võimatu. Põhiõiguste harta kaitseb aga Euroopa Liidu kodanikke, sest sellele tuginedes saab väärkoheldu nii enda kui ka teiste oma saatusekaaslaste eest võidelda. Üks igapäevasemaid rikkumisi, mida korda saadetakse on ilmselt inimeste diskrimineerimine erinevatel alustel: soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Inimesed diskrimineerivad põhiliselt oma eelarvamuste või veendumuste tõttu näiteks erineva rahvuse esindajaid(nt mustlased, türklased jne). Mustlased on Euroopas erinevatesse riikidesse hargnenud. Osa nende kultuurist on ennustamine ning sageli peetakse neid ka varasteks. Selline aegunud arvamus põhjustab näiteks selle, et mustlasi ei taheta eriti tööle võtta ning naabriteks jne. Diskrimineerimise tõttu peavadki nad enda elatamiseks
Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Sel ajal arenes jõudsalt maailmas rahamajandus, mille baasiks olid linnad. Ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline, inimese koha selles määras tema sünnipära ja tegevusala. Eesti keskaja alguseks loetakse 1227 Saaremaa vallutamist ristisõdijate poolt kuni lõpuaastani 1558, mil algas Liivi sõda. 12. sajandi lõpul alanud liivlaste ja lätlaste vägivaldne ristiusku pööramine jõudis 13. sajandi algul järjega eestlasteni. Millised on need ristiusu muudatused, mis mõjutasid eestlaste vaimuelu? Enne ristiusustamist peeti eestlasi eurooplaste seas, kui harimatu ja panganliku rahvana
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad. Eliidi muutumisel suletuks, kaugenevad andekad ja eliit ükstesest, mis juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G. Mosca jagab ühiskonna kaheks: valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ehk massiks. Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja mas...
poolsaare lõunaosa ja seal kõneldakse tänapäevani kohalikku päritolu draviidi keelt. Umbes 800 aastat eKr algas Indias rauaaeg. Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaadet nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel, seal on üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. 3. Kastikorra all mõistetakse Indial iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse. Nimetus tuleb portugalikeelsest sõnast casta - sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide vahelised abielud olid keelatud. Kastide koguarv ulatub umbes 3000'ni. Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahamid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. Aarjalased moodustasid nn puutumatute grupi. Braahamid ehk
Lõunariikides esineb ülelinnastumine sest linnastumise tempo on kiirem kui majanduse areng. Linnarahvastik kasvab demograafilise plahvatuse ning massilise sisserände tõttu maalt. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad pilpakülad ehk slummid ehk agulid(geto). Euroopas ega USA linnades pole sellist asja veel täheldatud. 12. Suuremad etnosed, etnilised protsessid. Etnos on ajalooliselt kujunenud inimeste rühm, kellel on ühine kultuur. Kuuluvust etnosesse ei määra niivõrd sünnipära kui elukoht ja isiklik valik. Etnosed arenevad pidevalt, mille tulemusena muutuvad etnoste vormid: 1. HÕIM- väike inimrühm, ühtne kultuur. 2. HÕIMULIIT- majanduslikel ja poliitilistel põhjustel ühinenud hõimud. Ebapüsivad, lagunevad paari aasta jooksul. 3. RAHVAS- kujunenud hõimuliitudest, kes räägivad sarnaseid keeli ja põhijoontes sarnase/ühise kultuuriga. Iseloomulik agraarühiskonnale. Siiski veel suht ebapüsiv, killustatud. 4
kannikeseõieks, mis, varane ja kalduv, õrn ja närbuv, vaid viivu lõhnab- aga mitte muuks." Ophelia: "Ah ainult?" Laeres: "Ära arva seda muuks. Sest loodus mitte üksnes jõult ja kogult ei kosu sirgudes: kui tempel kasvab, saab suureks hinge teenistuski sees. Võib- olla armastab ta küll sind nüüd ning ükski plekk või kavatsus ei määri ta tahte voorust. Aga kartma pead, et tema suurus köidab tema tahet, sest ta on oma sünnipära ori. Ei tohi ta kui lihtne surelik kust tahest võtta: tema valikust on sõltuv riigi tervis ning heakäekäik. Seepärast valikut tal piirama peab selle keha hääle ja nõustumine, mil tema peaks on. tema armusõnu su tarkus uskuda võib sedavõrd, kuivõrd ta eriseisund ja ta koht teoks teha lubab sõnu: mitte rohkem, kui taani ühistahtel kiidab heaks. Seepärast vae, mis kahju saaks sua au, kui
India Tsivilisatsioon Indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges ujutavad üle suvel lume sulamise tõttu, mis võis põhjustada tõsiseid kahjustusi. Himaalaja mäestiku tõttu on Gangesel palju sademeid ja see soodustab seal põllukasvandust. Induse madalik on aga kuiv ja sinna rajati mitmeid niisutuskanaleid. Kuid sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sealt. V aastatuhat eKr sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Võeti kasutusele metallid ja arenes niisutuspõllundus. Pronksiaeg. Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi elas maal, kuid osad elasid ka linnas. Linnad kujunesid ümber künkal oleva lossi, millel oli pühamu funktsioon. Seal olid ka viljasalved. Elamukvartalid olid põletatud tellistest. Enamik elas madalates ühetoalistest majades. Jõukamatel olid mitmekorrulised sisehooviga majad. Oli olemas kanalisatsioon reovee väljajuhti...
nende tulemust lapsega." - ,,Alguses on muutumatu vorm, mis ei ole loodud ning mida ei saa hävitada... meeled ei näe ega taju seda ning selle üle saab mõtiskleda ainult puhas mõte." - ,,Kõigi seniste ühiskondade ajalugu on olnud klassivõitluse ajalugu." - ,,Demokraatia sünnib... kui vaesed saavutavad võidu, tapavad mõned... pagendavad teised, ning jagavad ülejäänutega õiguse kodakondsusele ning avalikele ametitele võrdsuse alusel..." - ,,Õilsa sünnipära hiilgus on ebatõeline ning selle eesõigused põhinevad tühjadel sõnadel." - ,,Ainuüksi nimi on häbiks orjale, kes võib olla igal viisil suurepärane ja täiesti võrdne vabana sündinud inimesega." - ,,Jumal on loonud kõik inimesed vabaks; ükski ei ole loomu poolest ori." - ,,Sünnipäralt õilsaid me austame ja jumaldame; kuid sünnipäralt alamaid mitte. Need on barbaarsed kombed. Sest mis puutub meie loomulikesse annetesse, lähtume kõik
Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine are...
kutsusid endit aarjalasteks. Neist saidki tänapäeva hindude esivanemad ja nende keelest arenes India kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Aarjalastel olid omad pühad raamatud (veedad), mis olid muistset tarkust täis. Kõige varasem ,,Rigveda" sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi edastavad aarjalaste kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Indias iseloomulikuks ühiskonnaks oli kastiühiskond ehk elanikonna jagunemine sünnipära alusel.. Esimene suurem riik kujunes Indias 4. sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu 3. sajadil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Tema järglaste ajal aga suurriik lagunes ning taas suure osa Indiast ühendas 4-6. sajandil pKr valitsenud Guptade dünastia. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Aarjalastele oli tähtis religioon ja nii on ka Indias levinud religioon, hinduism. Sellele omase
Kõige varasem, ,,Rigveda", sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Ülejäänud kolm kogumit täiendavad seda muude hümnide, loitsude ja rituaalsete juhistega. Enne kirja kasutuselevõttu ja tekstide üleskirjutamist pärandati veedasid põlvest põlve suuliselt. Seeeiolekonto Kastikord Kastikorra all mõistetakse Indiale iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse. Sellise korralduse nimetus tuleb portugalikeelsels sõnast casta- sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide liikmete omavahelised abielud on keelatud. Arvukad kastid grupeeruvad omakorda neljaks suuremaks seisuseks. Kastide koguarv ulatub umbes 3000-ni. Kuningriigid VI sajandiks eKr oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed olid kuningriigid, teised vabariiklikku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suurteks monarhilisteks riikideks. Riikide jõuvahekord oli muutlik: maa eri osades tugevnesid ja
.........................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................8 LISA 1.............................................................................9 SISSEJUHATUS Päritolu järgi liigitatakse kiude kas looduslikeks või keemilisteks kiududeks. Keemilisi kiude jaotakakse omakorda kasutatavate toorainete järgi kolme suurde rühma: tehiskiud, sünteetilised kiud ja anorgaanilised kiud. Tehis- ja sünteetiliste kiude erinev sünnipära ja keemiline koostis tingib nende kiudude täielikult erinevad omadused ja kasutusotstarbe. Tehiskiudude lähteained on looduslikud ja kiu saamiseks tuleb need vaid kiukujuliseks muuta. Sünteeskiudude puhul tuleb ka kiumolekulid tööstuslikult toota. Anorgaanilised keemilised kiud moodustavad agaomaette klassi. Tinglikult võib jaotada anorgaanilised kiud nii looduslike kui tehiskiudude hulka, kuna lähteained on looduses olemas. Tehiskiudude saamiseks kasutatakse näiteks tselluloosi
moodi välja- habemata ja võõrastes riietes. Peetril puudus sümpaatia õigeuskliku vagaduse suhtes. Sõjategevus Peetri üks kaalukamaid ukaase oli teenistusastmete tabel, kus vanad vene auastmed tõrjuti kõrvale, uued välismaistel eeskujudel loodud tegid aga selget vahet sõjalis-, tsiviil- ja kohtuastmetel. Antud ukaasi olulisemaid punkte oli, et inimese positsiooni ühiskonnas määrab ära tema teenistuaste mitte aga tema sünnipära. Selle punkti algeid võis näha juba Peetri ,,mängupolkudes" Preobranzenskis ja Semjonovskis, kus hoolimata seisusest tuli alustada kõige madalamast astmest. Ühest küljest oli see tabel hea, kuna andis võimaluse alamkihtidel sotsiaalsel redelil üles poole tõusta, suurendades sotsiaalset mobiilsust ning kasvatades ka aadelkonda. Teisest küljest tõi aga aadelkonna vägivaldne tabelisse surumine kaasa põlisaadli
Kaotas surmanuhtluse 1785 a kaotas pärisorjuse Kirik allutati riigivõimule- kaotati inkvisitsioon Usuvabadus Kehtestas 7aastase koolikohustuse Omavalitsused kaotati- sksakeel riigikeel Aadlikud ja vaimulikud maksustati Kõik inimesed olid võrdsed ja vabad. 12) Uusaja seisused Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima kogu varauusajal. 18. Sajandi lõpuni moodustasid seisused sünnipära alusel. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele eristusid varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelised. Reformatsiooni käigus kujunenud protestantlik vaimulikkond kaotas enamasti varem katoliku vaimulikkonnale kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. 13) Agraarühiskond. Tunnused. Rahvastik, selle suurenemise ja vähenemise põhjused.
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
samuti tasuta, pakutakse koolieinet, üritatakse hoida koolivõrk võimalikult tihe . Hariduse võrdõiguslikkuse seisukohalt on vähemalt sama suur tähendus sellel, et kõiki samaealisi lapsi õpetakse üheksa aastat põhimõtteliselt ühesuguste õppeplaanide järgi. Kõigil põhikooli lõpetanutel on võimalus astuda kõigisse teise astme õppeasutustesse. Võrdsele haridusele on antud Soomes järgmisi tõlgendusi. - Võrdväärsed õppimisvõimalused inimese sünnipära, elukoht, sotsiaalne positsioon, sugu, rass, majanduslik olukord ei takista õppimist. - Võrdväärne koolikorraldus ja õppeviis. Koolide tegevus korraldatakse nii, et see edendab hariduslikku võrdsust. - Võrdväärsed õpitulemused erinevad õpilased saavutavad baasoskustes võrdväärsed tulemused. 1970. aastatel taotleti Soome hariduspoliitikas õpilaste võrdseid õigusi kõikidel tasanditel.
1.Rahvuslik liikumine 19. sajandil 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik omal moel valmistasid ette sajandi teise l poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute ideede ja inimsuhete sissetung, ...
valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid Preetor oli Vana-Rooma kõrge riigiametnik, kes vastutas peamiselt kohtukorralduse ,õigusemõistmise eest.kuid vajadusel asenda konsulit Tsensor oli Vana-Roomas ametiisik, kes korraldas tsensust: ta tegi kindlaks inimeste varandusliku seisundi ning kehalise ja moraalse kõlblikkuse sõjaväeteenistuseks, määrates sellega ka nende maksukohustused. Samuti jagas ta kodanikud vara, elukoha ja sünnipära alusel sadakondadesse ja hõimudesse. Tsensor nimetas ja tagandas senaatorid ja ratsanikud. Ühtlasi oli tsensoril õigus karistada kodanikke mitmesuguste halbade kommete eest nii häbistamise, hääleõiguse piiramise kui ka maksude suurendamisega. Samuti rentis tsensor välja rahva vara ja juhtis infrastruktuuriprojektide rajamist. Diktaator ..piiramatu võimuga, määrati ametisse konsuli ja senati poolt kriisi olukordades kuni kuueks kuuks
3.2010 Artikkel 21 Diskrimineerimiskeeld 1. Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. 2. Igasugune kodakondsuse alusel diskrimineerimine on aluslepingute reguleerimisalas keelatud, ilma et eelöeldu piiraks nende erisätete kohaldamist. Artikkel 22 Kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus Liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust. Artikkel 23
peamiselt Aafrikas ja Ladina-Ameerikas). Diktatuur tuleb võimule pärast veriseid ja suuri segadusi kaasatoonud revolutsioone. Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust. Kunagistes vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga, s.o ülikutega, kes eristusid oma hõimuliikmetest vapruse ja avara silmaringi poolest (Sparta). Hiljem muutus see võimu omav vähemus kinniseks seltskonnaks, kuhu kuuluti enamasti sünnipära alusel. Sotsialistlikes riikides oli "aristokraatiaks" kommunistlik nomenklatuur, kuhu pääses parteiorganite valiku alusel. Eelneva tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni).
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
Aafrikas ja LadinaAmeerikas). Diktatuur tuleb võimule pärast veriseid ja suuri segadusi tekitanud revolutsioone. Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust. Kunagistes vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga, st ülikutega, kes eristusid oma hõimuliikmetest vapruse ja avara silmaringi poolest (Sparta). Hiljem muutus võimu omav vähemus kinniseks seltskonnaks, kuhu kuuluti enamasti sünnipära alusel. Sotsialistlikes riikides oli ,,aristokraatiaks" kommunistlik nomenklatuur, kuhu pääses parteiorganite valiku alusel. Ülaltoodud tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni).
**Bürokraatia negatiivne -bürokraatia püüd universaalsusele ja ühetaolisusele põrkub indiviidide huvide ja ühiskonna probleemide ainulaadsusele ning ettenägematutele situatsioonidele. Sõnal “bürokraatia” halvustav tähendus. Tavainimeste jooksutamine. Paberiuputus, asjaajamine aeganõudev. **Bürokraatia positiivne - bürokraatia areng on soodustanud ühiskonna demokratiseerumist, sest oluliseks muutus ametialane kompetentsus, mitte sünnipära või rahakoti paksus. Bürokraatliku organisatsiooni tugev külg on koolituse ja ametinõuete tugev seos. Bürokraatiata ei saa tänapäeval läbi ka ükski äriettevõte, kui ta tahab efektiivselt töötada. * asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; * selge tööjaotus ja ametivõimu piirid on kindlaks määratud;* kehtivad ametinõuded;*tegevus dokumenteeritakse;* ametikohad on korraldatud hierarhiliselt, madalamal seisev tase on järgmise,
2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles: loomutäius on õnne olemuslik osa, ent täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Platon: annab erinevatel eluetappidel erinevaid vastuseid (varase Platoni arvates on õnneks vaja ka väliseid hüvesid, hilise Platoni arvates piisab voorusest). Stoikud: Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus. Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole hüved, sest nende väärtus sõltub sellest, kuidas neid kasutatakse. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Riigimehe elu: riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks, ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus; ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes (nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus).
19. KESKAEG KUI SEISUSLIK ÜHISKOND 10-11 saj. Kujunes välja uus ühiskonna jaotuse suund: 1) ORAATOR – palvetajad e. Vaimulikud 2) BELLAATOR – sõdivad e. Aadlikud 3) LABORATORES – töötavad e. Talupojad. Pidid kahte kõrgemat seisust ülal pidama. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk neil olid eelised. Nad ei pidanud maksma makse ja nad said mõista kohut kolmanda seisuse üle. Inimese päritolu määras ära sünnipära (eeskätt teises ja kolmandas seisuses). Liikumine oli üpris ebatavaline. Kui sündisid kolmandasse seisusesse, siis olid ka selle liige. Vaimulike seisus täiendas ennast kahe järgneva seisuse arvelt. Aadlike poegadest sai maa omale alati vanim poeg. Nooremad võisid minna sõjaväeteenistusse ja seeläbi hankida omale maa ning teine võimalus oli astuda vaimulike ordusse ja teha sellist karjääri. Üks võimalus vaimulike seisusel oligi ennast täiustada aadlike poegade arvelt
(Nikomachose eetika: head teod nõuavad vastavat varustust). Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. 1 Stoikud: Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus. Tähtis on õige arusaam sellest, mis on hüve. Tõeline hüve on see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea: · tervis, ilu, nauding, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära nende väärtus sõltub kasutamisest. · Seesmiselt on head voorused: õiglus, mõõdukus, julgus Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab kindel olla. Järeldus: õnn ja vooruslikkus on kattuvad mõisted. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Õnneliku elu vormid: · riigimehe elu: - Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse
Õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes. On meelelised ja vaimsed naudingud, viimased on tugevamad ja kestvamad, puhtad. Erinevate ilupüüdlustega on seotud erinev õnnelikkuse määr. stoikud : Õnn tähendab kindlust hüve omamises õigupoolest aga ainult tõelise hüve omamises saabki olla kindlus. Mitte väliste hüvede kogumine, vaid õige hoiaku kujundamine naudingusse on õnnelikkuse tingimuseks. Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole hüved, sest nende väärtus sõltub sellest, kuidas neid kasutatakse. Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea. 3. Aristoteles õnneliku elu vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast. Riigimehe elu: Riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks. Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus. Ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes (nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus)
n Suveräänsuse kandumine kuningalt kodanikele on oluline pöördepunkt lääneliku demokraatia arengus (Turner 1990: 211) Kodakondsuse tunnusjooned n Liikmelisus: eesõigustatus väljasolijatega võrreldes, va teoreetiline maailmakodakondsus. Võimaldab sotsiaalset sulgust kõigi selle kaasmõjudega n Seisundilisus: eripära, arvestades, et modernisee-rumine toob kaasa seisundite teisendamise lepingusuheteks. Kodakondsuse aluseks jätkuvalt sünnipära, va uued juurdetulijad, kellel võivad olla eksamid, vandeandmine (leping), jõukustest jne. Õigustest ja kohustustest praktiliselt võimatu loobuda, va väljaränne (siis teise riigi kodanikuks) n Aktiivne osalus: normatiivne vabariiklik lähenemine. Mure lambistumise pärast. Rõhk kodanikukohustuste täitmisele, kodanikuvaimule, kogukonnaelule, osalus-demokraatiale. ÜKT- karistused. Vs vabadusruum n Õigused ja kohustused
käitumine on kaasasündinud või kujuneb välja kasvukeskonna mõjul. --- Nature or nurture? (Sünnipära või kasvukeskkond?) Biheivioristide vastus: nurture, kasvukeskkond ignoreerisid küsimust pärilikkuse rollist käitumise kujunemises ületähtsustasid loomade õppimisvõimet ja sellest tulenevat käitumise plastilisust. Etoloogide vastus: nature, sünnipära ületähtsustasid liigiomaste stereotüüpsete käitumismustrite osakaalu käitumises, pidasid enamikku käitumisest kaasasündinuks alahindasid kasvutingimuste ja õppimise rolali käitumise kujunemises. Biheivioristid võtsid omaks, et evolutsioon on loomad kujundanud erinevaiks ja et õppimisvõimel on liigispetsiifilised piirangud. Etoloogid loobusid käitumise täieliku stereotüüpsuse ja paindumatuse ideest
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel...
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja sul...
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
Solidaarsust pole - selleks on vaja raamistikku, mis seisaks inimestest kõrgemal. Pole sellist raamistikku: kultuur vs äri, kultuur vs tsivilisatsioon, staatus vs leping, mehaaniline solidaarsus vs orgaaniline solidaarsus, kogukond vs assotsiatsioon, praktika vs töö, kasutusväärtus vs vahetusväärtus jne sümboliseerivad kõik seda. Staatusest sai tarbekaup. Ja selle tulemuseks ongi, et kultuur muutus selleks, mida ei saa osta: sünnipära, legitiimsus, kasvatus. Kunsti ei saa toota, seda luuakse (ükskõik kui palju kodanlus teatris käib, aru nad sellest ei saa). Adorno ja Horkheimer (1979): ,,massikultuur" ei ole hea sõna, selle asemel tuleb kasutusele võtta ,,kultuuritööstus", sest see asetab süü firmade ja tööstuse õlule. Selle asemel peaks iga inimene teadma, kui ta on massi osa. Kultuur on kadunud, kuna igapäevasuhtluses pole enam moraalset korrastatust, kõik on üks ja sama
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
Ainukese vahega, et teenistuses oli üsna vähe hiinlasi(kas mongolid või põhjas elanud endised nomaadi rahvad, kes selleks ajaks hiinastunud). Otsustas säilitada oma sekreteriaadi. Osaliselt oli võetud ka õukonnarituaalid( riietumisstiil, osaliselt ka mingi rituaalne tegevus, nagu kuidas toimud suhtlus ametkondade ja alamate vahel). Üks kõige olulisem eksamisüsteem kaotati ära! Mongolid arvasid, et Konfutsiust pole vaja, et see pole kasulik. Ametisse sai sünnipära järgi, need keda ametkond heaks kiitis. Muidu suhteliselt avatud välismaailmale,avatud erinevatele maailmavaadetele(v.a konfutsianism), riigis elas palju välismaalasi. Yuani dünasti ajal eelkõige lähis-idast tulnud inimesi, mõningal määral ka eurooplasi. ~5000 kristlast. Veneetsia kaupmees Marco Polo? Ei saa teaduslikult tõestada, kas ta sinna jõudis. Kõrgetel ametitel oli väga palju muslemeid. Rahadusnõuniku koha peal usbek.
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, ...
hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud: · Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve · Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus · Kuidas seonduvad voorused ja hüve? Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea: o Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole tõelised hüved. Miks? o Voorused on seesmiselt head · Õnn tähendab kindlust hüve omamises · Ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus · Järeldus: õnn ja voorus on kattuvad mõisted 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast o Õnneliku elu erinevad vormid: Riigimehe elu 2
kolmest seisusest: 1. Oratores need, kes palvetavad. Seda seisust hakati nimetama vaimulikuks seisuseks. 2. Bellatore need, kes sõdivad. Sellest sai aadliseisus. 3. Laboratores need, kes töötavad. Esialgul kuulutsid sinna seisusesse talupojad ja seda seisust nimetatigi kolmandaks seisuseks. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk neil olid eelised. Nad ei pidanud maksma makse ja nad said mõista kohut kolmanda seisuse üle. Inimese päritolu määras ära sünnipära (eeskätt teises ja kolmandas seisuses). Liikumine oli üpris ebatavaline. Kui sündisid kolmandasse seisusesse, siis olid ka selle liige. Vaimulike seisus täiendas ennast kahe järgneva seisuse arvelt. Aadlike poegadest sai maa omale alati vanim poeg. Nooremad võisid minna sõjaväeteenistusse ja seeläbi hankida omale maa ning teine võimalus oli astuda vaimulike ordusse ja teha sellist karjääri. Üks võimalus vaimulike seisusel oligi ennast täiustada aadlike poegade arvelt
funktsionaalne esindus). 11. Kes on klassikalised eliiditeooria autorid ja millised on nende põhiväited? Mosca- jagab ühiskonna valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ning massiks. Ta väidab, et enamuse valitsust pole võimalik hoida ülal vastutegutsemisega vähemusele. Vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja massid jäävad mitteorganiseerituks. Ta osutab ka neljale kriteeriumile eliiti kuulumisel - jõukus, sünnipära, sõjaline vaprus ja "teadmine". Kuigi need neli alust, kas siis üksikult või üksteisega segatult, moodustaksid ajalooliste valitsevate klasside objektiivse võimubaasi, eeldab kindel valitsus Mosca arvates veel "sideainet", mille ta leiab olevat "poliitilises vormelis" - antud ühiskonnakorra oludes laialdaselt aktsepteeritud tõekspidamiste ja printsiipide kogumis. Poliitiline vormel ehk poliitiline konsensus annab valitseva klassi domineerimisele "õigustuse"
oma eelmise filmiga ja ennekõike raamatutega, millest "Virmaliste väraval" just tõlgiti ja äsja Eestis ilmunud "Hõbevalge" sünnitatud vaimustuse ja vihkamise laine oli kandunud ka Soome. "Pea püsti, me oleme vähemalt omaenda mineviku peremehed!" on Lennart Meri määratlenud oma vahest kõige ambitsioonikama teose sõnumi. 1976. aastal ilmunud raamat "Hõbevalge" oli Merile suur väljakutse. Ta kirjutas vastuseid eestlaste sünnipära ja ajalugu puudutavatele küsimustele. Meri maalis meie ette pildi sellest, kuidas muu maailm leidis Eesti ning kuidas antiikaja ja araabia õpetatud meeste kirjeldustes jäädvustus pilt legendaarsest Ultima Thulest. Ta andis oma kaasaegsetele uue rakursi soome-ugri rahvaste muinasaega piilumiseks ja see tugevdas rahvuse identiteeti. Meri sõnum jõudis eestlasteni olukorras, kus uus venestamislaine oli haripunktis. Raamatu trükiarv oli 32 000 eksemplari. Need müüdi läbi kahe päeva
Saavutuste tunnustamine Haridusvõimalused Jne Joonis 3. Müncheni mudeli revideeritud variant. 12 Mis on andekus Andekuse avaldumises on olulisel kohal muidugi ka nn õnne faktor (sellele osutas andekuse kontekstis esimesena tähelepanu A. Tannenbaum 1983. aastal), mida mõjutab sünnipära või näiteks see, kas oma elu olulistel etap- pidel kohtab laps inimesi, kes tema eeldusi märkavad ja tema ande aren- gule kaasa aitavad. Lugusid andekatest lastest: esimene lugu Poiss oli vaevu nelja-aastane, kui ta televiisorist kontserti vaadates näitas näpuga pianistile ja teatas, et ka tema saab selleks. Aasta pärast oli poiss
aasta skraa); kingsepad (1375). Tallinnas 1363-1374 sai kolm tsunfti põhikirja: rätsepad, kuldssepad ja lihunikud. Tsunfti skraa: Raad vaatas skraad üle ja kinnitas neid iga 3-5 aasta tagant. Skraades kehtestati nõuded sellile, kes taotles meistriks saamist ja tsunfti vastuvõtmist. Meistriks püüdleja pidi põlvnema vabadest ja abielus vanematest; aasta jooksul kohapeal teeninud ja väljendanud soovi liitumiseks 3. koosolekul; teenistuskirja esitamine. Kui sünnipära ja varandusega olid asjad korras, tuli tsunftimeistritele tõendada oma oskusi. Pärast proovitöö vastuvõtmist tuli tulevasel meistril tasuda veel tsunfti astumise maks ja oma tsunftivendi kostitada. Mõnes skraas on määratud summa, mis tuli söömingule kulutada, teistes toidained (paar vaati õlut, sink ja oinas). Kullasepp pidi Tallinnas kostitamisele kulutama 10 marka. Paljude jaoks see polnud taskukohane, meistriks pürgija pidi olema jõukas mees. Sisseastumismaksust olid
väliseid hüvesid: · head teod nõuavad vastavat varustust · keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Kas voorusest piisab õnneks? Stoikute vastus (Cicero, Seneca, Marcus Aurelius) · voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus ehk õige arusaam sellest, mis on hüve, kuidas voorused ja hüved seonduvad · tõeline hüve on see, mis on oma loomu poolest hea. Kas tervis, nauding, rikkus, sünnipära on loomu poolest head? ei ole, sest väärtus sõltub sellest, kuidas ja milleks neid kasutatakse. Tõelised voorused on tegutsemisviisid: õiglus, mõõdukus, julgus on seesmiselt head · Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel. Välised hüved on meist sõltumatud ja võime nad vastu enda tahtmist kaotada. Seesmised hüved ehk meie enda käitumine, mõtlemine, tunded ja ihad on midagi, mida saame kontrollida
appointments, or maintain a standing army during peacetime without Parliament's permission -- to this day the Army is known as the "British Army" not the "Royal Army" Halb oli selle juures korruptsoon - raha tähendas häda, valetamist, autoriteet ei kehtinud jne. Hullus. Fielding (1751) arvas, et luksus, mitte vaesus, tekitab juurde vargaid. Staatusest sai tarbekaup. Ja selle tulemuseks ongi, et kultuur muutus selleks, mida ei saa osta: sünnipära, legitiimsus, kasvatus. Kunsti ei saa toota, seda luuakse (ükskõik kui palju kodanlus teatris käib, aru nad sellest ei saa). Massikultuur Tarbimiskultuuri populaarsuse taga oli selle olemine inimeste jaoks, rahva jaoks ning seepärast selle populaarsus välistab selle kultuursuse. Massikultuuri võtsid üle tarbijad ennekõike: naised, lapsed, töölised, noored, etnilised. Need, keda liberalism kupatab välja oma ratsionaalsete hulgast ei kuulu ka kultuuri hulka.
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
