ETOLOOGIA II moodul KONSPEKT (1)

ETOLOOGIA II moodul
Ürgema needus 14.nov
R. Mänd
Kõigepealt olid ainuraksed

• Sigisid pooldumise teel (geneetiline materjal kahekordistub, seejärel rakk pooldub kaheks – tütarrakud saavad identsed DNA)
  

Umbes miljon aastat tagasi hakati suguliselt sigima

• DNA kahekordistub, liitub teistega , DNA saab olema varieeruvam, pole enam identne oma esivanematega
  
• Geneetilise konkurentsi võitluses on oluline oma DNAd edasi anda.
  
• Suguline sigimine levis väga kiiresti – tänaseks vähe järele jäänud vähe neid, kes enam ei sigi suguliselt.
  

- Tegemist on nn evolutsioonilise paradoksiga – suguline sigimine kulukas ja pealegi päranduvad edasi vaid pooled geenid .
+ Paindlikum süsteem – kui keskkond peaks järsku muutuma , siis tänu suurele varieeruvusele on ellujäämisvõimalus vähemalt osadel olemas.
Homoseksualism

• Sigiti küll suguliselt, kuid organism polnud veel SUGUDEKS jaotunud (nt kingloom tänapäeval)
  

-Kõik paarid ei saanud nö võrdselt õnnelikuks. Kui kaks rakku ühinesid, siis tekkis sügoot. Kui ühinesid kaks väikest rakku, tekkis väga väike ja elujõuetu sügoot; kui kaks suurt, tekkis väga suur ja liiga elujõuline sügoot. Raku suurus on oluline raku toitumises  kõik rakud tahtsid suurte rakkudega ühineda; aga suured rakud ei tahtnud väikestega ühineda (kuid väikestel on oma eelised – kiiremad, kasvavad kiiremini jne)
 Toimud lõhestav valik – väikesed rakud said ühineda vaid suurte rakkudega
Heteroseksuaalsus

• Emassugupool toodab suuri (muna)rakke ( toitained , energia), isassugupool väikeseid (ainult DNA)
  
• Emane on investor , isane on parasiit – huvide konflikt
  
  • Isase huvi: paaruda võimalikult paljude emastega (odavad ja palju sperme)
    
  • Emase huvi: paaruda vaid parimate isastega (munaraku tootmine kallis)
    
    • Emased on defitsiidis, isased on omavahel konkurendid
      

Isaste võitlusvõtted

• Macho-isased – suured, tugevad ja võitlevad omavahel (põdrad)
  
• „Taluperemehed“ – territoriaalsed isendid (lõvid)
  
• „Rahamehed“ – nt linnud , kes annetavad kala pulmakingiks
  
• Ilueedid – nt paabulinnud
  
• Petised – nt sääsed, kes kingivad ainult tühja kingikarbi
  
• „Tõelised“ parasiidid – nt sarvkala, kelle isased imevad end emaste kõhu külge, toituvad emase organismist, kaotavad kõik organid peale seemnesarjade, emane eritab oma organismi hormooni, mis vallandab isaste permid . Nt 2 ussid, kes ronivad emaste kõhuõõnde, võtavad koha sisse emaste munasarja juures ja elavad seal.
  
• „Pereisad“ – võtavad oma õlule järglaste kasvatamise
  
• Spermakonkurents – isased ja emased kopuleeruvad läbisegi, vabalt. Mitmed isased mitmete emastega, emased ka mitmete isastega. Sellised isased toodavad väga palju seemnerakke
  

Emaste valikuvõimalused

• Passiivne valik – isased panevad oma jõustruktuurid paika võitluste teel, tugevad kopuleeruvad emastega.
  
• Aktiivne valik
  
  • Avalik valik – kõigil on teada, milline isane on järglaste isa
    
  • Varjatud valik – (putukad, linnud) emased lasevad viljastada end erinevatel isastel, koguvad nende spermi oma hoidlatesse ja kasutavad ainult selle isase sperme, kes neile rohkem meeldisid
    

Kas ürgema needusest on pääsu?

• EI – sugudeks jagunemine ongi defineeritud nende sugurakkude tootmise järgi.
  
• JAH – sugupoolte huvide vahel dünaamiline tasakaal, ka ürgisadel on oma needus
  
• Investeering sugurakkudesse pole alati veel kõik – järglaste eest on ju ka vaja hooldada (nt merihobude puhul hoolitseb isane oma järglaste eest).
  
  • Isahool pehmendab konflikti
    
    • Emase hind – isane on valikulisem, ka nemad valivad parima emase
      

Mis on parem kui seks?

• Mingil hetkel lähevad ka vegetatiivselt sigivad organismid üle sugulisele sigimisele – järelikult pole miski parem kui seks.
  

Mida naised tahavad? Mida teha?

• Suurem valikuvõimalus ( parimat ) + suurem isahool
  
• Tuleb leida kompromiss nende kahe vahel (nt Nõukogude ajal konflikti polnud, kuna olid meeste ja naiste vahel ära jagatud rollid – mida parem keskkond, seda suurem sugupoolte vaheline erinevus – eriti isassugupoolte puhul)
  

Ökoloogilised lõksud ja atraktiivsed mülkad 14. nov
R. Mänd

• Möödunud sajandi keskpaigas said inimesed aru, et looduse hävitamise tempo on liiga kiire ja midagi tuleb ette võtta
  
  • Vajadus võtta loomad elukaitse alla – kuid kõiki ju kaitse alla võtta ei saa?
    

Missuguseid elupaiku kaitse alla võtta? Kui palju neid kaitse alla võtta?

• Fretwell & Lucas 1970 – tuleb kaitsta neid kohti, kus on antud loomi rohkem
  
• Pulliam 1988 – tuleb kaitse alla võtta neid kohti, kus sündimus > suremus (läte), kui sündimus

Ökoloogiline lõks

• Dwernychuk & Baag – nt partidel on kombeks võtta oma eluaseme alla mingi teatud piirkond, kus on kajakad , sest kajakad ei ründa parte . Alguses on neil seal hea turvaline olla, kuid siis kui pojad koorduvad, on suured kajakad need, kes esimestena lapsi ära söövad.
  
• Alguses ei pööratud sellele tähelepanu, kuid alates aastast 2001 on ökoloogilise lõksu kontseptsioon tuntumaks saanud.
  
• Näide
  
  • Kõrge tihedusega elupaikades on nii lättes kui ka mülkas ühepalju organisme (lättest rännatakse ju mülkasse)
    
  • Madala tiheduse puhul on läte rohkem rahvastatud, mülkad vähem rahvastatud
    
  • Kuid madala tiheduse puhul on olemas ka nn atraktiivsed mülkad, kus on mingi võlu, mis loomad seal elavad. Kuid seal on sellegipoolest iive negatiivne, seega ellujäämise võimalus väike
    

Klassikaline elupaigaeelistuse puhul eelistatakse lätet mülkale, kui atraktiivse mülka puhul eelistatakse mülgast (ökoloogiline lõks)
Kuidas ökoloogiline lõks tekib?

• Organismi elukeskkond muutub nii, et…
  
  • Läheb kaduma seos traditsioonilise elupaigavaliku indikaatorite ja elupaiga tõelise kvaliteedi vahel ( nt uute kiskjate või konkurentide introdutseerimine toidurikkale alale )
    
  • Muutunud elukeskkond sisaldab uusi elemente, mis meenutavad traditsioonilisi elupaiga indikaatoreid, mis eksitab loomi (nt rannaniidud sarnanevad kurvitsalistele puisniitudega, kuid niitmine hävitab munad)
    
• Enamasti inimtekkelised
  
  • Elupaikade fragmentiseerimine ( servaefekt )
    
  • Urbaniseerumine
    
  • Niitmine, väljalõikamine
    
  • Uute taimede produtseerimine
    
  • Kiskjate ja parasiitide introdutseerimine
    
  • Globaalne kliimamuutus
    
  • Isegi traditsioonilised looduskaitsetehnikad võivad tekitada ökolõksu
    
    • nt linnutoitmine ja siis paariks nädalaks nende toitmata jätmine
      
    • nt linnutoitmine sügisel – veelinnud jäävad siia, kuid nende veekogud külmuvad kinni
      
    • nt tehiselupaikade rajamine (pesakastid)
      

Pesakastid (TÜ linnuuurijate uurimus)

• Hüpotees: (Viljandi lähedal) leht-ja männimetsades ülespandavad pesakastid on ökoloogilised lõksud rasvatihaste puhul
  

TULEMUS

• Pesakastide asustatud oli okasmetsades madalam kui lehtmetsades
  
• Munemine algas okasmetsades ka hiljem
  
• Mune oli vähem kui lehtmetsades (viljakus madalam)
  
• Ka munade keskmine suurus oli väiksem kui lehtmetsades
  
  • Okasmetsad on nii-öelda mülkad
    

AGA

• Lennuvõimelisi järglasi oli okasmetsades rohke kui lehtmetsades
  
• Okasmetsades koorujad elasid talve paremini üle
  
• Üleüldse oli nende füüsiline tervislik seisund parem (toitumus on parem okasmetsades)
  

JÄRELIKULT

• Kas siis pesakastid lehtmetsades on ökoloogilised lõksud?
  

• Okasmetsades on pesakondade ajal rohkem kvaliteettoitu
  
• Miks siis lehtmetsi eelistatakse?
  
  • Nii on Lõuna-Euroopas, tihaste eelistus seal välja kujunenud
    
  • Tihaste peamine toit on lehtmetsades levinum
    
• Lehtmetsad
  
  • Ca-rikkad
    
  • Fragmenteerunud
    
  • Sekundaarsed võsad
    
  • Tehispesad tõstavad tiheduse liiga kõrgeks
    
• Okasmetsad
  
  • Pole toidupuudust
    
  • On õõnsuste puudus
    
  • On kaltsiumipuudus
    
• Loomade tehiselupaikade rajamisel tuleb olla ettevaatlik
  
  • Ligi meelitamise madalakvaliteedilistesse elupaikadesse – ökolõksu risk
    
  • Meeliselupaiga muutmine liiga atratiivsek – üleasustus, tiheduslõks
    
  • Mõnikord on mõistlik luua uusi elukohti pigem ebatraditsioonilistesse selmet meeliselupikadesse
    

Ökoloogiline lõks – levinud, ohtlik ja salakaval

• Seniteadust palju levinum nähtus
  
• Liikide ja populatsioonide käekäigu seisukohast väga ohtlik
  
• Väga rakse kindlaks teha
  
• Lõksust päästmine ei pruugi õnnestuda
  

Inimene

• Magusahimu
  
• Alkoholilembus
  
• Supernormaalsed ärritajad
  
• linnastumine
  

Suguline valik inimesel
17.nov 2011 P. Hõrak
Igas ühiskonnas on ajaloolis -kultuuriliselt välja kujunenud sooline ebavõrdsus, mis väljendub naiste ja meeste erinevas staatuses , nende erinevates õigustes, kohustustes, vastutustes ja võimalustes.
Seetõttu on kogu sotsiaalkulutuurile omane erinev ootus naiste ja meeste sotsiaalsetele rollidele, tööde jagunemisele, emotsionaalsusele, suhtlemisviisidele, eneseteostusele ja käitumisele.
Need pole kaasasündinud omadused, vaid neid kujundab sotsiaalne keskkond, mis ühtlasi ebavõrdsust taastoodab (nt kõik statistikad, selle kohta, kuidas Eesti naine saab mehega võrreldes palju kehvemat palka)
Sugulise valiku teooria:
Erinevused meeste ja naiste sotsiaalses edenemises, nii nagu ka riskikäitumise, suremuse ja surma põhjused on evolutsioonilised
Evolutsiooni käigus võivad tekkida ka selised tunnused, millest on ellujäämise seisukohast pigem tüli

• selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valiku teooriaga
  
• sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis
  
• sugulise valiku teooriaga saab seletada, kuidas tekkisid
  
  • signaaltunnused e. ornamendid (raiskamine)
    
  • sport
    
  • keel
    
  • muusika ; kunst ; kultuur üleüldse
    

Isaste sigimisedukuse varieeruvus > emaste varieeruvus
Miks peavad isased nii palju pingutama ja riskima?

• Isaste loomade sigimisedukus varieerub rohkem kui emaste oma (Gleitmani printsiip) – naiste ja isaste sigimisedukus peaks keskmiselt olema sama
  
  • Isaste sigimisedukus > emaste sigimisedukus
    
  • Naiste jaoks surra nii, et sust kedagi järele ei jääks, on naistel väiksem, kuid võimalus, et sured nii, et sul on rohke järglasi, on meestel tõenäolisem.
    
• R. Trivers 1972
  
  • Isased suudavad sigida kiiremini kui emased =>iga konkreetne isane saab oma sigimisedukust suurendada teiste isaste arvelt
    
  • Paarumiskonkurents – kõikide maailmahädade algpõhjus (ületarbimine)
    
  • põhjus, miks meil on rohkem meesprofessoreid ja miks naised kauem elavad (sest mehed suudavad tänu kogu sellele konkurentsile tekkinud suurem edasipüüdlikkus)
    
  • mehed on naistest enam motiveeritud riskima, võima ja raha omama, sest meeste kasu rahast on suurem kui naistele rahakasu.
    
  • (see ei tähenda seda, et naised siiski kehvemad oleksid)
    
  •  soorollid ?
    
    • Soorollid iseenesest on heas kooskõlas sugulise valikuga
      
• Emaste ja isaste sigimisstrateegiad erinevad (Trivers 1972)
  
  • Naised peavad hoolikalt valima
    
  • Kuna emaste investeeringud sigimisse on suuremad kui isaste omad, siis on neil ebaõnnestunud valiku puhul rohkem kaotada
    
  • Emastel on hädavajalik sigimispartnereid õigesti valida
    
    • Et kindlustada maksimaalne isahool – pehmendab sugupooltevahelist konflikti
      
    • Et täita järglaste geenid maksimaalselt kvaliteetsete isasgeenidega
      

Sugupooltevaheline konflikt

• Isahool
  
  • Alternatiiv järglaste arvu maksimeerimisse: investeerimine järglaste kvaliteeti
    
  • Esineb vähestel imetajatel, kui paljudel lindudel
    
  • Tekitab emastevahelist paarumiskonkurentsi (kui isa juba jääb hooldama järglasi, tahab ta maksimaalselt head naisgeene
    

Paarumissüsteem

• Kerge polügaamia
  
• Sotsiaalne polügaamia
  
• Järjestikune monogaamia
  
  • Ka püsisuhetes naised pakuvad paarivälist seksi
    
  • Head geenid: nakkusresistentsus; atraktiivsus (seksikas poeg)
    
  • Ressursid
    
  • Kaitse
    
• Vastastikuse paarilise valik:
  
  • Meestel (enamasti testosteroonis): muskulatuur, vaprus , osavus, ressursid
    
  • Naistel (östrogeenist sõltuv): viljakuse indikaatorid (ilu= noorus+ tervis)
    
• Tutvumiskuulutuste analüüs
  
  • Naised otsivad ressursse ja vanemat partnerit
    
  • Mehed otsivad noorust ja atraktiivsust, pühendumist
    
  • Uuringud Eestis: mehed otsivad (alates 18 eluaastast iga kümne aastaga 2 aastat ) nooremat naist, naised otsivad ca 2-4 aastat vanemat meest
    
    • Naise turuväärtus on maksimaalne sisened turule (18), väheneb iga aastaga; mehel sisenedes turuväärtus 0, tipptasemel 40-aastaselt, siis hakkab uuesti langema
      
• Nooremate naistega ja vanemate meestega paarumine oli adaptiivne veel lähiminevikuski
  
  • Nt monogaamilises luteri kirikus oli see nii – tänapäeval saame seda kõike jälgida vanades kirikuraamatutes – samuti saame vaadata, kui vanad olid mehed ja naised siis kui lapsed said
    
  • Tihtipeale sooviti 15 aastat nooremat naist, kuid neid õnnelikke mehi oli siiski vähe
    
  • Võib kanda ka tänapäeva – Rootsi meeste ja naiste näide (slaid 30)
    
• Kõige rohkem lapsi on rikastel meestel ja vaestel naistel (slaid 31)
  
• Paarivälised suhted:
  
  • Sagedam siis, kui viljastumise võimalus maksimaalne
    

Suguline valik

• Meeldivad enam sümmeetrilisemate meeste lõhnad (geneetiliselt paika pandud – vähem arengulisi häireid, pole segavaid asju, väljendub lõhnas)
  

• Maskuliinsus, feminiinsus:
  
  • Feminiinsema näoga mehi eelistati terveks eluks partneriks, maskuliinsema näoga üheöösuhteks
    
  • Kuid kui mängu tulid oraalsed kontraseptiive, siis arvamus muutus pigem vastupidiseks
    
• Naised, kellel on püsipartner olemas, eelistati dominantseid mehi, kui neil polnud, eelistati vähem dominantseid mehi
  

 naised eeslitavad paariväliseks suhteks maskuliinsemaid, dominantsemaid mehi

• Sugulise valiku ja signaaltunnuste vahelist seost mõjutab testosteroon
  
  • Positiivselt sootunnuste arenemist , agressiivsust ja paarumiskäitumist, negatiivselt immuunsüsteemile
    
  • Maskuliinsed mehed tunduvad atraktiivsemana, iseäranis geneetilise partnerina
    
  • Testosteroon põhjustab paarumiskonkurentsis vajaminevate tunnuste arenemist
    

=> suurendab kohasust sugulise valiku läbi

• Testosteroon suurendab nakkustesse haigestumise riski
  

=> vähendab kohasust ellujäämusvaliku läbi

• Seetõttu võivad üksnes kõrge (geneetilise) resistentsusega isendid endale üheaegselt lubada kõrget testosterooni taset ja kulukate
  

Suguline valik rahvastikuprotsesside mõjutajana:

• Meeste-naiste suremuse erinevus suurim selles vanuses, kus suguline valik tugevaim
  
  • Soorollid šimpansitel: ka isastel on suremus samasugune
    
• Naistest sagedamini surevad mehed:
  
  • Kopsuvähki ja kopsuhaigustesse ( suitsetamine )
    
  • Riskimine (liiklusõnnetus), õnnetused
    
  • Alkoholitarbimine
    
  • Enesetapud (sooritamist naistel rohkem, meestel õnnestub paremini)
    
  • Rohkem saavad surma läbi mõrvade
    

Suguline valik ja ühiskond

• Mida suurem on ebavõrdsus ressursside jaotumises, seda tugevam on paarumiskonkurents (näiteks NL ajal oli paarumiskonkurents väiksem, kuna kõik olid vaesed ja võrdsed)
  
• Ultraliberaalne ühiskond suurendab sugulise valiku intensiivsust
  
  • slaid 44 – Eestil on kõige enam sugulise valiku intensiivsus muutunud, samuti on Eestis kõige intensiivsem suguline valik
    

• Eesti täna ja homme
  

• piiramatud võimalused rikastumiseks (ja meestel surnuks töötamiseks)
  
• ressursside jaotumine ebavõrdne ja see kasvab
  
• piiramatud võimalused enda surnuks töötamiseks. Kasvav motivatsioon riskikäitumises
  
• suguline valik eskaleerub demograafilistel põhjustel
  
• suguline valik eskaleerub ka ajaloolistel põhjustel – Laulva revolutsiooni ajal sündinud noormehi ootab noorte naiste puudus (sest mehed tahavad ju nooremaid partnereid, ja neid sündis ju vähem)
  

Sigimiskäitmise optimeerimine

• Nende jaoks, kes sigivad mitu korda elu jooksul, on keskne küsimus:
  
  • Kuidas ajastada sigimine niiviisi, et elu jooksul soetatud kvaliteetsete järglaste hulk oleks maksimaalne?
    
  • Millal on targem teha pikaajalisi investeeringuid, et hiljem suurem kasum välja võtta?
    
  • Millal on kasulik investeerida maksimaalselt hetkekasusse?
    

• Tasuvusanalüüs
  
  • Kui ees ootab pikk ja viljakas eluiga, siis investeeri sigimisse vähe korraga, et saks veel edaspidigi
    
  • Kui edasine elu tõotab tulla lühike, sigi kohe!ad varem suguküpseks ja sigivad
    
  • Äädikakärbsed asusid kisklus riski tingimustes kiiremini sigima, kui haistavad kiskjate kohalolu
    
• Paarumiskonkurents=> surnud ring
  
  • Kuna meeste eluiga on naiste omast lühemaks evolutsioneerunud, siis on naistest suurem riskikäitumine nende jaoks paratamatult kasulik  Milleks säästa ressursse tulevikus, kui neid läheb vaja kohe?
    

[Pärnus kõige suuremis peksasaamisoht – suvepealinn , ööklubid ( klubides ju paarumiskonkurents)]

• Madalama oodatava eluea puhul ajastavad naised sigimise varasemaks
  

Tuleviku diskonteerimine (väiksema hetkekasu eelistamine suuremale tulevikus saadavale kasule)

• Raha ajaväärtuse kontseptsioon: mingil hetkel on väiksema rahasumma olevikuväärtus võrdne suurema rahasumma väärtusega tulevikus, sest tulevik ei pruugi 10% kätte jõua
  
• Mehed on paaritumisvõimaluse avanedes valmis sellesse rohkem investeerima, kui naised, sh valmis investeerima tulevikukasude arvelt.
  
  • Näiteks on mehed valmis enam diskonteerima, kui on näinud ilusate naiste pilte
    
  • Naisi pildid ei mõjuta
    

• Inimene on valmis diskonteerimise määra paindlikult kohandama, kui keskkonnatingimused muutuvad
  

Kokkuvõtte

• Erinevused meeste ja naiste vahel sotsiaalses edenemises, sugulises, tervise- ja riskikäitumises ning suremuses on olulisel määral mõjutatud meie evolutsioonilisest pärandist
  
• Nende erinevuste algpõhjuseks on füsioloogiliste sigimisinvesteeringute ebavõrdsusest tingitud paarumisstrateegiate erinevus, mis viib sugupoolte vahelise konfliktini
  
• Optimaalne sigimiskäitmune (mis tagab järglaste arvu ja kvaliteedi maksimeerimise suurim kohasus ) on olnud ajaloo jooksul meeste ja naiste jaoks erinev
  
• Mehed ja naised on kohastunud erinevate sigimisega seotud probleemise lahendamiseks
  
• Seepärast pole meil vähimatki põhjust eeldada, et nende psühholoogia/loomus peaks sarnanema
  

Tähtsus

• Soolise diskrimineerimise probleemidega tegelemisel ei tohi lähtuda valest eeldusest, et mehed ja naised on oma põhiolemuselt sarnased või et kõik sooerinevused on tingitud sotsiaalsest keskkonnast
  
• Töötavate lahendusteni jõudmise eelduseks on sooerinevuste evolutsiooniliste algpõhjuste mõistmine ja nendega arvestamine
  
  • NT on naistel tekkinud eelsoodumus ( cognitive bias ) naiste seksuaalsete huvide ülehindamiseks
    
  • Naistel aga on ’kallim’ uskumine, et mees tunneb tema vastu huvi, kui tegelikult ei tunne
    

Isiksus ja käitumine
18. nov 2011 T Sepp
Isiksus vs käitumine

• Käitumine -tegutsemine vastusena keskkonnale
  
• Isiksus – paindumatu käitumisviis (ajas ja erinevates olukordades püsivad individuaalsed erinevused käitumises
  

Isiksuse mõistatus

• Miks on indiviidide käitumine ühetaoline?
  
  • Peaks ju olema väga erinev
    
• Kui on olemas igas käitumises parim käitumisviis, peaks ju evolutsioon viima optimaalsele käitumisele – kui miks käituvad kõik erimoodi?
  
• Miks on erinevad käitumised omavahel seotud?
  
• Miks on sarnased isiksusetüübid olemas erinevatel liikidel, loomadel?
  
• Isiksusetüüpide uurimine :
  
  • Rotid , sead, kanad
    
  • Rasvatihane
    
  • Eksootilisemad (papaida, kaheksajalad, ahvid )
    
    • On küll erinevad, kui käitumine ikkagi sarnane
      

Isiksusetüüpide uurimine

• Aitab uurida käitumist (ka ebakohast)
  
  • Nt ämblik – emane sööb ju isase ära! (paarumiskäitumisele halb ju)
    
• Oluline loomkatsete ettevalmistamisel ja uurimisel – aitab ette ennetada
  
  • Nt rottide uurimine (laboris on välja jäetud agressiivsed hiired –ära evolutsioneerunud)
    
  • Seega laboriloomadega katseid tehes ei peegelda see päris elu
    
  • Ka kodustamise käigus, kassidel ja koertel, võivad osad tüübid kaduma olla läinud
    
• Isiksusetüübid võivad mõjutada stressitaset koduloomadel (tasub arvesse võtta aretamisel
  
• Loodame isiksuse mõistmine aitab mõista ka inimese enda isiksuse kujunemist
  
• 2 peamist isiksusetüüpi ( reageerimise järgi)
  
  • Proaktiivsed ehk tegutseja
    
    • Nn etteennustatavad – üritavad võimalikult kiiresti rünnata, tegutsevad tihti agressiivselt
      
    • Sobivad stabiilsed keskkonnatingimused (etteennustamiseks vajalik)
      
    • Väike paindlikkus (öö ja päeva tsükli vahetajatel kulub nädal aega kohanemiseks)
      
    • Julge, aktiivne „ kull “
      
  • Reaktiivsed ehk jälgija
    
    • Jälgijad – vaatavad mis toimus, seejärel reageerivad vastavalt sündmustele
      
    • Sobivad muutuvad tingimused (stabiilsetes jäävad hiljaks )
      
    • Suur paindlikkus (kohanesid kiiresti öö ja päeva muutusega)
      
    • Tagasihoidlik , passiivne „tuvi“
      
• Kuidas uuritakse
  
  • Agressiivsus sisstungija vastu (reageerimiseks kuluv aeg)
    
  • Kaitsev kaevamine (kuidas loom enda kaitsmise toime tuleb) – need kes hulka matma hakkavad, on proaktiivsed, need kes aga maha istuvad ja midagi ei tee, on reaktiivsed
    
    • Katse toimub elektrilöögi vältimiseks
      
      • Korrelatiivne tulemus kahe testi vahel
        
  • Sunnitud ujumise test (loomad pannakse katseklaasidesse, kust välja ei saa)
    
    • 1. Ujuvad aktiivselt ringi (aktiivsed tegutsejad)
      
    • 2. Seisavad paigal (passiivne, hirmustress)
      
    • Kasutatakse antidepressantide uurimisel
      
  • Uued objektid
    
    • Reageerimine sellele, neofoobia , kuidas loom uurib uut objekti
      
    • Nt ruudulise paberitüki panemine puuri
      
  • Avatud välja test
    
    • Hiir või rott pannakse uuele territooriumile ja uuritakse, millal ta hakab seda välja avastama
      
    • Need, kes kiiremini ringi hakkavad käima, kulub vähem aega
      
    • Need kes algul on passiivsed, uruivad välja põhjalikumalt, kulub kauem aega
      
  • Sea seljatest – pannakse siga selili ja vaadatakse kaua ta sipled, enne kui alla annab
    
  • Kana küljetest
    
  • Tihaste käeshoidmise test (palju ta teeb hädahüüdmisi)
    

Isiksuse pärilikkus

• Pigem kaasasündinud, mitte õpitud isiksus
  
  • Nt agressiivne isiksusetüüp kadus laborihiirtel, sest nad liga palju hammustasid laboritöötajat
    
  • Katsed rasvatihasega – kui kiiresti nad avatud ruumi avastavad – mida rohkem neid omavahel paaritada, seda kiiremini
    
  • Rasvatihaste katse
    
    • Jagati proaktiivseteks ja reaktiivseteks
      
    • Ei aastatel edukad üks tüüp, teisel aastal teine tüüp
      
    • Sõltub toidu hulgas
      
      • Head toiduaastal: edukamad reaktiivsed (sest kiskjaid on palju) emased ja proaktiivsed isased (suur pesapaigakonkurents)
        
      • Halval toiduaastal: edukamad proaktiivsed emased ja reaktiivsed isased
        
    • Sõltuvus soost:
      
      • Emastel on oluline toidukonkurents
        
      • Isastel on pesapaiga konkurents
        
• Isiksused sotsiaalsetest konfliktidest:
  
  • Väiksema konkurentsi puhul suurem kohasus proaktiivsetel, suure konkurentsi puhul reaktiivsetel (vaatavad kõrval, ei torma konflikti)
    
  • Looduslik valik peaks soosima lahendusi sotsiaalsetele konfliktidele
    

• Erinevad isiksusetüübid vähendavad niši kattumist
  
• Keha piirangus isiksustele?
  

Isiksuse seos tervisega

• Tervistkahjustav käitumine – kui soosib isiksus, siis mudiugi halvem tervis
  
• Stressitaluvus
  
  • Saab panna samale teljele isiksusetüüpidega
    
    • Tegutseja +stressitaluvus =julge
      
    • Tegutseja+halb stressitaluvus=paanitsev
      
    • Jälgija+stressitaluvus=kaalutlev
      
    • Jälgija+madal stressitaluvus=arg
      
  • Seos hormoonidega – HPA telg . Stressivastuse vahendaja
    
  • Stressi kontrollimine
    
    • Mõnel aitab stressi alandada seest tähelepanu kõrvale juhtimine
      
    • Samas kui loomal on igav samal ajal kui stressi tekitatakse, on tal suurem stress
      
    • Kui loom saab elektrilööke kontrollida, on jällegi vähem stressi
      
• Hormoonid
  
  • Nt testoseroon – muutub käitumise agressiivsemaks (soodustab järglaste saamist noores eas, kuid see samas surub alla immuunsüsteemi tööd
    
  • Samas evolutsioon soosib testosterooni
    
• Immuunsüsteem
  
  • Tõendeid vähe
    
  • Samas
    
    • Reaktiivsetel sigadel madalam rakuline , kõrgem humoraalne immuunsüsteem
      
  • Seos oksüdatiivse stressiga?
    
• Kasvukiirus jne
  
• Isiksuse seos elukäigutunnustega
  

Näide uurimusest

• Rohevint
  
  • Elab õnnelikult ka puuris (ei tekita stressi)
    
  • Lihtne püüda, suvel elavad väljas
    
  • Hea värvus
    
  • Mõnel linnul läheb vangistuses saba sassi, mõnel jääb saba ilusaks kohevaks
    
    • Kas see on kuidagi isiksusetunnus?
      
    • Jälgijatel saba korras, tegutsejatel saba sassis
      
    • Millest see tuleb?
      
    • Seotud nende käitumisega puuris – korrelatsioon raplemise ja saba sassisoleku vahel
      
  • Isiksuse seos tervisega
    
    • Jälgijatel parem immuunsüsteem kui tegutsejatel
      
    • Looduses parem olla rapleja? On aktiivsemad võitlejad
      

Kokkuvõte

• Isiksus on olemas nii inimestel kui loomades (ka selgrootutel)
  
• Isiksus seotud füsioloogiaga
  
• Isiksuse mõistmine aitab seletada haiguste teket
  
• Isiksuse seostest tervisega veel vähe teada
  

Hirmu faktor: hirmutunde füsioloogiast ja käitumuslikest tagajärgedest
18.nov 2011 V. Tilgar
Hirmu definitsioon

• Hirm on emotsionaalne seisund, mis tekitab põgenemise või kaitsmise reaktsiooni vastavalt ohule
  
• Adaptiivne kaitsesüsteem
  
• Traditsiooniliselt on seotud hormonaalsüsteemi kujunemisega – ainult selgroogsetel ( kalad ja imetajad jne)
  
  • Samas hirmu tunnevad ka osad peajalgsed ja ka mõningad putukad
    
  • Samas viimased ei tunne valu ja valu ja hirm on evo lähedalt seotud
    

Mis toimps?

• Füsioloogilised muutused:
  
  • Välimus: pupillid suurenevad, juuksekarvad tõusevad, nägu muutub kaameks, hingamine muutub, käed tõusevad instinktiivselt ülespoole
    
  • Stressreaktsioon: limaskest kuivad, tekib kurgus kuivustunne, hingamine kiireneb , et varustada lihaseid hapnikuga, lihased muutuvad võimsamaks, kõrgeneb vererõhk
    
• Tekkimise mehhanism
  
  • Kiire vastus: tingitud sümpaatilise NS aktiveerumisega, sekundite jooksul, lihastesse pumbatakse noradrealiini, et me saaksime kiiremini joosta
    
  • Aeglane vastus: tingitud hormoonahela sisselülitumisest, mis toimub peaajus, kus ajuripatsist liigub ACTH neerupealiste koorde – aktiveerib immuunsüsteemi (vigastuse vältimiseks, kiiremaks parandamiseks), suurendab glükoosi taset veres, pärsib seedimist (pole konkreetselt ellujäämisega seotud)
    

Käitmuslikud vastused hirmule

• 1. Peatu, vaata, kuula - meie käitumislik reaktsioon väga adaptiivne (kas vahime või põgenemine, aitab säästa meie neere)
  
• 2. Kiskja märkab meid
  
  • Põgenemine ( eelistatum )
    
  • Asume võitlusse (nt poegade kaitsmiseks)
    
  • Vahetevahel teeseldakse ka surnut (nt opossum , linnud, haned )
    
    • Kui kiskja tunnetab, et saakloom on surnud, siis kiskja matab selle looma maha
      
    • Tihtipeale surnumängimine kiskjale mõju ei avalda
      
    • Ürgne instinkt : passiivse seisundi teesklemine päästab elu
      

Mis tekitab hirmu?

• Kiskjad
  
  • Kaitsemehhanismiks põgenemine, surnu teesklemine, võitlemine
    
• Looduskatastroof (nt metsapõleng)
  
  • Ainus pääsetee põgenemine
    
• Sama liigi dominantsed isendid
  
  • Mõttekas taandumine, alistumine (teha organiseeritult, et ei jääks arguse muljet)
    
• Neofoobia, häirumine
  
  • Uute asjade ees hirm, nt lammast hirm värava ees, ei julge üks suurde maailma minna
    
  • Alalhoidlikkus
    
• Irratsionaalsed hirmud (nt avaliku esinemise ees) ainult inimestel – pole seotud otsese ohuga
  

Hirmu tundmine

• Hirmustressi mõõtmine
  
  • Käitumine – hea ülevaade tema seisundist
    
    • Saame mõõta kui kaugele ta on valmis minema
      
    • Kui kaua kulub aega tema normaalse elutegevuse taastumiseks
      
    • Käitumiskatseid raske läbi viia
      
  • Füsioloogia
    
    • Stressohormoonitaseme mõõtmine
      
  • Neuroloogia
    
    • Elektriimpulsid aju
      
    • Virgatsainete eritamine aj nende mõõtmine
      

Hirmutunnet mõjutavad faktorid

• Aeg
  
  • Öö ja päeva vaheldumine
    
    • Kui me näeme hirmutekitavaid asju päeval tundub ta vähemhirmuäratavam kui öösel
      
    • Hirmutekitavad asjad läbi ühte kohta ajus, mis on öösel veidi suurme (unetuum) ja seega öösel kardame rohkem
      
    • Samamoodi ka rottidel ja hiirtel
      
  • Sesoonsus
    
    • Sigimise ajal, kui linnukesed saavad poegi, on stressitaluvus palju suurem kui nt sulgimise ajal – see tähendab, et sigimise ajal peab hirmutaluvus olema väiksem
      
    • Samas osadel on vastupidine , sigimise ajal on stressitaluvus väiksem
      
  • Talv, suvi
    
    • Talvel on madalam stressitundlikkus – talvel on looma füsioloogiline seisund kehvem, seega on ennde stressireaktsiooni tekkimine ka aeglasem
      
• Keskkond
  
  • Kui laboris naidata linnule kiskja topist, tõusis kohe nede stressihormoon
    
  • Samas kui looduses topist näidata, siis stiimuli nägemine tekitas vähem stressi – looduses võimalus põgeneda
    
  • Kehtib ka erinevates keskkondades (võsa, varjevõimalused jen)
    
  • Nt kuldnokk : madalas rohus paiknevad kuldnokad põgenesid varem kui kõrges rohus varjuvad kuldnokad
    
• Grupi suurus
  
  • Suuremat gruppi rünnatakse ebatõenäolisemalt (nii inimestel kui ka kiskja-saaklooma vahelises seoses)
    
  • Nt kui kalad on suuremas parves , lubatakse kiskjakala lähedamale, kui olles väikses parves
    
  • Kui kalad tõmbuvad tihedalt kokku ja siblivad palju, siis kiskja ei suuda keskenduda
    
  • Lindude puhul vastupidine – seotud sellega, et mida rohkem linde on koos, siis seda varem märgatakse kiskjat
    
• Populatsioonide ja sugude vahelised erinevused
  
  • Geneetilised eelsoodumused võivad mõjutada hirmu paljunemist
    
  • Nt linnapopulatsioonides kasvavatel loomadel on väiksem riskitunnetus - linnas suurem mürafoon ja rohkem ärritajaid, lindudel geneetiline eelsoodumus olla vähemtundlikud
    
  • Mehed naised – naised minestavad sagedamini
    
• Geneetilised erinevused
  
  • Neofoobia rottidel: aretati rotte, kus eraldati foobilised ja mittefoobilised rotte
    
  • Mägiveised väiksema kartlikkusega kui teised veised
    
  • Tervisliku seisundi mõju pingviinipoegade põgenemiskaugusele kiskjast
    
• Sotsiaalne keskkond ja stressi kordumine
  
  • Sotsiaalselt raskes keskkonnas kasvavad isendid on kartlikumad ja stressivastus tugevam
    
  • Kordumise korral: stressivastus kõrgeneb (ainult siis, kui saadakse aru, et see tõepoolest mõjub, nt jahimehe nägemine, hernehirmutise puhul see ikkagi paika ei pea)
    
• Parasiidid
  
  • Toksoplasmoos – areneb lõppvormis väga mõnes kaslases, tema vastsed satuvad mulda, arenevad kellekski, ja nii satuvad nad putukate kaudu mõnda looma (see on siis vahevorm)
    
  • Vahevormis satuvad nad ajju, mandeltuuma, kus on hirmutundlikkuse keskus – mõjutavad kaslastesse suhtumist , ei karda enam nt kasse, mis oligi selle parasiidi eesmärk, jõuda jälle kaslasesse ja seal areneda lõpuni
    

Hirmutunne ja riskijulgus

• Ei ole üks-üheselt seotud – sõltub ka paljudest muudest faktoritest
  
  • Nt linnud ju riskivad kaitses oma poegadega pesa
    
  • Ka ema kaitseb on lapsi palju julgemalt kui ise-ennast
    
• Õpitavad hirmureaktsioonid
  
  • Seotud kõrgemate ajupiirkondadega
    
  • Siis kui mingi stiimul tekitab seletamutut hirmu
    
  • Nt hirm hiirte ees (nt pimedas hirmu märkamine)
    
  • Hirm koerte ees (kui nad on inimest hammustanud)
    
  • Hirm lendamise ees (filmidest)
    
  • Hirm vaimude ja üleloomulike jõudude ees (filmid, jutud)
    
  • Väike Albert
    
• Geneetilise eelsoodumusega hirmureaktsioonid
  
  • Nt inimesel on geneetiliselt määratud hirm igasuguste roomavate objektide ees (juba väikesel lapsel on teatud eelsoodumus olemas)
    
  • Kõrgusekartus, kaslaste, ämblikkude, müra ees
    
  • Osadest on võimalik elu jooksul üle saada (kasvades), kuid kui see reaktiveerub elu jooksul uuesti, saab sellest foobia
    
• Hirmu avaldumine ontogeneesis
  
  • Austraalia kalkun muneb oma muned kuhilasse, munad kooruvad iseseisvalt – kohe pörast koorumist on nad võimelised neile reageerima (nt kiskja nägemisele reageerivad kohe)
    
  • Samas enamasti on hirmu avaldumine järk-järguline protsess
    
  • Nt pingviinipojad – hakkavad vananedes alles kartma kiskjat
    
  • Mustkärbsenäpi reageerimine kinnipüüdmisele areneb üsna hilja , alles vanadel
    

Hirmu kontrollmehhanismid

• Füsioloogilised protsessid
  
  • Nt reesusmakaagid – kuidas nad käituvad vastuseks stressorile
    
  • On olemas nii kaasasündinud kui ka õpitud reaktsioone
    
• Aju osa – kui mandeltuum on vigastatud , siis ei osata enam niivõrd hirmu tud,a ei osata aru saada, kes on hirmuäratav ja ohtlik, kes mitte
  
  • Mandeltuuma (amügdala) stimuleerimisel haktakse rohkem tootma stressihormoone – hirmunutte süvenes
    
• Stiimul, info liikumine– sensoorne korteks (korrastamine) – hüpokampus (sündmuste ajaline konteksti paigutamine ) - mandeltuum (emotsioonide hindamine – ohtlik või ei?) – käsklused hüpotaalamusse
  
• Pikaajalise ja korduva hirmustressi tagajärjed:
  
  • Vähendab sigimisviljakust
    
  • Mõõdukas hea, palju halb
    
  • Kisklusoht mõjutab vanemhoolt:
    
• Organismi vastus hirmuallikale tekib närvisüsteemi ja stressihormoonide tootmise teel:
  
  • Kiire vastus: tingitud sümpaatilise NS aktiveerumisest ja virgatsainete eritamisest neuronite poolt
    
  • Aeglasem vastus: tingitud hormoonide ahela sisselülitmisest (aktiveerib immuunsüsteemi, suurendab glükoosi taset veres ehk rohkem energiat jne)
    

Järeldused

• Akuutne hirmustress on adaptiivne, soodustades isendi elujäämist ohtlikes olukordades
  

• Korduv või püsiv hirmustress mõjub pärssivalt sigimisele
  

Värvid eneskaitses
T. Remmel ja S. Sandre
Loomariik on värvikirev
Värvuse saavutamine loomariigis

• Pigmendid – keemilised ühendid, mis peegeldavad teatud lainepikkusega valgust. Näiteks melaniinid inimese juustes ja nahas, ning karotinoidid loomade kehakatetes (blond – vähe melaniine; punapea – palju feomelaniini; brünett – palju eumelaniini)
  
• Struktuursed värvid – saavutatakse kehakatte mikrosturkuuri abil, mis laseb valgusel selektiivselt peegelduda
  
• Abivahendid – osad loomad kasutavad soovitud värvuse saavutmiseks keskkonnast saadud vahendeid (nt Ameerika rohevaksiklase röövik)
  
  • Bioluminestsents – valguse kasutamine signaliseerimisel ei ole loomariigis väga levinud (putukad; süvaveeloomad). Vaölguse lainepikkus 546 orhekaskollast-590 oranžini. Keskne ensüüm lutsiferiin, sümbiontsed bakterid .
    

Värvuse funktsioonid

• Nägemisega seotud funktsioonid
  
  • Enesekaitse – kiskjate vastu, kellel on toiduhankimisel nägemismeel
    
    • varjevärvus – püüd vältida kiskja poolt märkamist
      
    • hoiatusvärvus – signaliseerimine kiskjale toiduks mittesobivust)
      
  • Liigisisene signaliseerimine – näiteks sugulise valiku ornamendid
    
• Värvuse füüsikaliste omadustega seotud funktsioonid
  
  • Termoregulatsioon – tume objekt neelab rohkem kiirgust ja seetõttu soojeneb kiiremini
    
  • UV kiirguse vastane kaitse – näiteks inimeste nahavärv
    

VARJEVÄRVUS
+ kiskjale märkamatuks jäämine (kõige riskivabam strateegia söödud saamise vältimiseks; väheneb vajadus kulukale primaarsele kaitsele, näiteks keemiline või strukturaalne kaitse)
- füsioloogilised kulud (pigmentidel on ka muud olulised funktsioonid peale värvuse; energeetiliselt või muude ressursside poolest kulukas)
- võimaluste piiratus (elupaiga kasutamisel ; krüptiline välimus pole efektiivne igal pool)

• Omadused:
  
  • iseloomulikud värvid – tüüpiliselt elukeskkonnas esinevad põhitoonid pruun, must hall
    
  • varieeruv – raskendamaks otsingukujundi tekkimist, sobitus eri taustadega
    
• Tüübid:
  
  • taustaga sulandumine: looma värvus ja muster sarnanevad tema tüüpilisele taustale. Fenotüübiline plastilisus – võimaldab omandada taustaga sobituva värvuse
    
  • katkestab värvus: põhivärvusega kontrasteeruvad värvilaigud paiknevad looma kehal nii, et muudavad keha piirjoone vaataja jaoks
    
  • vastuvarjutus: keha allpool on heledam kui ülapool, mis takistab keha kolmedimensioonilisena nägemast tumedaid varje, mis keha alapoolele tänu ülalttulevale valgusallikale langevad
    
  • maskeraad: loom sarnaneb kiskjale ebahuvitava objektiga
    
• Suurus
  
  • maskeraadi seisukohast oluline; oluline on sarnaneda ka suuruse poolest.
    
    • kasvujärk – periood ühest kestumisest teise
      
    • kestumine – vana välisskeleti eemaldamine, kui uus on valmis. Toimub vastseperioodi jooksul, vastsest nukuks ja nukust valmikuks koorumisel (3 järku)
      
    • lahenduseks värvi vahetamine kasvased. Väga palju liblikaröövikuid muudavad vastseperioodi jooksul värvi
      
  • kas on oluline ka teiste varjevärvuse tüüpide puhul? (PALJU näiteid slaididel 20-24)
    

HOIATUSVÄRVUS

• annab kiskjale teada saaklooma söödamatusest või ohtlikkusest, kui saaklooma on juba märgatud
  

+ kiskjad õpivad hoiduma
-hoiatusvärvuse füsioloogiline hind
-silmatorkavus on riskantne

• kogenematud kiskjad on ohuks
  
• kiskjad kohastuvad kaitstud liike sööma
  
• erinevused kiskjate motivatsionid
  
• vahepealsed vormid: kaugelt vaadates varjab , lähedalt hoiatab
  
• evolutsiooniline paradoks :
  
  • esimesel hoiatusvärvusega mutandil ei oleks varjevärvuse eeliseid
    
  • nad oleksid alguses väga haruldased
    
  • kogemuseta kiskjad sööksid esimesed hoiatusvärvusega loomad ära, õppimine raskendatud (kuna suremus suur)
    
  • juhus + kiskjate kaasasündinud hirm mõnede värvide ees
    
  • eelsoodumused
    
    • grupieluviis (riskimine pole nii halb, sest sellest võidavad lähisugulased)
      
    • väljapaistvad kaitsemehhanismid (ogad, karvad , lõhn)
      
    • varjevärvus niikuinii ei tööta või on energeetiliselt kallis
      
• kiskja psüühika
  
  • kas saakloomade hoiatusvärvus mõjutas kiskjate psühholoogilist evolutsiooni või on hoiatusvärvus evolutsioneerunud kiskja psüühikaomadustele toetudes?
    
  • Kiskjad erinevad kaasasündinud mälu ja eristamisvõime poolest
    
  • Kaasasündinud ettevaatus:
    
    • Mõnd värvust välditakse enam kui teisi
      
    • Konservatiivsus ja neofoobia
      
    • Ekspluateerimine: omadus üldistada ühe saaklooma omadusi teistele
      
  • Õppimine:
    
    • Mõni värvus jääb paremini meelde ja ununeb aeglasemalt
      
• Hoiatusvärvuse efektsiivsus:
  
  • Värv ja kontrast
    
  • Silmatorkavus või erilisus ?
    
  • Tugevaid signaale on vaja:
    
    • Aususe tagamiseks (handicap?)
      
    • Segiajamise vältimiseks
      
  • Suuremad mustrilaigus on hirmutavamad
    
    • Hoiatusvärvusega putukad peaksid evolveeruma suuremaks kui varjevärvusega
      
    • Suur keha on hirmuäratavam, kui palju silmatorkavamad (kui varjevärvuse puhul)
      
    • Seega ei ole suur keha ikkagi nii kasulik
      
• Mimikri – kohastumuslik sarnasus teise, kaitstud liigiga
  
  • Varjevärvusega tasub olla haruldane , hoiatusvärvusega arvukas
    
  • Erinevad söödamatud liigid võidavad sarnasusest (Mülleri mimikri)
    
  • Ka söödavad liigid võidavad hoiatusvärvusega sarnasusest liikidega, petturite osakaal mõjutab nii modelli kui mimeedi ellujäämist ( Bates ’i mimikri)
    

Parasiidid ja ornamendid
U. Karu 22.11.11

• Parasiidid evolutsioneeruvad kiiremini kui nende peremehed
  
• Peremeeste poolt arendatud kaitsemehhanismid on keerukad ja organismi teiste funk. Seotud
  

• Immuunsüsteemi kulukus
  
• Konkureerib organismi teiste funktsioonidega
  

Lõivsuhe – erinevad kohasuse komponendid omavahel negatiivselt seotud – ühte suurendades väheneb teine
Konflikt tekib siis, kui ressursid on piiratud
Immuunsus

• Kaasasündinud
  
  • Mittespetsiifiline (fagotsüteerivad rakud)
    
  • Esmane immuunvastus
    
  • Kulukate tagajärgedega
    
• Omandatud
  
  • Spetsiifiline (rakuline ja antikehaline immuunsus)
    
  • Jätkuv immuunvastasus
    
• Ülemäärane ja kontrolli alt väljunud immuunvastus võib olla organismile ohtlik (allergia, autoimmuunhaigused)
  
• Parasiidivastase immuunreaktsiooni poolt tekitatud kahju võib olla suurem parasiidi enda poolt tekitatud kahjust
  
• Näited:
  
  • Pesitsevatel sinitihastel kutsuti esile immuunvastus teetanude-vaktsiini vastu – vaktsineeritud linnud vähendasid poegade toitmise sagedust
    

Vabad radikaalid

• Aatomid või molekulid ühe või enama paarumata elektroniga
  
• Tekivad organismi elutegevuse käigus
  
• Normaalolekus tootmine kontrolli all
  
• Võivad tekitada ahelreaktsiooni
  
• Liigne tootmine või tekitada oksüdatiivset stressi – koekahjustused
  
  • Arvatakse olevat immuunpatoloogia ja vananemise üks põhjustest
    
  • Allikad: traumad , haigused; ülekoormus; suitsetamine; alkoholism ; UV-kiirgus; heitgaasid ; herbitsiidid ; toidulisandid ja kiirtoidud
    
• Immuunpatoloogia
  
  • Tugev immuunvastus  patogeeni hävimine; võimalikud koekahjustused
    
  • Alati ei ole maksimaalselt tugev immuunsüsteem parim lahendus
    
  • Optimaalne immuunsüsteem – haigusele vastupanust saadav kasu on suurem kui immuunpatoloogiast tuleneb hind
    
• Vananemine
  
  • Kõigusoojased loomad elevad kauem madalatel temperatuuridel
    
  • Suurema kehamassiga loomad elavad kauem ( ainevahetus ja energiakulu väiksem)
    
  • Kaloripiirang – vähem kaloreid , pigem vitamiine ja mineraale
    
  • Ainevahetuse optimeerimine – temperatuur, aktiivsus, söömine peab olema mõõdukas
    

Antioksündandid

• Ühendid, mis kõrvaldavad või suruvad alla vabade radikaalide kahjustavat toimet
  
• Eksogeensed ehk toidu kaudu omastatavad
  
  • C- vitamiin (vesilahustuv: mustsõstar, kibuvits, paprika , mädarõigas)
    
  • E-vitamiin (rasvlahustuv: päevalilleseemned, pähklid, teraviljad, taimsed õlid)
    
  • Flavonoidid (mustikad, tsitrused, kakao, roheline tee, punane vein)
    
    • Antoksüdantide sisaldus ei võrdu nende omastamisega keha poolt
      
  • Karotenoidid (rasvlahustuvad, kasutatakse ornamentides; A-vitamiini eelühendid; kasutatakse ka immuun - jm organismi funktsioonides)
    
• Ornamendid – sekundaarsed sootunnused
  
  • Sugulises valikud olulised tunnused (silmatorkav sulestik, pigmentatsioon , lott, hari)
    
  • Väljaarendamine kulukas ja konditsioonid sõltuv
    
  • Ausad signaalid isendi kvaliteedist
    
  • Karotenoidsed pigmendid (punane, oranž, kollane) tähelepanu all, sest loomad seda ise ei sünteesi
    
  • Ornamendidkarotenoididimmuunfunktsioon (ornamendid kulukad, kuna karotenoide on vaja ka immuunfunktsiooni alahoidmiseks)
    
• Rohevin di näide (slaidid 17-20)
  

Kokkuvõte

• Immuunfunktsioon on kulukas ja konkureerib organismi teiste funktsioonidega (sh ornamendid)
  
• Kulu võib olla sageli põhjustatud immuunpatoloogiast -vabade radikaalise liigne tootmine – oksüdatiivne stress
  
• Oksüdatiivset stressi aitavad vähendada antioksüdandid ( endo -ja eksogeensed)
  
• Karotenoide kasutatakse ka pigmenatsioonid
  

Toidulauda ohtustav tolmendamiskriis
Marika Mänd 24.11.11
Miks me vajame tolmendajaid

• kasu inimestele
  

MAJANDUSLIKUD ASPEKTID:

• Tolmendamisest sõltuvad ca 30% meie toidulaua toitudest täiesti
  
• Sordiaretus
  
• Euroopa liidu põllukultuurid
  

TOLEMENDAJAD
Risttolmlemine

• Suuremad puuviljad, marjad , seemned + suurem saak
  
• Toitude kvaliteet (välimus, kui on tolgendamata siis vaarikas on ühe küljega)
  
• Sünkroniseerib seemnete valmimise (raps – muidu tolmleb ka niisama) ehk taimel ei teki kõrvalharusid ja saak valmis ühel ajal. Muidu valmis ebaühtlaselt ja kval oleks madalam
  
  • Kui mesilasi rohkem, on saak suurem
    
• Parem idanemine (päevalilleseemned)
  
  • Nt maisil oleksid osad seemned hallid ja koledad
    

Kasu loodusele

• Putuktolmlemine on ainus viis taimede suguliseks paljunemiseks ja geneetilise info mitmekesistumiseks
  
• Putukatele pole tähtis – taimedel kohastumused selleks ( ilsu värv)
  
• Tolmendamise mitmekesisus on eduka tolmlemise aluseks
  

Tolmendamise väärtus
MAJANDUSLIK

• Kuidas mõõdetakse? Saagi rikkusega
  
• On kasulik ka piimatoodangutele
  
• Tulu tolemdnamisest: EL 5 mlrd€ aastas, maailmas 37-91
  
• Tolmendamisest saadav tulu ületab mesindusest saadava tulu mitmekordselt
  

Mida vaja?

• Õistaimi, õitsvaid põlluservi jne
  

TOLMLEJAD

• Mardikalised
  
  • Evolutsiooniliselt kujunesid enne õistaimede teket – seega pole kohastunud nektarid sööma, pole head tolmendajad
    
• Liblikalised
  
  • Head, kuna neil on juba pikad suised
    
• Kahetiivalised
  
  • Head, neil on kindlad õied, tunnevad hästi värve
    
• Mesilaselaadsed – parimad tolmendajad
  
  • Kimalased
    
  • Erakmesilased
    
  • Meemesilased (nö kodustatud)
    

Mesilaste tähtsus

• Vastsed toituvad õietolmust (mitte nagu teistel millestki muust ), seega peab valmis külastama palju-palju õisi
  
• Suised – nii tolmu haukamiseks kui ka vedela tolmu imemiseks + keel, millega ära limpsida
  
  • Kimalaste suised: õieputke pikkused on sageli vastavuses suise pikusega (nt põldkimalane, suised altpolt üles kellukate jaoks)
    
• Suured silmad – tunnevad ära need õied, mid on mõtet külastada
  
• Keha on kaetud karvadega (et õietolm jääks sinna külje kinni), eriti oluline, sest jalgade külge jääb ei idane enam
  
• Hästi arenenud aju
  
• Kohastumused tolmu kandmiseks (jalgade küljes kamm , rest jne)
  

MESILASTE ARVUKUSE KAHANEMINE

• Meemesilased (looduslikud mesilased kaovad ära)
  
  • Tarude arvukus langenud
    
  •  majanduse kehvenemine, Hispaanias, USAs suur probleem
    
• Perede kokkukukkumise sündroom (PKS)
  
  • Transport – keegi ei vaata mis toimub, tarude põlluäärde tõstmine ja nende transpordiga hukuvad väga paljud (nt need, kes parasjagu põllul on, jäävad maha surema), kuid samas toodetakse uued töölised
    
• Haigestumised (PKS)
  
  • Nt emade ja tööliste hukkumine
    
  • Täiskasvanud mesilaste puudumine
    
  • Toiduvarad puutumata
    
  • Kaanetatud haudme olemasolu
    
  • Olulisi varastamisi peres pole (parasiite nagu alati on olnud vähe)
    
• Haigestumise põhjused? (PKS)
  
  • Kindlalt ei tea keegi mitte midagi
    
  • CCD
    
    • tarus kasutatavad pestitsiidid
      
    • pestitsiidid põllumajanduses
      
    • GM taime
      
    • loodusliku taimestiku mitmekesisuse oluline vähenemine – toiduainete puudumine, mis mõjutab immuunsüsteemi
      
    • madal temperatuur – tarudes kasutatakse lestade tõrjes madalat temperatuur, see võib olla arengut pärssiv
      
    • mesilaste aretus
      
    • tundmatud patogeenid – uuritud on ka palju viiruseid, mõningal määral on viiruste hulk suurem nendes tarudes, kus on avastatud pere kokkukukkumise sündroomi
      
  • Miski neid ei mõjuta täiesti, CCD on pigem erinevate asjade koosmõju
    

KIMALASED

• Euroopas: Belgias, SB, Prantsusmaal langus (eelkõige pikasuistel)
  
• Põhjapoolsetel oludel olukord parem
  
  • Jahedam kliima ei soodusta laialdast põllumajandust
    
  • Maastikust tingitud väiksemad põllud
    

Tolemendamiskriisi põhjused

• Looduslike elupaikade ja tolmutaimede kadumine
  
• Põllumajanduse intensiivistumine
  
• Pestitsiidide hävitamine e pritsimine
  
  • Mõjud varieeruvad: kontaktne pestitsiid mõjutab mesilast ainult siis, kui ta jääb pritsimise kätte või satud värskelt pritsitud õitele, lehtedel põllul
    
  • Süsteemne pestitsiid saastavad õietolmu ja nektarit, põhjustab mürgistusi taru sees
    
  • Õitsemise ajal ei tohi pritsida – mesilased jäävad pritsime alla
    
  • Pritsime hävitav kõigile: kas otseselt või kaudselt
    
  • Otseselt: mesilased põllud külastavad kõike õitsevat, ka õitsvad umbrohud põllul
    
    • Lenduva pestitsiidi jäägid pakitakse õietolmupallidesse ja tassitakse tarru
      
    • Säästetakse vaid meemesilasi – kimalasi mitte (nt kimalased tolmendavad hommikul ja õhtul, mesilased keskpäeval)
      
  • Kaudne kontakt: (mürk jõuab juhtkanalite kaudu õietolmu ja nektaritesse)
    
    • Toksikoosist suremine
      
    • Erakordselt suur hulk surnud mesilase taru ees
      
    • Mõju meemesilastele erinev looduslikele mesilastele , sest kehakaal on erinev, korjekäitumine erinev, pere suurus erinev, keegi ei loe looduslike mesilaste laipu üle
      
  • Subletaalsed mõjud
    
    • Korjemesilaste tervisele ja tööjõudlusele
      
    • Repellentsusele - püretroididel
      
      • Takistada mesilasi otsest kontakti sattumast (toru katse), peaks vähendama korjelkäijate arvu. Laborikatsestes mesilased ei taha püretroidide toitu
        
      • Põllul teistmoodi – sõltub pere toiduvajadustest, alternatiivsete toidutaimede olemasolust, kultuuri aktiivsusest, äkki tuleb ka eemalepeletust nimetada hoopis subletaalseks mõjuks?
        
    • Korjetegevusele, õppimisele, navigeerimisele
      
      • Ei saada tantsust aru, puhastatakse end kauem, käitumist segavad protsessid
        
      • Looduslikud preparaadid? Mürgiga toidetud kimalased kogusid toitu rohkem talu lähedalt, suurtel põldudel ei jaksata enam lennata jne
        
    • Pere arengule
      
      • Sõltub väga alternatiivsete taimede arvust
        
      • Enim kaitstud mesilasema – teda toidetakse nõrega
        
      • Viljakusele, taastootmisele ikka mõjub
        
    • Tööjaotusele
      
      • Minnakse liiga vara korjele
        
      • Enam ei koristata
        
      • Eluiga lüheneb
        
      • Aktiivsus väheneb
        
      • Pesakaaslusi ei tunta ära, osasid töölisi peletati perest eemale
        

Kokkuvõte

• Subletaalsed intektsiididoosid võivad mesilastele olla letaalsetest hoopis kahjulikumad, sest pealtnäha mõju puudub
  
• Tegelikkuses on see aga viinud tõsise tolmeldamiskriisini, mis on praegusajal teravalt esile kerkinud Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides
  
• Kasutamaks maksimaalselt ära looduse pooltpakutavat tasuta tolmeldamisteenust, tuleksvastavalt korrigeerida pestitsiidide kasutusviise
  

Kliimamuutus ja lindude sigimiskäitumine
Marko Mägi 24.11
Kliima muutub

• Nt Lõuna-Inglismaa tammed lähevad lehte keskmiselt 15 päeva varem kui 250 aastat tagasi
  
• Liustikud kahanevad – liustike kogumahu vähenemine väga suur üle Maa
  
• Kliima uurimine üha aktuaalsem – eriti seos lindudega
  

Muutused rändes

• Lindude ränne – vastus ebasoodsatele klimaatilistele oludele (talve tulekul vähem toitu)
  
• Suurem osa lindudest rändlinnud
  
• Paljud isendid võivad pesitsusaladele talvituma jääda või lüheneb märgatavalt distants ( talved on ju nüüd pehmemad – va Eesti talved muidugi)
  
• Nt paljud liigid, kes talvitusid varem Sahar kõrbest lõunas, talvituvad nüüd põhja pool
  
• Lindude edukust määrab see, millise pesitsuspiirkonna nad endale valivad – ajaliselt võidavad need, kes suudavad teatud territooriumi enne hõivata (kes ees, see mees)
  
  • Va need, kus keegi lükatakse territooriumilt välja)
    


Muutused levikus

• Liikumine toimub keskmiselt 19km põhjapoole aastas, sest talved on läinud suhteliselt pehmemaks (vt slaid 7 kiivitajast)
  
• Prantsusmaal on temperatuur viimase 20 aasta jooksul kõvasti muutunud
  
  • Liigid on nihkunud 91 km, kuid temperatuurid 273 km põhja poole
    
• Linnud jäävad kliima soojenemist maha, nad ei suuda enam endale õigeid pesitsustingimusi leida
  

Fenoloogilised nihked

• Nihkumine on kliimaga tugevas seoses – 86% Inglismaa liikide munemise algus on seotud temperatuur või vihmaga (slaid 9)
  
• Hooajalises kliimad on põhiline edukust määrav faktor sigimise ajastamine
  
  • Sigimine ja munemine tuleb ajastada enne röövikute aega (poegade kasvatamise peaks jääma röövikute aega, ehk siis on ju kõige enam toitu). Seda otsust on raske teha
    
  • Kesk-Euroopas tehtud uuringute põhjal (slaid 12) on kevadel temperatuurid tõusnud, mis tähendab, et rasvatihaste põhitoit röövikute aeg on nihkunud varasemaks
    
  • Samas rasvatihaste pesitsemise alustamise aeg pole oluliselt muutunud
    
  • Seega kliima soojenedes on toidurohkuse periood nihkunud lähemale pesitsemise algusperioodile ja see ei ühti rasvatihaste ajastamisele
    
• Valearvestuse põhjused
  
  • Munemise algust piiravad faktorid pole nihkunud (küll on toiduaeg nihkunud)
    
    • Nt Hollandis toituvad rasvatihased peamiselt lehistel ja kaskedel, mille lehtede areng pole eriti muutunud, samas tamme puhul on see oluliselt muutnud – tamm on põhiline röövikpuu
      
    • Sigimise algus piiravad ka füsioloogilised protsessid -lind peab pesitsuse alguses olema piisavas konditsioonis (hormoonid, küpsus jne)
      
  • Munemise alustamist limiteerivad faktorid ei pruugi olla muutunud sama moodi kui toidurohkuseperiood
    
    • Rasvatihased hakkavad munema siis, kui röövikute areng on algfaasis
      
    • Kui järgnevad temperatuurid on kõrged, siis arenevad röövikud suhteliselt kiiresti ja poegade toitmise ajaks on maksimaalne toidurohkus juba möödas – rasvatihased jäävad sellest arengust maha
      
    • Tõusnud on just temperatuurid peale 15. aprilli, mil rasvatihased hakkavad pesitsema, samas pesitsuseelsed temperatuurid pole oluliselt tõusnud.
      
• Kuidas nihet kompenseerida?
  
  • Hakata varem pesitsema – kuigi lind peab olema konditsioonid, on leitud, et Inglismaal on nihkunud pesitsusaeg, mujal Euroopas samas pole
    
  • Vähendada kurna suurust
    
    • Tavalist munetakse 16 muna, see teeb 16 päeva, kui 10 muna puhul oleks see 10 päeva – röövikute ajale lähemale. Seda pole veel toimunud
      
  • Kiirendada haudumist
    
    • Võtab minimaalselt aega 12 päeva ja see aeg on suhteliselt konstantne
      
  • Hakata hauduma enne viimase muna munemist
    
    • Haudeperiood lühenenud 2 päeva. Võimalik, et linnud oma eksitusest aru saanud ja üritavad vahet tasa teha, kuid sellega seoses suureneb poegade asünkroonsus – esimesed pojad kooruvad varem.
      
• Visser 2003 – soojemad ilmad mõjutavad korduvpesitsemist, kuldreegel: mida varem seda parem
  
  • Samas, kevade soojenemisega jääb aga röövikute periood kitsamaks ja sellega seoses väheneb ka teiste kurnade osakaal
    
  • Teiste kurnade osakaalu vähenedes võib aga kogu populatsioon ohtu sattuda, sest tasapisi hakkab arvukus vähenema
    
  • Teiste kurnade panus populatsiooni väike, kui ebasoodsates tingimustest siiski arvestatav
    
  • 2007 soe kevad – pesitsema hakati NÄDAL varem, 2008 oli pesitsema asunud enam II kuirna poegasid kui varem
    
• Tiigi- roolind – pesitsusperiood pikeneb (slaid 22)
  

Pingviinid

• Keiserpingviinid arvukus käis alla tänu kliima soojenemisele , samas kui Adeelia pingviinide arvukus on Rossi meres kliima soojanedes aina kasvanud)
  
• Alati pole süüd kliima muutumine – lõunatirk (vastavalt kliima soojenedes on arvukus vähenenud)
  
  • Tegelikkus: 60.- datel aastatel toimus kalastusrevolutsioon – püüti nendele lindudele sobiv toit merest välja, seega hävitab neid inimese sekkumine
    
  • Arktika tormilinnu arvukuse vähenemine – hiid-tormilinnud on 14,5% vanalindudest ära söönud; arktika ännid sõid ära munad
    

Külmalained

• KilingiNõmme linnud: väikesed linnud+külm ja lumi=surm
  
• Niagara juga: 20a tagasi hukkus 4000 jääkosklat
  

Tit for tat in animal cooperation and where there is the personality
Indikis Kraks 25. Nov
The main probleem is stability in Latvia – the relationships are not as stable as they wish the to be.
How can cooperation/ altruism evolve?

• If the recipient of the altruistic act benefits, it is going to leave more offsprings
  
• The actor however is n to going to leave more offspring, or even fewer offspring fewer altruists in the next generation.
  
• If such behaviour is heritable, and it goes many generations, it will ultimately die out.
  

• Cooperation is a paradox ( mystery ) in evolutionary theory
  

Types of cooperation

• Byproduct mutualism ( mother - child )
  
• Kin selection ( brother , sister )
  
• Positive reciprocity
  
  • Vampire bats – vomiting blood for the bas who have not found blood (otherwise the bat will die). Usually its female vampire bats who donate blood.
    
  • This requires repeated interactions.
    
  • It often happens between sister and other sibling
    
• Negative reciprocity
  
• Indirect reciprocity
  
• Pseudo reciprocity
  
  • Mother Thereza? What kind of altruism was that? – she helped other people, not relatives (negative reciprocity)
    

The prisoners dilemma

• Slaid 7
  
• Resolution: id the interacting is on-going, a tit-for-tat strategy is possible: first cooperate and then do what your partner did the previous period .
  

Mobbing

• Prey individuals perform stereotyped movements, emit repeated and loud calls which other prey and recruit them into mobbing aggregation. (nt lindude ohuhüüe)
  
• Mobbing disables predators and/or causes them to move another area.
  
• If mobbing is honest, it must be costly. If mobbing a common behaviour, it must be ESS (evolutsiooniliselt stabiilne strateegia)
  
• Experiment 1
  
  • need pesakastid, kust oli ohuhüüdeid imiteeeritud enam, oli ka enam rüüstatud kiskjate poolt (slaid 18)
    
  • conclusion : mobbing should be honest behavious, because it has some costs
    
• Experiment 2
  
  • Test of mobbing as reciprocal altruism
    
  • Does breeding birds follow TfT, which shows an initial bias towards cooperation then copies each of its opponent’s moves
    
  • Conclusion: breeding pied flycatchers can play TfT like strategy
    

Stability of cooperation

• For Tft to be resistant against mistakes, animals must be capable of some kind of detailed evolution of the behaviour of social partners , otherwise they would not benefit from sociality
  
• If you forgive your social partner, then you can resolve you social relationship . Forgiving principle in tit-for-tat game ; the opportunity to resume cooperation
  
  • Normally there is still a punish before forgiving – this way there will be less bad behaviour in the future
    
• Experiment 3:
  
  • Usually animals are pretty smart to realise what has happened to their neighbours – animals do not punish immediately, at first they try to realise what happened.
    
  • Excuse principle – neither punishing nor forgiving, but excusing
    

How to fight the uncertainty in partner’s behaviour
Animal behaviour; animal personalities

• Neuroticism
  
  • + neuroticism, + anxiety (not very important in researches)
    
• Extraversion
  
  • +extraversion; +sociability
    
• Psychoticism
  
  • –conscientious; -agreeable; +psychoticism; +impulsive; +sensation seeking; +aggression
    
• Behavioural syndromes (non-human animal personalities) slide 45
  
• Shy- bold syndrome – bolder animals are less neurotic and adapt better.
  

Relationship between cooperation and personality?

• Individual great tits differ in the way they explore a novel environment, and this is correlated with differences in behaviour towards novel objects.
  
• Fast explorers are bold, risk- taking and aggressive , while shy explorers are slower, less risk-taking and non-aggressive
  
• Personality is expected to cause differences in individual reactions to nest predators and cooperation with other conspecifics
  
• Study of bold/shy features while exploring novel objects and mobbing predators in great tits
  
  • Great tit: territorial bird during breeding season which sometimes breed in loose groups
    
  • Conclusion of experiment:
    
    • Cooperation theory seems to be much more complex than previously thought
      
    • Birds may play tit-for-tat games
      
    • Forgiving principle is most likely to be replaced by excuse principle
      
    • Personality plays important role in cooperation among animals
      

Käitumisökoloogia rakendusi inimesele – pudemeid evolutsioonilisest psühholoogiast
P. Hõrak 28.11
(otsi googlist tema konspekti)
Evolutsioonilised käitumisseadused

• Sotsiobioloogia
  
• Inimese käitumisökoloogia
  
• Evolutsiooniline ökoloogia
  
• Selgitavad inimkäitumist ja inimloomust (human nature ) kui adaptsioonis (kohastumusi), mis evolutsioneeruvad vastuseks loodusliku ja sugulise valiku survele.
  

Evolutsioonilised käitumisseadused

• Vastanduvad standardsetele sotsiaalteaduse mudelile, mis esmatähtsustab keskkonna (st kultuuriliste faktorite ning õpitud sotsiaalsete normide) mõjutusi
  
• Käitumisteadused hakkasid areneme 1970-datel aastatel, hoogne areng alates 1990.
  

Inimene

• Kahejalgsus (eh püstine kõnd e bipedalism)
  
• Ebaproportsionaalselt suur aju (korreleerbu IQ-ga)
  
• Abitud vastsündinud, pikk lapse sõlutuvusperiood vanemast
  
• Pikk eluiga – menopaus (ka mõnel vaalalisel)
  

Inimese tekkimine

• Pik sündidevaheline kontroll
  
• Paarissuhted ja isahool
  
• Ressursside pärandumine üle põlvkondade
  
• Kõnevõime/keel
  
• Abstraktse mõtlemise võime
  
• Kultuur
  

• Tunnused seotud suure ajuga, on unikaalne , pole ikkagi alati selge, mis ikkagi evolutsiooni suunas
  

Hominisatsiooni neoteeniateooria

• Inimese kognitiivsete võimete evolutsiooni tõukejõuks oli inimlapse üliaeglane areng
  
• Algpõhjus: üleminek püstisele kõnnile
  
  • Selleks sobiv luustik võimaldab hästi toetuda torsot ja soolestikku
    
  • Kõrvalprodukt ehk nn hind: sünnituskanali ahenemine , sündimine raske
    

• Looteperioodi lühenemine (sest muidu ei mahuks enam pea läbi (muidu rasedus peaks kestma 18-21 kuud)
  

• Seega on lapsed sündides niivõrd abitud, nõuab maksimaalset vanemlikku hoolt
  
• Alaarenenud laps: kauakestvad ja kulukad vanemlikud investeeringu  hea isahoole, paarissuhete ja sotsiaalsete võrgustike kujunemiseks
  
• Kulukas suur aju
  
  • Aju mass 2% keha massist, kuid nõuad 20% energiat (väikelaste kuni 50%)
    
  • Inimahvid kulutavad 10% oma energiast ajutööle
    
  • Tundlik erinevatele funktsiooni häiretele
    
  • Vastuvõtlik kahjulikele kultuurilistele mõjutustele
    

+ suurt aju vaja grupilise eluviisiga hakkama saamisele, hüvede paremaks tarbimiseks iseenda jaoks

• Primaatidel korreleerub aju suurus keskmise rühma suurusele (liigiomane)
  
• Mida suurem grupp, seda mitmekesisemad alluvus- ja koalitsioonisuhted; võimalus leida ideaalne kapital sigimispartnereid; teistega manipuleerimine ; sotsio
  

Miks on vaja inimest evolutsioonilisest vaatepunktist uurida?

• Inimene põhjustab ohlikke keskkonna ja sotsiaalseid probleeme (sõda, ökoloogilised kahjustused)
  
• Inuiemse bioloogilise loomuse mõistmine vajalik:
  
  • keskkonnakaitses (E. Ostron: kuidas leida praktilisi lahendusi ühisvaratragöödiale – nt kalavarude jagamine? Ainus asi, millega on võimalik ühisvara koguda, on inimese enda prestiiž ja vara, ehk näiteks anonüümselt ei anneta keegi eriti raha)
    
  • Rahvastikuteaduses (maailm sigib liiga kiiresti; kuid eeslased sigivad liiga aeglaselt)
    
  • Meditsiinis
    
  • Poliitikas (nt ksenofoobia on loomulik, kuid see on tekitanud palju pahandust
    
  • Kriminoloogias/õigusteaduses (kas surmanuhtlus aitab ära hoida mõrvu?)
    
  • Sotsiaalteaduses (võrdõiguslikkus)
    
  • Majandusteaduses ja äris (inimestega manipuleerimine)
    
  • Igapäevane pereelu (konfliktid laste ja meie vahel on üsna evolutsiooniliste põhjustega, geneetiline konflikt)
    

Inimkäitumise uurimise spetsiifika

• Eksperimentaalsed lähenemised komplitseeritud – pole võimalik sigimisega eksperimenteerida
  
• Pikk eluiga ning põlvkonnanähtus
  
• Praegune käitumine ei pruugi olla adaptiivne – suurem osa evo on toimunud oluliselt erinevates keskkonnatingimustes
  
• Kultuurievolutsioon – mida saab panna ajupesu inimesi tegema (näiteid ajaloost). Käitumist ei saa alati seletada optimaalsusparadigmast
  
• Kõnevõime ja kirjaoskus : võimalus küsitlemiseks, ajalooline materjali kättesaadavus (kuid kirjutamine ei pruugi alati tõele vastata – valetada lihtne)
  
• Tänapäevalgi korilusest ja küttimisest elatuvaid rahvaid, keda uurida
  

Evolutsiooniliste kohastumuste keskkond

• 90% oma evolutsioonilisest ajaloost oleme veetnud Aafrikas, savannides küttide ja korilastena (nt sellepärast meile ikka veel meeldib rasvane ja magus, sest tollal oli energiakulu pöörane)
  
• Need mõned aastatuhanded, mis meid kiviajast lahutavad, ei oel piisav, et looduslik valik oleks jõudnud meid muuta kohasemaks oma tänapäevasele keskkonnale
  
• Valikusurve, mis kujundas kiviaja inimeste käitumisviise, erineb oluliselt sellest, mis oleks meile kasulik tänapäeval
  
• Kaugenemine EEAst
  
  • Rasvaste ja magusate toitude eelistus
    
  • Vanasti: sojad, maod, pimedus, külmumine, laibad jne (asjad, millega oleme kaua koos olnud, et neid karta); tänapäeval: hamburgerid, tulirelvad , sünteetilised narkootikumid , radioaktiivne kiirgus (asjad, millega oleme vähe koos elanud, et neid karta)
    
  • Anonüümsus – evotsiooniliselt uudne nähtus (varem tunti ju kõiki oma rühma liikmeid; ca 150-200 inimest. Ka meie endi sõprusringkonnad umbes sama suur)
    
    • Vajadus oma reputatsiooni eest hooldada (internetikommentaarid)
      
    • Ebaratsionaalne koostöö majandusmängudes (nt vangidilemma – inimesed teevad ikkagi koostööd, kuigi mittekoostöö tegemine oleks olnud kasulikum)
      
    • Moraalievolutsioon ja religioonid (kui inimene usub, et teda keegi koguaeg jälgib, käitub ta paremini)
      
    • Tänu anonüümsuse puudumisele olemegi head
      
  • Esteetilised eelistused EEAst – savannide teke; rohelisuse eelistamine (nt haiglates paranevad need kiiremini, kellel vaade pargile mitte parklale)
    
    • Seal on ju piisavalt vett ja toitu meile, evo värk
      
    • Matkamine , kalastamine, lemmikloomad , lillede viimine , seenel käimine
      

Sigimine/järglaste arv

• Looduslik valik soosib alati maksimaalset sigimist
  
• Lõivsuhete järglaste hulga ja kvaliteedi vahel
  
  • Pesahoidjatel lindudel määrab kurna suuruse poegade maksimaalne arv, keda vanemad suudavad toita. Mida rohkem on pesas pegi, seda vähem igaühele neist toitu jätkub, seega tuleb leida optimaalne kurna suurus
    
  • Nt Soome popside näide – mida rohkem oli naisel lapsi, seda vähem lapselapsi
    
  • Slaid 30
    
• Sigimine praegu vs sigimine tulevikus
  
  • Sigimise hind võib piirata, kuna
    
    • Sigimisega seotud jõupingutuste suurendamine võib vähendada isendi šansse ellu jääda ja veelkord sigida
      
    • Looduslik valik soosib järglaste hulga maksimeerimist üle kogu eluaja
      
  • Mandri-Soome talupoega näide – tugev valikusurve kaksikute sünnitamise vastu
    
    • Kaksikute suremus võrreldes üksikutega võrreldes väga kõrge
      
    • Kaksikuid sünnitanud emade elumus sünnitusjärgseil aastal hulga väiksem kui üksikute emadel
      

• Lõivsuhe järglaste hulga ja nende kvaliteedi vahel
  
• Lõivsuhe järglaste arvu ja ema elumuse vahel
  

• Rukki hind korrelatsioonid laste hülgamise sagedusega
  
• Menopausi kasulikkus – soosi emade hoolitsemist laste eest
  
• Demograafilise ülemineku paradoks
  
  • Ühiskonna industrialiseerudes sündimus (inimeste sissetuleku kasvades) väheneb
    
  • Tundub, nagu materiaalsete ressursside kättesaadavus ühtäkki enam ei piiraks sigimist
    

Sündimuse langus on adaptiivne, sest järglaste kvaliteet mõjutab vanemate tegelikku kohasust rohkem kui nende hulk (nt pigem raha kogumine ja laste panek prestiižesse ülikooli)

• Laste koolitamine annab tugeva konkurentsi eelise
  

Sündimuse langus on adaptiivse protsessi (edukate imiteerimine) mitteadaptiivne kõrvalprodukt

• Selliselt liidritel peaks eeldatavasti olema palju lapsi
  
• Tänapäeva eliit teenib palju ja näitab seda välja, et neid väljendada, peab rikkaks saama, rikkaks saamine tähendab laste saamist
  

Naiste emantsipatsioon

• Võimaldab neile paremaid positsioone sugupooltevahelises konfliktis järglaste arvu üle
  
• St varem sündis lapsi liiga palju – rohkem ,kui naised oleksid soovinud
  
• Tugevad negatiivsed korrelatsioonid naiste haridustaseme/sissetuleku ja laste arvu vahel; meestel vastupidi
  
• Hüpoteesi edasiarendus: looduslik valik pole suutnud kaotada naiste geene, mis seostuvad madala sigimise ja selle sooviga – seda siis sellepärast, et selliste geenidega naised on lihtsalt edukamad
  
  • Seda samas ka sellepärast, et vanasti polnud naistel kontrolli laste saamise üle.siiski nüüd on naised haritumad. Samas nüüd just peaksid sellised geenid ära kaduma
    
• Evolutsioonilisest vaatepunktist on sündivuse vähendamise modernses ühiskonnas paratamatu – feminismi negatiivne mõju
  
• Sugupoolte vaheline konflikt järglaste arvu üle
  
  • Sigimise eest maksavad eluga ja tervisega rohkem naised
    
    • Seepärast tahavad mehed lapsi enam kui seda tahavad naised
      
    • Emapoolne sigimisinvesteering mõjutab enam ema jääksimisväärtust, sest isa võib jätkata teiste partneritega
      
  • Isad on geneetiliselt huvitatud enam suuremate ja vitaalsemate laste sündimisest kui emad
    
    • Isale oleks kasuks, kui ema investeeriks järglastesse rohkem, kui on kasulik emale endale
      
    • Konflikt isalt ja emalt saadud geenide vahel
      
    • Isalt päritud geenid programmeerivad järglasi ema ekspluateerima suuremal määral, kui emalt päritud geenid
      
    • Selline geen on leitud: Igf2
      
    • Kasulik ka järglasele endale – isa vaid tegutseb selle konfliktis järglase huvides
      
• Ema ja loote vahelised konfliktid
  
  • Selektiivsed abordid : 80% rasedusest katkevad väga varajases perioodis , sest selles staadiumis abort on väga odav, jäävad tihti märkamatuks
    
  • Odavam on selline abort kui defektse lapse ilmale toomine
    
  • Lootele selline muidugi kahjulik
    
  • DR3 geen mis põhjustab diabeeti, see suudab mingil põhjusel vähendada suremust looteeas
    
• Vanemate ja laste vaheline konflikt laste arvu üle
  
  • Igaüks on iseendaga rohkem sugulane kui oma õdede-vendadega
    
  • Vanemad samal hulgal iga lapsega
    
  • See tähendab, et iga lapse iseenda eest, vanemad aga kõik võrdselt
    
  • Huvide lahknemine toimubki ressursside jagamisel
    
  • Mida väiksemad on lapsed, seda suurem konflikt
    
  • Ressursisõltuvuse lõppedes asendub konflikt koostööga ühiste geenide hüvanguks
    
  • Slaid 56
    
• Vanemate ja laste vaheline konflikt on tugevad polügaamia korral (ka kärgperedes, kasuvanemad ja –lapsed)
  
  • Tapetakse enam lapsi, kes pole omad ehk kasulapsi. Sel juhul siiski rohkem siis, kui laps on alla 2-aastane (isalõvide infantsiid, suitsupääsukesed)
    

Geenide ja kultuuri koevolutsioonist

• R. Dawkins – meem on kultuuris samasugune põhielement nagu geen pärilikkuses
  
  • Meemid on inimese käitumist mõjutavad mõtted, ideed, tõekspidamised ja, tehnoloogiad , moevoolud mis levivad AJU kaudu
    
  • Meemid muteeruvad ja paljunevad, paljunemine ei pruugi olla juhuslik (mmeemide vahel toimub valik; toimub evolutsioon)
    
  • Kuna jau ja kommunikatsiooni mahud on piiratud, siis peavad meemid nende ressursside pärast võitlema
    
  • Tihti ei lange geenide ja meemkide huvid kokku (enesetapud, vigastused jen)
    
• Richardson ja Boyd
  
  • Kultuurievolutsioon toimub vastavalt Darwinlikele printsiipidele
    
  • See evolutsioon ei pea ilmtingimata baseeruma geeni-või meemitaolisel diskreetsel ühikutel
    
  • Kultuuri ja bioloogiline evolutsioon on lahutamatult kokkusõlmunud (nt koostöö ja tolerantsusgeen)
    
  • Laktoositolerantsuse geenide levik pärast piimakarjakasvatuse tekkimist
    
  • Keisrilõike kasutuselevõtt – peaks soosima suurte ajudega sündimist ja IQ soosimist
    
  • Inimese skeleti ja kolju hapramaks muutumine - pärast seda võeti kasutusele viske jm kaugrelvad, vähenes toekast kehaehitusest tulenev kasu
    
  • Õppimise ja õpetamise võime evolutsiooniliselt väga oluline
    
    • Lõivsuhe: selleks, et aju saaks efektiivselt vastu võtta kasulikku infot, peab ta olema üleüldse igasugusele infole vastuvõtlik ehk kergeusklik
      
    • Aju pole nii perfektne , et suudaks kasulikku infot kahjulikust eristada
      
    • =>mitteadaptiivsete kulturuinähtuste levik (halvad meemid, meeleviirused)
      

Setts and the city
John Davison 02.12.11
BADGERS

• Urban badgers
  

What is a sett?

• A kind of underground burrows, where they rest during the day
  

Badger study

• Badgers are well studied, but bias towards
  
• Natural historants
  
• Wildlife host for important disease : bowline tuberculosis
  
• Model species for studying social behaviour
  
• Two general characteristics : use of settts, socio-territorial organisation
  

Badger setts – main setts and the outliers

• Badgers use main setts and a number of ‘outlier’ setts
  
• Outlier setts
  
  • Parasite avoldance?
    
  • Aggression avoldance?
    
  • Effeicient travel ?
    
• Main sett
  
  • Thermodynamic
    
  • Anti-predator
    

Rural badgers – group sociality

• Live in social group
• Groups form through delayed dispersal
  
• Group member share setts and above - ground space
  
• Groups defend territories (even from the same species)
  
• Communication via scent (defence as well – no physical defence) – urine, sub caudal secretion, at latrines along shared boundaries
  

Why live in groups?

• Badgers do not hunt or rear young cooperatively
  
• Forces promoting group living :
  
  • Costs of territorial defence are lower if they are shared among more individuals
    
  • Kin selection may promote coexistence between primary territory holders (adults) and young animals (likely t o be their offspring)
    
  • Habitat saturation – young animals have nowhere to go, no vacant territories
    
  • Animals may benefit from staying at an established main sett rather than dispersing
    

Why defend territories?

• Classical assumption of food
  
• Setts is another possibility
  
• An explanation consistent with general behavioural ecology theory: different sexes may defend different resources:
  
  • Females – defend food resources
    
  • Males – defend mates as a resource
    
• Territory of defence only worthwhile if:
  
  • Benefit of territory outweighs cost of defence
    
  • Resources are predictable, and intruder pressure ( threat of competition )
    

Study animals

• Nineteen animals from the six main setts were fitted into radio collars
  
• Sex, weight , estimated age (1-2 years ) and parasite load ( count of ectoparasites in 1 mln) recorded for each study animal
  
• Urban animals were 1,52 kg heavier than animals from nearby rural study area (10,5kg vs 9 kg)
  
• Radio tracking:
  
  • Repeatedly recording animals locations
    

Range of individuals and groups

• Mean individual home ranges : males 6,16ha; females 3,8
  
• Mean group ranges:
  
  • Brighton: 9ha
    
  • Sussex: 90ha
    
  • A town in Belarus; Poland : 1280 ha
    
• Smallest recorded ranges for badgers
  
• Badgers only require small range in this urban habitat
  

Habitat selection

• Scrub and garden habitats particularly important
  
• Scrub is ‘natural’ habitat that provides shelter and somewhere to locate sett.. but does not ecplain small ranges
  
• Importance of garden habitat:
  
  • Abundant food available in gardens : 53% of households provided food, either deliberately or inadvertently
    
  • When they included a large proportion of garden habitat ranges tended to be small
    
• Configuration of group ranges:
  
  • Latrines not detected at shared territory boundaries, not significalling between groups
    
  • Females exhibited no interaction between groups; male groups overlapped slightly (one male used two group ranges). Neither sex consistently defended shared territory boundaries using scent.
    

Why obvious territory defence?

• What are the results worth defending?
  
  • Foor resource?
    
  • Setts?
    
  • Intruder pressure too high or too low
    

Kuidas taimed käituvad?
M. Semtšenko 02.12.11

• Loomade puhul räägitakse käitumusest tihtipeale siis, kui tegu on looma liikumisega, mis on vahendatud närvisüsteemi kaudu
  
• Taimede käitumise all mõistetakse üljuhul morfoloogilisi ja füsioloogilisi muutusi vastusena keskkonna muutusele
  
• Kas taimede käitumise keerukus on võrrelda loomade omaga?
  
• Kas saame rakendada loomade käitumise strateegiaid taimedel?
  

Käitumise aspektid

• Liikumine
  
  • Ka taimed võivad kiiresti liikuda
    
  • Milleks? Hirmutada putukherbivoore, näidata suurematele herbivoorlastele hambaid (astlaid)
    
• Aktiivne toidu otsimine
  
  • Keha pööramine päikese poole
    
  • Juured: väga tundlikud toidu suhtes, lähevad sinna, kus on mineraale (slaid 6)
    
  • Peremeestaimede juurte otsimine (varestaimede puhul)
    
• Tulevase stressi aimamine ( herbivooria vältimine)
  
  • Loomad kasutavad stressi vältimiseks indikaatoreid, sama teevad ka taimed
    
  • Nt herbivooride eemalepeletamine lõhna abil
    
• Suhtlemine
  
  • Pealtkuulamine: kui herbivoorid kahjustavad taimekudesid, tekivad lendavad lõhnad, mis peletavad herbivoore eemale
    

Valguse kvaliteet kui indikaator kulub ära tulevikud hea konkurentsivõime või tugev kaitse herbivooride eest

• Lehed tarbivad punast valgust R ja peegeldavad kaupunast FR valgust  R/FR langeb  fütokroomid vallandavad reaktsiooni
  
  • Intensiivne pikkuskasv
    
  • Piklikumad ja psütisemad lehed
    
  • Suurem lehtede eripindala
    
  • Suurem investeering võsudesse juurde arvelt
    
  •  parem konkurentsivõime ja varjutaluvus
    

• Reaktsioonid varjule ja R/FR muutustele varieeruvad liigiti
  
  • Selleks, et varjutamise stressi edukalt vältida, tuleviku indikaator peab olema usaldusväärne
    
  • Metsa all kasvades on rohundil võimalus puude varjust pääseda tühine
    
  • Niidul samase suurusega taimede vahel kasvades on aga mõtet üritada varjutamist vältida
    

metsa rohttaimes ei reageeri madalale R/FR suhtele; niidutaimed on aga R/FR muutuste suhtes tundlikumad
Kasvuruumi otsimine ja taksituste vältimine

• Füüsilised takistused mullas:
  
  • Kokkupressitud muld
    
  • Kiviosakesed
    
  • Juured
    
  • Orgaaniline kõdu
    
  • Muud sarnased objektid
    
• Vähendavad juurte paigutmiseks vajalikku ruumi
  
• Raskendavad toitainete leidmist ning hõlvamist
  

• Tasub reageerida ruumi kättesaadavusele enne kui toitained ammenduvad juurte kuhjumise tõttu
  

• Juurte eritised kui keemiline radar tuvastamiseks
  
• Taimi saab üle kavaldada aktiveeritud söega
  
• Vähese viljakuse mullatüüpides:
  
  • Takistuse esinemine mullas sagedam
    
  • Kõrge juurte moodustamise ja ülalpidamise hind
    

• Toitainetevaeste kasvukohtade liikidele on takistuse vältimine kasulikum kui toitaineterikaste kasvukohtade liikidel
  

Juurekonkurents ja taimede vaheline suhtlemine

• Endalt varastamine äärmiselt raiskav
  
• Juurte paigutamine mittesugulaste poolt asustatud alasse võib olla soodne
  

Kuidas taimed teavad, kelle tegu?

• Juure identsuse äratundmine: vähendada kasvu enda või ähisugulaste juuri kohates ja suurendades kasvu mittesugulaste poolt hõivatud ruumis
  
• Fikseeritud strateegia, mis sõltub pikaajalisest tõenäosusest kohata samasse genotüüpi kuuluvaid juuri
  
  • Metsmaasikas paigutab oma juuri võrdselt naabri suunas ja temast eemale, maajalg kahandab kasvu naabri suhtes
    
  • Maajalg eristab enda ja naabri juuri, isegi kui naabriks on geneetiliselt identne isend
    
  • Kohates maajalga, metsmaasika juurte kasv naabri poole isegi intensiivistus
    

Kokkuvõtteks:

• Taimede käitumine on keerukam kui teadlased oskasid arvata
  
• Taimed on võimelised:
  
  • Aktiivselt ressursse otsima
    
  • Vältima stressi kasutades tulevaste tingimuste indikaatoreid
    
  • Tuvastama naabrite kohalolekut ja isegi naaberjuurte identiteeti
    
• Väljakutseks on selgitada kuidas taimed seda teevad ( mehhanismid ) ja miks (evolutsioonilised jõud)
  

Praktilise töö tulemused
5.12.11 R. Mänd

• Erinevalt loodus- ja keskkonnakaitsest, mis eelkõige kaitseb liigirikkust ja keskkonna puhtust, toetud loomakaitse eetilistele väärtustele.
  
• Samas eetika on hajus ja ajas muutuv teema
  

1) Kas ja kuidas sõltuvad inimeste loomakaitsmine eetikast jms?
Hüpoteesid

• Isased imetajad evolutsioneerunud agressiivsemaks ehk nad peaksid olema valmis enam loomi ohverdama
  
  • Pidas paika, sugu mõjutas, mehed ohverdasid enam
    
  • Eriti suur erinevus oli suitsupääsukese, rabakonna , säga ja punase metsasipelga puhul
    
• Suhtumine peaks vanuseliselt muutuma
  
  • Ei pidanud paika, vanus ei mõjuta
    
• Hõimuvaliku printsiibi kohaselt peaksime enam tahtma kaitsta neid, kes meiega geneetiliselt sarnanevad
  
  • Pidas paika imetajaid kaitsti enam
    
  • Samas on teised aspektid sellelt näha: suurus, esteetika, nunnumeeter
    

Hüpotees 2

• Loomakaitse-alased eetilised valikud on seotud inimeste isiksusomadustega, mis samuti muutuvad elu jooksul väga vähe (sest vanuseline hüpotees ei pidanud paika)
  

Praktiline töö etoloogias 2008

• Seotud koostöövalmidusega eri sugude vahel
  
  • Mehed on rohkem altid üksteis petma
    
  • Isahoole liikidel hindavad emased koostöövalmidust
    
  • Mutualism – mehed omavahel mängides saavad vähem punkte kui naised omavahel
    
  • Mehed naistega mängides saavad enam punkte kui naised
    

Praktiline töö 2010

• Hinnati näofotode järgi naiste nelja omadust: intelligentsus , meeldivus kaaslasena, moraalsus , atraktiivsus/seksikus
  
• Hüpoteesid:
  
  • meest-naiste hinnangud erinevad omavahel mõningates aspektides
    
  • Erinevad omadused korreleeruvad omavahel
    
• Pluss see pornograafilisuse aspekt