Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


ETOLOOGIA II moodul KONSPEKT (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on parem kui seks ?
  • Mida naised tahavad ?
  • Kuid kõiki ju kaitse alla võtta ei saa ?
  • Missuguseid elupaiku kaitse alla võtta ?
  • Kui palju neid kaitse alla võtta ?
  • Kuidas ökoloogiline lõks tekib ?
  • Miks siis lehtmetsi eelistatakse ?
  • Miks peavad isased nii palju pingutama ja riskima ?
  • Millal on kasulik investeerida maksimaalselt hetkekasusse ?
  • Kui neid läheb vaja kohe ?
  • Miks on indiviidide käitumine ühetaoline ?
  • Kui miks käituvad kõik erimoodi ?
  • Miks on erinevad käitumised omavahel seotud ?
  • Miks on sarnased isiksusetüübid olemas erinevatel liikidel, loomadel ?
  • Kuidagi isiksusetunnus ?
  • Millest see tuleb ?
  • Mis tekitab hirmu ?
  • Kuidas mõõdetakse ?
  • Kuidas nihet kompenseerida ?
  • Miks on vaja inimest evolutsioonilisest vaatepunktist uurida ?
  • Kuidas taimed käituvad ?
  • Kuidas taimed teavad, kelle tegu ?
  • Kuidas sõltuvad inimeste loomakaitsmine eetikast jms ?
 
Säutsu twitteris
ETOLOOGIA II moodul
Ürgema needus 14.nov
R. Mänd
Kõigepealt olid ainuraksed
  • Sigisid pooldumise teel (geneetiline materjal kahekordistub, seejärel rakk pooldub kaheks – tütarrakud saavad identsed DNA)
Umbes miljon aastat tagasi hakati suguliselt sigima
  • DNA kahekordistub, liitub teistega , DNA saab olema varieeruvam, pole enam identne oma esivanematega
  • Geneetilise konkurentsi võitluses on oluline oma DNAd edasi anda.
  • Suguline sigimine levis väga kiiresti – tänaseks vähe järele jäänud vähe neid, kes enam ei sigi suguliselt.

- Tegemist on nn evolutsioonilise paradoksiga – suguline sigimine kulukas ja pealegi päranduvad edasi vaid pooled geenid .
+ Paindlikum süsteem – kui keskkond peaks järsku muutuma , siis tänu suurele varieeruvusele on ellujäämisvõimalus vähemalt osadel olemas.
Homoseksualism
  • Sigiti küll suguliselt, kuid organism polnud veel SUGUDEKS jaotunud (nt kingloom tänapäeval)

-Kõik paarid ei saanud nö võrdselt õnnelikuks. Kui kaks rakku ühinesid, siis tekkis sügoot. Kui ühinesid kaks väikest rakku, tekkis väga väike ja elujõuetu sügoot; kui kaks suurt, tekkis väga suur ja liiga elujõuline sügoot. Raku suurus on oluline raku toitumises  kõik rakud tahtsid suurte rakkudega ühineda; aga suured rakud ei tahtnud väikestega ühineda (kuid väikestel on oma eelised – kiiremad, kasvavad kiiremini jne)
 Toimud lõhestav valik – väikesed rakud said ühineda vaid suurte rakkudega
Heteroseksuaalsus
  • Emassugupool toodab suuri (muna)rakke ( toitained , energia), isassugupool väikeseid (ainult DNA)
  • Emane on investor , isane on parasiit – huvide konflikt
    • Isase huvi: paaruda võimalikult paljude emastega (odavad ja palju sperme)
    • Emase huvi: paaruda vaid parimate isastega (munaraku tootmine kallis)
      • Emased on defitsiidis, isased on omavahel konkurendid
Isaste võitlusvõtted
  • Macho-isased – suured, tugevad ja võitlevad omavahel (põdrad)
  • „Taluperemehed“ – territoriaalsed isendid (lõvid)
  • „Rahamehed“ – nt linnud , kes annetavad kala pulmakingiks
  • Ilueedid – nt paabulinnud
  • Petised – nt sääsed, kes kingivad ainult tühja kingikarbi
  • „Tõelised“ parasiidid – nt sarvkala, kelle isased imevad end emaste kõhu külge, toituvad emase organismist, kaotavad kõik organid peale seemnesarjade, emane eritab oma organismi hormooni, mis vallandab isaste permid . Nt 2 ussid, kes ronivad emaste kõhuõõnde, võtavad koha sisse emaste munasarja juures ja elavad seal.
  • „Pereisad“ – võtavad oma õlule järglaste kasvatamise
  • Spermakonkurents – isased ja emased kopuleeruvad läbisegi, vabalt. Mitmed isased mitmete emastega, emased ka mitmete isastega. Sellised isased toodavad väga palju seemnerakke
Emaste valikuvõimalused
  • Passiivne valik – isased panevad oma jõustruktuurid paika võitluste teel, tugevad kopuleeruvad emastega.
  • Aktiivne valik
    • Avalik valik – kõigil on teada, milline isane on järglaste isa
    • Varjatud valik – (putukad, linnud) emased lasevad viljastada end erinevatel isastel, koguvad nende spermi oma hoidlatesse ja kasutavad ainult selle isase sperme, kes neile rohkem meeldisid
Kas ürgema needusest on pääsu?
  • EI – sugudeks jagunemine ongi defineeritud nende sugurakkude tootmise järgi.
  • JAH – sugupoolte huvide vahel dünaamiline tasakaal, ka ürgisadel on oma needus
  • Investeering sugurakkudesse pole alati veel kõik – järglaste eest on ju ka vaja hooldada (nt merihobude puhul hoolitseb isane oma järglaste eest).
    • Isahool pehmendab konflikti
      • Emase hind – isane on valikulisem, ka nemad valivad parima emase
Mis on parem kui seks?
  • Mingil hetkel lähevad ka vegetatiivselt sigivad organismid üle sugulisele sigimisele – järelikult pole miski parem kui seks.
Mida naised tahavad? Mida teha?
  • Suurem valikuvõimalus ( parimat ) + suurem isahool
  • Tuleb leida kompromiss nende kahe vahel (nt Nõukogude ajal konflikti polnud, kuna olid meeste ja naiste vahel ära jagatud rollid – mida parem keskkond, seda suurem sugupoolte vaheline erinevus – eriti isassugupoolte puhul)

Ökoloogilised lõksud ja atraktiivsed mülkad 14. nov
R. Mänd
  • Möödunud sajandi keskpaigas said inimesed aru, et looduse hävitamise tempo on liiga kiire ja midagi tuleb ette võtta
    • Vajadus võtta loomad elukaitse alla – kuid kõiki ju kaitse alla võtta ei saa?
Missuguseid elupaiku kaitse alla võtta? Kui palju neid kaitse alla võtta?
  • Fretwell & Lucas 1970 – tuleb kaitsta neid kohti, kus on antud loomi rohkem
  • Pulliam 1988 – tuleb kaitse alla võtta neid kohti, kus sündimus > suremus (läte), kui sündimus
Ökoloogiline lõks
  • Dwernychuk & Baag – nt partidel on kombeks võtta oma eluaseme alla mingi teatud piirkond, kus on kajakad , sest kajakad ei ründa parte . Alguses on neil seal hea turvaline olla, kuid siis kui pojad koorduvad, on suured kajakad need, kes esimestena lapsi ära söövad.
  • Alguses ei pööratud sellele tähelepanu, kuid alates aastast 2001 on ökoloogilise lõksu kontseptsioon tuntumaks saanud.
  • Näide
    • Kõrge tihedusega elupaikades on nii lättes kui ka mülkas ühepalju organisme (lättest rännatakse ju mülkasse)
    • Madala tiheduse puhul on läte rohkem rahvastatud, mülkad vähem rahvastatud
    • Kuid madala tiheduse puhul on olemas ka nn atraktiivsed mülkad, kus on mingi võlu, mis loomad seal elavad. Kuid seal on sellegipoolest iive negatiivne, seega ellujäämise võimalus väike
Klassikaline elupaigaeelistuse puhul eelistatakse lätet mülkale, kui atraktiivse mülka puhul eelistatakse mülgast (ökoloogiline lõks)
Kuidas ökoloogiline lõks tekib?
  • Organismi elukeskkond muutub nii, et…
    • Läheb kaduma seos traditsioonilise elupaigavaliku indikaatorite ja elupaiga tõelise kvaliteedi vahel ( nt uute kiskjate või konkurentide introdutseerimine toidurikkale alale )
    • Muutunud elukeskkond sisaldab uusi elemente, mis meenutavad traditsioonilisi elupaiga indikaatoreid, mis eksitab loomi (nt rannaniidud sarnanevad kurvitsalistele puisniitudega, kuid niitmine hävitab munad)
  • Enamasti inimtekkelised
    • Elupaikade fragmentiseerimine ( servaefekt )
    • Urbaniseerumine
    • Niitmine, väljalõikamine
    • Uute taimede produtseerimine
    • Kiskjate ja parasiitide introdutseerimine
    • Globaalne kliimamuutus
    • Isegi traditsioonilised looduskaitsetehnikad võivad tekitada ökolõksu
      • nt linnutoitmine ja siis paariks nädalaks nende toitmata jätmine
      • nt linnutoitmine sügisel – veelinnud jäävad siia, kuid nende veekogud külmuvad kinni
      • nt tehiselupaikade rajamine (pesakastid)
Pesakastid (TÜ linnuuurijate uurimus)
  • Hüpotees: (Viljandi lähedal) leht-ja männimetsades ülespandavad pesakastid on ökoloogilised lõksud rasvatihaste puhul
TULEMUS
    • Pesakastide asustatud oli okasmetsades madalam kui lehtmetsades
    • Munemine algas okasmetsades ka hiljem
    • Mune oli vähem kui lehtmetsades (viljakus madalam)
    • Ka munade keskmine suurus oli väiksem kui lehtmetsades
        • Okasmetsad on nii-öelda mülkad
AGA
    • Lennuvõimelisi järglasi oli okasmetsades rohke kui lehtmetsades
    • Okasmetsades koorujad elasid talve paremini üle
    • Üleüldse oli nende füüsiline tervislik seisund parem (toitumus on parem okasmetsades)
JÄRELIKULT
    • Kas siis pesakastid lehtmetsades on ökoloogilised lõksud?

    • Okasmetsades on pesakondade ajal rohkem kvaliteettoitu
  • Miks siis lehtmetsi eelistatakse?
    • Nii on Lõuna-Euroopas, tihaste eelistus seal välja kujunenud
    • Tihaste peamine toit on lehtmetsades levinum
  • Lehtmetsad
    • Ca-rikkad
    • Fragmenteerunud
    • Sekundaarsed võsad
    • Tehispesad tõstavad tiheduse liiga kõrgeks
  • Okasmetsad
    • Pole toidupuudust
    • On õõnsuste puudus
    • On kaltsiumipuudus
  • Loomade tehiselupaikade rajamisel tuleb olla ettevaatlik
    • Ligi meelitamise madalakvaliteedilistesse elupaikadesse – ökolõksu risk
    • Meeliselupaiga muutmine liiga atratiivsek – üleasustus, tiheduslõks
    • Mõnikord on mõistlik luua uusi elukohti pigem ebatraditsioonilistesse selmet meeliselupikadesse
Ökoloogiline lõks – levinud, ohtlik ja salakaval
  • Seniteadust palju levinum nähtus
  • Liikide ja populatsioonide käekäigu seisukohast väga ohtlik
  • Väga rakse kindlaks teha
  • Lõksust päästmine ei pruugi õnnestuda
Inimene
  • Magusahimu
  • Alkoholilembus
  • Supernormaalsed ärritajad
  • linnastumine

Suguline valik inimesel
17.nov 2011 P. Hõrak
Igas ühiskonnas on ajaloolis -kultuuriliselt välja kujunenud sooline ebavõrdsus, mis väljendub naiste ja meeste erinevas staatuses , nende erinevates õigustes, kohustustes, vastutustes ja võimalustes.
Seetõttu on kogu sotsiaalkulutuurile omane erinev ootus naiste ja meeste sotsiaalsetele rollidele, tööde jagunemisele, emotsionaalsusele, suhtlemisviisidele, eneseteostusele ja käitumisele.
Need pole kaasasündinud omadused, vaid neid kujundab sotsiaalne keskkond, mis ühtlasi ebavõrdsust taastoodab (nt kõik statistikad, selle kohta, kuidas Eesti naine saab mehega võrreldes palju kehvemat palka)
Sugulise valiku teooria:
Erinevused meeste ja naiste sotsiaalses edenemises, nii nagu ka riskikäitumise, suremuse ja surma põhjused on evolutsioonilised
Evolutsiooni käigus võivad tekkida ka selised tunnused, millest on ellujäämise seisukohast pigem tüli
  • selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valiku teooriaga
  • sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis
  • sugulise valiku teooriaga saab seletada, kuidas tekkisid
    • signaaltunnused e. ornamendid (raiskamine)
    • sport
    • keel
    • muusika ; kunst ; kultuur üleüldse

Isaste sigimisedukuse varieeruvus > emaste varieeruvus
Miks peavad isased nii palju pingutama ja riskima?
  • Isaste loomade sigimisedukus varieerub rohkem kui emaste oma (Gleitmani printsiip) – naiste ja isaste sigimisedukus peaks keskmiselt olema sama
    • Isaste sigimisedukus > emaste sigimisedukus
    • Naiste jaoks surra nii, et sust kedagi järele ei jääks, on naistel väiksem, kuid võimalus, et sured nii, et sul on rohke järglasi, on meestel tõenäolisem.
  • R. Trivers 1972
    • Isased suudavad sigida kiiremini kui emased =>iga konkreetne isane saab oma sigimisedukust suurendada teiste isaste arvelt
    • Paarumiskonkurents – kõikide maailmahädade algpõhjus (ületarbimine)
    • põhjus, miks meil on rohkem meesprofessoreid ja miks naised kauem elavad (sest mehed suudavad tänu kogu sellele konkurentsile tekkinud suurem edasipüüdlikkus)
    • mehed on naistest enam motiveeritud riskima, võima ja raha omama, sest meeste kasu rahast on suurem kui naistele rahakasu.
    • (see ei tähenda seda, et naised siiski kehvemad oleksid)
    • soorollid ?
      • Soorollid iseenesest on heas kooskõlas sugulise valikuga
  • Emaste ja isaste sigimisstrateegiad erinevad (Trivers 1972)
    • Naised peavad hoolikalt valima
    • Kuna emaste investeeringud sigimisse on suuremad kui isaste omad, siis on neil ebaõnnestunud valiku puhul rohkem kaotada
    • Emastel on hädavajalik sigimispartnereid õigesti valida
      • Et kindlustada maksimaalne isahool – pehmendab sugupooltevahelist konflikti
      • Et täita järglaste geenid maksimaalselt kvaliteetsete isasgeenidega
Sugupooltevaheline konflikt
  • Isahool
    • Alternatiiv järglaste arvu maksimeerimisse: investeerimine järglaste kvaliteeti
    • Esineb vähestel imetajatel, kui paljudel lindudel
    • Tekitab emastevahelist paarumiskonkurentsi (kui isa juba jääb hooldama järglasi, tahab ta maksimaalselt head naisgeene
Paarumissüsteem
  • Kerge polügaamia
  • Sotsiaalne polügaamia
  • Järjestikune monogaamia
    • Ka püsisuhetes naised pakuvad paarivälist seksi
    • Head geenid: nakkusresistentsus; atraktiivsus (seksikas poeg)
    • Ressursid
    • Kaitse
  • Vastastikuse paarilise valik:
    • Meestel (enamasti testosteroonis): muskulatuur, vaprus , osavus, ressursid
    • Naistel (östrogeenist sõltuv): viljakuse indikaatorid (ilu= noorus+ tervis)
  • Tutvumiskuulutuste analüüs
    • Naised otsivad ressursse ja vanemat partnerit
    • Mehed otsivad noorust ja atraktiivsust, pühendumist
    • Uuringud Eestis: mehed otsivad (alates 18 eluaastast iga kümne aastaga 2 aastat ) nooremat naist, naised otsivad ca 2-4 aastat vanemat meest
      • Naise turuväärtus on maksimaalne sisened turule (18), väheneb iga aastaga; mehel sisenedes turuväärtus 0, tipptasemel 40-aastaselt, siis hakkab uuesti langema
  • Nooremate naistega ja vanemate meestega paarumine oli adaptiivne veel lähiminevikuski
    • Nt monogaamilises luteri kirikus oli see nii – tänapäeval saame seda kõike jälgida vanades kirikuraamatutes – samuti saame vaadata, kui vanad olid mehed ja naised siis kui lapsed said
    • Tihtipeale sooviti 15 aastat nooremat naist, kuid neid õnnelikke mehi oli siiski vähe
    • Võib kanda ka tänapäeva – Rootsi meeste ja naiste näide (slaid 30)
  • Kõige rohkem lapsi on rikastel meestel ja vaestel naistel (slaid 31)
  • Paarivälised suhted:
    • Sagedam siis, kui viljastumise võimalus maksimaalne
Suguline valik
  • Meeldivad enam sümmeetrilisemate meeste lõhnad (geneetiliselt paika pandud – vähem arengulisi häireid, pole segavaid asju, väljendub lõhnas)
  • Maskuliinsus, feminiinsus:
    • Feminiinsema näoga mehi eelistati terveks eluks partneriks, maskuliinsema näoga üheöösuhteks
    • Kuid kui mängu tulid oraalsed kontraseptiive, siis arvamus muutus pigem vastupidiseks
  • Naised, kellel on püsipartner olemas, eelistati dominantseid mehi, kui neil polnud, eelistati vähem dominantseid mehi
 naised eeslitavad paariväliseks suhteks maskuliinsemaid, dominantsemaid mehi
  • Sugulise valiku ja signaaltunnuste vahelist seost mõjutab testosteroon
    • Positiivselt sootunnuste arenemist , agressiivsust ja paarumiskäitumist, negatiivselt immuunsüsteemile
    • Maskuliinsed mehed tunduvad atraktiivsemana, iseäranis geneetilise partnerina
    • Testosteroon põhjustab paarumiskonkurentsis vajaminevate tunnuste arenemist

=> suurendab kohasust sugulise valiku läbi
    • Testosteroon suurendab nakkustesse haigestumise riski

=> vähendab kohasust ellujäämusvaliku läbi
    • Seetõttu võivad üksnes kõrge (geneetilise) resistentsusega isendid endale üheaegselt lubada kõrget testosterooni taset ja kulukate
Suguline valik rahvastikuprotsesside mõjutajana:
  • Meeste-naiste suremuse erinevus suurim selles vanuses, kus suguline valik tugevaim
    • Soorollid šimpansitel: ka isastel on suremus samasugune
  • Naistest sagedamini surevad mehed:
    • Kopsuvähki ja kopsuhaigustesse ( suitsetamine )
    • Riskimine (liiklusõnnetus), õnnetused
    • Alkoholitarbimine
    • Enesetapud (sooritamist naistel rohkem, meestel õnnestub paremini)
    • Rohkem saavad surma läbi mõrvade
Suguline valik ja ühiskond
  • Mida suurem on ebavõrdsus ressursside jaotumises, seda tugevam on paarumiskonkurents (näiteks NL ajal oli paarumiskonkurents väiksem, kuna kõik olid vaesed ja võrdsed)
  • Ultraliberaalne ühiskond suurendab sugulise valiku intensiivsust
    • slaid 44 – Eestil on kõige enam sugulise valiku intensiivsus muutunud, samuti on Eestis kõige intensiivsem suguline valik
    • piiramatud võimalused rikastumiseks (ja meestel surnuks töötamiseks)
    • ressursside jaotumine ebavõrdne ja see kasvab
    • piiramatud võimalused enda surnuks töötamiseks. Kasvav motivatsioon riskikäitumises
    • suguline valik eskaleerub demograafilistel põhjustel
    • suguline valik eskaleerub ka ajaloolistel põhjustel – Laulva revolutsiooni ajal sündinud noormehi ootab noorte naiste puudus (sest mehed tahavad ju nooremaid partnereid, ja neid sündis ju vähem)
Sigimiskäitmise optimeerimine
  • Nende jaoks, kes sigivad mitu korda elu jooksul, on keskne küsimus:
    • Kuidas ajastada sigimine niiviisi, et elu jooksul soetatud kvaliteetsete järglaste hulk oleks maksimaalne?
    • Millal on targem teha pikaajalisi investeeringuid, et hiljem suurem kasum välja võtta?
    • Millal on kasulik investeerida maksimaalselt hetkekasusse?
  • Tasuvusanalüüs
    • Kui ees ootab pikk ja viljakas eluiga, siis investeeri sigimisse vähe korraga, et saks veel edaspidigi
    • Kui edasine elu tõotab tulla lühike, sigi kohe!ad varem suguküpseks ja sigivad
    • Äädikakärbsed asusid kisklus riski tingimustes kiiremini sigima, kui haistavad kiskjate kohalolu
  • Paarumiskonkurents=> surnud ring
    • Kuna meeste eluiga on naiste omast lühemaks evolutsioneerunud, siis on naistest suurem riskikäitumine nende jaoks paratamatult kasulik  Milleks säästa ressursse tulevikus, kui neid läheb vaja kohe?

[Pärnus kõige suuremis peksasaamisoht – suvepealinn , ööklubid ( klubides ju paarumiskonkurents)]
  • Madalama oodatava eluea puhul ajastavad naised sigimise varasemaks
Tuleviku diskonteerimine (väiksema hetkekasu eelistamine suuremale tulevikus saadavale kasule)
  • Raha ajaväärtuse kontseptsioon: mingil hetkel on väiksema rahasumma olevikuväärtus võrdne suurema rahasumma väärtusega tulevikus, sest tulevik ei pruugi 10% kätte jõua
  • Mehed on paaritumisvõimaluse avanedes valmis sellesse rohkem investeerima, kui naised, sh valmis investeerima tulevikukasude arvelt.
    • Näiteks on mehed valmis enam diskonteerima, kui on näinud ilusate naiste pilte
    • Naisi pildid ei mõjuta
  • Inimene on valmis diskonteerimise määra paindlikult kohandama, kui keskkonnatingimused muutuvad
Kokkuvõtte
  • Erinevused meeste ja naiste vahel sotsiaalses edenemises, sugulises, tervise- ja riskikäitumises ning suremuses on olulisel määral mõjutatud meie evolutsioonilisest pärandist
  • Nende erinevuste algpõhjuseks on füsioloogiliste sigimisinvesteeringute ebavõrdsusest tingitud paarumisstrateegiate erinevus, mis viib sugupoolte vahelise konfliktini
  • Optimaalne sigimiskäitmune (mis tagab järglaste arvu ja kvaliteedi maksimeerimise suurim kohasus ) on olnud ajaloo jooksul meeste ja naiste jaoks erinev
  • Mehed ja naised on kohastunud erinevate sigimisega seotud probleemise lahendamiseks
  • Seepärast pole meil vähimatki põhjust eeldada, et nende psühholoogia/loomus peaks sarnanema
Tähtsus
  • Soolise diskrimineerimise probleemidega tegelemisel ei tohi lähtuda valest eeldusest, et mehed ja naised on oma põhiolemuselt sarnased või et kõik sooerinevused on tingitud sotsiaalsest keskkonnast
  • Töötavate lahendusteni jõudmise eelduseks on sooerinevuste
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #1 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #2 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #3 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #4 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #5 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #6 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #7 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #8 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #9 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #10 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #11 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #12 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #13 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #14 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #15 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #16 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #17 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #18 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #19 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #20 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #21 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #22 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #23 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #24 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #25 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #26 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #27 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #28 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #29 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #30 ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 105 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Giulia Uggeri Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt etoloogia aine II moodulist üliõpilastele. Väga kasulik !!!

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (1)

Karlakarla profiilipilt
Karlakarla: Ei avane
03:03 23-10-2013


Sarnased materjalid

6
odt
ETOLOOGIA II MOODULI KONTROLLTÖÖ
12
doc
Etoloogia täiendmooduli konspekt
74
odt
Ökoloogia konspekt
134
docx
Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun