ee, mängudele Maaleht, Harjumaa, Lääne Dnja, Vesti Nedeli, Vikerraadio sportnet.ee, Harju Ekspress, Linnaleht MKEstonia, taninfo.ee, Tallinn, Haabersti Postipoiss, Linnaleht kuhuminna.ee, Kesklinna Sõnumid, Kristiine (venekeelne), The midateha.ee Leht, Lasnamäe ajaleht, Baltic Times Mustamäe ajaleht, Nõmme Sõnumid, Pirita leht, Põhja Tallinna Sõnumid, Sporditäht, Sport+, Hea Laps, Spunk, Õpetajate Leht, Pere ja Kodu,
kasutades mitmeid kommunikatsioonivahendeid, mis „kõnelevad ühel häälel“ Integreerimise 8 põhimõtet Ole kliendile suunatud organisatsioon Kasuta outside-in planeerimist Keskendu kliendikogemusele tervikuna Vii klientide eesmärgid kooskõlla organisatsiooni omadega Sea käitumise muutmise eesmärgid Kohtle klienti kui kapitali Vii organisatsiooni funktsionaalsed üksused kooskõlla Kommunikatsiooni sõnumid on üksteisega kooskõlas ITK suurendab sünergiat (ITK kasulikkus) Sõnumid lähtuvad ühtsest loovstrateegiast Sõnumid on järjepidevad (võimendavad infot regulaarselt) Tõhusam meediakasutus Turundustegevus on täpsemalt suunatud Organisatsioon toimib ühtsemalt Kulutõhusus Tööprotsessid on tõhusamad Klient saab kvaliteetsemat ja ühtsemat teenust Integratsioon eeldab laiemat vaadet:
(1: lk 189) Interneti roll integreeritud turunduskommunikatsioonis: Laiendab oluliselt kommunikatsioonikanalite võrku, hoides alalõike kooskõlas; Internetipõhised kanalid on neutraalsema mainega, usutavamad, nt foorumid, blogid, meedia ja ka ettevõtete kodulehed. (K.Kerem.) INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI SÕNUMID Organisatsioon edastab nelja tüüpi sõnumeid (S. E. Moriarty järgi). 1. planeeritud sõnumid (reklaam, PR-üritus); 2. toote sõnumid (maine, disain, kvaliteet, hind, turustus); 3. teeninduse sõnumid (esindajalt, teenindajalt, sekretärilt jt); 4. planeerimata sõnumid (leheartikkel, suust-suhu info, firmasisene kuulujutt, uuringutulemused jt). ÜTLE Joonis3. Integratsiooni koosmõju (planeeritud sõnumid) (K.Kerem). KINNITA
tal oma võimeid kasutada. Miks on vanemapoolne heakskiit lapsele nii tähtis? Seda vanemad tavaliselt ei mõista. Enamikku inimestest on kasvatatud uskuma, et kui nad hindavad last niisugusena nagu ta on, jääbki ta selliseks; et parim võimalus aidata lapsel tulevikus kellekski saada on öelda talle, millega tema juurs rahul ei olda. Enamik vanemaid kasutab laste kasvatamisel mitteheakskiitvat keelt, uskudes, et nii aitavad last kõige enam. Lisaks tekitavad negatiivsed sõnumid lastes tõrksust. Nad lõpetavad vanematega rääkimise ning mõistavad et on tunduvalt mugavam hoida oma tunded ja probleemid endale. Heakskiitev keel seevastu muudab lasped avatuks, annab neile vabaduse oma tundeid ja probleeme jagada. Õppinud sõnade abil oma heakskiitu väljendama, on vanemad omandanud töövehndi, millel võib olla tohutu mõju. Nad saavad olla lapsele toeks, kui too õpib ennast austama ja oma väärtusi tunnetama. Nad võivad kergendada tema
ICMP) on käsustik, mille abil võrguseadmed vahetavad oleku- ja veainformatsiooni. ICMP on internetiprotokolli (IP) lahutamatu osa ja kõik IP-d kasutavad seadmed peavad suutma tõlgendada ICMP sõnumeid. Interneti kontrollsõnumiprotokoll kuulub interneti protokollikomplekti (tuntud ka kui TCP/IP) ja asetub OSI mudeli võrgukihti. 3 2.Struktuur ICMP sõnumid kapseldatakse IP paketi sisse. Sõnumite formaadid on erinevad, aga kõik ICMP sõnumid algavad väljadega tüüp, kood ja kontrollsumma. ICMP sõnumi üldformaat IP Päis Tüüp Kood Kontrollsumma Identifikaator Järjekorra number Valikulised andmed Sõnumi andmeväljade lühiseletused 1) IP päis sisaldab lähte- ja sihtaadressi.
Individuaalset ja meediakommunikatsiooni seob: Mõlema aluseks on intentsioon (kavatsus+sõnumid on suunatud millelegi)- tahe midagi teatada Ühine märgisüsteem (et midagi teatada, on vaja ühist märgisüsteemi) Meediakommunikatsioon ei ole ilma individuaalse kommunikatsioonita mõeldav Erinevus: Individuaalne suhtlus on düaadiline, meediasuhtlus enamasti mitte. MÕISTE: Meediakommunikatsioon on protsess, kus avalikud, ühepoolsed ja tehniliselt vahendatud sõnumid on suunatud hajutatud auditooriumile! Meediumi mõise PUUDU Kommunikatsiooniteaduses on meedium ja meedia kindlalt määratletud. Meediumil on järgmised tunnused: Inimestevahelise kommunikatsiooni koostisosa, kommunikatsiooni vahendaja Kanal ja vahend. Selline vahendus võib olla tehniline, aga ei pruugi. Selles mõttes on meediumid mitte ainult ajaleht, raadio, tv, vaid ka inimene. Meediumi puhul on tegemist organisatsiooniga. Meedia mõiste
interneti kohvikus, oma telefonis või isegi reisil olles. Programmid nagu Outlook 2007, Outlook 2010, Apple Mail 10.6 Snow Leopard, Apple Mail 10.7 Lion, Entourage 2008 Web Services Edition ja Outlook for Mac 2011 on meilikliendid, mis toetavad nii POP3 kui IMAP protokolle. IMAP ühendus tehakse reeglina arvutiporti 143 kaudu. Kui POP3- meiliprogrammid laevad arvutisse meilisõnumeid, siis vaikesätete kohaselt eemaldatakse allalaetud sõnumid serverist. Iga meilisõnumi koopiat, mida on rohkem kui ühte arvutisse alla laetud, ei hoita serveris ning need ei oma juurdepääsu meilisõnumitele. POP3 protokoll võimaldab korraga ainult ühte sisselogimist postkasti, erinevalt IMAP'ist, mis võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt postkasti kastudada ehk sisselogida mitmest arvutist korraga samaaegselt. Kuigi on võimalik häälestada erinevaid POP3 programme nii, et nad säilitavad meilisõnumite koopaid serverisse,
Meelde jäävad nähtavad, materialistlikud asjad, ja seda eriti presidendi puhul, kellel tegelikult puudub võime muuta riigis sisepoliitikat. Eelmised presidendid Lennart Meri on rahvale meelde jäänud kui Eesti maailma viija ja Arnold Rüütel sotsiaalse ebavõrdsuse temaatikaga. Praegune president hr. Ilves ei ole silma jäänud eriti millegi konkreetsega, see näitab politoloogide arvates, et Ilvese sõnumid on olnud liiga laialivalguvad ja erinevatest valdkondadest. Tema käitumine ei ole rahvamehelik, kuid kindlasti on meelde jäänud rahvale kui võimekas tegija välispoliitilisel areenil. Rohkem kui president Toomas Hendrik Ilvese kõned ja seisukohavõtud või sise- ja välispoliitilised sõnumid on rahvale riigipeast meelde jäänud kikilips ning abikaasa Evelin Ilves.
kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? Arusaamine (teiste inimeste soovide,arvamuste jne mõistmine), meelelahutus, arvamuse mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu. Need võivad olla nii tahtlikud kui ka tahtmatud. Keel koosneb sõnadest ning iga sõna, mille me edasi anname või vastu võtame, on vaid sümbol, millel iseseisvat tähendust ei ole, tähendus sünnib sõnumi edastajas ja vastuvõtjas. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed?
Nagu eelnevalt selgus, teeb turundajate töö raskeks nihe massturunduselt sihtturundusele ning kommunikatsioonikanalite rohkus. Tarbijad saavad turundussõnumeid ebatraditsioonilistest allikatest, näiteks spordiürituste otseülekannete ajal, parkimismajades paiknevatelt reklaamtahvlitelt, digitaalsetelt reklaamtahvlitelt, internetist, telemängudest ja kas või reklaamkleepsudelt, mis on kleebitud banaanidele. Samas ei erista kliendid sõnumiallikaid nii nagu teevad seda turundajad ise. Sõnumid, mis on saadetud erinevate kanalite kaudu, koonduvad lõpuks üheks sõnumiks, mis hakkab kujundama arvamust ettevõtte kohta. Samas, kui eri allikatest saadakse vastuolulisi sõnumeid, muudab see ettevõtte imago laialivalguvaks ning kahjustab lõppkokkuvõttes brändi. Tihtipeale on probleemiks see, et ettevõtted ei suuda oma kommunikatsioonikanaleid kooskõlastada. Telereklaam ütleb ühte, hinnakujundus annab teistsuguse signaali,
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6
Teabe vahetamine Erinevaid definitsioone: Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969) Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967) http://en.wikipedia.org/wiki/George_Gerbner Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine - kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne võimekus), saatmine, kanal, vastus, müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Efektiivne k. – kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru Erinevad mudeleid Lineaarne ühesuunaline (Shannon- Weaver’i mudel) - saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal Vastastikune sõnumite tõlgendamine (Osgood- Schramm´i mudel) - kommunikatsioon on “ringikujuline, milles osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja) Spiraalikujuline kommunikatsioon (Dance’i m...
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12
2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis
tihti öeldud vestluses osalejate arvamusest hoolimata. Selle sõnumi eesmärk on panna kasutajad reageerima, tihti sõnumi autor ei ole taktitundeline. Tulemusena unustavad vestluses osalejad jutu teema ja hakkavad riidlema omavahel. Fleimist räägime, kui sõnumite autor hakkab riidlema, rääkides teiste puududest, diskrimineerib soo, usu või millegi muu põhjal, kui autori sõnumid on liiga emotsionaalsed (tihti negatiivsed) ja provotseerivad skandaali. · Fluud (ingl. k. ,,flood", uputus) suured mahukad sõnumid foorumites või ajaveebis, mis kasutadav palju ruumi, kuid ei sisalda mingit mõtet (infot). Sellised sõnumid koosnevad hüüdnimedest, smailidest, tsitaatidest, slängist, abreviatuuridest jne. Tehniline fluud on häkkerite rünnak. Tegelikult see on suur kogus päringud, mille eesmärk on rikkuda süsteemi tööd.
Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad raadiolained lõikavad omal levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Antud ülesannet täidab võnkering. Pakettkommutatsioon jaguneb kaheks: Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. 1)Ahelkommutatsioon: Ahelkommutatsioon jaguneb kolme etappi: a) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja); b) andmete ülekandmine; c) ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine).
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne,
JUHAN SMUUL (1922-1971) ELU: Muhumaalt, peres 11nes laps Piiri algkool -> Jäneda põllutöökool -> Punaarmee 3 korda abielus olnud Elukaaslane Debora Vaarandi -> moodustasid omalaadse Nõukogude Eesti esipaari humoorikas, karismaatiline, vastuoluline LOOMING: Vestelised rannarahva lood – „Muhu monoloogid“ Reisikirjad – „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ Näidendid – „Kihnu Jõnn“, „Polkovniku lesk“, „Lea“ Luuletused ja poeemid – „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“ Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamise...
mis põhjustab kahju. (1) · Pilkamine, ropendamine, rõvetsemine, mõnitamine mõne veebilehe sisu võib olla sündsusetu, ebameeldiv või solvav erinevatel põhjustel. Mõnel juhul võivad need teatised ka ebaseaduslikud olla. Paljud seadused seavad piirid, et keelata rassistlikke, poliitiliselt pilkavaid, laimavaid, väärikust alandavaid ja muid sõnumeid, mis õhutavad vihkamisele. (1) · Kiusamine - kommentaarid ja sõnumid kindlate isikute kohta, mis õhutavad vaenu. Selle alla käivad näiteks rassilised, usulised, rahvuselised, seksuaalse orientatsiooni alased märkused. Iga kommentaar, mida võib pidada halvustavaks või solvavaks, loetakse kiusamise alla. (1) · Narkootikumidega seotud äri uimastitega kauplejad kasutavad üha rohkem Internetti ja müüvad keelatud aineid krüpteeritud e-posti kaudu. Interneti kaudu äritsemise populaarsus
Kavapunktid Vargus ja mansetinööbi leidmine Kokkusaamine salaseltsiga Lumesõda Kakao Reilika juures ning arutlemine Kuri vanainimene ja võõras kuuris käik Jooksumehed Veiko ja Contra Vanainimese ähvardus: kotipoisid on tagasi Sauruse Antiigiäri ja Soome mansetinööp Kahtlustatakse Veiko Suurt (Antoni telefonikõne Frankile) Papa küttepuuladu ja kuriteo heaks tegemine Teose sõnum Minu jaoks olid teose sõnumid: · Inimene ei pruugi olla see, kes ta välja paistab. · Tuleb anda inimesele teine võimalus. · Tulemuste saamiseks peab palju vaeva nägema. Hinnang raamatule Mulle meeldis küll raamat ,, Küttepuuvargad", sest seal pidi palju kaasa mõtlema, kuna muidu ei saaks sellest varga leidmisest ja muust aru, aga see oli natukene igav raamat minu jaoks, kuna seal ei toimunud midagi üllatusliku ega põnevat.
aasta EMT reorganiseeriti kolme aktsionäriga aktsiaseltsiks. Novembris saavutas EMT 1997. aasta majandustulemuste põhjal 3. koha Eesti majandusliidrite konkursil TOP 100. Detsembris tõi EMT turule ettemaksuga kõnekaardi Simpel. 1999. aasta alguseks oli EMT klientide arv 152 500 ning esimese kvartali jooksul Tegevusvaldkond: mobiilsidevõrkude ja - süsteemide loomine ja haldamine ning nendega seotud teenuste tootmine Kaubad ja teenused: Mobiilid, kõneteenused, sõnumid, internet, helistamine välismaal, lisateenused. Sülearvutid, digikaamerad, lcd-telerid, videokaamerad, hooldus, lauatelefonid, kullerteenus, interneti kasutamine, Turg: Majandusnäitajad emt on turul väga kõva tegija. EMT ainuomanik on AS Eesti Telekom. AS Eesti Telekom ei tegele otsese äritegevusega ning tema majandustegevuse kasum kujuneb peamiselt teiste grupi ettevõtete kasumist. Turul läheb emtl väga hästi. Oste toimub kas esindustest või kataloogi teel või otse internetist
Hipid 12.klass Hipid • … olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad. • … olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipiliikumine • … oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides. • Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale. Hüüdlauseks oli: „Make love, not war“. • Väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. • Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid. • Propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust. Stiil Näiteks: trompetpüksid, kirkad värvid, pikad juuksed, liibuvad trikoosärgid, heegeldatud murumütsid, vestikesed, maksiseelikud, platvormikingad, helesinised kulunud teksad/ teksajakid, pärlitest punutud käenöörikesed, ruudulised särgid, ristkülikukujuline pika sangaga ja narmastega kott jne WOODSTOCKI MUUSIKAFESTIVAL "Woodstock polnud l...
seisataks), graafika ja vorm on neljavärsiline 5est salmist koosnev. luuletused on viisistatud ja esitajaks on Eesti ansambel Ruja. Ta tuli... Ta tuli ja vaatas mu silmi- nii rasked on tunnetest keed- ta tuli ja vaatas mu silmi ja läks siis oma teed. Ma läksin ja otsisin jälgi- ei otsides rutata saa- Ma läksin ja otsisin jälgi, öö õue jõudsin ma. "Öö,ütle,kas nägid mu südant, ehk sinagi sõnumid said,- öö,ütle,kas nägid mu südant?" Öö kandis ahelaid. Öö seisis ja vaatas mu silmi- ööd hoidsivad tunnetest keed- Öö seisis ja vaatas mu silmi, ma läksin oma teed. Ma läksin ja otsisin jälle- ei otsides rutata saa- Ma läksin ja otsisin jälle, sain päeva õue ma. "Päev,ütle,kas nägid mu südant, ehk sinagi sõnumid said,- päev,ütle,kas nägid mu südant?"- Päev kandis ahelaid. Päev seisis ja vaatas mu silmi-
• Identiteet ja kommunikatsioon • Küsimuste esitamine • Peegeldamine Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis - saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh. kes soovitakse olla) - teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne - enda esitlemine, mulje loomine, (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine Teadmine (skeemid – sisaldavad organiseeritud teadmist) iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine Motiivid – kommunikatsioon on suunatud eesmärgile Hoiakud Isiksus
•Kolooniad •Eluviis, käitumisnormid, rõivastus CHRISTIANA •Kopehaagen •34 hektarit umbes 850 inimest •Tekkis 1917.aastal •Mahajäetud sõjaväekasarmu •Tuntumaid paiku WOODSTOCKI FESTIVAL • 150 000 hipit • Woodstockist räägib üks oma aja hipisid: "Woodstock polnud lihtsalt kontsert. See oli kokkutulek, milles muusikal oli mängida vaid taustaroll. Muusika, mis kõlas Woodstockis oli parim ja selles sisaldusid sõnumid ja mõtted - maailm ei ole koht vihkamise jaoks, maailm on paik, kus peame üksteist armastama. Me olime valmis avastama elu suuri imesid ja saladusi. Me õppisime, et pole häbiasi näidata oma keha alasti, me suitsetasime "rohtu", et viia oma meeli vastuvõtlikuks muusikale, me mängisime oma laste ja loomadega - siit sündiski uus kodune kasvatus.„ • Mootorratturite jõugud-noored anarhistid FLOWER POWER •Lillelapsed •Armastus, rahu ja valgus •1960. aastal
ebameeldivate isikute eest. Seda tehakse uste, akende ning lukkude abil. Sama peaks tegema ka arvutiga, sest muidu rikutakse arvuti samamoodi ära nagu kaitsmata kodugi. Arvuti turvaliseks muutmine *Viirusetõrjetarkvara *Riist- ja tarkvaraline tulemüür *Operatsioonisüsteemide ja rakendusprogrammide uuenduste ning täienduste regulaarne allalaadimine. Milliste ohtudega olen kokku puutunud? *Minu paroolide väljanuhkimine *Arvuti vallutamine viiruste poolt *Anonüümsed halvustavad sõnumid. Küberkiusamise olemus *Ähvardavate, halvasisuliste e-mailide saatmine *Personaalse või isikliku info väljapetmine ja selle levitamine *Enda kellegi teisena esitlemine *Suhtluskeskkondades teiste alavääristamine, narritamine jms. Küber- ja koolikiusamise vahe *Küberkiusamine toimub küberruumis *Kiusamine toimub õpilase kodus *See on tihti julmem kui koolikiusamine *Võimalus anonüümsusele *Kiusajal on karistamatuse tunne *Kiusatavad et räägi sellest kellelegi
Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks · Perifeerne tee sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Allikas: usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed) sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus, atraktiivsus Sõnumi vastuvõtja ja sõnumi asjakohasus, vajadus struktureerida olukorda, info töötlemise vajadus) Sõnum: tõendid, graafilised sõnumid, emotsioonide tekitamine Grupimõju. Konformsus. Tõekspidamiste või käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused: informatiivne, soov meeldida, püüd saada kasu, vältida karistusi, grupi suurus, grupi üksmeel, pühendumine grupile, olukorra ebamäärasuse määr, soov olla individualist, teistest erineda Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) · Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast
· Heaolu inimlik kontakt toob osapooltele nii füüsilise kui ka vaimse heaolu. · Arvamuse mõjutamine kuna teise inimese arusaamine ei pruugi tähendada tema arvamusega nõustumist, siis võib see inimene proovida teist poolt oma arvamuse õigsuses veenda. Veenmine toimub aga ainult inimkommunikatsiooni abil. · Paranenud suhted inimkommunikatsiooni abil on võimalik luua positiivne kliima, usaldus. · Tegevus veenda teine pool tegutsemise vajalikkuses. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnalised. Tahtlikud, mis on ette mõeldud ja siis välja öeldud või tahtmatud, näiteks vihahoos välja vupsatavad sõnumid. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Kehakeel, näoilmed, zestid, prokseemika ehk ruumikasutus, puudutused, pilk, miimika, välimus, riietus, nn signaalid jne. Neid ei öelda välja, kuid teine siiski tajub neid. Võib tekitada arusaamatusi ja neid sõnumeid on
Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine. Enno luuletusete sõnumid on tihedalt seotud tema maailmapildiga. Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut. Poeedi luuletuste peamine sõnum on see, et elu liigub pidevalt oma rada ja elus tuleb ette palju takistusi. Ometi tuleb kõik mured lahendada ja kõik halb unustada. Ennole on iseloomulik müstilisus, sümboolika ja sugestiivne kirjutamine. Tema luulele on iseloomulik lõputu otsimine ja igatsus millegi kauge ja
sageli CSMA (Carrier Sense Multiple Access) seadet või siinihaldurit, mis kontrollib juurdepääsu jagatud siini ressursile. Tähtvõrk • Tähtvõrk on levinuim arvutivõrkude võrgutopoloogia. • Tähtvõrk on niisugune võrgutopoloogia, kus kõik terminalid on ühendatud keskse arvuti, kommutaatori või jaoturiga. Tähtvõrkude hulka kuuluvad näiteks tavaline telefonivõrk, lubaringvõrk ja Ethernet 10BaseT kohtvõrk. • Kõik edastatavad sõnumid käivad kesksest seadmest läbi. Nii moodustavad jaotur, võrgu lehesõlmed ja nendevahelised sideliinid kujundi, mida graafiteoorias nimetatakse täheks. Sellest tulebki selle võrgutopoloogia nimi.
sobib! 11 1. Puudulik KOMMUNIKATSIOO turunduskommunikatsio on noore sihtrühmaga NI 2. Mulje liialt kallist hinna problemaat kuvandist 3. “Üks ja ainus” ika 4. Konservatiivne kuvand 12 13 1. Luua noortele sobivad KOMMUNIKATSIOO sõnumid 2. Tuua paralleele noorte NI väärtustega lahendus (innovaatilisus, kiirus, mugavus jne)* 3. Vähendada eksklusiivsust ja hinnale keskendumist 4. Uudne peaks olema ka kaubavalik ja teenused 14 Tänud kuulamast! 15
vanem teda kuulab ja mõistab, hakkab ta tundma suurt soojust vanema vastu. Aktiivne kuulamine on üks kõige tõhusamaid vahendeid - see julgustab last rääkima oma murest; kutsub esile tunnete vallandumise; ütleb talle, et kuulaja on huvitatud ja tahab aidata; väljendab, et teda aktsepteeritakse. Aktiivse kuulamise abil saab suunata lapsi, et nad leiaksid oma probleemidele ise lahendusi. Aktiivne kuulamine tähendab usaldust, samal ajal kui nõu andmine, juhendamine ja muud taolised sõnumid väljendavad usaldamatust, võttes lapselt vastutuse probleemi lahendamise eest. Seepärast on aktiivne kuulamine üks tõhusamaid viise, kuidas aidata lapsel ennast paremini suunata, saada vastutustundlikumaks ja iseseisvamaks inimeseks. Tuleb uskuda, et laps suudab oma probleemile ise lahenduse leida. Kui ta kohe lahenduseni ei jõua ning kui tema mõte on hüplik ega ole sidus, ei tohi kaotada usku. Aktiivse kuulamise
selgus ja ühtsus ning juhul, kui seda ei saavutata, aetakse siht- ja sidusrühmad vastukäivate sõnumitega segadusse ning ettevõte ei saavuta oma kommunikatsioonieesmärki (Schultz & Barnes 1997: 3). Sageli unustatakse, et auditoorium ei võta vastu mitte ainult ühe, vaid tuhandete ettevõtete sõnumeid, kommunikatsiooniruum on täidetud müraga ning ettevõte peab seetõttu oma sõnumid edastama võimalikult selgelt ja arusaadavalt (Yastrow 1999-2000: 8) · Järjepidevus ja pikaajalisus: Integreeritud turunduskommunikatsioon nõuab, et ettevõte näeks oma tegevuste ja sõnumite kumulatiivset, pikaajalist mõju. Katkematu kahepoolne kommunikatsioon sidusrühmadega peab juurduma organisatsiooni kultuuri ning olema igapäevane praktika. Vastupidiselt hirmudele kinni jääda rutiini
- Veteranide tunnustamine ja toetamine. - Annetuste kogumine Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikule, et osta uus kõnniabiseade. - Juurutada eesti inimestesse veteranipäeva tähistamise kommet. 3 - Anda inimestele teada, kes veteranid on. Põhisõnumid tulid meie analüüsitud materjalist väga hästi välja. Oli näha, et organistasioon oli enda jaoks sõnumid väga täpselt paika pannud ja rõhutas neid ka välja poole. Sõnumid jäid kampaania jooksul samaks, kuid need muutusid veel tugevamaks ja neid hakati veel rohkem rõhutama. Kõige enam rõhutati sinilille sümboolsust ja olemust. Mille jaoks see täpselt on, kes neid valmistab ja mida see tähendab. Alternatiivsetest sõnumitest jäi meile silma Facebooki rakendus "Veteranide lood", kus veteranide lähedased jagasid enda kogemusi. Näiteks kirjutas Juta Sõueauk, veterani õde, et
F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmises (veenmine) Indiviid à Indiviid Indiviid à Grupp Grupp à Indiviid Grupp à Grupp Ühiskond > mõju> indiviid > mõju > ühiskond Sõnumite heterogeensus Psühholoogilise mehhanismi kujunemine Reaktsioonide kontrollimine, suundade valik (sotsiaalne roll, identiteet jne.) Sotsiokultuuriline mõju ja selle märkamine Sotsiokultuuriline ruum ja sõnumid mõjustamise kontekstis Sotsialiseerimine ja normide internaliseerimine; sotsiaalne norm kui väärtuste väljendaja ja inimest suunav tegur; kirjeldavad ühiskonnas aktsepteeritud mõtteid, tundeid, käitumisviise; Keskkond pakub materjali, mis ütleb, kuidas tuleb tunda, mõelda, käituda mis on õige ja vale Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (nt. kõrge hind, järelikult hea) - automaatsed vastused stiimulitele Käitumine ei ole alati kooskõlas hoiakutega
Raamat oli hästi sõnastatud - lihtne ja loogiline. Kui ma seda lugesin, siis ei olnud mul tunnet, et raamatus on kellegi poolt välja mõeldud lugu. Pigem tundus see kahe tänapäeva noore inimese ümberkirjutatud eluloona. Teos oli küll väga noortepärane ja lihtne lugeda, kuid pikapeale hakkas segama liigne slängi kasutamine. Näiteks häiris pidev ,,vä" kasutamine lausete lõpus. Vahel osutus raamat ka ehmatavalt inetuks või siis liiga karmiks tõeks, nagu Reimo sõnumid Heidile. (lk. 26). Siiski oli enamus raamatust väga meeldiv ja mõtlemapanev, näiteks lk. 195 hauakivil olev kiri ja lk. 196 kiri Tanelile. Samuti oli raamat hästi lõpetatud. Mulle meeldis täpne kirjeldus sellest, mis sai raamatu erinevatest tegelastest. Kokkuvõtteks oli Ene Sepal raamat väga hästi õnnestunud. See on siiamaani ainuke autor ja teos, mis on suutnud panna mind nii süvenenult ja hoolikalt lugema. Ma
Vajadus noodikirja jarele tekkis 8.-9 sajandil. Kui see pandi kirja neumadega .Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikut ei vajanud aga kirja panemist veel sajandeid seepärast võibki ekslikult jääda mulje justkui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Gregoriuse laulu nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. See kujunes lõplikult välja läänekristlikus kirikus 7-8 sajandil. Selles on alati peamised tekst ja sõnumid. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev,ulatudes ühele helile,teksti lugemisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregooriuse laul on üldnimetus mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanreid ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta kuigi kirikutes kasutatakse ka tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja,lauljate grupp või terve koor mis sageli jaguneb kaheks vastakuti laulvaks rühmaks. Lauldi enamasti ladina keeles
Iga kuulaja, lugeja ja vaataja annab saadud informatsioonile oma tähenduse. Sõnumi tähendus sõltub aga suuresti käsitlemise viisist. Samade faktide põhjal on erineva tõlgenduse korral võimalik kujundada täiesti vastandlikke arusaamu. Teoreetiliselt peaks ajakirjandus olema sõltumatu ning erapooletu, kuid reaalselt on see võimatu. Tervikliku pildi saamiseks peame hoolikalt analüüsima erinevate allikate argumente. Meedias kajastust leidvad sõnumid on alati kellegi valiku tulemus. Kollases ajakirjanduses käsitletud teemad näivad sageli üsna jaburad. Paljudel tabloidpealkirjadel puudub konkreetne sündmus, piisab sellest, et esikaanel on mõne tõsielusarja staar, kelle puhul pole oluline mitte tema tegevus, vaid kuulsus. Laiemas plaanis ei ole aga tabloidmeedia peamised iseloomujooned omased mitte üksnes konkreetselt kollastele väljaannetele, vaid meediale laiemalt
Third level 2. Ümberpositsioneerimine Fourth level Fifth level 3. Uue positsiooni hõlvamine Põhirõhk on asetatud tarbijate tootenägemusele. Konkurentide positsiooni mõistmine aitab positsioneerida oma toodet. Positsioneerimise vajadus Lihtsad sõnumid on kõige mõjuvamad · Tarbijal info üleküllus · Toote positsioneerimine lihtsustab ostu TURVALISUS · Tarbijad positsioneerivad tooteid ka ilma turundajate abita SÕIDUMUGAVU · Positsioneeritud tootel S on selge konkurentsieelis KIIRE TEENINDUS Positsioneerimise etapid o
(ikoonse) vastavusena, siis radikaalne konstruktivism mõistab seda kohanemisena (adaptsioonina) funktsionaalses mõttes. Traditsiooniline Konstruktivistlik arusaam (realismi) arusaam Mis on Sõnumite või Interaktsiooni kommunikatsioon? informatsiooni (vastastiktoime) transport punktist A ergutaja punkti B Mis seoses on sõnum Sõnumid peegeldavad Sõnumid on reaalsusega? reaalsust, nende mitmetähenduslikud ja tähendus on antud subjektiivselt ühemõtteliselt ja konstrueeritud. Sõnu objektiivselt tajudes loob või muudab vastuvõtja oma kujutlusi ja see määrab sõnade
08.2000, http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=1739/rubr_artiklid_173901 8 Suur ühiskond, Raivo Vetik, Tallinna ülikooli võrdleva poliitika professor www.iiss.ee/files/raivolühikokkuvõte4.doc 9 Kui demokraatlik on demokraatia? Jaak Valge, ajaloolane. Eesti Päevaleht, 29.05.2009 http://www.epl.ee/artikkel/469817 10 Jaan Kapilnski, Kas demokraatia lõpu poole? http://jaan.kaplinski.com/new/demokraatialõpp.html 11 Inimarengu aruanded 2006 ja 2007: sõnumid Eestile ja Tallinnale, M.Heidmets, Tallinna Linnavolikogu 13.11.2008 12 Karin Streimann, Tervise Arengu Instituudi laste ja noorte tervise peaspetsialist; Õnn on paraku veel kaugel Maaleht 06.08.2009 * Happy Planet Index :oodatav eluiga x eluga rahulolu / ökoloogiline jalajälg, Inimarengu aruanded 2006 ja 2007: sõnumid Eestile ja Tallinnale, M.Heidmets, Tallinna Linnavolikogu 13.11.2008 Euroopa poliitilised reziimid xx saj. Millised on seosed riikliku vägivalla ja poliitilise
saavutamine peab mahtuma kindlatesse ajalistesse piiridesse. Sihtide saavutamiseks tuleb võtta piisavalt aega, et mahtuda ajalistesse piiridesse. Enamus ettevõtteid on oma tegevuse orienteerinud rohkem kui ühele sihtgrupile, mistõttu strateegiline lähenemine nõuab nende täpset määratlemist. Mõned neist on firmale olulisemad kui teised. Sihtgruppideks võivad olla: kliendid, meedia, investorid, teised huvigrupid jpt. Ettevõtted on loonud võtmesõnumid, mida on vaja edastada. Sõnumid, mis võimaldavad kõiki veenda, kui uuendusliku ja hooliva firmaga on tegemist. Eraldi on loodud erinevaid sõnumeid, mis on määratud spetsiaalselt igale peamisele huvigrupile. Uute toodete või teenuste turule toomisel pakub investoritele huvi, kas see mõjutab ka aktsiate hinda. Meedia ja üldsuse huvi võib olla koondunud sellele, kuidas ettevõtte tegevus keskkonda mõjutab. Igale sihtgrupile tuleb jagada infot, mis lähtub tema huvidest.
Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efektiivne osalemine 2. võrdus valitsemisel 3. valgustatud arusaamine 4. tegevuskorra (agenda) kontrollimine 5. kaasatus Meedia teke 17. sajandil tekkis ajakirjandus, 19.saj lõpus kujunes ajakirjandus rahvuslikuks kommunikatsioonisüsteemiks. Teabe levik vanematelt noorematele. Tehnika arenedes sõnumid massidele. Tööstuse areng tingis reklaamivajaduse. Demokraatia areng ühiskond poliitikasse. Majanduse areng teabelevi vajadus. Ühiskonna tagasisidekanal. Vaba aeg ja meelelahutus. Ülesanded: · Järelevalve · Ühiskonna osade sidumine üksteisega · Sotsiaalse ja kultuuripärandi edasi andmine järgmisele põlvkonnale · Sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Kujundab avalikku arvamust · Kriitika ja kontroll · Lõiming peegeldab ühiskonna norme
Kaaba tempel on pühendatud Allahile ja 360 teisele jumalale, kelle puust kujud olid sinna püstitatud. Kaaba tempel Muhamed ja tema kuulutus Prohvet. Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi asutamist ainujumalana. Sellises usust sai islami usk ja selle pooldajad olid moslemid. Sündis Mekas ja kasvas üles onu eestkoste all, kuid abiellus noore mehena rikka kaupmehe lesega. Muhamedi sõnumid Allahilt pandi peale tema surma kirja ning seda nimetatakse Koraaniks. Pidas juudi usku ja kristlust väärõpetusteks, raamatu rahvaks. 622. aastal asus Jathribi, moslemite keskusena ,,prohveti linn" ehk Mediina 630. aastal naases Mekasse arvukate pooltajatega ning eemaldas Kaaba templist kõikide jumalate kujud, v.a Allahi oma. Allahi nimi Araabia galligraafia kirjas Kalifaat ja araablaste vallutused Kaliif moslemite poolt valitud prohveti asemik
?? nvm) 2. Eeltingimused - määravad, mis peab olema tõene enne use case-i stsenaariumi alustamist. Neid ei esitata kasutusjuhu sees, vaid eeldatakse, et on tõesed. Tüüpiliselt eeltingimus tähendab mingi teise kasutusjuhu edukat lõppemist. Edu garantiid e järeltingimused - määravad, mis peab olema tõene kasutusjuhu eduka lõpetamise korral (PS! Nii põhistsenaariumi kui ka mingi alternatiivse tee korral) NÄIDE Eeltingimused: Tudengil on internetiühendus Järeltingimused: Sõnumid on kursusekaaslaseni jõudnud, link on jagatud kõigi tudengitega. 3. Põhivoog Kirjeldab tüüpilist edukat kulgu, mis rahuldab osapoolte vajadusi/huvisid, enamasti EI SISALDA ühtegi tingimust ega hargnemist (need soovitatakse paigutada laienduste osasse) Stsenaarium koosneb kolme liiki sammudest: 1. Suhtlemione tegutsejate (sh süsteem) vahel 2. Kontrollimine (tavaliselt süsteemi poolt) 3. Seisundi muutmine süsteemi poolt (nt millegi salvestamine, muutmine)
Valitakse lihtsam tee ja rahvale pealeminevad teemad, millesse süveneda pole vaja ning tihti saab kogu uudise sisu teada vaid pilti vaadates. Selles kõiges on muidugi suur roll ka meil endil. Seda on kajastanud ka Raivo Palmaru oma artiklis ,,Tegelikkus, mida me loome", kus räägib, et meediasõnumid on kolmekordse valiku tulemus. Nii ajakirjanike, ajakirjade kui ka lugejaskonna tehtud valikud määravad, mida me loeme ning millised sõnumid rahvani jõuavad. Kahjuks oleme tänapäeval valinud, ja valime iga päev üha uuesti ja uuesti, valdavaks meedias kajastatavaks informatsiooniks kuulsuste uue kleidimoe või järjekordse abielulahutuse. See kõik kajastub tänapäeval ka Eesti meedias. Juhtivad ajalehed on tugevalt valitsuse poolt kallutatud, ühte kolmandikku lehest täidavad reklaamid ja järgmist kolmandikku leheküljesuurused sageli sisutühjad uudist illustreerivad pildid.
Rääkides Gustav Suitsust, räägime kohe kindlasti ühest Eesti nimekamast luuletajast. Ta kirjutas oma elu ajal mitmeid tänini väga tuntuid ning sügava mõttelisi luuletusi. Gustav oli edukas, mida tõestavad ka faktid, et just tema oli see, kes oli eesti modernse luule rajaja. Samuti kuulus ta rühmitusse ,,Noor-Eesti´´. Ta oli selle rühmituse vaimne juht ja asutaja. Tutvusin mitmete Gustav Suitsu luuletustega ning loetute seast jäid nii mõningad mulle oma mõtete poolest meelde. Võiksin lausa mitmetest Suitsu luuletustest rääkida, kuid pean tegema oma valiku ning valima ned kolm kõige erilisemat minu jaoks. Kohe kõige esimene luuletus, mida ma tema repertuaarist lugesin, oli ,,Lõpp ja algus´´. See puges mulle kohe kuidagi hinge. Luuletus tundus selline rahutu, see oli võimas. Võib võrrelda mingisuguse vulkaaniga. Paistes algus rahulik, mida aeg edasi, seda metsikumaks muutub. Tunduks nagu kohe-kohe oleks lähedal l...
ebatavalisus päevakajalisus Konflikt, ebatavalisus ning inimesed on uudise loetavuse võti. Põhisõnumit toetavad materjalid ja allikad (fotod, statistika, prominentsed kõneisikud, eksklusiivne intervjuu jm) 1 · Meediakanalite spetsiifika 7.3 Päevalehed Aeg: uudisnupuks 10 min, keskmise pikkusega loo ettevalmistamiseks päev Millal läheneda: hommikuti või ennelõunal Sõnumid: üldolulised ja mõjutama suurt osa inimestest Nädalalehed Põhilugude ettevalmistus 24 päeva kuni nädal või kaks Lähtuda ilmumistsüklist. Pakkuda vahetult pärast lehe ilmumist Sõnumid laia ulatusega, uudise värskus ei ole valikukriteerium Regionaalne meedia Ajaraamistik nagu päevalehtedel Hommikuti või ennelõunal Lokaalsed sõnumid esmatähtsad, vähe ruumi Ajakirjad Kuni 2 numbri ilmumistsükkel
põhiväärtused- mida organisatsioon hindab, millest juhindub oma tegevuses ja kommunikatsioonis. * vt. raadio 1, restart, E-residentsus, D. Vaarik. Sidusrühmad vs sihtrühmad- vahe seisneb selles, mida sa tahad nendega teha Integreeritud kommunikatsioon Selge ja defineeritud tuum- mida me kommunikeerime, kas uus toode, väärtuste nihe, uus bränd vms väärtustest ja missioonist tulenevad sõnumid ühtsed elemendid igas kanalis ja sõnumis ühtne verbaalne ja visuaalne kood Integratsioon 3 tasandil mikrotasand- orgi komm operatsioonitasandil, ühtne stiil ja „hääletoon“ mesotasand- org. i erinevad komm poliitikad peavad olema ühtsustatud makrotasand- kommpoliitika ja org üldiste tegevuseesmärkide harmoonia Komm püramiid kommstart osad tausta, mis on üks või ev ümber, mis paneb meid mõtlema, miks vaja komstrat muuta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
