d. nihkub vasakule, koordinaatide alguspunkti suunas Küsimus 5 Küsimuse tekst Alljärgnevast on õige? Vali üks: a. piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis b. keskmise püisikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis c. firma keskmise kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis d. piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis Küsimus 6 Küsimuse tekst Firma maksimiseerib:: Vali üks: a. turuosaga b. kogukasum c. Kasumi väljundi ühikule d. kogutulu Küsimus 7 Küsimuse tekst Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist ressursside kombinatsiooni, mille puhul isokulu joon on isokvandi puutujaks, kuna: Vali üks: a. mingi teise tehnoloogia kasutamine suurendab toodangu väljalaset b. sellisel juhul saavutatakse võimalik toodang minimaalsete kuludega c. vastasel juhul ta ei toodaks soovitud toodangu mahtu d
8 AC 7 6 5 4 3 2 MR 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1) Kui suure kogutoodangu mahu juures ettevõte maksimiseerib kasumi? 4 tuh.tk 2) Millise hinnaga ettevõte müüb oma toodangut, et maksimiseerida kasumit? 8 tuh. krooni/tk Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 3) Kui suur on ettevõtte kasum? 12 milj. krooni
2 MR D=AP 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Q 1) Kui suure kogutoodangu mahu juures ettevõte maksimiseerib kasumi? ~4 tuh.tk 2) Millise hinnaga ettevõte müüb oma toodangut, et maksimiseerida kasumit? ~8 tuh.€i/tk 3) Kui suur on ettevõtte kasum? ~12 milj. €+K88 Mikroökonoomika
7 6 5 4 3 2 MR D=AP 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Q 1) Kui suure kogutoodangu mahu juures ettevõte maksimiseerib kasumi? 2 tuh.tk 2) Millise hinnaga ettevõte müüb oma toodangut, et maksimiseerida kasumit? 8 tuh. krooni/tk Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö.Variant 3 3) Kui suur on ettevõtte kasum? 4 milj. krooni Ülesanne 4 8 punkti
3 2 MR D=AP 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Q 1) Kui suure kogutoodangu mahu juures ettevõte maksimiseerib kasumi? 2 tuh.tk MR=MC 2) Millise hinnaga ettevõte müüb oma toodangut, et maksimiseerida kasumit? 8 tuh. €i/tk 3) Kui suur on ettevõtte kasum? 4 milj. € kasum=(P-AC)*Q
ARVESTUSTEST 7.1 (Turu mittetäiuslikkus. Riigi osa majanduses) 1. Tarbimise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: a. MUX/MUY = MRS b. MUX/MUY = PX/PY c. MUX = MUY d. MRS = PX/PY 2. Asenduse piirmääraks on: a. Proportsioon, mille korral ühe resursi vahetus teise vastu maksimiseerib toodangu väljalaske b. Hüviste hulk, mille võrra tootja peab vähendama ühe hüvise tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks c. Ühtede hüviste hulk, mida indiviid on valmis vahetama teise hüvise vastu, kusjuures kogukasulikkus ei muutu d. Töö hulk, mida on võimalik vahetada teatud hulga kapitali vastu, ilma, et alaneks nii töö kui kapitali piirtootlikkus 3. Välised kulud ilmnevad siis, kui:
d. Pikaajalise pakkumiskõvera positiivsest tõusust 6. Monopolisti ja ja ühesuguste kuludega TKF võrdlemisel pikal ajaperioodil, leiame, et monopolisti: a. hind, väljund ja keskmised kulud on väikseimad b. P, TP ja ATC on suuremad c. P ja TP on väiksemad, kuid ATC on kõrgemad d. P ja ATC on kõrgemad, TP on aga väiksem e. P, TP ja ATC on väiksemad 7. Mittereguleeritav monopol maksimiseerib kasumi tootes sellise koguse toodangut, mille puhul kehtib: a. MC = AC b. MR = MC c. P = ATC d. P = MC 8. Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele: a. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on absoluutselt elastne b. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on positiivse tõusuga c. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja alanevate kuludega on positiivse tõusuga d
suuremad eratuludest Küsimus 4 küsimus Küsimuse tekst Asenduse piirmääraks on: Vali üks: a. ühtede hüviste hulk, mida indiviid on valmis vahetama teise hüvise vastu, kusjuures kogukasulikkus ei muutu VALE b. hüviste hulk, mille võrra tootja peab vähendama ühe hüvise tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks ÕIGE c. proportsioon, mille korral ühe resursi vahetus teise vastu maksimiseerib toodangu väljalaske d. töö hulk, mida on võimalik vahetada teatud hulga kapitali vastu, ilma, et alaneks nii töö kui kapitali piirtootlikkus Küsimus 5 Üldine tasakaal – see on situatsioon, kui: Vali üks: a. kõik ülejäänud variandid on õiged ÕIGE b. kõikidel turgudel üheaegselt hinnad tasakaalustavad nõudluse ja pakkumise VALE c. kõikidel turgudel ei ole defitsiiti ega ülejääki VALE d. saavutatakse pareto-efektiivsus VALE Küsimus 6 V
b. Turu nõudlusekõver on negatiivse tõusuga c. Piirtulu ja kogutulu kõverad kattuvad d. Firma keskmise tulu kõver on negatiivse tõusuga Küsimus 18 Küsimuse tekst Tasakaaluolukorras monopolisti hind võib lühiaajaliselt: Vali üks: a. Alati olla võrdne АТС b. Olla suurem või väiksem kui АТС c. Olla võrdne piirtuluga d. Alati olla suurem kui АТС Küsimus 19 Küsimuse tekst Mittereguleeritav monopol maksimiseerib kasumi tootes sellise koguse toodangut, mille puhul kehtib: Vali üks: a. Р = АТС b. МС = АС c. MR = MC d. Р = МС
talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra d. kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit 24. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra, siis(ceteris paribus): a. Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu b. Suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu c. Keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb d. Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu 25. Firma maksimiseerib: a. Kogukasum b. Kogutulu c. Turuosaga d. Kasumi väljundi ühikule 26. Mastaabisööst võimaldab selgitada: a. Mille poolest einevad püsi- ja muutuvkulud b. Miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline c. Milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogemus d. Miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkõveraga viimase miinimumpunktis 27
Küsimus 16 Pikal perioodil Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. võib firmal olla kahanevaid tulusid küsimus b. ei või varieerida ühtki sisendit c. võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid d. pole firmal mingeid püsikulusid Küsimus 17 Firma maksimiseerib:: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. turuosaga küsimus b. Kasumi väljundi ühikule c. kogukasum d. kogutulu Küsimus 18 Kui firma suurendab kõigi ressursside Õige kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, Hinne 1,00 / 1,00 siis võib väita, et:
kooli või koju jõuavad. Peetri Lasteaia-Põhikooli projekti laiendus mõjutab positiivselt kodanike majanduslikult ning tõstab üldiselt inviviidide heaolu. 2.2. Mõjud majanduslikule efektiivsusele Peetri alevikus Peetri alevikus on üks Lasteaed-Põhikool, mis tähendab, et eelnimetud alevikus puudub konkurents erinevate koolide vahel. See tähendab seda, kui antud kooli laiendada, siis avalik sektor maksimiseerib ühiskonna heaolu. Tänapäeva ühiskonnas on avaliku sektori ülesanne kodanike heaolu tõstmine ja selle tagamine. Majandusteadlased eristavad mitut liiki välismõjusid. Mõned välismõjud, positiivsed välismõjud, avaldavad soodsat mõju; teised, negatiivsed välismõjud, mõjuvad kahjulikult. 4 Sellest tulenevalt on Peetri Lasteaed-Põhikooli juurdeehituse projektil positiivsed välismõjud. Haridus on inimkapitali tehtav investeering. Inimkapital on teadmised ja oskused, mille
15. Oletame, et siis, kui firma toodab 10 tihikut, tema AVC = 22, AFC = 5 ja MC = 30. Seega: firma TC = 270 16. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast: alternatiivkulusid. 17. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole. 18. Mastaabisääst võimaldab selgitada: miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline. 19. Firma maksimiseerib: kogukasum 20. Pikal perioodil pole firmal mingeid püsikulusid. 21. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud: kaks töötajat 22. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on 1250 23. Alljärgnevas on õige: Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negatiivse tõusuga. 24
Optimaalsusmudelite meetod, tegeliku käitumise võrdlemine optimaalsusmudelite alusel ennustatuga. Koostatakse nn. optimaalsusmudel, mis ennustab, kuidas loom peaks käituma, et tema käitumine tooks talle maksimaalset edu - seejärel võrreldakse looma tegelikku käitumist ennustatuga. 8. Optimaalse toitumise teooria. Optimaalse toitumise teooria kohaselt toitub optimaalselt see isend, kes minimaalse aja- ja energiakuluga omastab maksimaalse toiduhulga, ehk teiste sõnadega - maksimiseerib ajaühiku kohta omastatud netoenergiahulga. 9. Optimaalne toitumine heterogeensel toitumisalal, marginaalväärtusteoreemi olemus. Kui toit paikneb eraldiasuvais kohtades, siis ühe koha piires langeb toitumise efektiivsus ajaühikus sedamööda, mida kauem selles kohas viibitakse sest toiduvarud antud kohas järk-järgult ammenduvad. Vastust aitab leida nn. marginaalväärtusteoreemi alusel koostatud optimaalsusmudel. 10. Optimaalne toiduobjektide valik, näiteid.
funktsioonist, koostatakse nn optimaalsusmudel, mis ennustab, kuidas isendid peaksid käituma, et see tagaks maksimaalse bioloogilise edu. Seejärel võrreldakse looma tegelikku käitumist ennustatuga. Nn optimaalse toitumise teooria põhiteesi kohaselt toitub kõige otstarbekamalt selline isend, kes minimaalse aja- ja energiakuluga omastab maksimaalse toiduhulga, ehk teiste sõnadega maksimiseerib ajaühiku kohta omastatud netoenergiahulga. Kuidas tasuks käituda heterogeensel toitumisalal? Heterogeenses elupaigas, kus toit paikneb ruumiliselt väga ebaühtlaselt, laikudena, langeb ühe toitumiskoha piires toitumise efektiivsus ajaühikus sedamööda, mida kauem isend selles konkreetses kohas viibib (sest toiduvarud antud kohas ammenduvad järk-järgult). Sellises elupaigas toituva isendi jaoks on
annaabi.ee 
