ilmund emale
,,Tuhkatriinu" võrdlus. Vennad Grimmid ja Charles Perrault muinasjutud. Enne surma ütles Tuhkatriinu ema talle, et Tuhkatriinu isa abiellus uuesti. (aadli mees) Tuhkatriinu jääks alati heaks. Tuhkatriinu ilusad riided võtsid võõrasõed endale, Võõrasema pani Tuhkatriinut tegema kõige talle anti kole kleit. raskemaid töid. Tuhkatriinu elas pööningul ja magas õlekotil. Võõrasõed olid saanud endale parketiga suured uhked toad kus olid viimase moe järgi riputatud sängid ja voodid. Preilid said ealt ennast
Tallinna 21. Kool Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Retsensioon Tallinn 2014 Jõuluvahejal käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas balletti „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“.Etendus oli kahevaatuseline, esimene vaatus koosnes viiest erinevast pildist: lossi aed, võõrasema tuba, mets, kaevandus, pöialpoiste maja, ja teises vaatuses oli kolm pilti: võõrasema tuba, pöialpoiste maja ja mets, metsalagendik. Etendus kestis 2 tundi ning lavastuses osales Estonia teatri ballettitrupp. Lavastuse tegemisel on osalenud ka paljud väliskülalised Viinist ja Ungarist. Selle etenduse koreograaf ja lavastaja on Viini Riigiooperist Gyula Harangozo. Ta on olnud Ungari Riigiooperi balleti kunstiline juht ning Viini Riigiooperi balletidirektor.Kostüümid ja lavakujunduse on seadnud Rita Velich, kes on Ungari Riigiooperi
Üks tänapäeva muinasjutt Ameerikas, Georgia lähistel elas kord üks 13-aastane tüdruk, kelle nimeks pandi Nathalie. Ta oli juba väiksest saati unistanud tantsust ja muusikast, kuid tema isa ja pahaloomuline võõrasema, kellel olid Nathalie vanused kaksikud, olid mõlemad reaalainete õpetajad ning sundisid ka pisikest tüdrukut tohutu matemaatikaõpiku taha istuma. Ta vihkas seda. Mitte ükski mürk ei suudaks väljendada seda piina, mida tundis õrnatundeline Nathalie arusaamatuid valemeid silmitsedes. Kaksikud Thom ja Bill olid aga, vastupidiselt oma "kasutule" õele, juba eelkoolist saati teada- tuntud tegijad selles vallas. 7-aastaselt olid nad näidanud oma klassijuhatajale, kes koolis tõeline
mehaanilise seletuse, uskus evolutsiooni teooriasse, selgitas välja, kuidas tekivad jäämäed ja taastas antiikse mosaiigikunsti. Lomonossov sündis 19.novembril, 1711.aastal, Venemaal, Mishaninski külas. Tema isa oli kalamees ja kuigi isa võttis ta kaasa nii kala püüdma kui ka linna kauplema, ei tundnud Lomonossov end kodus hästi. Ta ema suri, kui ta oli väga noor ning pärast seda abiellus ta isa veel kaks korda. Esimene võõrasema suri noores eas. Teine Võõrasema pidas Lomonossovit laisaks, sest ta luges koguaeg ning Lomonossov on öelnud hiljem, et ta oli sunnitud lugema ja õppima üksikutes ja kõledates kohtades ning taluma külma ja nälga. Kui Lomonossov sai 11- aastaseks, lahkus ta lõpuks kodust ning suundus Moskvasse otsimaks täiendavat haridust. Lomonossov püüdis sisse saada Kholmogorski kooli, aga teda ei võetud vastu, kuna ta oli kaluri poeg. Hiljem otsustas ta varjata oma vaest tausta. 1730.aastal võeti ta vastu Slaavi-
Seos Esti mütoloogiaga Enamik tekke- ja seletusmuistendeid pääsukestest lähtub mingist ülekohtuaktist naisterahva (tüdruku, nooriku) vastu, kellest saab pääsuke: 1. Abielumees võtab uue, noorema naise. Eelmine lendab pulmast pääsukesena minema; 2. Mees võtab naise, kes ei kõnele, tahab teda vihahoos tappa ja lööb tal kirvega seelikusaba lõhki. Naine lendab pääsukesena minema; 3. Nõid (võõrasema) muudab pruudi pääsukeseks ja paneb oma tütre asemele. Pääsuke oma laulus teatab tõe, mispeale ta välja kihutatakse. Lõhkilöödud saba saab ta pulmamõõga hoobi tõttu; 4 4. Võõrasema tapab vaeslapse, luudest saab pääsuke (vrd. AT 720); 5
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil
üleloomulike võimetega inimesed tegevus toimub määramatus kohas ja määramatul ajal 1.Kullaketrajad 3 õde, nõid, hea kuningapoeg Virkus on hea asi. Töö kiidab tegijat. 2.Vaeslapse käsikivi Hea tütar halb võõrasema, õnnelik Heale tasutakse kõik hea Suur tükk ajab suu lõhki. lõpp. 3.Kaksteistkümmend tütart 12 õde, halb väimees hea Ahnus on halb Ahnus ajab uppakile. kuninganna 4.Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm Number 3 õnnelik lõpp Et inimesed oskaksid kõike. Kuidas töö nõnda palk. 5
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin
12. veebruar 1809- 15. aprill 1865 Hardini maakond, Kentucky Ameerika Ühendriikide poliitik ja president(1861-1865) Saavutused Kinnitas talundiseaduse (20. mai 1862) Orjanduse kaotamine USAs (1. jaanuar 1863) Pani aluse riigipankade süsteemile (25. veebruar 1863) Kodusõja võitmine (9. aprill 1865) Armastatud president Sai märtriks Sümboliseerib ausust, otsekohesust ja austust Eraelu Vanemad Thomas Lincoln ja Nancy Hacks Lincoln Baptist 1818 suri tema ema, al. 1819 kasvatas teda võõrasema Lapsena tegeles farmi- ja metsatööga Luges palju raamatuid Kohtus 1839. a Mary Ann Todd'iga Abiellusid 4. novembril 1842 Neli poega Surm Washingtoni Fordi teater (14. aprill 1865) 3nda vaatuse ajal tulistas näitleja John Wilkes Booth Sai surmava haava pähe Suri 15. aprilli hommikul kell 7:22 Põrm sängitati kodulinna Springfieldi Kasutatud kirjandus http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/44/Abraham_Lincoln_head_on_shoulders_photo http:// et.wikipedia
Asulate taimed LOE ÕP LK 98-99 Millisteelutingimustega peavad olema kohastunud linnas kasvavad taimed? Mitmekesine taimestik- kohastumised Osadele piisab vähesest mullast Taluvad tallamist ( võilill, teeleht, valge ristik, nurmik jne.) Taluvad saastunud õhku Taluvad kunstlikku valgust ( tänavavalgustus) Taluvad kas vähest vett või üleujutust Taluvad koerte ja kasside uriini Taimede jaotus Kultuurtaimed ehk istutatud taimed Nt: erinevad lilled- võõrasema, peiulill Looduslikud taimed, mis taluvad tallamist Nt teeleht, võilill, lõhnav kummel Prahitaimed- puju, takjas Mis tähtsus on taimedel asulas? Taimede tähtsus- kirjuta vihikusse Parandavad keskkonda ( õhk) Aitavad summutada müra Loovad elutingimusi loomadele Ilmestavad asulat ( ilusad) SAMMAL SAMBLIK Omapäraseks kahe elusolendi - vetikate ja seente - kooseluvormiks on samblikud. Samblikud on välimuselt väga erinevad.
Klaasis uimasti lõhn Taskurätik nimetähega H Piibuork Mõlkis uur, 01:15 Paberitükk Ähvarduskirjad Kahtlusalused Hector Willard MacQueen – Rachetti/Cassetti erasekretär Edward Henry Masterman – Armstrongi käskjalg Pierre Michel – Armstrongide lastetoatüdruku isa Mary Hermione Debenham – Sonia Armstrongi sekretär Kolonel Arbuthnot – Armstrongi sõber ja tuttav Vürstinna Natalia Dragomirova – Sonia Armstrongi võõrasema, ema sõber Hildegarde Schmidt – Armstrongide kokk Krahv Rudolph Andrenyi – Linda Ardeni noorema tütre mees Krahvinna Helena Andrenyi – Linda Ardeni noorem tütar Greta Ohlsson – Armstrongide lapsehoidja Mrs. Caroline Martha Hubbard – Sonia Armstrongi ema, Linda Arden Antonio Foscarelli – Armstrongide autojuht Lahendused 1. Keegi tuli rongi vagunisaatja vormiriietuse ja üldvõtmega, mõrvas unerohu mõju all oleva
ta peakohal ripub hiiglaslik kivimürakas. Pelops pandi kokku, tehti veel kaunimaks, kui ta oli. Ärasöödud tükikese asemele pandi elevandiluutükk. Hiljem oli kõikidel selle suguvõsa liikmetel valge laik abaluul. Kuldvillak: Kreekas elas kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Sündis poiss Phrixos ja tüdruk Helle. Lapsed olid nägusad ja terved, aga kuningas polnud õnnega rahul. Võttis uue naise, sai uued lapsed. Võõrasema vihkas Hellet ja Phrixost. Võõrasema kartis, et tema pojad peavad jagama kuninga vara aga ta tahtis, et tema pojad päriksid terve kuningriigi. Võõrasema otsustas, et lapsed peavad surema. Salaja kutsus ta selle maa naised kokku ning rääkis neile, kui töökad nad on, aga vilja ei tule ikka piisavalt. Lubas, et kui nad midagi teevad ta heaks, siis kolmekordistuvad nende saagid. Naised ei tohtinud sellest kellelegi rääkida, muidu saavad jumalatelt karistada. Naised praadisid salaja kõik oma saagi ära ningi ootasid rikkust
Varesele valu Leelo Tungal Alex Kivak Iseloomustused • Iisi (Isadora Pärn) oli heasüdamlik, sõbralik, kuid vahel veidi üksildane. Ta oli väga iseseisev ja usaldusväärne. • Robi (Robert Bernstein) oli sõbralik ja lõbus, lahke ja hooliv. Ta oli lisile hea sõber, nad said väga hästi läbi. • Marge Pärn-Mannoff (ema) oli hoolitsev, armastav, lõbus ja jutukas. • Katrin Pärn (võõrasema) oli vaikne ja tagasihoidlik, kuid oma moodi hooliv. Algselt ei saanud nad hästi läbi, kuid hiljem kõik laabus. Probleemid • Iisi isa Andres oli oma elu lõpetanud. Sellega lihtsalt lepiti. • Iisi ja Katrini rasked suhted olisd pärast Andrese surma veel halvemad. Hiljem aga nad said jälle lähedaseks. • Iisi ema elas Inglismaal. See Iisile ei meeldinud, aga ema otsustas siiski ka vahel Eestis Iisi juures käia. Iisile see meeldis.
Kaitseväes reamehena. Aastast 2000 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Alates 2006. aastast on ta mänginud igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses. Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest. Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dominiiklaste kloostris, 1987) Nõid Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) mänginud telelavastuses "Soo" (1992) ja teleseriaalis "Kelgukoerad" Tunnustused 1988. a. Panso preemia 1997. a. Lauteri preemia 1998. a. Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 2004. a. Eesti Teatriliidu parima
(Öösel kasvas maks tagasi) 11. Zeusi poeg märkas teda, tappis kotka ja kinkis Promotheusile vabaduse. 12. Needuse tõttu pidi P. iga päev kandma raudsõrmust, millesse oli kinnitatud kivikild kalju küljest. (mälestuseks kannavad inimesed siiani kiviga sõrmuseid) Kuldvillak 1. Kreeka kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Neile sündisid poeg Phrixos ja tütar Helle. 2. Kuningas kihutas oma naise majast välja ja võttis uue naise. (lapsed jäid kuningaga) 3. Võõrasema vihkas lapsi. Veel hullemaks läks siis , kui võõrasemale sündisid kaks poega. Võõrasema ihkas P. ja H. surma. 4. Võõrasema soovitas Kreeka naistel viljaterad enne maha külvamist ära praadida, siis pidavat suurem saak tulema, kuid nii see ei läinud. 5. Kuningas käskis saadikul minna Delfi oraaklisse pärima, miks jumalad saatsid ta maale näljahäda. 6. Kuninganna maksis saadikule, et ta ei läheks Delfisse, vaid jääks poole tee peal metsa
Valèrega abielluda. 4. Valère tuleb. Ta räägib, et kuulis Mariane abiellumisest. Nad lähevad tülli ja hakkavad lahkuma, kui Dorine tõmbab nad jälle kokku ja leevendab nende teeseldud viha ja tüli. Koos otsustatakse, et Mariane teeskleb, et on nõus Tartuffega abielluma ja Valère hoiab eemale. Kolmas vaatus 1. Mariane vend Dorine on samuti abielu vastu ja peidab end ühte tuppa, et kuulata pealt, mida võõrasema Tartuffega räägib. Võõrasema proovib viimast ümber veenda, sest ta ei taha ka abielu. 2. Dorine ütleb Tartuffele, et proua tahab temaga rääkida. Tartuffe leebub jalamaid. 3. Mariane ema Elmire tuleb Tartuffe juurde, et rääkida abielust. Tartuffe näib hoolitsev ja ütleb, et palvetas Elmire eest tema haiguse ajal. Tartuffe avaldab armastust Elmire vastu ja Elmire on õnnelik, et saab nüüd oma plaani teoks viia. Vastutasuks tahab ta ,
Konkreetse osalise funktsioon tuleneb tema positsioonist struktuuris. Kangelane kolmas poeg Vastaline vanemad vennad; nõid Ohver kuningatütar (+ isa) Vale kangelane valelik prints Võluvahendi kinkija haldjas Abistaja võõramaa tark Teelesaatja poegade isa Kangelane Lumivalgeke Vastaline kuri võõrasema Ohver Lumivalgeke + tema isa Vale kangelane kuri võõrasema (?) Võluvahendi kinkija prints (?) Abistaja hea jahimees, pöialpoisid Teelesaatja hea jahimees (?) Juri Lotman: ,,Kunstilise teksti struktuur" Kirjandusteose käsitlemine tervikliku struktuurina: iga element realiseerub vaid suhtes teistega ja kogu tekstiga. Kunstiteos: teatud liiki reaalsus ja on sellisena osadeks liigendatav.
Poolvari või päikeseline kasvukoht. Talub ka õues suhteliselt madalaid temperatuure. Verev lehtertapp Ipomoea purpurea Verev lehtertapp Ipomoea purpurea Kasvab kuni 3m kõrguseks. Õied sinine, punane, roosa, valge, lilla. Õitseb juuni oktoober. Õied avanevad täispäikeses. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid paremaid tulemusi ja kenamaid lilleõisi saab ikka viljakalt mullalt. Roni- ja ripptaim. Üheaastane vääntaim. Võõrasema Viola Võõrasema Viola Õitseb aprill september Erinevad õievärvid Rõdutaim. Pinnakattetaim. Poolvari või päikeseline kasvuikoht. Aedkannike e. võõrasema on meie kliimatingimustes praktiliselt ainuke esimese istutuse taim. Talub -5 kraadist temperatuuri. KASUTATUD KIRJANDUS www.aiamaailm.ee www.hortes.ee www.seemnemaailm.ee
When I became twenty, I was convinced they knew nothing. Then, at thirty, I realized I was right when I was ten. Mida haridus ei anna, seda näitab elu. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. Elu on kitsi kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga. Aforismid on kaasaskantav tarkus, kontsentreeritud mõtte ning tundeekstrakt. Tarkuseraamatu lööb õnn sinu ees kinni ühtegi õppetundi ei taha ta sulle anda. Ettevaatus on tarkuse võõrasema. Tarkus küpseb praktikas. Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame või harjutame. Me ei õpi mitte selleks, et oma tarkust näidata vaid, et seda kasutada. Inimene saab kaks kasvatust: esimese annavad talle tema ligimesed, teise, palju tähtsama, annab ta endale ise. Me ei õpi kuni elame vaid elame kuni õpime. Kõige valjemini nõutakse tavaliselt vaikust. Teadmisi varudes ei tohi unustada, et neid tuleb ka uuendada!
naer kõige tähtsam. Ilma selleta ei saaks inimese oma rõõmu emotsiooone näidata ja sellepärast näebki ta välja nagu tõpras. Minu arust rikkas ei ole üldse hea olla, sest siis ei oleks unistusi, kuna mul on kõik olemas ja ilma unistuseta on ikka väga jube olla. Timm oli väike vaene poiss, kelle ema oli surnud ja ta isa pidi abielluma võõrasemaga kuna muidu oleks pidanud Timm kodus üksi olema. Võõrasemal oli laps, Ervin, kes oli väga tüütu. Timmile ei meeldinud võõrasema, sest ta ajas kõik süü lapse peale. Mõne aja päras suri ta isa, sest talle kukkus ehitamise ajal lauaplaat pähe. Timmile meeldis oma isa sest nad käisid iga pühapäev hippodroomil hobuse võistluseid vaatamas. Ta lubas isale, et hooliteb talle millalgi marmorist hauakivi. Timmil oli väga erakordne naer mis lõppes alati luksatusega. Kõigile meeldis see, kuid ühel päeval kohtus ta hippodroomil Härra ruudulises ja ta tegi temaga lepingu, et annab ära
Harry-Herden-Hans ja Gabriella-Gloria-Grete. Kunagi ammu, elas ühes väga kauges linnas üüratult rikas perekond. Vähemalt alguses olid nad heal järjel. Kuid nagu ikka, kui inimesed ei oska hetke olukorda hinnata, elatakse sageli üle oma võimete. Nii juhtus ka selles peres, kuid nüüd nende loost lähemalt. Peres oli neli liiget: isa, tema kaks last ja võõrasema. Poisslaps oli pikk, tõmmu ja kõige ilusamate pruunide silmadega Harry-Herden-Hans ning tütar vapustavalt veetlev, kõige kaunimate heleblondide poolde selga ulatuvate kiharatega Gabriella-Gloria-Grete. Tüdruku ja poisi isa töötas väga heal järjel olevas advokaadibüroos, kasuema oli aga eksklusiivse rõivapoe keti omanik. Kuid kui välk selgest taevast tuli majanduslandus. See mõjutas ka nende elu. Isa koondati ja kasuema poed läksid pankrotti.
legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval- Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda innustusel. Üks Eesti tuntumaid muinasjutu-uurijaid oli Uku Masing. Muistend Muistend on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade
Miks kutsutakse 17. saj väikseks jääajaks? V: Kuna kliima jahenses ning talved pikad. Probleemid jääajaga: Näljahädad ja katk Miks 18. saj oli näljahädasid vähem V: Avastati kartul ja kliima soojenses Kuidas võideti katk? V: Iinimesed hakkasid pesema. Miks abielluti Lääne-Euroopas 17. saj keskmiselt 25. aastaselt? V: Kuna mehed pidid olema suutelised perete üleval hoida. Miks südis 17. saj Euroopas väljaspool abielu vähe lapsi? V: Kirik ei lubanud. Miks kasvasid lapsed võõrasema või isa hoole all? V: Mehed said sõjas surma. Kesk kuulusid Peamine ülesanne I seisus Vaimulikud Palvetada, et inimesed õndsaks jääksid II seisus Rüütlid Kaitsa välise ohu eest. III seisus Lihtrahvas Toita teisi ja maksta makse Seisuslik ühiskond: Tekkis keskajal ja kadus Prantsuse revolutsiooni ajal. Kellena sündisid selleks ka jäid. Erinevad õigused ja kohustused. Makse ei pidanud kõik maksa
unustusse. Repertuaari kuulus ligi 200 lavateost ning esindatud olid kõik näidendiliigid. Tuntuimaks näidendiks on "Elu on Unenägu", mida on võrreldud Shakespeare'i "Hamletiga". Klassitsismis (17 saj. lõpp Prantsusmaal) võeti eeskuju antiikkirjandusest, rõhutades selgust ja lihtsust. Jean Bapiste Moliére (Poquellini) (1622-1673) sündis Pariisis, tema isa oli vaiba- ja mööblipoodnik. Võõrasema oli "kuri võõrasema", keda ta arvatavasti kujutas teoses "Ebahaige". 14-selt pandi ta Clermonti kolleegiumi, kus Moliere sai väga hea hariduse. 1643. aastal lõi ta koos sõpradega teatri ,,Hiilgav teater", mille koosseisu kuulus kümneliikmeline teatritrupp. Võlgade tõttu lõpetas teater tegevuse, kuid jätkati rändnäitlejatena, kui Moliére rikas isa võlad ära maksis. Rahvale läksid Moliere komöödiad peale ning nende trupi tuli kõikjalt häid näitlejaid juurde. 1658
,,Rohtaed" jutustas Juulius Kilmiti elust, mehe kolmest kindlalt piiritletud kolmest elulõigust: õpiaastad, küpsusaastad ja eluloojaku aastad. Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Juuliuse huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Poisi ema suri, kui poiss oli alles väga noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai endale võõrasema. Kuid ka Juuliuse võõrasema suri enne, kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Edasi läks Juulius linna kooli, teda abistas tema onu. Poiss asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider hindas väga Juuliust, ta kohtles teda
1456 aastal viis Ser Pierro Leonardo enda juurde Vincisse. Tema naine oli jäänud viljatuks ja Ser Pierro vajas pärijat. Samas sai ta end nii näidata kui õilsat meest, kes võttis patulapse enda hoole alla. Catarina sai endale tagavarapeigmehe ja oli sunnitud lapsest loobuma. Leonardol olid võõrasemaga head suhted, samuti onuga, isa vennaga, kes õpetas Leonardot, juhendas ja pärandas hiljem talle kogu oma varanduse. Tema lihane isa ei pärandanud talle midagi. Leonardo esimene võõrasema suri noorelt, isa abiellus uuesti 16 aastase neiuga, kes oli samuti sigimatu ja suri noorelt. Kui Ser Pierri oli üle 50ne, abiellus ta kolmandat korda 16 aastase neiuga, kes 10 aasta jooksul jäi 5 korda rasedaks, siis suri. Ser Pierro neljas naine (abielludes 16 aastane) sai veel 6 last. Viimane laps sündis Ser Pierro 77 sünnipäevaks, seejärel mees suri. koos Leonardoga oli tal 12 last, neist 2 tüdrukut.
Kõrgus 3-10 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loometsades, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb mais, juunis http://efloora.ut.ee/Aegna/species/1816.html Eesti taimede levikuatlas 2005 Põldkannike-(Viola arvensis) käoorvik, annasilm, vaeselapsesilmavesi, põlluvõerasema Kõik tunnevad kindlasti kauneid lilli võõrasemasid, keda istutatakse sageli linnade haljasaladele, rõduservadele ja kalmistutele. Meie looduses leidub aga umbes paarkümmend liiki võõrasema sugulasi. Nad on küll väiksema õiega, kuid see õis on siiski sama kaunis kui nende suureõielisel sugulasel. Meie looduse võõrasemasid ei nimetata aga võõrasemadeks, vaid kannikesteks. Sageli on kannikesed tuntud ka käoorvikute ja vaeselapsesilmavetena. Põldkannike on meie looduslikest kannikestest kõige tavalisem. Kuna ta kasvab enamasti põldudel, siis on talle nimeks pandud ka põlluvõõrasema. Põldkannikest tuleb enamasti pidada umbrohuks, mitte põllukaunistajaks. Tema
"Tuhat üks ööd". Eesti muinasjutusüzeed on enamasti laenatud venelastelt või sakslastelt ja kohandatud siinsete oludega. Muinasjuttude kogujatest ja töötlejatest võiks nimetada Juhan Kunderit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (tema ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" on ehe näide romantismiaja muinasjuttudest, milles põimuvad rahvusvahelised motiivid eesti kohaliku folklooriga). Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Esimene muinasjutu raamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" . 6 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev vähk ja täitmatu naine , Nõiutud krevett ja Kuldkalake) Järgnevas peatükis on vaatluse alla võetud kolme erineva autori poolt kirjutatud, kuid sisult sarnased muinasjutud. Need on: Vägev vähk ja täitmatu naine, Nõiutud krevett ja Kuldkalake
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni 6. märts 1475 18. veebruar 1564 Elulugu Michelangelo sündis 6. märtsil 1475. aastal Capreses Toskaanias. Michelangelo ema Franceska oli liiga haige ,et tema eest hoolitseda,sellepärast paigutati Michelangelo elama oma võõrasema juurde kelle perekond teenis elatist kiviraiduritena. 1481. aastal suri Michelangelo ema. 15. sajandil enamik lapsi koolis ei käinud aga kui Michelangelo sai üheksa aasta vanuseks, saatis isa ta kooli, sest äri jaoks oli haridust vaja. Kuna enamik kunstnikke ei olnud kunagi koolis käinud ega ladina keelt õppinud, andis see oskus Michelangelole edaspidi palju eeliseid. Koolitundide asemel tahtis Michelangelo hoopis joonistada. Kui ta ütles oma
LADINA KEELE ARENGUST JA ISEÄRASUSTEST Ladina keelt võib tinglikult nimetada Lääne-Euroopa kultuuri ühiseks emakeeleks, mis on mõjutanud kõige suuremate Euroopa keelte kujunemist. Päris emakeel on ta itaalia ja teistele romaani keeltele. Inglise ja saksa keelele on ta rohkem võõrasema moodi, aga sellele vaatamata on ta mõju ka nende keelte kujunemisele olnud väga suur. Ladina keel kuulub indo-euroopa keelte hulka ja ta sai oma nime latiinide hõimu järgi, kes elasid Latiumis, mis on maa-ala Apenniini poolsaare keskosas. Ladina keele kujunemist mõjutasid naabruses elavad teised itali hõimud, samuti latiinidest põhja pool asuvad etruskid. Kuigi etruski keelt ei peeta indo-euroopa leelte hulka
Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/7yNty3 25. Nimi: Suutera Ladinakeelne nimetus: Sutera diffusus Sugukond: Scrophulaeriaceae Interneti aadress: http://goo.gl/hQAHwz 26. Nimi: Peiulill Ladinakeelne nimetus: Tagetes spp Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/FZVdej 27. Nimi: Aed-raudürt Ladinakeelne nimetus: Verbena x hybrida Sugukond: Verbenaceae Interneti aadress: http://goo.gl/mCa65x 28. Nimi: Võõrasema Ladinakeelne nimetus: Viola x wittrockiana Sugukond: Violaceae Interneti aadress: https://goo.gl/50Rxvv 29. Nimi: Pruudisõlg Ladinakeelne nimetus: Zinnia elegans Sugukond: Compositae Interneti aadress: http://goo.gl/fVUq7r PÜSILILLED 1. Nimi: Ladinakeelne nimetus: Sugukond: Interneti aadress: 2. Nimi: Ladinakeelne nimetus: Sugukond: Interneti aadress: 3. Nimi: Ladinakeelne nimetus: Sugukond: Interneti aadress: 4
Ja Andres astus haldja juurde:" Palun, ma võtaksin kõik need roosid!" Eideke noogutas: ,,Just teid ma ootasingi!" ning pakkis lilled algul ajalehte, seejärel suurde valgesse paberisse. ,,Siis ei tee külm liiga!" ,,Kas sa tundsid seda mutikest?" küsis Andres, kui nad olid lillemüüjate rivist mööda jõudnud. ,,Muidugi mitte!" naeris Marge. ,,Ma arvasin, et ta on sinu tuttav!"" Iisi on kindel, et isa on talle kirja jätnud ning et ,,kuri võõrasema" ei anna seda talle. Matustel leiab tüdruk isa taskust kokku murtud lehe, kuid tuleb välja, et see on hoopis väikese poolvenna joonistatud hüvastijätupilt. Umbes samal ajal käib Marge Iisi korteris. Ta leiab sealt kassetid, kuhu tüdruk on peale rääkinud oma mõtteid nagu päevikusse kirjutatakse. Sellest saab ta teada, et Iisi parim sõber Merle on ära kolinud ja et uueks pinginaabriks on üpris imelik Robert. Samuti avaldab tüdruk oma jamad klassiõe Cathyga, kes tema
ajavad väikestele tüdrukutele Tuhkatriinu Vennad Grimmid Perrault Pealkirjas ,, ... ehk kristallkingake" Rääkis vana naise surmast Polnud juttu sellest Panid kasuõed teda tööle Pani võõrasema teda tööle Tuhkatriinu magas kolde kõrval tuhas Magamisase oli üleval pööningul, viletsal õlekotil Ei ole öeldud, et isa oli oma naise võimu Isa oli naise võimu all all Linnud panid ta riidesse Ristiema pani ta riidesse Kristallkindake jäi pigi sisse Kristallkingake libises jalast Ei olnud südaööst juttu Südaööl muutub kõik endiseks
suhted lähedastega. 3. 24. august - 23. September Sobivus: Sõnniga, Vähiga, Skorpioniga, Kaljukitsega Sügavad tunded: Neitsiga, Kaladega Erilised tunded: Kaksikutega, Amburiga Mittesobivus: Jääraga, Lõviga, Kaaludega, Veevalajaga Õnnenumbrid: 6, 15, 24, 33, 42, 51 Värv: Indigo, violetne Mõjutav planeet: Merkuur Element: Maa Domineeriv sõnapaar: Ma analüüsin Õnnepäev: Kolmapäev Õnnekivi: Ahhaat Metall: Elavhõbe Lilled / taimed: Võõrasema Lemmikkingitused meessoost Neitsile: massaazh, aktsiad, võtmehoidja, treeningvahendid, päevaraamat, rahakott, koduloom, kalender, tennise õppetund, külaskäik loomaaeda, toataim, pudel head veini, kalkulaator Lemmikkingitused naissoost Neitsile: massaazh, rahakott, võtmehoidja, koduloom, treeningvahendid, päevaraamat, maniküür või pediküür, mullivann, kalender, külaskäik loomaaeda, toataim, pudel head veini. 4. Parameeter Domineeriv sõnapaar :Ma analüüsin Sünnimaja:Kuues
"Timm Thaler ehk müüdud naer" James Krüss Timm elas koos oma ema ja isaga ja oli õnnelik väike poiss. Ta ema oli väga hea. Aga ta suri, kui Timm oli väike. Isa võttis uue naise ja Timm sai endale ka kasuvenna. Nad ei saanud hästi läbi. Isa oli enamasti tööl ja Timmil oli võõrasema ja kasuvennaga kodus paha olla. Ainult ta naer rõõmustas teda, sest see tegi inimesed tema suhtes heatahtlikuks. Kui isa koju tuli töölt nädalavahetusel, siis nad käisid vahel Timmiga hipodroomil ja isa vedas kihla. Vahel võitis, vahel kaotas. Siis aga sai isa tööõnnetuses surma ja Timm jäi päris üksi võõraste sekka. Peale matuseid viisid jalad iseenesest Timmi hipodroomile, kus ta kohtus ühe ruudulises ülikonnas mehega.
Dantès on Itaalia bandiit Luigi Vampa röövimise teda ja vabasta teda tema ülejäänud raha. Dantès varuosad Danglars elu, kuid jätab talle vaene. Samal ajal, nagu need aktid kättemaks mängida, Dantès püüab ka lõpule ühe teo headust. Dantès soovib aidata vaprad ja lugupeetud Maximilian Morrel poeg liiki laevaomanik, nii et ta luugid töötada vandenõu päästa Maximilian's kihlatu, Valentine Villefort, alates tema mõrvarlikud võõrasema, et paar on tõeliselt õnnelik igavesti. Dantès annab Valentine pillid, mis teeb temast ilmuda surnud ja siis viib ta välja, et saare Monte Cristo. Sest kuu Dantès võimaldab Maximilian arvata, et Valentine on surnud, mis põhjustab Maximilian pika surma ise. Dantès siis selgub, et Valentine on elus. Võttes teada sügavamal meeleheidet, Maximilian on nüüd võimalus kogeda kõrgused ecstasy. Dantès liiga lõpuks leiab õnne, kui ta lubab ennast armuda jumaldav ja ilus Haydée.
Varasem elu Abraham Lincoln sündis 12.veebruaril 1809. aastal Hardin County-s ja suri 15.aprillil 1865.aastal Washington, D.C. Tema isa nimi Thomas Lincoln ja ema nimi oli Nancy Hacks. Ta sündis perre teise lapsena. Nende pere oli usutunnistuselt baptistid. Nad kolisid 1816. aastal Indiana osariiki. Nad asusid elama Little Pigeon Creek'i, kus Abraham pidi juba lapsena tegelema farmi- ja metsatööga. 1818.aastal suri tema ema ning aastast1819 kasvatas teda võõrasema Sarah Bush Johnston. Ta käis nende aastate jooksul koolis üsna juhuslikult, kuid kasutas iga võimalust oma oskuste piires raamatuid lugeda. 1828 ja 1831 külastas ta jõelaeval reisides New Orleansi linna. 1830.aastal kolis nende perekond Indiana osariigist Illinoisi osariiki, asustamata alale Sangamoni jõe ääres. Illinois' osariigiga jäi Lincolni elu seotuks aastani 1861. Poliitilise tegevuse algus 1831. aastal naastes New Orleans`ist ei läinud Abraham oma
formaadis paber Eeltöö: vaatleme õues vahtralehti ja võtame mõned klassi kaasa. Töö käik: Joonista hariliku pliiatsiga vahtraleht. Värvi vahtraleht värviliste pliiatsitega. Kujunda taust punkti ja joonega, kasuta ka kõverjooni. Eesmärk: Laps tunneb vahtrapuud ja teab milline on vahtraleht. Laps joonistab vahtralehe järgi ise vahtralehte. Näited 2. Näide: Loovtöö "Kaart kuivatatud taimedega" Vahendid: Kartong, kuivatatud taim(sõnajalg, võõrasema, kortsleht või mõni muu taim), guassvärvid, liim Eeltöö: Õpetaja on lastega käinud metsas erinevaid taimi otsimas. Iga laps saab ise valida endale mõne meelepärase taime ja õpetaja räägib nendele lähemalt valitud taimedest. Lasteaeda jõudes paneme taimed raamatute vahele kuivama ja jätkame tööd umbes nädala pärast kui taimed on piisavalt kuivanud. Töö käik: Lapsed maalivad kartongile tausta. Kui taust on
Ta oli mees ilma hariduseta. Kuigi omal käel tutvus põhjalikult kõikide teadustega, ei suutnud see haritlaste silmis asendada kooli. Eriti heideti talle ette, et ta ei osanud ladina keelt. Kuid seltskonnas oli ta oodatud noormees, edukas spordivõistlustel, armastas joonistada. Isa pidas poja huvi joonistamise vastu vaimuhaiguse sümptomiks. 1466 asus Leonardo koos isaga elama Firenzesse. Tollal 14 aastane Leonardo sai uue 16 aastase võõrasema. Ta käis sageli kirikutes ja kabelites maale uurimas, joonistas ja voolis. Ser Pierro tahtis, et poeg majast kaoks, kuna ta meeldis võõrasemale. Kui isa küsis, kelleks Leonardo tahab saada, vastas viimane kord et maalikunstnikuks, kord skulptoriks, ehitajaks, geomeeriks, metallivalajaks, relvameistriks, sepaks, muusikuks, kirurgiks, kellasepaks, linnupüüdjaks. Ta otsustas poja saata mehe juurde, kes tunneb kõiki käsitöid. Nii läks
annaabi.ee 
