Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Etoloogia - on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega selliseid erinevusi seletada?
  • Palju teada saada Kuid kas see on ka võidupanus?
  • Kuidas loomad sugulasi ära tunnevad?
  • Kuidas siis Hamiltoni reegel looduses reaalselt toimida saab?
  • Millised mehhanismid tagavad sugulaste äratundmise loomariigis?
  • Kui palju neid tuleks aga tööle võtta?
  • Mis on näiteks tudengi jaoks põhidilemma?
  • Palju aega kulutada käitumisökoloogia eksami õppimiseks?
  • Millised oleksid siin mudeli komponendid ja piirangud?
  • Mis on sellise käitumise funktsioon?
  • Kuidagi soodustatud olla Millega sellist käitumist siis seletada?
  • Mis on siis sellise käitumise põhjuseks?
  • Mis aitaks sellise ebaökonoomsuse vastu?
  • Miks ei tõrju üks parim strateegia teisi loodusliku valiku käigus lihtsalt välja?
  • Miks siis osal populatsioonidel on isaste kurgualune tuhmim?

Lõik failist

Etoloogia
Etoloogia
on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu .
Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise
füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste
motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui
käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn.
musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia
kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade
kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid.
Etoloogia üheks
klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks
loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine.
Etoloogia
klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll,
Konrad Lorenz , Niko Tinbergen .
Etoloogia
Eestis

Eestis on esimesi
end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von
Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja
indogermaanlaste) pulmakommetest.
Loomade käitumise
uurimisega tegeles suviti Puhtus viibides 1920ndail ja 1930ndail
aastail Jakob von Uexküll.
1970. aastail
tegelesid lindude etoloogiaga Jüri Keskpaik ja Vilju Lilleleht.
Parasiitsete kiletiivaliste etoloogiaga, hiljem ka imetajate ja teiste loomade
etoloogiaga on tegelenud Aleksei Turovski. Sipelgate etoloogiaga on
tegelenud Vambola Maavara ja Ants-Johannes Martin. Lindude
käitumisökoloogiaga tegeleb ka Raivo Mänd.
Loomade
käitumise vastu
on
loodusteadlased huvi tundnud juba üsna ammu . Aastasadade vältel
Vasakule Paremale
Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #1 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #2 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #3 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #4 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #5 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #6 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #7 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #8 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #9 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #10 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #11 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #12 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #13 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #14 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #15 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #16 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #17 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #18 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #19 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #20 Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor asdfghja Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
134
docx

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus).  eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist  eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.):  huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed  nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse  järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19

Etoloogia
thumbnail
27
docx

Etoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) ­ soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi ­ vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
thumbnail
21
docx

Etoloogia alusmoodul-Tartu Ülikool

1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872)

Etoloogia
thumbnail
16
ppt

Grupieluviis ja territoriaalsus

Grupieluviis ja territoriaalsus Koostasid: Kadi, Brigitta-Liis, Ülari, Getter 12 a Grupieluviis Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu Vaenlased grupieluviisi põhjusena Teadlased on leidnud, et vaenlaste esinemise korral elupaigas võib grupieluviis tuua loomadele kasu järgmistel põhjustel: kõrgenenud valvelolek; lahjendusefekt; katteefekt; aktiivse kaitsmise võimalus, avaliku info kasutamise võimalus. Kõrgenenud valvsus Üllatusefekt - rünnaku edukus,rünnatakse pigem väiksemat salka Osadel liikidel vaenlase jälgimine salgas täiesti juhuslik, nt jaanalind (kiskjatel raskem rünnata,kuna pole korrapärast valvamissüsteemi) "Sohitegijate" probleem ­ mõned liikmed salgas kulut

Bioloogia
thumbnail
27
pdf

Populatsioonigeneetika kordamisküsimused

Kui see populatsioon on panmiktiline, siis selles peavad esinema kõik 3 võimalikku genotüüpi: BB, Bb ja bb. Genotüübiga BB loomade arvu tähistame D-ga, Bb tähega H ja bb tähega R. Et kõigi genotüüpide absoluuthulkade summa populatsioonis võrdub selle populatsiooni suurusega (loomade üldarvuga), siis: N = D + H + R. Rohkem kui genotüüpide absoluutarvud huvitavad meid aga nende sagedused - suhted loomade üldarvu. Olgu genotüübisagedused vastavalt d, h ja r. Need leitakse järgmiselt: D H R d= ; h= ; r= . N N N Need genotüübisagedused väljendavad vastavate genotüüpide esinemise tõenäosusi juhuslikes valimites populatsioonist. Genotüübisageduste summa võrdub alati ühega: d + h + r = 1.

Geneetika
thumbnail
11
doc

Evolutsiooni kursuse konspekt

1. Lamarcki ja Darwini vaated evolutsioonile ­ kokkulangemised ja erinevused Lamarck Darwin Erinevus: Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist (DNA uurimine kinnitab seda mõtet). Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid LV käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. Lükkas ümber arvamuse, et liikide arv on muutumatu ­ liigid muutuvad pidevalt loodusliku valiku tagajärjel. Välja suremine ja uue liigi teke. Lamarck arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt (isenesest) ning olemas olevast liigist ei arene välja teine, vaid geneetika liinid on igavesed, kuid muutuvad pidevalt (areneb, püüdleb täiuslikkuse poole) ja seetõttu vahelduvad liigid, ilma hargnemiseta ja kaotsiminekuta. Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasutamine vähehaaval seda elundit,

Evolutsioon
thumbnail
32
docx

Veterinaargeneetika ja aretus

Raps: õli koostise muutmine, vastupidavus taimekaitsevahendite suhtes Kartul: vastupidavus putukate ja taimekaitsevahendite suhtes, suurem tärklisesisaldus Vaarikad: küpsemise aeglustamine Melon: küpsemise aeglustamine Nisu: vastupidavus taimekaitsevahendite suhtes, tärkllisesortide muutmine Päevalill: õli koostise muutmine Köögiviljad: vastupidavus tainekaitsevahendite suhtes, parem säilivus Õun: vastupidavus haiguste suhtes, küpsemise aeglustamine. 13. Mis on loomade geneetilise muundamise eesmärgiks? Tooge näiteid. -Suurenenud resistentsus, toodang, vastupidavus ja söödaväärindus –Suurem liha-, muna-ja piimatoodang –Paranenud loomade tervis ja diagnostilised meetodid 14. Mida tähendab mõiste organismi kloonimine? Millised loomade kloonimise meetodid on kasutusel? Kloonimine on geneetiliselt identsete organismide saamine sugulise või mittesugulise (sealhulgas ka vegetatiivse) paljunemise tulemusena. Kaks põhimõttelist meetodit: 1

Veterinaargeneetika
thumbnail
24
docx

Bioloogia põhjalik konspekt

geeni alleel. - Uuriti, kas krobedus-siledus, kollasus-rohelisus ka üksteist mõjutavad. - Ei mõjutanud, st et ei sõltu need tunnused üksteistest Mendeli kolmas seadus ehk sõltumatusseadus - Homosügootsete vanemate ristamsel lahknevad tunnused teises järglaspõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Mendelil oli õnne - Sest mitte paljud tunnused ei avaldu teistest geenidest sõltumatult - Nt inimese pikkus on määratud Mendeli tunnused inimestel - Puhtaid tunnuseid on vähe - maitsepimedus (Retsessiivne tunnud) - võime tajuda sinihappe lõhna (R) - albinism (R) - lühisõrmsus (D) Intermediaarsus - enamik tunnuseid ei avaldu Mendeli seaduste kohaselt - enamikul tunnustest esineb intermediaarsus ­ üks alleel ei suru teise alleeli avaldumist täielikult alla ­ avalduvad vahepealsed tunnused - Nt. õite värvus punane + valge = roosad õied

Bioloogia




Kommentaarid (1)

pizik3 profiilipilt
pizik3: Annab hea ja põhjaliku ülevaate. Pikk tekst aga väärt lugemist =)
00:34 23-05-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun