enne eksperimendi püstitamist tuleb objekti tundma õppida nn. pilootuuringute käigus. Käitumise vaatlemise ja kirjeldamise tulemusena luuakse looma etogramm käitumisaktide mustrite üleskirjutus. Ogaliku sigimisaegse käitumise etogramm: siksak-tants, pea alaspidi ähvarduspoos, pesa ehitamine, pesa õhutamine, pesast läbi pugemine, marja viljastamine jne. 5. Neli küsimust käitumise kohta. Väljakujunemine, vallandumine, funktsioon, evolutsioon 6. Näited küsimustest käitumise väljakujunemise, vallandumise, funktsiooni ja evolutsiooni kohta. Väljakujunemine kas isaogaliku pesaehitamisfunktsioon on täielikult kaasasündinud või paraneb aja vältel. Vallandumine millised stiimulid vallandavad isaogaliku sigimiskäitumise. Funktsioon miks esitab isaogalik emasele siksak-tantsu. Evolutsioon kas siksak-tants oli ka ogaliku eellastel. 7. Pilk käitumise väljakujunemise uurimisse.
Vaatlus ja kirjeldamine on loodusteaduslike uuringute alus ning nende abil saab üles kirjutada käitumisaktide mustri e etogrammi. Ogaliku sigimisaegse käitumise etogrammi peamised elemendid: 1)pesa ehitamine 2)pea-alaspidi ähvarduspoos 3)siksak-tants 4)pesast läbi pugemine 5)marja viljastamine 6)pesa õhutamine. Neli küsimuste kategooriat käitumise kohta. Kuidas kujunes käitumine välja? Motivatsioon? Funktsioon? Evolutsioon? Näited küsimustest käitumise väljakujunemise, motivatsiooni, funktsiooni ja evolutsiooni kohta. Kujunemine: Puudutavad käitumise tekkimist ja arengut isendi elu jooksul, käitumise ontogeneesi, selle seaduspärasusi. 1) kas isasogaliku pesaehitusoskus on täielikult kaasasündinud või paraneb vastavalt kogemuste kasvuga? 2) kas isasogalik hakkab emast kosima juba esimesel kokkupuutel või peab ta enne õppima, et just see on sobiv käitumisviis emase suhtes?
Ka loomariigis võime me igal pool kohata kohastumuslikult väärtuselt võrdseid, kuid väliselt erinevaid alternatiivseid kohastumuslikke tunnuseid. Näiteks lehmad ajavad kärbseid eemale sabaga, inimene käega. Elevant haarab kõike londiga, ahv käega, kass hammastega. Hakkama saavad kõik ühtviisi hästi. Veiste sarved on nahamoodustised, hirvlaste sarved aga luumoodustised. See ei pruugi üldse seotud olla mingite ökoloogiliste kohastumustega, vaid võib-olla evolutsioon lihtsalt kasutas erinevatel aegadel juhuslikult erinevat "toormaterjali", et toota funktsionaalselt sarnaseid kehaosi. Samas tõestada selliseid väiteid on raske. Hirvede sarved vahetuvad igal aastal, veiste omad seevastu mitte. Ehk on sarvede erinev lähtematerjal siiski kuidagi seotud näiteks pulmaturniiride sesoonsete erinevustega või toidukonkurentsiga, olles adaptiivne? Lõpuks on paslik meenutada esimeses peatükis kirjeldatud ohtu sattuda panglossianismi "rappa"
kasvu mittesugulaste poolt hõivatud ruumi. -Fikseeritud strateegia mis sõltub pikaajalisest tõenäosusest kohata samasse genotüüpi kuuluvaid juuri. Tehti katse metsmaasikate ja Maajalg taimega pannes nad kokku kasvama: metsmaasikas paigutas juuri võrdselt naabripoole ja temast eemale, maajalg kahandas kasvu naabri suunas. Järelikult maajalg eristab enda ja naabri juuri, isegi kui naabriks on geneetiliselt identne isend (mõlemad need taimed on risoomtaimed). Kohates (puudutades) maajala juuri, metsmaasika juurte kasv naabri poole isegi intensiivistub. Ehk siis vastus küsimusele: taimed võivad koheselt vähendada juurte kasvu, jääda muutumatuks või hoopis intensiivistada oma juurte kasvu olenemata kas tegu lähisugulase, sama taime või mittesugulase juurega. SETTS (käigud) AND THE CITY: BEHAVIOUR OF URBAN ANIMALS (J. A. Davison)
Sissejuhatus Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust.Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu
tunne Isiksus ja käitumine 18. nov 2011 T Sepp Isiksus vs käitumine · Käitumine -tegutsemine vastusena keskkonnale · Isiksus paindumatu käitumisviis (ajas ja erinevates olukordades püsivad individuaalsed erinevused käitumises Isiksuse mõistatus · Miks on indiviidide käitumine ühetaoline? o Peaks ju olema väga erinev · Kui on olemas igas käitumises parim käitumisviis, peaks ju evolutsioon viima optimaalsele käitumisele kui miks käituvad kõik erimoodi? · Miks on erinevad käitumised omavahel seotud? · Miks on sarnased isiksusetüübid olemas erinevatel liikidel, loomadel? · Isiksusetüüpide uurimine: o Rotid, sead, kanad o Rasvatihane o Eksootilisemad (papaida, kaheksajalad, ahvid) · On küll erinevad, kui käitumine ikkagi sarnane Isiksusetüüpide uurimine
_ Käitumisprobleemide äratundmine _ Loomade kohtlemise õpetamine 4. Veise kodustamine ja selle tähtsus Ürgveis e. tarvas (Bos primigenius) _ 8 000- 2 000 a eKr. _ Kasutus: kultus, töö, liha, nahk, piim 5. Hobuse kodustamine ja selle tähtsus Metshobune (Equus ferus) _ 8 000- 2500 a eKr. _ 5 000 a tagasi- esimesed andmed, et hobuseid kasutati ratsutamiseks _ Przewalski hobune (Equus ferus Przewalskii) _ Kasutus- liha, nahk, piim, töö, kultus 6. Käitumise evolutsioon · Evolutsiooni kolm reeglit 1) Varieerumine- tunnus peab erinema populatsiooni isendite vahel 2) Geneetiline pärandumine- mõned tunnuste erinevused peavad geneetiliselt edasi kanduma 3) Looduslik valik- mõned tunnuste variandid peavad mõjutama ka isendite sigimisvõimet · Optimaalsus ja efektiivsus 7. Kodustamise eeldused _Toitumispüramiidi allosas e. taimtoidulised, v.a. koer ja kass _ Kasvukiirus hea, taimse toidu ümbertöötamine lihasmassiks tõhus
narkokoerad Üleinterpreteerimine: tegelikult käib inimeste ja loomade kommunikatsioon palju lihtsamal tasandil, kui vahel arvatakse. Thomas A. Sebeoki kesksed ideed Teisendatud kommunikatsioonimudel: lisas konteksti ja koodi. Räägib ka teate interpreteerimisest. 1.Kommunikatsiooni funktsioon: miks loom üldse suhtleb – kas territooriumi kaitsmise pärast, paarilise leidmiseks, järglaste õpetamiseks vms Üks äärmus: intensionaalsed teated e signaalid – loom suunab sinna suure hulga käitumuslikku ressurssi (nt linnulaul maikuus – linnul pole peaaegu aega toitutagi, peab laulma kogu aeg) Teine äärmus: tunnused (cues) – passiivsed tunnused, mille puhul elusolend ei tee midagi, et signaali edastada, aga juba fakt, et tal mingi kehakuju on teise osapoole jaoks tähenduslik 2. Eri kommunikatsioonikanalid ühtpidi mõjutavad teateid (avavad eri võimalusi kommunikatsiooniks), teistpidi on keskkonnast sõltuvad (eri keskkonnas toimuvad
tulenev hind. Antioksüdandid on ühendid, mis kõrvaldavad või suruvad alla vabade radikaalide kahjustavat toimet, nad aitavad vähendada oksüdatiivset stressi: · toidu kaudu omastatavad ehk eksogeensed antioksüdandid (nt C- ja E-vitamiinid, karotinoidid, flavonoidid) · organismi poolt sünteesivad ehk endogeensed antioksüdandid Ornamendid sekundaarsed sootunnused; sugulises valikus olulised tunnused. Nende väljaarendamine kulukas ja konditsioonist sõltuv; ausad signaalid isendi kvaliteedist. Värvid enesekaitses Pigmendid keemilised ühendid, mis peegeldavad teatud lainepikkusega valgust. Nt melaniinid inimese juustes ja nahas, ning karotinoidid loomade kehakatetes). Struktuursed värvid saavutatakse kehakatte mikrostruktuuri abil, mis põhjustab valguse difraktsiooni, selektiivset hajumist või interferentsi. Abivahendid osad loomad kasutavad soovitud värvuse saavutamiseks keskkonnast saadud materjali.
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
Sellega sai evolutsiooniteooria aluseks populatsioonigeneetika. Neodarvinismi kohaselt on Darwini poolt võimalikuks peetud pangeneetiline pärandumine (s.t., et ka elu jooksul omandatud tunnused võiksid päranduda järglastele) võimatu. Geneetiline tekib muutlikkus populatsioonides juhuslikult mutatsioonide tõttu ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal). Evolutsioon seisneb põhiliselt alleelisageduste muutumises põlvkondade lõikes geenitriivi, geenisiirde ja loodusliku valiku tagajärjel. Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. Postulaadid: Populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel (st. mitte adapteerumisest tingituna);
elektronidest ja neutronitest (tuumafüüsikute väitel on tegelikkus oluliselt keerulisem). Neist on pandud kokku kõik aatomid, aatomitest molekulid jne. Kuni elundkonna tasandini. 3. Eluslooduse organisatsioonitasemed, milliste tasemetega tegeleb ökoloogia? Eluslooduse organisatsoonitasemed on: Ökosfäär Ökosüsteem Eluskooslus Populatsioon Organism (isend) Klassikaliseks ökoloogia uurimisobjektiks on organism e. isend ja sellest kõrgemal olevad tasemed (vt. joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim. 4. Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga. Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem. Ökosüsteemide piiritlemine on, sarnaselt populatsioonide ja kooslustega, sageli meelevaldne.
Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete
immigrandid, E – emigrandid). Üldsuurus: 1. Tihedus N/m2; 2. Elumus Lx – vanuseni x; 3. Suremus Dx – surra vanuses x; 4. Suremuse määr – qx=dx/lx 5. Elumuse koefits.- 1-qx Demograafilised tabelid: 1. Iive – suuruse muutus ajas; 2. Iibe koef. %; 3. Viljakus mx-keskmise järglaste arvu isendi kohta vanuses x; 4. Puhas kasvukiirus – R0=Σlx*mx x=0...Ω; 5. Erikasvukiirus r=lnR0/T põlvkonna kestvus. 26.Kuidas eristada indiviidi? Unitaarsed ja modulaarsed indiviidid. Indiviid – isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagumatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Modulaarne – kasvab, suurendades oma moodulite arvu, lehed, viljakehad jms. Nende suurused on ennustamatud, keeruline üksikisendit tuvastada. Unitaarsed – ennustatava kasvu ja arenguga – putukad, imetajad, jms. Kõige rohkem on liikide arvult maailmas lülijalgseid (unitaarsed). Modulaarseid liike on siiski rohkem (bakterid, taimed). 27.Genet, kännis, ramet.
tõstma fitnessi st peab ületama reproduktiivsuselt egoistliku käitumise. grupivalik ei prevaleeri indiviidi tasemel valiku üle. sooline valik – isendi valik paarduda mingi tunnuse põhjal, mis otseselt fitnessi keskkonna suhtes ei suurenda. nt lindude ehissuled. sooline valik tüüpiliselt isaste vastasseis, ekstreemsed katsed oma fitnessi demostreerida, kiire teisaste sugutunnuste evolutsioon. 2. Juhuslik geneetiline triiv (random genetic drift) genetic drift (geneetiline triiv) – juhusest tingitud alleelisageduste muutus populatsioonis (st kaovad alleelid, mis ei oma negatiivset efekti, on selektiivselt neutraalsed). prevaleeriv väikestes populatsioonides. geneetiline triiv on kumulatiivse efektiga, juba väikestel kõrvalekalletel 50/50 tasakaalust hakkab efekt ainult süvenema.
- CO2, CO, N2, NH3, NH4, H2 veeaur - veeaurust sai vesi, kui Maa jahtus = tekkisid ookeanid Elu tekkimise 3 etappi 1) Anorgaanilistest ainetest tekkisid lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid (nukleiinhapete ja valkude koostisosad) 2) Orgaanilised ühendid liitusid = tekkisid suured makromolekulid (nukleiinhapped ja valgud) 3) Makromolekulid koondusid lipiidse membraani sisse = tekkisid esimesed rakud = algas evolutsioon Elu päritolu teooriad - anorgaanilistest ainetest tekkisid orgaanilised iseennast tootvad orgaanilised ühendid - biomolekulid või mikroobid sattusid Maale meteoriitidega kosmosest - ürgsupi hüpotees maakeral valitsenud tingimustes toimunud reaktsioonide käigus ühinesid lihtsad anorgaanilised molekulid = tekkisid orgaanilised molekulid (tänapäeval võimatu) Elu tekkekoht - madalad merelahed
Emamesilase poolt munetud munasse satub kas emalt või isalt saadud kromosoomide komplekt. See tähendab, et pooled munetud munadest saavad ema alleeli (geeni), pooled isa alleeli (geeni). Erinevatel emadel ja leskedel on külvis palju erinevaid sooalleele (geene). Sellepärast viljastatakse enamikul juhtudel ühe alleeliga muna teist soogeeni kandva spermiga. Selle tagajärjel tekib heterosügoot, kellest koorub normaalne emane (xaxb). Kui tekib homo- sügootne diploidne emane isend (xaxa või xbxb), süüakse see ära. Mesilasemad on sigimisvõimelised ja töömesilased sigimatud emased. Lesed on sigimis- võimelised isased. Lesed arenevad ema viljastamata munadest (kannavad emapoolseid tunnuseid st emalt saadud geneetilist infot); töömesilased ja ema arenevad viljastatud munadest (pärivad nii ema kui ka leskede omadusi st kannavad emalt ja isalt saadud geneetilist infot). Ema ja lesed ei tegele otseselt toodangu andmisega, kuid mõjutavad seda järglaste
all, mis toimib koloonia ujukina. EVOLUTSIOON Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust. LOOMADE KOHASTUMINE Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest
Üllatusefekt - rünnaku edukus,rünnatakse pigem väiksemat salka Osadel liikidel vaenlase jälgimine salgas täiesti juhuslik, nt jaanalind (kiskjatel raskem rünnata,kuna pole korrapärast valvamissüsteemi) "Sohitegijate" probleem mõned liikmed salgas kulutavad kogu oma aja söömisele, ega jälgi vaenlasi kunagi; loodulik valik soosib neid, nende omadused päranduvad edasi, pikemas perspektiivis aga sellisel salgal tulevikku pole Lahjendusefekt Mida suuremasse gruppi isend kuulub, seda väiksem on tõenäosus, et tema kiskja rünnaku ohvriks satub Kasutatakse eluslooduses väga sageli, näiteks meelitavad jaanalinnud teise pesakonna poegi enda omasse, et nende oma poegadel oleks suurem tõenäosus ellu jääda Efekt võib toimida nii ruumis kui ajas elavad gruppides, ajastavad sigimise ühele ja samale ajale (putukad, tsikaadiliigid) Koloniaalsed linnud kombineerivad, pesitsevad tihedates kolooniates enam-vähem korraga Katteefekt
Vanemhool ja paarumissüsteemid Paarumissüsteemide tüübid Sugulisel sigimisel peavad eri soost isendid järglaste soetamiseks koopereeruma ja omavahel paaruma. Seda, mil viisil, kui püsivalt ja kui mitme partneriga loomad sigimiseks koopereeruvad, iseloomustab antud liigil või populatsioonis kasutuses olev paarumissüsteem. Paarumissüsteeme on looduses väga mitmesuguseid ja kogu pilt on üsna kirju. Laias laastus võib selles mitmekesisuses eristada järgmisi põhitüüpe: · · monogaamia (ainuabielu), kus üks isane ja üks emane moodustavad paari kas üheks (ajutine monogaamia) või mitmeks sigimiskorraks (püsiv monogaamia). Monogaamsed on näiteks enamik linde; · · polügaamia (mitmikabielu), kus isendil on rohkem kui üks sigimispartner. Polügaamia jaguneb omakorda alatüüpideks: o o polügüünia (mitmenaisepidamine), kus üks isane paarub mitme emasega, igal emasel aga on vaid üks isane sigimispartner. Polügüünia
Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime. (n. Ämblik reageerib võrku sattunud kärbse tekitatud vibratsioonile, kuid kärbsele endale mitte). Veelgi kõrgemal arengutasemel moodustub kesknärvisüsteem. Kesknärvi süsteemi arenguga seoses tekib psüühika pertseptiivne staadium samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemelisteks terviklikuks psüühiliseks esinduseks. Loomade käitumuses eristatakse kolme peamist vormi: instinktid, kogemus, käitumise regulatsiooni intellektuaalne vorm. Instinkt on kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib elutingimustes püsivuse, muutumatuse korral. (n iga liik ehitab pesa, hangib toitu omal viisil). Kui instinktiivne käitumine on kord käivitunud kulgeb ta rutiinselt. Kogemus on individuaalselt omandatud käitumisvorm
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad:
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele.
embrüonaalse arengu etappe. Bioindikatsioon - on keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. (Indikaatorliikideks sobivad kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid). Biokeemiline reaktsioon - organismis või rakus ensüümide poolt juhitav keemiline reaktsioon. Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Bioloogiline evolutsioon - bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) - mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. bioloogiline kell - mehhanism, mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi.
2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega
surra enne paljunemist või olla vähem viljakad. 3. Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri? Looduslik valik saab mõjutada järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist. 4. Milles seisneb loodusliku valiku evolutsiooniline tähtsus? Darwini teooria, mille kohaselt liikide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel mittedeterministlikul kombel erinevad. Seega vanemad ja nende järglased on üksteisest siiski erinevad. 5. Mis on suguline valik ? Suguline valik on emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendite kvaliteeti näitavate omaduste alusel. 6. Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus?
Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega
Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest
· Loendus on loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika aluse. Võib olla absoluutne ja suhtelin loendus. · Modelleerimine on tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. · Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, loomade puhul käitumise) põhjal. (otsene ja akudne) · Bioindikaator isend kooslus või populatsioon vms. · Indiviid on isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. · Liik on bioloogilise spstemaatika tähtsaim üksis, on niisugune väikseim organismirühm ,mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · tsönoos (biotsönoos) on eluskooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate
funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Nt hemoglobiinigeenide klastris 17. Morfogenees - kudede ja organite moodustumine. Ei sõltu niivõrd genotüübist, vaid ka epigeneetilistest mehhanismidest, rakkude omavahelistest interaktsioonidest, O2 juurdepääsust jt 18. Apoptoos - programmeeritud rakusurm. Normaalsetele rakkudele on sisseprogrammeeritud , mitu korda jagunevad ja millal käivitub enesetapu mehhanism.Nt: embrüonaalses arengus et sõrmed ja varbad eralduksid, peavad osad rakud hävima. 19. Ökoloogiline sukstsessioon ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. S.t., et kooslused pole püsivad, vaid muutuvad tingimustele vastavalt (metsa põleng) ja tingimusi loovad organismid ka ise. 20. Ökoloogiline niss on kõikvõimalike keskkonnatingimuste ja ressursside kombinatsioon, mis võimaldab populatsioonil eksisteerida. 21
· Analüüs seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 1)kvalitatiivne koosluse liigilise kooseisu tuvastamine; 2)kvantitatiivne liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikaator) ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1)otsene bioindikatsioon; 2)kaudne bioindikatsioon 14. Mõisted Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus(takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
.. k), leitakse isendite X ja Y suguluskoefitsient iga ühise eellase suhtes ja nende väärtused summeeritakse: Suguluskoefitsient vanema ja järglase vahel on 0,5, vanavanemaga on isendi suguluskoefitsient 0,25 jne. Õdede (vendade) vahel on see 0,5; poolõdede (-vendade) vahel aga 0,25. Näide: Isendite X ja Y suguluskoefitsiendi arvutamine põlvnemisandmete alusel. Põlvnemistabelis on ühine eellane H*. E ema I isa isend X isend Y E: A I: B E: C I: D EE: E EI: F IE: G II: H* EE: I EI: J IE: K II: H* n1-põlvkondade arv isendi X ja ühise eellase H* vahel=2 n2-põlvkondade arv isendi Y ja ühise eellase H* vahel=2 n +n 2 R XY = 0,5 1 = 0,52+ 2 = 0,0625 ehk 6,25% ulatuses on isenditel X ja Y sarnaseid geene 4.6
potentsiaali muuta, aga kui impulsse on piisavalt, rakk üha depolariseerub, mille sisuks on raku ergastamine; ning kui raku ja raku väline saavutavad nulli; saadab rakk välja oma eferentset kiudupidi välja oma potentsiaali. Kui sisendimpulsid on pidurdava toimega, rakk üha lukustub, saavutades hüperpolaarsuse. Dendriidid on raku väljaulatuvad osad, mis on närviraku vastuvõtvateks jätketeks. Aksonid on pikad ribad, üksiku lõhega, kus levib signaal kiiremini. Pidurdavate mõjude puhul vähendab iga mõju polarisatsiooni astet (hüperpolarisatsioon). Rakkudevaheline kommunikatsioon toimub sünapsi kaudu – see võib olla nii elektriline kui ka biokeemilise iseloomuga signaal. Aineid, mis vahendatakse ülekannet, neurotransmittereid, on väga mitmeid ning neil on erinevad mõjud (pidurdavad, ergastavad). Nende roll sõltub valdkonnast ning ülesandest. Äärmiselt olulised aju tegevuseks on – hapnik, vesi, kaltsium,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
