võimatu. Põhiõiguste harta kaitseb aga Euroopa Liidu kodanikke, sest sellele tuginedes saab väärkoheldu nii enda kui ka teiste oma saatusekaaslaste eest võidelda. Üks igapäevasemaid rikkumisi, mida korda saadetakse on ilmselt inimeste diskrimineerimine erinevatel alustel: soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Inimesed diskrimineerivad põhiliselt oma eelarvamuste või veendumuste tõttu näiteks erineva rahvuse esindajaid(nt mustlased, türklased jne). Mustlased on Euroopas erinevatesse riikidesse hargnenud. Osa nende kultuurist on ennustamine ning sageli peetakse neid ka varasteks. Selline aegunud arvamus põhjustab näiteks selle, et mustlasi ei taheta eriti tööle võtta ning naabriteks jne
Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Sel ajal arenes jõudsalt maailmas rahamajandus, mille baasiks olid linnad. Ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline, inimese koha selles määras tema sünnipära ja tegevusala. Eesti keskaja alguseks loetakse 1227 Saaremaa vallutamist ristisõdijate poolt kuni lõpuaastani 1558, mil algas Liivi sõda. 12. sajandi lõpul alanud liivlaste ja lätlaste vägivaldne ristiusku pööramine jõudis 13. sajandi algul järjega eestlasteni. Millised on need ristiusu muudatused, mis mõjutasid eestlaste vaimuelu? Enne ristiusustamist peeti eestlasi eurooplaste seas, kui harimatu ja panganliku rahvana
pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G. Mosca jagab ühiskonna kaheks: valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ehk massiks. Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja massid jäävad mitteorganiseerituks. Neli kriteeriumit eliiti kuulumisel jõukus, sünnipära, sõjaline vaprus ja "teadmine". Nende domineerimisele annab „õigustuse“ poliitiline vormel antud ühiskonnakorra oludes laialdaselt aktsepteeritud tõekspidamiste ja printsiipide kogum. R. Michels lähtub oma teoorias poliitiliste parteide ja ametiühingute võimu uurimisest. Ta leidis, et organisatsioonid jagunevad ikkagi liidrite vähemuseks ja juhitavaks enamuseks. Algselt on liidrid
poolsaare lõunaosa ja seal kõneldakse tänapäevani kohalikku päritolu draviidi keelt. Umbes 800 aastat eKr algas Indias rauaaeg. Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaadet nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel, seal on üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. 3. Kastikorra all mõistetakse Indial iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse. Nimetus tuleb portugalikeelsest sõnast casta - sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide vahelised abielud olid keelatud. Kastide koguarv ulatub umbes 3000'ni. Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahamid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. Aarjalased moodustasid nn puutumatute grupi. Braahamid ehk
Lõunariikides esineb ülelinnastumine sest linnastumise tempo on kiirem kui majanduse areng. Linnarahvastik kasvab demograafilise plahvatuse ning massilise sisserände tõttu maalt. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad pilpakülad ehk slummid ehk agulid(geto). Euroopas ega USA linnades pole sellist asja veel täheldatud. 12. Suuremad etnosed, etnilised protsessid. Etnos on ajalooliselt kujunenud inimeste rühm, kellel on ühine kultuur. Kuuluvust etnosesse ei määra niivõrd sünnipära kui elukoht ja isiklik valik. Etnosed arenevad pidevalt, mille tulemusena muutuvad etnoste vormid: 1. HÕIM- väike inimrühm, ühtne kultuur. 2. HÕIMULIIT- majanduslikel ja poliitilistel põhjustel ühinenud hõimud. Ebapüsivad, lagunevad paari aasta jooksul. 3. RAHVAS- kujunenud hõimuliitudest, kes räägivad sarnaseid keeli ja põhijoontes sarnase/ühise kultuuriga. Iseloomulik agraarühiskonnale. Siiski veel suht ebapüsiv, killustatud. 4
kannikeseõieks, mis, varane ja kalduv, õrn ja närbuv, vaid viivu lõhnab- aga mitte muuks." Ophelia: "Ah ainult?" Laeres: "Ära arva seda muuks. Sest loodus mitte üksnes jõult ja kogult ei kosu sirgudes: kui tempel kasvab, saab suureks hinge teenistuski sees. Võib- olla armastab ta küll sind nüüd ning ükski plekk või kavatsus ei määri ta tahte voorust. Aga kartma pead, et tema suurus köidab tema tahet, sest ta on oma sünnipära ori. Ei tohi ta kui lihtne surelik kust tahest võtta: tema valikust on sõltuv riigi tervis ning heakäekäik. Seepärast valikut tal piirama peab selle keha hääle ja nõustumine, mil tema peaks on. tema armusõnu su tarkus uskuda võib sedavõrd, kuivõrd ta eriseisund ja ta koht teoks teha lubab sõnu: mitte rohkem, kui taani ühistahtel kiidab heaks. Seepärast vae, mis kahju saaks sua au, kui
Kuna Hindustani ps osa jäi nendest hõivamata, kõneldakse seal tänapäevani kohaliku draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg ja võeti vastu foiniikia tähestikul põhinev kiri. Aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid nad võtsid omaks põlluharimise ja peamiseks põlluviljaks sai riis. Aarjalaste elu juhtisid kohalikud pealikud ehk radzad. Kastikord Indias on ühiskond jaotatud kastidesse (tuleneb portugali keelest casta sünnipära). Kastidesse sünnitakse ja seda ei ole võimalik vahetada. Juba arjaalased olid jaotatud 4 seisusesse e. varnasse (värvi järgi). Ühe ,,rigveda" hümni järgi tekkisid varnad jumala Purusa loovutamisel: · Jumala suust loodi braahmanid e preestrid, kes korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste säilitamise eest. · Kätest loodi ksatrijad e sõjamehed, ke skaitsesid ja valitsesid kogukonda.
nende tulemust lapsega." - ,,Alguses on muutumatu vorm, mis ei ole loodud ning mida ei saa hävitada... meeled ei näe ega taju seda ning selle üle saab mõtiskleda ainult puhas mõte." - ,,Kõigi seniste ühiskondade ajalugu on olnud klassivõitluse ajalugu." - ,,Demokraatia sünnib... kui vaesed saavutavad võidu, tapavad mõned... pagendavad teised, ning jagavad ülejäänutega õiguse kodakondsusele ning avalikele ametitele võrdsuse alusel..." - ,,Õilsa sünnipära hiilgus on ebatõeline ning selle eesõigused põhinevad tühjadel sõnadel." - ,,Ainuüksi nimi on häbiks orjale, kes võib olla igal viisil suurepärane ja täiesti võrdne vabana sündinud inimesega." - ,,Jumal on loonud kõik inimesed vabaks; ükski ei ole loomu poolest ori." - ,,Sünnipäralt õilsaid me austame ja jumaldame; kuid sünnipäralt alamaid mitte. Need on barbaarsed kombed. Sest mis puutub meie loomulikesse annetesse, lähtume kõik
*Platon:varane-jah, hilisem-ei *Arostoteles-loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täisuliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid -head teod nõuavad vastavat varustust *Aristoteles (Poliitika)-keha hüved ja välised hüved on vajalikud hingele Stoikute vastus: -voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus-õiged arusaamad sellest,mis on hüved -tõeline hüve on see, mis on seesmiselt,loomu poolest hea: #tervis,nauding,ilu,tugevus,rikus,kuulsus ja kõrge sünnipära-väärtus sõltub kasutamisest #voorused(õiglus,mõõdukus,julgus) on seesmiselt head -Õnn tähendab kindlust hõve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel -Järeldus:õnn ja voorus on kattuvad mõisted Epikuurlaste vastus (kreeka filosoof Epikuros järgi) *Probleem:kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? *Epikuurlased:ainus tõeline hüve on nauding (vastand-valu) *Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne-
kutsusid endit aarjalasteks. Neist saidki tänapäeva hindude esivanemad ja nende keelest arenes India kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Aarjalastel olid omad pühad raamatud (veedad), mis olid muistset tarkust täis. Kõige varasem ,,Rigveda" sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi edastavad aarjalaste kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Indias iseloomulikuks ühiskonnaks oli kastiühiskond ehk elanikonna jagunemine sünnipära alusel.. Esimene suurem riik kujunes Indias 4. sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu 3. sajadil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Tema järglaste ajal aga suurriik lagunes ning taas suure osa Indiast ühendas 4-6. sajandil pKr valitsenud Guptade dünastia. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Aarjalastele oli tähtis religioon ja nii on ka Indias levinud religioon, hinduism. Sellele omase
Kõige varasem, ,,Rigveda", sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Ülejäänud kolm kogumit täiendavad seda muude hümnide, loitsude ja rituaalsete juhistega. Enne kirja kasutuselevõttu ja tekstide üleskirjutamist pärandati veedasid põlvest põlve suuliselt. Seeeiolekonto Kastikord Kastikorra all mõistetakse Indiale iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse. Sellise korralduse nimetus tuleb portugalikeelsels sõnast casta- sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide liikmete omavahelised abielud on keelatud. Arvukad kastid grupeeruvad omakorda neljaks suuremaks seisuseks. Kastide koguarv ulatub umbes 3000-ni. Kuningriigid VI sajandiks eKr oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed olid kuningriigid, teised vabariiklikku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suurteks monarhilisteks riikideks
........................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................8 LISA 1.............................................................................9 SISSEJUHATUS Päritolu järgi liigitatakse kiude kas looduslikeks või keemilisteks kiududeks. Keemilisi kiude jaotakakse omakorda kasutatavate toorainete järgi kolme suurde rühma: tehiskiud, sünteetilised kiud ja anorgaanilised kiud. Tehis- ja sünteetiliste kiude erinev sünnipära ja keemiline koostis tingib nende kiudude täielikult erinevad omadused ja kasutusotstarbe. Tehiskiudude lähteained on looduslikud ja kiu saamiseks tuleb need vaid kiukujuliseks muuta. Sünteeskiudude puhul tuleb ka kiumolekulid tööstuslikult toota. Anorgaanilised keemilised kiud moodustavad agaomaette klassi. Tinglikult võib jaotada anorgaanilised kiud nii looduslike kui tehiskiudude hulka, kuna lähteained on looduses olemas. Tehiskiudude saamiseks kasutatakse näiteks tselluloosi
moodi välja- habemata ja võõrastes riietes. Peetril puudus sümpaatia õigeuskliku vagaduse suhtes. Sõjategevus Peetri üks kaalukamaid ukaase oli teenistusastmete tabel, kus vanad vene auastmed tõrjuti kõrvale, uued välismaistel eeskujudel loodud tegid aga selget vahet sõjalis-, tsiviil- ja kohtuastmetel. Antud ukaasi olulisemaid punkte oli, et inimese positsiooni ühiskonnas määrab ära tema teenistuaste mitte aga tema sünnipära. Selle punkti algeid võis näha juba Peetri ,,mängupolkudes" Preobranzenskis ja Semjonovskis, kus hoolimata seisusest tuli alustada kõige madalamast astmest. Ühest küljest oli see tabel hea, kuna andis võimaluse alamkihtidel sotsiaalsel redelil üles poole tõusta, suurendades sotsiaalset mobiilsust ning kasvatades ka aadelkonda. Teisest küljest tõi aga aadelkonna vägivaldne tabelisse surumine kaasa põlisaadli
Kaotas surmanuhtluse 1785 a kaotas pärisorjuse Kirik allutati riigivõimule- kaotati inkvisitsioon Usuvabadus Kehtestas 7aastase koolikohustuse Omavalitsused kaotati- sksakeel riigikeel Aadlikud ja vaimulikud maksustati Kõik inimesed olid võrdsed ja vabad. 12) Uusaja seisused Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima kogu varauusajal. 18. Sajandi lõpuni moodustasid seisused sünnipära alusel. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele eristusid varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelised. Reformatsiooni käigus kujunenud protestantlik vaimulikkond kaotas enamasti varem katoliku vaimulikkonnale kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. 13) Agraarühiskond. Tunnused. Rahvastik, selle suurenemise ja vähenemise põhjused.
Sellest väitavad need sõnad: „nii palju nägin helendamas leeke ma kaheksandas kuristikus kõikjal, kui jõudsin sinna, kust võis näha põhja.“ Laulu lõppus Dante tahab meile öelda, et meie jääks inimestena kõikides olukorras, oleks alati endale ja teistele truuks: «ärge võtke neilt rõõmu inimtühje maid veel leida maailmas, järgnedes nii päikesele! Eks mõelge, mis on teie sünnipära! Ei ole teie looma eluks loodud, vaid teie tee on teadmised ja vaprus!» Puhastustuli ehk purgatoorium tähendab mööduvaid piinu, mis ootavad mõõdukalt patuseid pärast surma, enne kui nad pääsevad paradiisi. Dante Puhastustulemäe valvuriks oli valitud Cato Noorem. Kui tema ilmus Dante ja Vergiliuse juurde, Dante ütles: „nägin ma enda lähedal üht rauka, kes paistis mulle nii suurt austust vääriv,
samuti tasuta, pakutakse koolieinet, üritatakse hoida koolivõrk võimalikult tihe . Hariduse võrdõiguslikkuse seisukohalt on vähemalt sama suur tähendus sellel, et kõiki samaealisi lapsi õpetakse üheksa aastat põhimõtteliselt ühesuguste õppeplaanide järgi. Kõigil põhikooli lõpetanutel on võimalus astuda kõigisse teise astme õppeasutustesse. Võrdsele haridusele on antud Soomes järgmisi tõlgendusi. - Võrdväärsed õppimisvõimalused inimese sünnipära, elukoht, sotsiaalne positsioon, sugu, rass, majanduslik olukord ei takista õppimist. - Võrdväärne koolikorraldus ja õppeviis. Koolide tegevus korraldatakse nii, et see edendab hariduslikku võrdsust. - Võrdväärsed õpitulemused erinevad õpilased saavutavad baasoskustes võrdväärsed tulemused. 1970. aastatel taotleti Soome hariduspoliitikas õpilaste võrdseid õigusi kõikidel tasanditel.
rahvuslikule ärkamisele. Alles äsja mõisaorjusest vabanenud eestlased ei saanud veel eesmärgiks seada omariiklust ja iseseisvust. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Jakobson pöördus eesti talupoegadest lehelugejate poole tungiva manitsusega austada iseend ja oma rahvust. Ta püüdis väärata nii kohalikes kõrg- kui alamkihtides levinud kujutlust, et haritud või karjääri teinud isik on paratamatult kohe sakslane. Rahvus tähendas Jakobsoni järgi sünnipära, mida ei saa muuta: sakslane jääb sakslaseks, eestlane jääb eestlaseks, ükskõik missugune tema elukutse või seisus ka poleks ja kus maal ta ka ei elaks. Eesti indentiteet 11.Venestuse algus Eestis Aleksander III troonile astumine 1881. Aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi. Erinevalt oma isast oli uus keiser piiratud ja tagurlike vaadetega. Tema valitsus tõi kaasa piirimaade venestamise laine.
valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid Preetor oli Vana-Rooma kõrge riigiametnik, kes vastutas peamiselt kohtukorralduse ,õigusemõistmise eest.kuid vajadusel asenda konsulit Tsensor oli Vana-Roomas ametiisik, kes korraldas tsensust: ta tegi kindlaks inimeste varandusliku seisundi ning kehalise ja moraalse kõlblikkuse sõjaväeteenistuseks, määrates sellega ka nende maksukohustused. Samuti jagas ta kodanikud vara, elukoha ja sünnipära alusel sadakondadesse ja hõimudesse. Tsensor nimetas ja tagandas senaatorid ja ratsanikud. Ühtlasi oli tsensoril õigus karistada kodanikke mitmesuguste halbade kommete eest nii häbistamise, hääleõiguse piiramise kui ka maksude suurendamisega. Samuti rentis tsensor välja rahva vara ja juhtis infrastruktuuriprojektide rajamist. Diktaator ..piiramatu võimuga, määrati ametisse konsuli ja senati poolt kriisi olukordades kuni kuueks kuuks
3.2010 Artikkel 21 Diskrimineerimiskeeld 1. Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. 2. Igasugune kodakondsuse alusel diskrimineerimine on aluslepingute reguleerimisalas keelatud, ilma et eelöeldu piiraks nende erisätete kohaldamist. Artikkel 22 Kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus Liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust. Artikkel 23
peamiselt Aafrikas ja Ladina-Ameerikas). Diktatuur tuleb võimule pärast veriseid ja suuri segadusi kaasatoonud revolutsioone. Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust. Kunagistes vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga, s.o ülikutega, kes eristusid oma hõimuliikmetest vapruse ja avara silmaringi poolest (Sparta). Hiljem muutus see võimu omav vähemus kinniseks seltskonnaks, kuhu kuuluti enamasti sünnipära alusel. Sotsialistlikes riikides oli "aristokraatiaks" kommunistlik nomenklatuur, kuhu pääses parteiorganite valiku alusel. Eelneva tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni).
päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks 6 (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge
Aafrikas ja LadinaAmeerikas). Diktatuur tuleb võimule pärast veriseid ja suuri segadusi tekitanud revolutsioone. Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust. Kunagistes vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga, st ülikutega, kes eristusid oma hõimuliikmetest vapruse ja avara silmaringi poolest (Sparta). Hiljem muutus võimu omav vähemus kinniseks seltskonnaks, kuhu kuuluti enamasti sünnipära alusel. Sotsialistlikes riikides oli ,,aristokraatiaks" kommunistlik nomenklatuur, kuhu pääses parteiorganite valiku alusel. Ülaltoodud tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni).
**Bürokraatia negatiivne -bürokraatia püüd universaalsusele ja ühetaolisusele põrkub indiviidide huvide ja ühiskonna probleemide ainulaadsusele ning ettenägematutele situatsioonidele. Sõnal “bürokraatia” halvustav tähendus. Tavainimeste jooksutamine. Paberiuputus, asjaajamine aeganõudev. **Bürokraatia positiivne - bürokraatia areng on soodustanud ühiskonna demokratiseerumist, sest oluliseks muutus ametialane kompetentsus, mitte sünnipära või rahakoti paksus. Bürokraatliku organisatsiooni tugev külg on koolituse ja ametinõuete tugev seos. Bürokraatiata ei saa tänapäeval läbi ka ükski äriettevõte, kui ta tahab efektiivselt töötada. * asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; * selge tööjaotus ja ametivõimu piirid on kindlaks määratud;* kehtivad ametinõuded;*tegevus dokumenteeritakse;* ametikohad on korraldatud hierarhiliselt, madalamal seisev tase on järgmise,
2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles: loomutäius on õnne olemuslik osa, ent täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Platon: annab erinevatel eluetappidel erinevaid vastuseid (varase Platoni arvates on õnneks vaja ka väliseid hüvesid, hilise Platoni arvates piisab voorusest). Stoikud: Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus. Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole hüved, sest nende väärtus sõltub sellest, kuidas neid kasutatakse. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Riigimehe elu: riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks, ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus; ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes (nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus).
19. KESKAEG KUI SEISUSLIK ÜHISKOND 10-11 saj. Kujunes välja uus ühiskonna jaotuse suund: 1) ORAATOR – palvetajad e. Vaimulikud 2) BELLAATOR – sõdivad e. Aadlikud 3) LABORATORES – töötavad e. Talupojad. Pidid kahte kõrgemat seisust ülal pidama. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk neil olid eelised. Nad ei pidanud maksma makse ja nad said mõista kohut kolmanda seisuse üle. Inimese päritolu määras ära sünnipära (eeskätt teises ja kolmandas seisuses). Liikumine oli üpris ebatavaline. Kui sündisid kolmandasse seisusesse, siis olid ka selle liige. Vaimulike seisus täiendas ennast kahe järgneva seisuse arvelt. Aadlike poegadest sai maa omale alati vanim poeg. Nooremad võisid minna sõjaväeteenistusse ja seeläbi hankida omale maa ning teine võimalus oli astuda vaimulike ordusse ja teha sellist karjääri. Üks võimalus vaimulike seisusel oligi ennast täiustada aadlike poegade arvelt
(Nikomachose eetika: head teod nõuavad vastavat varustust). Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. 1 Stoikud: Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus. Tähtis on õige arusaam sellest, mis on hüve. Tõeline hüve on see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea: · tervis, ilu, nauding, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära nende väärtus sõltub kasutamisest. · Seesmiselt on head voorused: õiglus, mõõdukus, julgus Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab kindel olla. Järeldus: õnn ja vooruslikkus on kattuvad mõisted. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Õnneliku elu vormid: · riigimehe elu: - Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse
Õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes. On meelelised ja vaimsed naudingud, viimased on tugevamad ja kestvamad, puhtad. Erinevate ilupüüdlustega on seotud erinev õnnelikkuse määr. stoikud : Õnn tähendab kindlust hüve omamises õigupoolest aga ainult tõelise hüve omamises saabki olla kindlus. Mitte väliste hüvede kogumine, vaid õige hoiaku kujundamine naudingusse on õnnelikkuse tingimuseks. Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole hüved, sest nende väärtus sõltub sellest, kuidas neid kasutatakse. Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea. 3. Aristoteles õnneliku elu vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast. Riigimehe elu: Riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks. Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus. Ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes (nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus)
n Suveräänsuse kandumine kuningalt kodanikele on oluline pöördepunkt lääneliku demokraatia arengus (Turner 1990: 211) Kodakondsuse tunnusjooned n Liikmelisus: eesõigustatus väljasolijatega võrreldes, va teoreetiline maailmakodakondsus. Võimaldab sotsiaalset sulgust kõigi selle kaasmõjudega n Seisundilisus: eripära, arvestades, et modernisee-rumine toob kaasa seisundite teisendamise lepingusuheteks. Kodakondsuse aluseks jätkuvalt sünnipära, va uued juurdetulijad, kellel võivad olla eksamid, vandeandmine (leping), jõukustest jne. Õigustest ja kohustustest praktiliselt võimatu loobuda, va väljaränne (siis teise riigi kodanikuks) n Aktiivne osalus: normatiivne vabariiklik lähenemine. Mure lambistumise pärast. Rõhk kodanikukohustuste täitmisele, kodanikuvaimule, kogukonnaelule, osalus-demokraatiale. ÜKT- karistused. Vs vabadusruum n Õigused ja kohustused
ei olnud hariduselt loodusteadlased, ei juhindunud evolutsiooniteooriast kontsentreerusid vähestele katseliikidele (peamiselt rottidele ja tuvidele) otsisid üldisi seaduspärasusi, mis kehtiksid kõigi liikide puhul tegid eksperimente kontrollitud laboritingimustes. Etoloogide ja biheivioristide kõige teravam vaidlusküsimus oli see, kas käitumine on kaasasündinud või kujuneb välja kasvukeskonna mõjul. --- Nature or nurture? (Sünnipära või kasvukeskkond?) Biheivioristide vastus: nurture, kasvukeskkond ignoreerisid küsimust pärilikkuse rollist käitumise kujunemises ületähtsustasid loomade õppimisvõimet ja sellest tulenevat käitumise plastilisust. Etoloogide vastus: nature, sünnipära ületähtsustasid liigiomaste stereotüüpsete käitumismustrite osakaalu käitumises, pidasid enamikku käitumisest kaasasündinuks
süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge
võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne
võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. o Avalik ja erasektor Avalik sektor 1 ÜHISKONNA KOLMEST SEKTORIST: VÕIMU- JA VALITSEMISASUTUSED NING AMETKONNAD; AVALIKU SEKTORI PÕHIÜLESANNE ON RAHVUSLIKU JULGEOLEKU NING SOTSIAALSE HEAOLU KINDLUSTAMINE. Avaliku sektori tuum on riik
Solidaarsust pole - selleks on vaja raamistikku, mis seisaks inimestest kõrgemal. Pole sellist raamistikku: kultuur vs äri, kultuur vs tsivilisatsioon, staatus vs leping, mehaaniline solidaarsus vs orgaaniline solidaarsus, kogukond vs assotsiatsioon, praktika vs töö, kasutusväärtus vs vahetusväärtus jne sümboliseerivad kõik seda. Staatusest sai tarbekaup. Ja selle tulemuseks ongi, et kultuur muutus selleks, mida ei saa osta: sünnipära, legitiimsus, kasvatus. Kunsti ei saa toota, seda luuakse (ükskõik kui palju kodanlus teatris käib, aru nad sellest ei saa). Adorno ja Horkheimer (1979): ,,massikultuur" ei ole hea sõna, selle asemel tuleb kasutusele võtta ,,kultuuritööstus", sest see asetab süü firmade ja tööstuse õlule. Selle asemel peaks iga inimene teadma, kui ta on massi osa. Kultuur on kadunud, kuna igapäevasuhtluses pole enam moraalset korrastatust, kõik on üks ja sama
päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks 6 (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge
Ainukese vahega, et teenistuses oli üsna vähe hiinlasi(kas mongolid või põhjas elanud endised nomaadi rahvad, kes selleks ajaks hiinastunud). Otsustas säilitada oma sekreteriaadi. Osaliselt oli võetud ka õukonnarituaalid( riietumisstiil, osaliselt ka mingi rituaalne tegevus, nagu kuidas toimud suhtlus ametkondade ja alamate vahel). Üks kõige olulisem eksamisüsteem kaotati ära! Mongolid arvasid, et Konfutsiust pole vaja, et see pole kasulik. Ametisse sai sünnipära järgi, need keda ametkond heaks kiitis. Muidu suhteliselt avatud välismaailmale,avatud erinevatele maailmavaadetele(v.a konfutsianism), riigis elas palju välismaalasi. Yuani dünasti ajal eelkõige lähis-idast tulnud inimesi, mõningal määral ka eurooplasi. ~5000 kristlast. Veneetsia kaupmees Marco Polo? Ei saa teaduslikult tõestada, kas ta sinna jõudis. Kõrgetel ametitel oli väga palju muslemeid. Rahadusnõuniku koha peal usbek.
iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Vajadused ja tarbimine Vajaduste liigitus - vajaduste all mõistetakse majandusteaduses inimeste puudustunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. 1943. aastal eristas ameeriklane A. Maslow viit vajaduste taste - vajaduste hierarhiline struktuur: eneseteostuse vajadus
hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud: · Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve · Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus · Kuidas seonduvad voorused ja hüve? Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea: o Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole tõelised hüved. Miks? o Voorused on seesmiselt head · Õnn tähendab kindlust hüve omamises · Ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus · Järeldus: õnn ja voorus on kattuvad mõisted 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast o Õnneliku elu erinevad vormid: Riigimehe elu 2
1. Oratores need, kes palvetavad. Seda seisust hakati nimetama vaimulikuks seisuseks. 2. Bellatore need, kes sõdivad. Sellest sai aadliseisus. 3. Laboratores need, kes töötavad. Esialgul kuulutsid sinna seisusesse talupojad ja seda seisust nimetatigi kolmandaks seisuseks. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk neil olid eelised. Nad ei pidanud maksma makse ja nad said mõista kohut kolmanda seisuse üle. Inimese päritolu määras ära sünnipära (eeskätt teises ja kolmandas seisuses). Liikumine oli üpris ebatavaline. Kui sündisid kolmandasse seisusesse, siis olid ka selle liige. Vaimulike seisus täiendas ennast kahe järgneva seisuse arvelt. Aadlike poegadest sai maa omale alati vanim poeg. Nooremad võisid minna sõjaväeteenistusse ja seeläbi hankida omale maa ning teine võimalus oli astuda vaimulike ordusse ja teha sellist karjääri. Üks võimalus vaimulike seisusel oligi ennast täiustada aadlike poegade arvelt
funktsionaalne esindus). 11. Kes on klassikalised eliiditeooria autorid ja millised on nende põhiväited? Mosca- jagab ühiskonna valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ning massiks. Ta väidab, et enamuse valitsust pole võimalik hoida ülal vastutegutsemisega vähemusele. Vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja massid jäävad mitteorganiseerituks. Ta osutab ka neljale kriteeriumile eliiti kuulumisel - jõukus, sünnipära, sõjaline vaprus ja "teadmine". Kuigi need neli alust, kas siis üksikult või üksteisega segatult, moodustaksid ajalooliste valitsevate klasside objektiivse võimubaasi, eeldab kindel valitsus Mosca arvates veel "sideainet", mille ta leiab olevat "poliitilises vormelis" - antud ühiskonnakorra oludes laialdaselt aktsepteeritud tõekspidamiste ja printsiipide kogumis. Poliitiline vormel ehk poliitiline konsensus annab valitseva klassi domineerimisele "õigustuse"
oma eelmise filmiga ja ennekõike raamatutega, millest "Virmaliste väraval" just tõlgiti ja äsja Eestis ilmunud "Hõbevalge" sünnitatud vaimustuse ja vihkamise laine oli kandunud ka Soome. "Pea püsti, me oleme vähemalt omaenda mineviku peremehed!" on Lennart Meri määratlenud oma vahest kõige ambitsioonikama teose sõnumi. 1976. aastal ilmunud raamat "Hõbevalge" oli Merile suur väljakutse. Ta kirjutas vastuseid eestlaste sünnipära ja ajalugu puudutavatele küsimustele. Meri maalis meie ette pildi sellest, kuidas muu maailm leidis Eesti ning kuidas antiikaja ja araabia õpetatud meeste kirjeldustes jäädvustus pilt legendaarsest Ultima Thulest. Ta andis oma kaasaegsetele uue rakursi soome-ugri rahvaste muinasaega piilumiseks ja see tugevdas rahvuse identiteeti. Meri sõnum jõudis eestlasteni olukorras, kus uus venestamislaine oli haripunktis. Raamatu trükiarv oli 32 000 eksemplari. Need müüdi läbi kahe päeva
Saavutuste tunnustamine Haridusvõimalused Jne Joonis 3. Müncheni mudeli revideeritud variant. 12 Mis on andekus Andekuse avaldumises on olulisel kohal muidugi ka nn õnne faktor (sellele osutas andekuse kontekstis esimesena tähelepanu A. Tannenbaum 1983. aastal), mida mõjutab sünnipära või näiteks see, kas oma elu olulistel etap- pidel kohtab laps inimesi, kes tema eeldusi märkavad ja tema ande aren- gule kaasa aitavad. Lugusid andekatest lastest: esimene lugu Poiss oli vaevu nelja-aastane, kui ta televiisorist kontserti vaadates näitas näpuga pianistile ja teatas, et ka tema saab selleks. Aasta pärast oli poiss
aasta skraa); kingsepad (1375). Tallinnas 1363-1374 sai kolm tsunfti põhikirja: rätsepad, kuldssepad ja lihunikud. Tsunfti skraa: Raad vaatas skraad üle ja kinnitas neid iga 3-5 aasta tagant. Skraades kehtestati nõuded sellile, kes taotles meistriks saamist ja tsunfti vastuvõtmist. Meistriks püüdleja pidi põlvnema vabadest ja abielus vanematest; aasta jooksul kohapeal teeninud ja väljendanud soovi liitumiseks 3. koosolekul; teenistuskirja esitamine. Kui sünnipära ja varandusega olid asjad korras, tuli tsunftimeistritele tõendada oma oskusi. Pärast proovitöö vastuvõtmist tuli tulevasel meistril tasuda veel tsunfti astumise maks ja oma tsunftivendi kostitada. Mõnes skraas on määratud summa, mis tuli söömingule kulutada, teistes toidained (paar vaati õlut, sink ja oinas). Kullasepp pidi Tallinnas kostitamisele kulutama 10 marka. Paljude jaoks see polnud taskukohane, meistriks pürgija pidi olema jõukas mees. Sisseastumismaksust olid
väliseid hüvesid: · head teod nõuavad vastavat varustust · keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Kas voorusest piisab õnneks? Stoikute vastus (Cicero, Seneca, Marcus Aurelius) · voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus ehk õige arusaam sellest, mis on hüve, kuidas voorused ja hüved seonduvad · tõeline hüve on see, mis on oma loomu poolest hea. Kas tervis, nauding, rikkus, sünnipära on loomu poolest head? ei ole, sest väärtus sõltub sellest, kuidas ja milleks neid kasutatakse. Tõelised voorused on tegutsemisviisid: õiglus, mõõdukus, julgus on seesmiselt head · Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel. Välised hüved on meist sõltumatud ja võime nad vastu enda tahtmist kaotada. Seesmised hüved ehk meie enda käitumine, mõtlemine, tunded ja ihad on midagi, mida saame kontrollida
appointments, or maintain a standing army during peacetime without Parliament's permission -- to this day the Army is known as the "British Army" not the "Royal Army" Halb oli selle juures korruptsoon - raha tähendas häda, valetamist, autoriteet ei kehtinud jne. Hullus. Fielding (1751) arvas, et luksus, mitte vaesus, tekitab juurde vargaid. Staatusest sai tarbekaup. Ja selle tulemuseks ongi, et kultuur muutus selleks, mida ei saa osta: sünnipära, legitiimsus, kasvatus. Kunsti ei saa toota, seda luuakse (ükskõik kui palju kodanlus teatris käib, aru nad sellest ei saa). Massikultuur Tarbimiskultuuri populaarsuse taga oli selle olemine inimeste jaoks, rahva jaoks ning seepärast selle populaarsus välistab selle kultuursuse. Massikultuuri võtsid üle tarbijad ennekõike: naised, lapsed, töölised, noored, etnilised. Need, keda liberalism kupatab välja oma ratsionaalsete hulgast ei kuulu ka kultuuri hulka.
Samas ulatus Istanbuli elanike arv 400 tuhandeni. Varauusaja lõpuks jõudis Euroopa suurima linna Londoni elanike arv peaaegu miljonini (900 tuhat), jäädes Pekingi ja Edo (Tokio) järel maailmas kolmandale kohale. Pariisis elas 18. saj. lõpul 650 tuhat, Viinis ja Peterburis 220 tuhat, Berliinis ja Varssavis 150 tuhat elanikku. Seisuslik korraldus Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima ka varauusajal. 18. sajandi lõpuni moodustusid seisused sünnipära alusel (erandiks oli mõistagi vaimulik seisus). Isa seisus, elukutse ning sotsiaalne staatus määrasid ära mitte ainult tema laste stardipositsiooni, vaid suures ulatuses kogu järgneva elukäigu. Sotsiaalse miljöö vahetamine oli väga keeruline ning sageli ka mõttetu. Seisuslikke vaheseinu õigustas Prantsuse revolutsioonini püsinud mõtteviis, mis pidas loomulikuks, et inimesed on sünnilt ebavõrdsed. Ühiskonna seisulik struktuur erines mitte ainult riigiti vaid ka paikkonniti
annaabi.ee 
